Mets on mõnus ja võsa. Soos on elu soodne, lammas on lahe ja vasikas,  va maal. On ja moodne. Mis juhtus, lapsed, oota, mis sul juhtus? Sipelgas hammustas mind tagumikust sellise asja pärast kisa niimoodi,  või? Siin ei olnud ju mitte ühtegi sipelgapesa,  äkki oli rästik või keegi? No see on tõesti kaheldav, sest Eestis küll  nii suurt sipelgat ei ole, kes suudaks sinu tagumikust tüki  välja haugata ja ka maailma kõige suurem sipelgas on ju  ainult kolm sentimeetrit pikk ja temagi vaevalt et seda teha suudaks. Kuidas sa nii palju sipelgatest tead? Minu nimi on Margus kõigepealt ja ma olen entomoloog,  entomoloog on see inimene, kes uurib putukaid. Nii tore, aga kas sa viitsiksid meile natukene sipelgatest rääkida? Ärge pange tähele, et kogu aeg tülita ei. Minul ei ole selle vastu küll midagi, ma räägiks n teile  sipelgatest väga hea meelega. No kui tõesti aega on, siis jah. Aga lähme vaatame siis sinna metsa, seal on palju kolooniaid. Kas te teate, et sipelgad on maailma kõige enam levinud  putukarühm üldse? Tähendab on kõige ro ja neid on kõikjal. Neid on igal pool kõikidel mandritel, välja arvatud  Antarktika ja nad puuduvad ka mõnel üksikul isoleeritud saarel,  kuhu nad pole suutnud lihtsalt levida. See tähendab, et need on isegi Arktikas teadlaste sõnu  Antarktikas nad ainult puuduvad. Arktikas on olemas sellised saared, kus nad tõesti ellu  jääda suudavad. Aga kui palju neid üldse maailmas kokku on kokku. Minu teada on maailmas kuni 20000 erinevat liiki. Siiski nad kõik pole veel avastatud ja see on suuresti oletuslik. Ehk siis me täpselt ei tea, kui palju neid on,  aga umbes 20000 liigi ümber võiks neid olla. Päris palju ja ja kui teadlased on arvutanud,  et kui kõik sipelgaliigid kõik sipelgaisendit kokku panna  ühte punti ühte hunnikusse ja nad ära kaaluda  siis nad moodustasid kõikidest loomadest kõikide loomade  kaalust umbes 15 kuni 25 protsenti, mis on ikka tohutult palju. Aga kui sa võtad kokku kõik maailma elevandid  ja vaalad ja linnud ja krokotiigrid ja krokodillid  ka ja siis sa kaalud neid, siis sipelgad on kaalud sama  palju kui nendest veerand. Just nimelt sipelgaid on maailmas miljardeid,  aga neid suuri loomasid on ju ainult tuhandetes. Et sipelgad kõik kokku panna, siis nad tõepoolest kaaluvad  kõikidest loomadest 25 protsenti ehk üks neljandik. Teate, et Eestis on kokku umbes 40 liiki sipelgaid. Muidugi maailma valguses on seda üsna vähe. Meil Eestis on kuklased. Nemad on niisugused pruunikad, sipelgad,  meil on murelased. Nemad võivad olla pruunid. Võivad olla kollased, mustad. Lähme sinna. See siin on laanekuklaste pesa. Kas erinevad kuklasul on siis? Ja kuklasid on üsna palju, Eestis on neid näiteks 15 liiki. See siin on laanekuklane kuklane. Tema ehitab oma pesa maa peale, enamik sipelgaid ehitavad  oma koloonia hoopiski maa sisse. Ja, ja osad sipelgad, hobusipelgad, nemad on  ka meil Eestis olemas. Täitsa Nemad on Eesti kõige suuremad sipelgad,  muuseas kasvavad kuni kahe poole sentimeetri pikkuseks,  nii et nad on üsna suured ja võrreldavad isegi maailma  suurimate sipelgatega. Aga nemad ehitavad oma koloonia hoopiski puu sisse,  elusa puu sisse uuristavad ja vahel nad võivad sattuda  ka vanasse majja näiteks ja seal maja maja konstruktsioonid  ära närida, nii et maja võib isegi kokku kukkuda. Sipelgad on tõepoolest nagu ma enne ütlesin,  kõikjal ja nad elavad ka kõikjal. Ja Eestis on ka veel üks sisserännanud liik,  tema nimi on Vaaro sipelgas. Tema on niisugune pisike kollane, ainult mõned millimeetrid  pikk ja tema armastab elada majades. Te kollete läheduses. Eesti looduses elavad kuklased. Rautsikud. Ja murelased. Kui sa siin Eesti sipelgaiki nüüd vaatad,  et meil, nagu ma ennist ütlesin, et meil on kuklased,  meil on murelased, meil on hobusipelgad ja meil on rautsikud,  nemad on punased, niisugused valusalt nõelavad sipelgad,  pisikesed, et murelased ja raudsikud, nemad elavad kindlasti  kõik maa sees, et kuklased on need, kes moodustavad  selliseid suuri kuhilaid. Mina arvasin, et ikka kõik sipelgad elavad niimoodi kuhjades  maa all pole ju neid näha ja kuidas sa üldse aru saad,  et nad maal elavad? Tegelikult ongi, sipelgad on põhimõtteliselt kõikjal meie ümber,  ükskõik, kuhu sa ka ei istus, tavaliselt sa ikka ühte  sipelgat näed. Aga enamikul sipelgatel on kolooniasse sissekäik,  niisugune pisike in auguke ja seda on väga raske märgata  ja üldjuhul asub see kas rohu või sambla sees. Nii et sipelgapesa leidmiseks pead sa kõvasti vaeva nägema  ja neid otsima. Praegu ju tegelikult vedas, et me ühe nii suure kuhja leidsime. Ega laane kuklase pesi ju Eestis väga palju ei olegi. Ja kuna kuklased on sellised suhteliselt haruldased sipelgad  meil ja teevad suuri kuhilaid, siis nad on kõik Eestis  kaitse alla võetud. Aga kuidas ma siis metsas saan niimoodi käia,  et ma neile kogemata peale ei astu? Ära selle pärast üldse muretse, kaitsmine keskendub ikkagi  rohkem kolooniatele, et metsloomad teevad tõenäoliselt neile  siin liikudes palju rohkem kahju, kui sina üldse teha saaksid. Nii et sellepärast ma arvan, ei ole vaja muretseda. Jah, sipelgapesasid ei tohiks lõhkuda, kuigi metsloomad seda  ju ikkagi teevad. Aga see on nende jaoks loomulik. Nemad on seda alati teinud ja jäävad ki tegema. Aga miks üldse metsloomad nende pesi lõhuvad,  kas kiusu pärast ei kiusu pärast nad seda kohe kindlasti ei tee. Aga näiteks pruunkaru, et ema armastab sipelgaid süüa. Et, et Eestis läbi viidud uuringud on näidanud,  et pruunkarudieedis või toidus võib-olla kuni 20 erinevat  liiki sipelgaid ehk siis paistab, et pruunkaru on sipelgate  peale vägagi maias. Ma küll ei usu, et ma tahaks siit pesast nagu kõik need  sipelgad ära süüa, et see, et see ei tundu kuidagi väga maitsev. No meil on ju palju erinevaid muid toite,  mida me süüa saame, aga metsloomal nii suurt valikut siiski  ei ole. Ja pealegi sipelgad ise ja sipelgate vastsed  ja munad on väga toitainerikkad, nii et karu saab siit päris  hea kõhutäie. Aga kas ta sööb neid koos okastega või nopib ükshaaval välja? Jah, ega karu käppa vaadates siis ega tal suurt valikut siin  ei ole, et tema võtab ikkagi niimoodi suure kamaluga  ja pistab suhu, et ükshaaval ta neid nokkima kindlasti siin  ei hakka, et ta kõigepealt teeb koloonia lahti  ja seal, kus kõige rohkem mune on, sealt ta võtab ki. Kui palju neid siin kuhjas üldse siin kuhjas on sipelgaid tuhandeid,  kümneid tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid. Ja maailma suuremad kolooniad võivad olla kuni mitme miljoni  isendiga või isegi mitme 100 miljoni isendiga. Need on täiesti hoomamatud. Selle ehitasid või kas keegi hoopis koristas metsa? Metsakoristamine on loomulikult väga hea,  kuid see kuhil on täielikult ehitatud sipelgate endi poolt. Nad nimelt käivad kõik korjel töölissipelgad  siis ja korjavad kokku igasugu kõikvõimalikke orgaanilisi asju,  ehk siis need, mis on elus materjal, jäägid,  mis on maha langenud, kas puuokkad või lehed,  need nad kuhjavad kõik siia kokku ja siis moodustubki  koloonia ja selle koloonia sees. On kambrid, kus nad elavad, nad siis jaksu väga palju tõsta. Sipelgad võivad tõsta kuni 100 korda enda kehakaalust  raskemaid asju. Ja see, see tähendab, et kui sina sama tugev oleksid,  siis sa jõuaksid tõsta traktorit või kombaini. Iga aasta hakkavad uuesti moodi tassima neid uksi kokku  ja siis teevad uue kuhja. See on väga hea küsimus, aga ei, nad ei tee iga aasta uut kuhilat,  see kuhila siin jätkab oma kasvu. Ja kui kuhila on juba täiskasvanud ja piisavalt suur,  siis iga aasta. Muneb kuninganna, sellised munad, kellest arenevad isas  ja emas sipelgad ja nemad siis väljuvad kolooniast  ja panevad aluse uuele kolooniale, ehk siis kuigi nemad iga  aasta uut kolooniat ei ehitab, siis emased rajavad  iga-aastaselt tõesti uued kolooniad, mis hakkavad samamoodi kasvama,  on alguses pisikesed ja kasvavad lõpuks sama suureks nagu  see hiiglane siin. Aga kuidas sipelgad ja ja enda kuhja kellegi teise omaga segi,  et nad näevad ju nii samasugused välja. Igal sipelgal on oma tuvastuskemikaalid,  ehk siis nad põhimõtteliselt lõhna raja,  mida kutsutakse teaduslikult feromoonideks. Nende järgi leiavad nad oma koloonia alati üles. Et see ei ole üldse probleem nende jaoks. Kas nagu hansukeses ja Gretekeses põhimõtteliselt küll,  jah, neil on nagu leivapalakesed maas. Kas siin on kõik seda Hansukese ja Greeteke täis? Jah, seda puru on igal pool, kus sa näed sipelgat liikumas. Tõenäoliselt oleme meiegi sellega juba ammu koos. Kas see pesa on seest samasugune, selline segadus lihtsalt  okaste kuhi? Ei ole, kui nüüd tuleks suur karu pruunkaru  ja võtaksid sahmaka teeks pesa pooleks siis me näeksime siin  pesa sees erinevaid kambreid ja tunneleid. Ja, ja tegelikult see pesa ulatub isegi maa alla välja,  nii et kõik pesa ei olegi tegelikult maa peal. Kõige sügavamates kambrites on sipelgakuninganna. Tema on see kõige tähtsam tegelane, kes muneb mune  millest kõik siis ülejäänud sipelga sipelgad alguse saavad. Ja sipelgakuninganna eest hoolitsevad noortöösipelgad  ehk ammsipelgad. Nemad toidavad kuningannat ja nemad toidavad vastseid ka. Ja siis neile järgnevad veel sisetöö, sipelgad,  nemad on siis natuke edasi arenenud juba natuke vanemad  ja nemad tegelevad siis kõikide sisetöödega,  mis kuhilas toimuvad. Ja kui nad veel vanemaks saavad, siis saavad neist  töölissipelgad need päris töölis sipelgad,  kes hakkavad igal pool siis metsa all käima ja,  ja saaki ja toitu koju tooma. Ja miks just niimoodi on need kõige vanemad sipelgad lähevad välja,  see on sellepärast et vältida noorte isendite hukkumist. Välja saadetakse need vanurid, kes nagunii varsti otsa annaksid. Nii, see on sipelgapesa jaoks kõige kindlam  ja töölissipelgad, teate, mida nad veel teevad,  mis nad kaitsevad kolooniat, nad on nagu sõdurid,  et kui mina nüüd siia käe peale paneksin hästi lähedale  ja seda liigutakse, siis nad hakkavad mind kusihappega pritsima,  et mind eemale peletada. Nii, nüüd ma siin natukene liigutan. Ja nüüd, kui nuusutada, siis on see happelõhn kohe tunda. Kas sulle jäi meelde, kes kõik sipelgapesas elavad? Ongi siis meil nagu täitsa enda tehtud liik et kõikjal on  tööd ära jaotatud ja niimoodi Jah, sipelgad põhimõtteliselt, no nemad on ühiselulised organismid,  ehk siis koostööd tehes saavad nemad hakkama üksinda. Nad ei ole suuteliselt sellised jätkusuutlikult elama. Ehk siis, kui ma toon sellise näite, et kui panna üks  sipelgas liiva sisse kaevama, siis ta üksinda kaevaks võib  olla tunni jooksul ainult ühe millimeetri augu. Aga kui panna teine või kolmas juurde, siis nad juba  kaevavad terve sentimeetri. Et koos suudavad nad väga hästi hakkama saada,  see on nagu inimühiskonnaski. Kui sa üksi kivi tõsta ei jõua, kutsud sõbra appi,  tema ikka aitab ja koos jõuate, eks ju? Asja tehtud. Aga kui mina ja mu sõber peaksime tassima mingit kivi kaugele,  siis me oleks kindlasti poole tee peal tülli,  et, et kes peab kuhu tassima ja aga kuidas need sipelgad  siis tülli ei lähe? Omavahel? See vastus sellele on tegelikult keerulisem,  kui esmapilgul tundub, kuid sipelgad on just nimelt  selliseks pika pika aja jooksul miljonite aastate jooksul  arenenud koostööd tegema. See on, see on täpselt samamoodi nagu inimestegagi  ja tihtipeale inimesi, töökaid, inimesi,  eriti võrreldaksegi sipelgatega. Aga kas need sipelgad, nende nagu see riik on samasugune  nagu mesilastel? Nad on tõepoolest mesilastega hästi sarnased,  nagu mesilastegi tarudes on ka sipelgate kolooniates tööd  samamoodi jaotatud. Sa ütlesid, et sipelgad ja mesilased on sarnased. Kas siis nemad koguvad ka siia pessa midagi,  näiteks mustikaid ja teevad sellest moosi? Moosi nad vist päris ei tee, kuid küsimus on äärmiselt õige  selles suhtes sipelgad. Sipelgad on väga erineva toitumisega. Eestis olevad sipelgad on kõik omnivoorid,  see tähendab seda, et nad söövad nii taimset kui loomset toitu. Aga on ka sipelgaid, kes on herbivoorid,  nemad söövad ainult taimset toitu ja on sipelgad,  kes on karnivoorid, nemad söövad siis loomsetu toit ainult  ja sellest tulenevalt, et need sipelgad siin söövad  erinevaid toiduobjekte siis nad koguvad siia pessa  mitmesuguseid materjale, alates õietolmust kuni seemnete okaste,  taimelehtede, erinevate putukateni, nende munade  ja vastseteni ja kui vaja ja kui nad leiavad suure toiduobjekti,  siis on isegi võimalik, et nad viivad oma vastsed  selle toiduobjekti juurde, et seal toituda. Aga kas sipelgad magavad siin pesa sees talv  või on? Just nimelt sipelgad magavad talve und. Kui talvel külmaks lähevad, siis nad kõik lähevad  sügavamatesse kambritesse, et väli vältida külmumist  ja on kõik koos. Ja kuidas nad talve üle elavad, on selline asi,  teab paus. Ehk siis nad ei ole enam eriti aktiivsed,  nad ei toitu sellel perioodil, nad nende hingamine on palju  aeglasem ja seetõttu suudavad nad siis pika külma perioodi  sellises mitteaktiivses staatuses üle elada. Need kuklased olid küll lahedad, aga sa ütlesid,  et osad sipelgate kodu on maa all ka, aga ma ei näe mitte ühtegi. Tõepoolest, sul on väga õigus, enamik sipelgaid tegelikult  elabki maa sees, nad teevad mulla sisse oma pesa. Aga rohuses pinnases on nende kolooniaid väga-väga raske  tuvastada ja leida, kuna tihtipeale läheb maa all ainult üks  pisikene pisikene käigukene. Aga praegu oleme me jõudnud väga ilusale alale,  kus on liivane, et siin võib leida kindlasti rautsikuid  ja murelasi, nemad armastavad üldjuhul sellist kuiva  ja päikeselist pinnast. Ja näete parasjagu, siin ongi keegi päris kõvasti liiva üles tuuseldanud. Las ma vaatan täpsemalt, kes see siin olla võiks. Siin on tegemist Meil mulla murelasega. Tema on niisugune musta värvi murelane selline elukas,  kes tihtipeale kipub inimestele tuppa ka. Vaadake, siin on keegi juba kaevamas käinud,  tõenäoliselt mõni külakoer, me võiksime õppe eesmärgil vaadata,  mis siin sees siis on ka kaitsekuklased. On tõepoolest kaitse all, keda me enne vaatamas käisime,  aga murelased seda ei ole, nii et õppeeesmärgil me võiksime  ühe koloonia tõepoolest avada, kuid kindlasti üldjuhul kui  te näete sipelgapesi, siis ei maksa neid ikkagi hävitada või,  või rikkuda. Vaatame, mis me siit leiame, kas on mõned. Sipelgapesa võib-olla üsna lai, nii et munad võivad olla  hoopis siin kuskil kõrval, et on üsna suurel alal  ja kuna see pinnas siin on üsna tugev, siis tegelikult,  ega me sõrmedega väga palju sügavamale ei pääsegi. Aga nüüd, kui me seda kolooniat häirisime,  siis sipelgad näete, hakkasid väga aktiivselt ringi jooksma. Nüüd nad üritavad oma kolooniat päästa. Ja üldjuhul nad tahavad kohe oma munad ja vastsed teise  kohta ära viia, et, et siis mina, kui suur koletis ei saaks  neid ära hävitada. Et need näete, siin on augud, sissekäigud,  et kõik see liiv, mis siin paistab, see on nende poolt välja  kaevatud liiv. Ehk siis nad tegid tunneleid ja nagu ikka auku kaevates  või kui lumeonni teete, siis kaevate lume välja  ja see tuleb kuskile ju panna, et see peal siin ongi  siis käikudest pärit liiv kõik. Kas see pesa on siis samamoodi kaks meetrit maa sees sügavuses,  nagu need kuhilad? Ei, nemad on kindlasti rohkem pinna lähedal,  et, et võib-olla heal juhul siin 15 sentimeetrit ainult sügavuses. Aga ma poleks elu sees uskunud, et sipelgad oskavad ennast  nii sügavale liiva sisse kaevata, et kuidas nad seda teevad. Sipelgatel on väga tugevad lõuad millega nad suudavad enda  kehamassiga võrreldes tohutult suuri raskusi tõsta,  nii et suurele hulgale tuhandetele sipelgatele ei ole nende  väikeste tunnelit mitte kaevamine mitte mingisugune probleem. Kui nad luugudega kaevavad, kas nad söövad  siis selle mulla ära? Ei söö, ei söö, see muld ongi kõik siin peal. Näete, see on pärit nüüd tunnelitest erinevalt vihmaussidest,  sipelgad mulda ei söö. Aga kui mõni kuklaine tuleb nende pessa siia,  mis siis saab siis tõenäoliselt juhtub selline asi,  et need murelased ründavad seda kuklast. Et, et tema on kui sissetungija ja potentsiaalne  või tõenäoline oht selle sipelgakolooniale. Ja seetõttu nad kindlasti hakkavad kolooniat kaitsma  ja ründavad teda kõik kambakesi. Kas kas neil on siis samasugune nii-öelda erinevus nagu  tihasel ja kurel? Põhimõtteliselt küll, kuigi sipelgad üldehitusel on täpselt ühesugused,  eks ju, noh, neil on pea, keha ja tagakeha  ja kuus jalga nagu kõikidel putukatel siis tegelikult võivad  nad väga palju erineda. Kõigepealt võivad nad erineda värvuse poolest. Siis neil võib olla ehituses mõned väiksed erinevused mõne  sipelga jalal on kannused, teise sipelga jalal kannuseid ei ole. Näiteks puumurelase pea on südamekujuga. Et üsna-üsna kihvt, eks ju. Ja siis neil võib-olla tagakehas erinevusi,  suuruses erinevusi ja, ja mõne sipelga näiteks rautsikute  keha tagaosas on niisugused püstised piigid nagu orad,  millega nad ennast kaitsta saavad. Nii et sipelgad võivad tõepoolest väga palju erineda  nii kujult kui ka käitumiselt. Ehk siis sipelgad toituvad erinevatest asjadest,  nad ehitavad erinevaid kolooniaid ja nad erinevad erinevates  elupaikades elavad samamoodi. Aga kas murelastel on ka mingid sellised kaitsevahendid,  et nagu ühtedel olid piigid ja teistel olid kannused? Murelased. Ikkagi kasutavad oma astelt, mis on nende tagakeha tipus  ja ka lõugu, kuigi lõuad neil ei ole niivõrd võimsad kui kuklastel,  nad on ise ka palju pisemad. Aga lapsed, kas te teate, milliste teiste putukatega  sipelgad kõige lähedasemas suguluses on äkki ämblikutega ei ole,  äkki mingid mardikad? Ei? Oskate veel midagi pakkuda? Sajajalgse? Ei, tõepoolest, aga ma võin teile vastuse tegelikult ette öelda. Sipelgad on kõige lähemas suguluses hoopiski mesilastega  ja herilastega. Just nimelt. Sipelgad kuuluvad kiletiivaliste seltsi. Neil ei ole tiib. Tegelikult on küll. Siis kui koloonia saab täiskasvanuks ja suureks  siis emakuningas muneb sellised munad, kellest arenevad emas  ja isas sipelgad ja neil on tiivad. Ja nemad lendavad sealt kolooniast välja pulmalennule. Ja kui emane on viljastatud, siis ta laskub kuskile mujale  maapinnale ja rajab uue koloonia. Aga isastega juhtub selline lugu, et pärast viljastamist nad  kahjuks hukkuvad. Aga mesilased ja herilased ja nõelavad, aga sipelgad ju hammustavad. Ja ikult üldine väärarusaam, tõepoolest,  sipelgatel on lõuad ja nad saavad ka hammustada,  aga tegelikult on neil tagakeha otsas ka astel,  millega nad päris valusalt nõelata võivad eriti raudsikud. Kui sipelgas nõelab, kas su nagu mesilane eita,  sure, et temal jääb keha terveks ja temaga ei juhtu  tegelikult mitte midagi. Aga kui sipelgas nõelab, kas see on samamoodi mürk nagu  mesilase oma? Tõepoolest, sipelga nõelamise eesmärk on ikkagi kas  siis teha vastane või ründaja teovõimetuks  või siis tappa saakloom, ehk siis jah, tegemist on täpselt  samamoodi mürgiga. Aga kui vanaema kasutab mesilase mürgiselvi,  kas siis on ka sipelgamürgista näiteks sõnakuulmatuse  vastast määrat? Ohoh, see on tegelikult päris huvitav idee. Kunagi kasutati äkki inimeste karistamiseks,  sest näiteks troopilistes vihmametsades on sellised sipelgad  nagu kuul sipelgad, kelle nõelatorge on niivõrd valus,  nagu oleks kuuli saanud. Päriselt ka kaks päeva on selline valu, et ei saa mitte  midagi tehtud. Nii et kui oled pahandust teinud, siis võib-olla. Sipelgamürk sel eesmärgil kasutusele võtta  või siis politsei võiks määrida pättidele peale. Kuulsipelgamürgist salvi, vot jätame meelde,  siin on väga hea äriidee. Aga nende troopiliste sipelgate kõrval tunduvad meie omad  siis küll väga ohutud ja turvalised. Jah, meie omad ongi tegelikult äärmiselt ohutud nagugi nagu  teisedki loomad tegelikult, mis meie metsades  ja põldudel esinevad, aga troopikas on näiteks sellised sipelgad,  keda kutsutakse armee sipelgateks army. Et nemad tulevad karjaga. Nii et terve küla peab kohe eest ära põgenema,  sest nad hävitavad seal kõik, mis elus on. Nad tulevad miljoni kaupa, nii et terve maa ed täis  ja nad söövad kõik elus ära. Lisaks veel. On on troopikas sipelgad, kes suudavad üksteisest ehitada parve,  et üle jõe näiteks minna, nii et töölissipelgad on kõik  kobaras ja nad ujuvad nagu väiksed vikingid üle oma suunas jõe. Lisaks on troopikas sellised huvitavad taimed,  kelle lehtedest kasvavad niisugused organid,  mis on täpselt mõeldud just nimelt sipelgate jaoks  ja sipelgad kolivadki sinna sisse ja teevad endale sinna  täitsa mõnusa elamise. Aga taim ei anna neile seda elumaja niisama. Nimelt on taimel sellised organid sellised lõksud,  tegelikult kui putukad sisse kukuvad ja siis nad seedivad ära,  need taimed on, eks ju, loomtoidulised ja sipelgad,  nemad, korja, koguvad igasugust toitu endale sinna pessa  ja see, mis üle jääb, selle, nad viskavad sinna taime  kogumisanumasse ja taim saab sealt täiesti mõnusalt oma  toitained kätte. Nii et sipelgad elavad ka paljude taimede  ja teiste loomadega sümbioosis, ehk siis mõlemad saavad  vastastikust kasu. Ega need taimed sipelgaid, ei, need taimed sipelgatel on  spetsiaalne kohastumus, teised putukad kukuvad sinna lõksu sisse,  eks ju, ja surevad ära, kahjuks aga sipelgad,  neil on selline kohastumus, kus, kus nemad saavad seal  ilusti ronida ja nemad sinna kinni ei jää  ja sisse ei kuku. Aga lisaks troopikas on ka veel sellised sipelgad nagu  aedniksipelgad nemad, nemad karjatavad seal seeni oma  koloonias mõnusalt ja söövadki ainult seeni,  nemad teisi loomi ei ründa. Aga kui troopikas elavad niimoodi taimed sipelgatega koos  ja saavad mõlemad sellest kasu, siis Eestis ju sellist asja  ei ole. On küll, Eestis on ka täitsa olemas niisugune mutalistlik  ehk siis vastastikku kasune kasumi kasumlik eluviis nimelt  kuklased näiteks on teada lehetäide karjatajad nimelt lehetäid,  nemad toituvad, eksju, taimemahlast, nad on niisugused  rohelist värvi väiksed putukad ja tagakehast väljutavad nad  mõnusad suhkrurikast hästi mekkivat nektarit. Ja see sipelgatele väga-väga meeldib. Ja see, et nad seda nektarit sealt lehetäide tagaotsast  saavad selle eest kaitsevad nad neid lehetäisid teise  putukate eest teiste putukate eest, ükskõik  kes seal ründab, siis nad ajavad need kurjasti minema. Ja kui sipelgad näiteks oma koloonia kohta vahetavad  mingisuguse häirimise tagajärjel, siis tihtipeale võtavad  nad need lehetäid endaga kaasa. Kannavad lõugade vahel nagu passid ja munegi samamoodi ilma  neile kahju tekitamata. Täitsa äge see siis nagu meie vahepeal maal karjatame lehmi  just nimelt põhimõtteliselt küll, jah, täpselt samamoodi  viime nad uuele paremale karjamaale vahepeal  ja kus on rohkem toitu ja rohtu, sipelgad teevad enam-vähem samamoodi. Mis leedeid sellest arvavad? No senimaani, kuni nemad saavad, eks ju,  rahulikku elu elada, saavad toituda, taime saavad kasvatada  oma järglasi, siis neile on see ainult kasulik,  et sipelgad kaitsevad neid teiste putukate eest,  kes muidu nad võib-olla ära sööksid. Nii et see on nii sipelgatele kui ka lehetäidele kasulik. Vastastikune suhe, ehk siis tegemist on mutualismiga. See mutualism kõlab nagu selleks täiesti ainult mutukate teema. Ei, see ei ole niimoodi, see on tegelikult täitsa üldine mõiste. Et kui mina näiteks annan sulle midagi ja sa annad mulle  vastu midagi, mida mina tahan, siis see on meile mõlemale kasulik. Ja siis meie suhe on mutuaalne. Et kahetpidi kasulik. Aga Margus suur-suur, aitäh sulle, et sa viitsid täie täna  meiega terve päeva ära kulutada ja rääkida meile kõikidest sipelgatest,  et me saime väga-väga palju targemaks. Ja ma saan enda loodus dokumentaali ka nüüd paar  sipelgakaadrit lisada. No tegelikult rõõm on täiesti minupoolne,  mul on alati hea meel, kui ma saan putukatest rääkida.
