Täna on simunapäev üks üsna vähe tuntud päev meie rahvakalendris. Vanu simunapäeva kombeid õieti ei olegi. Uuemate hulka kuulub kontrollimine, et kas kell on ikka  keeratud talveajale, sest Siim teeb sillad. See tähendab Maad ja veed. Ja muidugi võib ka simuna päeval kõiksuguseid mõistatusi esitada. Kargan kuival, ujun vees, olen mõlemal pool,  mees, kes see on? Ega Vladislav ka päris vale vastus pole,  aga õige, on siiski konn. Keda nimetavad aga setod ja võrukesed lombilotiks? Muidugi teate, see on pelobates fuskuse ehk mudakonna erakordselt. Suur kulles. Sel suvel sai Eestis kokku raha rahvusvaheline seltskond uurijaid,  kelle südameasjaks on kahepaiksete heaolu  ja surkondade säilimine. Kohal olid nii teadlased kui ka oma ala fännid,  kes põhitööna teevad küll midagi muud, aga kõik vabad,  nädalalõpud ning puhkused veedavad niueteni vees pikkades  kummi saabastes kahlates? Jah, kui tahate eksimatult ära tunda kahepaikse uurijat,  siis suviti on talle iseloomulik kummiku päevitus. Loengud ja arutelud peetud siirdusid uurijad väikestes  gruppides välitöödele. Osooni võttis mõtriku kanti või endaga kaasa. Eesti kahepaiksete kaitseingel Riinu Rannap. Soo. Euroopa Liidu spetsiaalse programmi raames,  mille eesmärgiks on säilitada mudakonna asurkond  ja parandada tema elutingimusi levila põhjapiiril Eestis  ja Taanis. On 2010.-st aastast alates taastatud  ja rajatud mitusada väikeveekogu. Meie esimene tänane peatuspaik on üks sellistest mudakonna turvakodudest. Boas ebates istatus. Ja Belopaates mudakonnakullesed täiesti olemas vat teistest  kulleragu kandilised. Noh, kui, Pealt vaadata, need silmad on hästi punnis külje peal. Et see on nagu üks niisugune tunnus ja teine on see,  et, et see sabauim on hästi kõrge. Ja, ja saba uimel ei ole sisuliselt nagu mingit mustrit,  mingeid täppe, mitte midagi. Et niisugune läbipaistev sültjas, et nad on üsna õrnad,  aga millal neist päris konnad saavad? Oi, see võtab aega veel, mis see võib siis olla? Juuli lõpuks vast sest nad on üldse kõikidest meie konnadest  kõige pikema arenguajaga, et kui teistel konnadel võtab  areng aega siin ütleme kudust moondeni kuu poolteist,  kaks. Eks siis need nendel alla kolme kuu ei tule nagu üldse välja. Et sellepärast ongi, nad on hästi tundlikud,  et et need veekogud, kus nad meil on, peavad olema päikesel  avatud sisuliselt 100 protsenti, et see vee soojus on  kahepaiksetel hästi oluline arengu jaoks,  mida soojem vesi, seda kiiremini nad arenevad. Aga, aga see on, noh, praegu ma ütleksin,  et täiesti super õnnestunud meil see, see,  see tiig Kas peale kalade on mudakonna kullestel veel vaenlasi? Põhimõtteliselt ei ole sellepärast, et linnud neid ikkagi,  kui on nüüd väga madal vesi, siis võib-olla mõned linnud  ka noh, võiksid neid kätte saada. Aga idee poolest on ikkagi nagu põhihäda on just see,  et et kalad söövad nad ära, nad ei saa ikka kohe üldse üldse  kaladega koos hakkama, sellepärast et nad on,  nad on lihtsalt nii kerge saak, just sellepärast et nende  käitumuslik omapära on see, et nad õljuvad  ja ujuvad vabas vees ja, ja nad ei peitu kuskile taimede  vahele ja, ja siis nad on lihtsalt noh, nii kerge saak,  et see on üks üks noh, üks suuremaid probleeme. Ja teine on muidugi see veekogude kinnikasvamine,  et kuna neid enam ei vajata sellisel kujul nagu vanasti noh  varem oli ju nii, et talude juures olid linaleoaugud ja,  ja siis loomade jootmiskohad ja sauna veetiigid  ja et nüüd on üldse veekogusid, on tunduvalt vähem. Ja tihtipeale see, mis on, see tehakse kalatiigiks,  neid jälle, mida ei kasuta, need kasvavad kinni  ja noh, see varjulisus ka ei sobi. Ja siis kolmas probleem on, et, et noh, ütleme kui see  veekogu on siis kuskil põllu sees ja, ja nii-öelda see  intensiivne põllumajandus, et, et lihtsalt väetised  ja eutrofeerumine ja sellised protsessid Suurt täiskasvanud mudakonna käivasel ajal peaaegu võimatu kohata. Ta on väga varjatud eluviisiga ja ronib alles õhtuhämaruses  välja toidujahile. Mudakonna kulles võib kasvada kuni 15 sentimeetri pikkuseks  ja ületada oma vanemaid, suuruselt isegi kaks korda. Igas vanuses kulleseid jäi uurijate kahvadesse  nii kunstlikult rajatud tiigis kui ka madalas karstis järves  mis suvel hoopis kuivaks jääb ja on seetõttu mudakonnale  sobivalt kalavaba. Kalu siin ei ole. Vaatame, kas on. Just ja muda konna kulleseid. Looduses sündinud keegi ei ole. Ei, absoluutselt mitte ja, ja noh põhimõtteliselt kui neid Karsti järvi oleks nagu piisavalt alles,  eks siis ei peakski kätt vahele panema, et noh,  tegelikult ongi see, et et mingil hetkel on inimene  nii palju loodusesse sekkunud ja, ja, ja muutnud loodust  sellisel määral, et, et need liigid, kes on tegelikult  aastatuhandete jooksul kohastunud elama niisuguste tingimustega,  nad ei saa lihtsalt enam ka Kui me üldse laiemalt vaatame, siis meil on tarvis meid  ümbritsevat loodust, sest me oleme ise osa sellest loodusest. Me oleme üks, üks liik, üks loomaliik kogu selles tohutus süsteemis. Ja mida rohkem liike meie ümbert kaob, seda vaesemaks jääb  meie elukeskkond. Et mida mitmekesisem, mida tervem on ökosüsteem,  kõik need, kõik need erinevad väikeveekogud,  ökosüsteemi, metsaökosüsteem, mis iganes seda tervem. Tegelikult on üld üldjoontes ka inimene. Riinu taanlastest kolleegid, kes samuti draganlife  projektiga seotud, sattusid looduslikust Karsti järvest  mudakonna kulleseid, leides pöörasesse vaimustusse. Hollandlane on aga Eestisse ja Eesti kahepaiksetesse armunud  juba ammu. Loodetavasti on ja kõigil teistel mudakonna uurijatel  Eestisse ikka põhjust tagasi tulla kuniks leidub kalavabu  puhta ning sooja veega tiike, mille põhjast kostub kevadeti  iseäralikku plõksumist ja mulksutamist. Mudakonna laulu. Troopilistes vihmametsades on registreeritud umbes 4800  konnaliiki Eestis on neid üheksa. On see vaesus. Kas Eesti on niru ja kiratsev kolgas, kus pole õieti  kahepaikseidki või on see maa siiski väärt siin elamist,  imetlemist ja ka jäädvustamist? Teeme nüüd tiiru koos mehega, kellel on meie kodumaa jaoks  tavapärasest rohkem silma. Maailmas võib ringi käia nii, et peaaegu mitte midagi  erilist silma ei hakka, ega hinge ei jää. Loodusfotograafi töö algab aga just nimelt märkamisest. Nii võib juhtuda, et isegi väike kuivaks jäänud tiik hakkab  jutustama oma lugusid. Aarne Ader ütleb, et tema on sellesse tiiki lausa armunud. Aga miks ma sellesse tiiki armunud olen? Sellel aastal on see lihtsalt, et mul oli tarvis pilti teha vesilikest. Ja ma käisin seetõttu kevadel siin. Ja kevadel oli siin vett ikka omajagu noh,  oma võib-olla poolteist meetrit selle koha peal,  kus see noh, kõige-kõige sügavam koht on praegu see sügav ja. Ja see oli ikkagi päris selline tõsine, tõsine veetulv siin  ja ja mis oli tore, selles samas paigas oli,  siis käisid vesilik ja pulmad. Pulmarüüs vesilikud kinnistasid Aarne tiigi äärde peaaegu  terveks suveks ja seepärast jäi siin silma veel  nii mõndagi huvitavat. Pildistamine ei ole niivõrd tööaparaadiga,  vaid töö tähelepanuga. Kui siin nüüd meil oleks aega üks paar tundi istuda,  võib-olla lihtsalt istuda, võtaks siia kohvi,  istuks ja vaatleks ja võib-olla natuke käiks nagu noh,  nii-öelda otsimas. Siis me leiaksid. Lugusid veel juurde ja neid, mida me kohe silma Nagu mis kohe silma jää ja no vot, aga natukene lähme siia allapoole. Ma. Mul on olnud aega siin natukene käia ja nüüd vaatame siia  kas nüüd juba midagi põnevat näeb? Ma näen jätkuvalt lehti, just need on jätkuvalt ilusad,  sammal paistab siit ja, ja kui me nüüd natukene tuleme lähemale,  jäljed, jäljed, jäljed ka ja, aga nüüd, kui 10 sentimeetrit  näppu paneks siiapoole, no ütleme, et selles suunas siis. Nonii, leidsime üles. Ma esimest korda kohtusin selle munaga siis,  kui me uurisime neid samu nii-öelda vesilikke,  noh, lihtsalt vaatlesime ja siis natuke pildistasime  ja siis käisime ja siis mingil hetkel oli  siis see muna oli vee all ja siin käis ringi üks tore  pardimamma sinikael oli ta ja ja, ja väike kahtlus on,  et seesama pardimamma selle siia poetas. Pesa tal siin raudselt ei olnud, sest ma käisin siin  nii palju ringi, et ma oleks selle raudselt üles leidnud. Terve suvi on see muna siin kuskil siis elutsenud,  võib-olla tiigis natuke ringi rännanud, eks ole,  ja pildistaja jaoks kui nagu pildi sisust rääkida. Siis muna on nagu natuke rohkem kui muna,  et ta on ka nagu sümbol. Näiteks viljakuse sümbol on ta ja, ja me näeme siin nagu,  nagu kaduvat viljakust. Paar sammu tee pealt kõrvale astuda ja vaikselt vaadelda  ning lugusid tuleb aina juurde. Lehtede seest paistab kuivale jäänud kala vee silmas võib  märgata veel hingavat hõbekokre. Ja kuigi inimesed on kuivavast tiigist kalu päästnud  ja suuremasse vee kokku viinud, jutustavad need kalad siin  oma lugu vastupidavuse ja kuivast sügisest. Tiigi äärest köstrimäelt tõuseb aga nüüd ülespoole  ja võtame suuna trepimäele. Ees ootab miljonivaade. See sügis tehti neid, neid kohalike omavalitsuste  arengukavasid jälle või vaadati üle ja siis tehti seda  edetabelit ka, et missugune vald või linn on  siis nagu parem. Ja eks Otepäägi on seal hästi tipus, eks ole. Arvata võib, aga vot see on tore, et tehakse selliseid tabeleid,  aga see on üks tabel ja teine tabel võiks olla see,  et kus on nagu õnnelik elada ja kus sinu ümbruse võimalikult  rohkem rõõmu valmistab. Ja siis tulevad mängu, mitte ainult need rahaasjad. Vaid need teised asjad, mõned ütlevad nende kohta pehmed väärtused. Jah, need pehmed väärtused ongi need kõige kõvemad. Maastik vana raagus tammega on ammu leitud  ja imetletud ning Otepää üks sümbolvaateid. Aarne hakkas loodust pildistama juba kaheteistaastase  poisina ja praegu ta enam ilma aparaadi ta naljalt välja ei lähe. Oli siis looduses aparaadiga ringi käia põnevam kui näiteks  vuti taguda või traktorit putitada või. Mulle meeldib, mulle on meeldinud kogu aeg looduses käia,  et eks see alguses oligi see ilma aparaadi ta käimine,  mis mõnes mõttes on kõige võluvam see vaatlemine. See on see asi, et sa saad olla looduses olemine  ka lihtsalt puhtal kujul olemine. Ja siis vaatlus, vot see on fantasti. Aga muidugi jah, see jagamisrõõm on ka suur,  et kui sa saad pildi selle pildi nagu kätte raami Kadreeritud raamitud, et ja siis jagada noh,  aluspesu. T? Noh, inimestega laiema kogukonna ga, kes loodusest natuke  peavad ja kes selliseid pilte tahavad noh,  nagu näha. Üks mureteema on ka Aarnel hinge peal dilemma,  kas me sildistame väärtusi või naudi me väärtusi. Ehk saaks teha mõlemat korraga? Tammed on. Hästi toredad, ilusad, väga võimsad ja nad on vanad tammed,  eksole. Ja. Ma naudiks neid siin rohkem kui seda kirevat valge silti  pikka metall posti otsas siin ei oleks. Ja vot seda lugu võib-olla fotograafia mõtlevad seda rohkem. Muidugi asi ei ole fotograafias üldsegi mitte. Asi on rohkem tegelikult täiesti igas puhkajas,  kes siia tuleb, silt on esiplaanis, tema on nagu see,  mis meie tähelepanu endale võtab, aga ometigi me tahaks  tähele panna, tammesid, miks ma siia kohta nüüd tulin,  on see võib-olla, et. Et siin me näeme seda Õiget varianti ka. Ja sellesama tammesildi taga. Nüüd on üks pisikene kivi, kuhu on peale tagasihoidlikult  kirjutatud 371. Lihtsalt üks number üks hall kivi. Mis tegelikult ei sega enam silma ja ei sega neid nii-öelda  meie tähelepanu noh, püüniseks ei ole. Et vaat nii võiks teha. Sellisest visuaalsest, segadusest ja mürast tahaks Aarne  ilusad paigad ja objektid puhastada. Aga õnneks jagub siin ka puhtaid vaateid. Me tõuseme plansnamäele ja tundub, et madal taevas on  peaaegu käega katsuda. Iga sügis on alati isemoodi. Poolest see sügis eriline on sinu sinu jaoks. See noh, kui kui üldiselt rääkida, siis üle hulga aja jälle  üks hästi värviline sügis. Ma olen üldse aru saanud, et sulle meeldib pildistada aasta ringi. See on õige küll. Eestimaa aasta on kindlasti vähemalt Eestimaa aasta,  ma oskan öelda, on pildistamist väärt aasta ringi. Looduskalendrit kokku pannes leidis Aarne ühel hetkel,  et novembrikuust on tal kõige vähem fotosid. Aarne võttis aparaadi ja sukeldus loodusesse  ning selgus, et ka koolja kuu pakub ilu ja üllatusi kuhjaga. Aarne on näinud ja pildistanud Eestimaad iga kandi pealt. Koostöös Tiit Leito ja Kai Kimmeliga valmis Eesti maastikraamat. Eestimaa on hästi põnev maastikuliselt, et kõik meie,  meie. Viis maastikuregiooni lõuna-põhja, Lääne-Ida-Eesti  ja siis vahe Eesti, nad on kõik erineva näoga  ja nende viie näo sees on siis veel omakorda sellised erisused,  mis on hästi toredad. Nüüd me oleme jah, klassikalisel Lõuna-Eesti maastikul  mis minule on siis tuttav, noh, sellest ajast peale,  kui ma üldse midagi mäletan. Ja selline kant nagu see mõnus Küngas siin vot need on jah, südamelähedased küll,  et võib-olla sellised esimesed toredad mälupildid  siis ikka pildistame mälupildid. Et need mälupildid ongi vaat just taoliste nurmede pealt. Ja hoolimata sellest, et Aarne on avastanud Eestis ilusaid  paiku lugematul hulgal on oma kohatunne siin Hinnomäel eriline. Siin on vanad lapsepõlve kelgumäed, koht,  mida tasapisi korrastada ja kuhu tulla lõket tegema. Aga kui nüüd pildistamiste juurde veel tagasi tulla,  siis. Kas sinu lemmiktegelased tegelikult on? Linnud on selline lapsepõlvearmastus, et. Et jah, nad on kuidagi võlunud mind, et ma nagu tunnen,  et hingeliselt on nad hästi lähedal, mulle. Ma olen haridust mööda ju ökoloog ja ja mulle meeldivad  seosed oma omajagu ja ja kuidas siis saab neid linde vaadelda,  kui ei vaata seda ümbrust ja mis taimed kasvavad,  mis seemneid süüakse, näiteks? Tihti on fotod peas valmis hoopis varem,  kui nad looduses realiseeruvad. Aga looduses midagi lavastada ei anna ja seepärast peab  olema valmis ootamatusteks. Need on põnevad hetked. Nii sündisid ka näiteks fotod kormoranidest,  kes kalu püüdsid. Kui sa trehvad, siis siis õigel ajal õigesse kohta  ja sa näed, et käib kalapüük ja ja kuidas  siis need linnud suudavad mingi valitud sekunditega maanduda  juba viie sekundi pärast olla nii-öelda nokas kuldkala sõna  otseses mõttes nad läigivad kuldselt. See on omaette elamus, et see, kui sa näed midagi sellist Praegugi on Aarnel pea ideid ja motiive täis,  vaja on õiget hetke ja valgust. Fotokonkurssidel piltide hindajana, teab Aarneed head pilti  lõpuni lahti seletada on keeruline. Arvatakse sageli, et loodusfoto nagu ei ole kunst,  et kuna pintslit ei hoia käes. Aga vahet ei ole, et kunst on ikka see, mis vaataja silma  särama paneb. Mis vaataja hinge natukene elavdab ja ja  mis teadvust natukene avardab. Muidugi on lausa võrratu näha mõnd kala,  looma või linnuliiki otse looduses loomulikus keskkonnas. Aga üksnes sellele lootma jäädes jääksid meie teadmised üsna napiks. Inimsugu sellepärast ongi inimsugu, et me suudame edasi anda  ka kaudset mittevahetut kogemust. Pealegi proovis laotuses lendavat lindu vaadata siitpoolt  ja sealtpoolt lähemalt ja kaugelt. Hoopis mugavam on seda teha mulaaži või topisega,  aga kuidas tehakse üht hästi tõed, ruud looma  või linnukuju? Kui seni oleme loodusmuuseumis ja õppeklassides harjunud  nägema selliseid sulelisi linnukesi, siis  tulevikutehnoloogia on selline, et vall,  miks nüüd sellised ilma sulgedeta ja sellised kõvad? Linnud nüüd tegemises on. No sellepärast, et õige aeg on jõudnud selle tehnoloogiaga  et tegelikult oleksime me võinud oma oskuste poolest teha  sellist tööd juba ka 15 aastat tagasi. Aga siis olid materjalid raskesti kättesaadavad  ja see valik oli, oli väga lahjavõitu ja nad olid  ka väga kallid. Aga nüüd on siis igasuguste kunstmaterjalide suguvõsa  kasvanud nii meeletu kiirusega ja nii mitmekesiseks  ja need on muutunud kergesti kättesaadavaks  ja odavaks. Et nüüd nagu tasub ära Eestis teha siis nii-öelda  sünteetilist aksitermiat, ehk siis mudeleid  ka juba lindudest. Klassikaline taksitermija jääb loodusmuuseumide  ja jahinduse teemaks alati laste loodus. Hariduses saab moodsate tehnoloogiate abil vältida hukkunud  linnuaurat ja mudelid ka säilivad pikka aega. Kas need, kellele siis selle pealt loodust õpetatakse,  lapsed jäävad sellise kunstiteosega rahule,  et sarnaneb ta piisavalt hästi nende jaoks sellise linnuga. Ma arvan, et ma arvan, et see ongi See põhiline asi, ta peab olema. Määratav kõik liigi tunnused peavad olema näha  ja see ongi see, mida me üritame garanteerida. Siin on tegemist nüüd ühe töös oleva poolfabrikaadiga nii-öelda,  et mis linnuke, see siin on? See on lauk ehk vana nimega. Vesikana tema on selline huvitav veelind,  kellel on väga-väga vahvad varbad. Päris ujulesti tal ei ole, sest ta ei ole part  ega hani. Siin selle. Kakaga on nüüd niimoodi, et sa oled siia juurde pannud kenasti,  et, et natuke see ülemine kumerus minu meelest peaks. Peaks olemagi, sa enam-vähem oled selle õige kuju kätte saanud. Aga võib-olla vaata. Et ta on nagu, nagu see nokateravik läheb pisut alla,  kui sa vaatad külje pealt, et siis. Ja niimoodi piltide pealt täpselt vaadates tulebki see õige  liig siit välja. Fotod on põhiline asi ja loomulikult videod,  sest sest ka liikumine on see, mis annab linnule tema iseloomu. Fotode pealt näeb siis seda, seda mingisugust hetkeasendit,  mis me välja valime, et millise asendi järele me teeme ta  täpselt et ta oleks. Kõige tüüpilisemas poosis, mida inimesed Nii sinitihasel on veel kõhu alt must must triip puudu. Ja sinitihasel on võimalik muuseas ju nagu sa tead,  määrata ka linnusugu selle triibu pikkuse  ja intensiivsuse järgi võiks teha isase sinitihase,  nagu see siin on tõenäoliselt isane. Rasvatihase, see triip tuleb kurgu alla välja,  aga sinitihastel algab ka natuke madalamalt  ja on lühem ja, ja õhem. Ja siis emastel on see, see üsna-üsna vähemärgatav,  see mustri. Väikeste lindudega on selline peen nikerdamine,  aga suurte lindude jaoks on vaja rohkelt materjali,  et missugused materjalid siin kasutusel on. No suuremate puhul sõltub jällegi liigist iga tegelase puhul  ja ka selle kehaasendi puhul, mida me tahame teha,  tuleb ju asi uuesti leiutada. Et, et näiteks siin selle valge pusk Lagle sees on vahtplast  ehk siis vahtpoluuretaan, sellisest materjalist on põhikuju  välja lõigatud ja siis voolitud täpsem pinnaviimistlus juba. Õhukäes kuivavast voolimismassist ja seda  siis on edasi hakatud lihvima, et, et kujundada,  kujundada siis sulestiku osi ja kere täpne anatoomiline väliskuju. Jalgade ja nokkade jaoks kasutame juba teistsugust voolimismassi,  mis on kahe komponendiline ja kõvastub palju tugevamaks materjaliks. Meil on vaja teha lendav hall haigur ja,  ja sedapuhku me katsetame siis vineeriga tavaline vineer,  aga seda on vaja nüüd aurutada ja painutada. Et ta oleks kenasti kaardus, nii nagu lendaval haigrul on  tiivad üsna-üsna kaardus allapoole. Ma vaatan ka, et sellel haigrul mingisugused suled,  tekivad siia või No hallhaigruga on jah niimoodi, et tal on väga iseloomulik  on see, et et kui ta lendab, siis ta paneb oma pea selja  peale või noh, pakib kaela nagu kokku krõnksu kõverasse  ja siis rinna sulestik on selline pikk tal  ja siis need sule turritavad ja samuti on hallhaigrul kuklas  pikad suled ja need tuleb siis siis mingi nõksuga tekitada  ja praegu me katsetame sellist varianti,  kus On valatud sellised klaasplastist ribad  ja pärast siis hakata neid painutama ja koolutama,  et nad õige kujuga oleks. Praegu nad on väga valesti turris sinnaga. Need moodsad linnumudelid siin tunduvad nii reaalsed,  et võiksid kas või kohe lendu tõusta. Konn otsas kalametsas. See on fraseologism. Lõppemise otsasaamise kohta, neid on meie keeles veel  ja veel näiteks hea oli, otsa sai, magus oli,  maha kukkus. Mulle isiklikult meeldib oma üüratu tarkusega,  aga see, et eks siis soa ilma olla, kui otsa lõpeb. O kolm. Osoon.
