Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Oleski ja Helen Sürje alustavad. Teid tervitab raadio kaks ning alanud on saade puust ja punaseks stuudios Helen ja Arko. Tere ilusat reedet. Tänases saates läheme omadega rappa. Sõna otseses mõttes pikema teemana täna käsitlusel sood, aga nagu ikka selle saate puhul, mis on pühendatud terve tund teadusele ja tehnoloogiale. Anname vastuse ka teie poolt saadetud küsimustele ning vaatame üle värskeid uudiseid, näiteks, mis sulle silma jäi, kui sa mäletad, siis tänavu veebruaris kukkus Venemaal Tšeljabinski lähedal alla üks suur meteoriit kukkus ja nüüd on selgeks tehtud, et see oli oluliselt suurem, kui alguses arvati. Ja seda õnneks ju püüti ka videopildina kinni, uuriti täpselt ja kõiki tema liikumist läbi maa atmosfääri. Ja paljud inimesed nägid seda pealt. Ja teadlased on nüüd kirjutanud, et tegu on ikkagi üsna levinud meteoori tüübiga, nimelt hariliku Kondriidiga ja, ja ta oli pärit Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööndist. Aga jah, ta oli päris suur suur poiss või tüdruk siis et Maa atmosfääri sisenemise hetkel oli, oli mass 12 13000 tonni ehk siis ligi kaks korda suurem, kui alguses arvati. Ta kihutas atmosfääri ülakihtidest läbi kuskil 19 kilomeetrit sekundis, sellise kiirusega ja ehk enam kui 50 korda ülehelikiirusel tuli ta kiirelt ja meie õnneks loomulikult kolme-neljakümne kilomeetri kõrgusel ta murenest vähemalt lagunes tükkideks ja 27 kilomeetri kõrgusel, siis pudenes gaasiks tolmuks laiali. Et midagi sellist hirmsat seekord ei juhtunud ja atmosfäär neelas suurema osa tema geneetilisest energiast, aga teadlased arvavad, et kui see oleks olnud natukene tugevamast materjalist siis oleks ta Maale kukkudes üsna suurt kahju teinud. Seekord läks õnneks, et tulid sellised tuhanded pisikesed meteoriidid lõhkusid ära natukene katuseid seal raamatuga, kui aknaraame purustasid ka Aleksander Puškini kuju, seal seal kohas aga 600 kilose tükki, mis on selle kõige suurem pirakas, et et see toodi siis ka ühe järve põhjast üles, nii et arvatust oli ta suurem. Õnneks läks seekord küll. Õnneks õnneks läks õnneks, aga jah, et päris huvitav, kui kõnnib niimoodi ringi ja muudkui siin asju juhtub ümberringi, et võib öelda, et ufo, et meil ei ole veel juhtunud ja ega nagu kirjutatakse, siis see oli suurim kosmose kivimis. Maad tabas alates tunguusi katastroofist pisut rohkem kui 100 aastat tagasi. Et ilmselt võiks ju selle puhul vaikset loota, et meie eluajal midagi sama suurt enam ei tule, aga samas ega me ka ette ei tea. Jah, eks seda ma mõtlesingi pigem et meie eluaja jooksul, eks ei ole näinud selliseid asju, Kaali kraater on tal hea meeldetuletus sellest, et asju ikka juhtub ka siin meie kandis. Kaali kraater oli ka ikkagi oluliselt pisem kiviga kui see, mis seal praegu Tšeljabinski kohal alla tulin, et öeldakse ka, et kui ta oleks pisut järsemalt tulnud ja ikkagi korraliku matsuga maata pannutega, siis sellest linnast suurt midagi alles ei oleks jäänud. Seekord õnneks olid ainult aknaklaasid ohvriteks ja mitte ühtegi inimhukkunut. On ka see välja toodud, et see plahvatus mille siis meteoriit lagunemisel põhjustas vastas umbes 600-le kilotonnile Brothlile, mis on umbes 40 korda võimsam kui sirushimale heidetud aatompommiplahvatus. Nii et eks ka see annab pisut aimu sellest, et kui vägev ilm, kas see tegelikult oli ja kui õnnega koos meie olime, kui väikesed me tegelikult oleme iga päeva eest räbala õnnelik, tõsijutt, aga suurte kividega mega jätkame. Nimelt uurisid teadlased seda, kuidas vanal ajal inimesed suuri maju ehitasid, kas sina oled käinud Hiinas? Ei ole kahjuks no sama lugu kahjuks ei ole oma silmaga näinud keelatud linna Pekingis, mis juttude kohaselt on väga ilus, väga võimas ehitis. Loomulikult koosneb suurtest kividest ja nüüd teadlased murdsid pead, kuidas siis Need kivid 70 kilomeetri kaugusel asuvast kivimurrust sinna ehituspaika toimetati. Ja vanast ajast on säilinud kirjalikke märkmeid, kuna see ehitati siis, kui juba kiri oli kasutusel umbes nii 600 aastat tagasi. Et sellest vastati jäädid. Kuna tõepoolest mõned kivid olid, et päris pirakad, maksimaalsem isegi 123 tonni. Nad arutasid, kuidas oleks siis võimalik jääde abil seda transportida, sellepärast et pole säilinud märkmeid, et hiinlased oleksid kasutanud mingisuguseid rattasüsteemi kelke võit, kraanasid et nüüd nad siis modelleerisid, kuidas saaks jääteega seda teha ja nad tõepoolest tuvastasid, et arvutuste kohaselt sellise kivikamaka saaks mõnekümne inimesega transportida. Tõesti, kui ajada kunstlik jäätee pinnase peale ehk selline talve ajal loomulikult siis, kui juba niigi on külm line väike jääkirme tekib pinnale, siis seda täiendavalt niisutada ja siis läheb tõesti tarvis ainult mõnikümmend meest, et köitega sellist 100 tonni raskust kiigamakat vedada. Kui ei oleks jääteed, siis palja maa peal kelgul vedamine oleks nõudnud vähemalt 1500 inimest mitte varastanud inimesi oleks, oleks vähe olnud, aga selline tõhusus kindlasti mängis rolli niimoodi, et vanad hiinlased ehitasid kunstlikult jääteid selleks, et teda ta ehitaski või kas on kindel või hüpoteetiline. See on kindel, kuna vanades ürikutes on kirjas, et selliseid asju kasutati. Nüüdisteadlased arvutasid välja, kuidas on võimalik seda kõige paremini teha ja kui palju inimesi tegelikult oleks selleks vaja läinud. Sellepärast on nagu ilmne, et kui ühe kivikamaka vedamiseks läheb vaja 1500 inimest, siis tegelikult sellist asja ei tehta, aga kui on nagu mõnikümmend, siis tõesti kõlab loogiliselt ja usutavalt, et täpselt nii need asjad sündisid, väga põnev. Nüüd aga kuulame muusikat ja siisivama saate pikema teema juurde milleks on sood. Täna oleme oma saates ette võtnud taas looduse teema, üritame lahti selgitada ühe päris olulise osa Eesti loodusest, nimelt sood ja rabad ja selle puhul on meile appi tulnud Tallinna Ülikooli ökoloogia Instituudi vanemteadur Mati Ilomets. Tere. Tere. Tervist. Nagu ma aru saan, siis sood ja rabad on väga oluline osa Eesti loodusest ja ökosüsteemidest. Kui suurem osa kas või Eesti pindalast moodustavad? Jah, sood ja rabad, seal tavaline ütlemine. Et on olemas, sool on olemas rabada, aga tegelikult on olemas meil sood ja selle hulgas soode hulgas üks osa on rabad, selge. Tähendab, sood on üldtermin kõigi niukse märgade maade kohta, kus on turvast ja nüüd üks osa neid soid on, nimetatakse madal soodeks, siis on nihuke vahepealne aste on siirdesood, siis on kolmas, kolmas aste on rabad seal nüüd see, kus, kus nad tavaliselt inimesed armastavad käia, noh, kas või näiteks Viru raba. Seal käib ikka päris massiliselt rahvast, aga keegi eriti ei taha sinna madalsoosse minna. Miks see nii on? Vaadake, see on nagu selline igavene märgia, seal kõrged mättad teinekord ja, ja siis on, hein kasvab seal ein tähendab selles mõttes, et on väga palju on erinevaid tarnaliike ja ta nagu ei ole nii atraktiivne. Kuigi jah, ta on üsna oluline osa tegelikult, kui me vaatame, võtame nüüd madalsoid kui nüüd selliseid ökosüsteeme. Sellepärast et seal nendes madalsoodes kasvab väga palju selliseid haruldasi taimeliike, kes on seal mitmesuguseid loomaliike, mida mujal mujal. Jah, noh, näiteks väga palju on mitmesuguseid tigusid, kes on ainult nüüd niukses teatud tüüpi madalsoodes ja mikspärast siis need unikaalsed. Vaadake, needsamad hakkame madal saadaga pihta, madalsoo on selline selline soov, mida nüüd siis tavatseti kuivendada esimeses järjekorras, seal on, selles turbas on palju lämmastikku, palju fosforit. Ja kui ta nüüd ära kuivendada, siis saab ta taimedele kättesaadavaks ja saab päris korralikku saaki on võimalik saada. Neid oli suhteliselt lihtne ka kuivendada. Juba siin sajand tagasi hakati labidaga kraave kaevama, sest noh, mis seal vargamäel muud oli, kui ikkagi neid madalsood taheti kuivaks teha, et seal ikkagi leht peal käia ja saaks korralikult ta seal kõhu täis ja rohkem piima. Aga no rabadega jah, nendega vastan nüüd. Lugu natukene teine sellepärast sinna ikka kaua aega ikka inimese hammas või õigemini labidas peale jaganud. Ja alles peale teist maailmasõda. Siis olid juba niuksed võimsad masinad olemas. Sõjad on üleüldse küllaltki olulised tehnika arengu koha pealt ja ja siis oli, oli siis saineid võimsaid masinaid, mis sõja ajal nüüd välja töötati, sain nüüd kasutada Nendesamade rabade kuivendamiseks juba. Seal tullismi kraave siis nii palju rohkem kaevata või sügavamaks teha või mis sealse probleem rabade puhul oli. Nendesamade madalsood, aga kõik sood oleksid märjad või nad ju ei ole ära kuivendatud. Ja kusagilt peab see vesi tulema. Ja nüüd ongi üks oluline vahe on selle rabal ja madalsool on see madalsoo, saab oma vee, saab põhjaveest enamasti põhjavesi lahkudes ikka ta juht pressib teda pinnale. Ja kui see vesi on seal pinnal, siis niukses märjas keskkonnas, märjas kohas, nüüd hakkavadki taimed kasvama, suudavad märjas vees kasvada seal ja nüüd hakkavad aegamööda turvast moodustama, sellepärast et kogu see taimne mass, mis seal tekib, see ju ära jõua laguneda, sõrmas. Lihtsalt ei ole need mikroorganisme, kes nüüd selles sellises vees saaksid selle orgaanikastel uuesti süsihappe ka siia tagasi teha. Ja niimoodi ta siis seal tasapisi see turvas muudkui kasvab, kuni siis nüüd vesi on juba veidikene sügavamal, enam ei, päris ei lipsusel jala all, noh nüüd ongi selline, soosis olemas, mis võib nüüd aastatuhandeid tegelikult eksisteerida. Ta sõltub ikkagi sellest samast veetasemest, sest mis seal on. Ja kui me nüüd tõmbame selle kraavi sealt lohuste all saame kusagilt selle kraavi veidi sügavamaks või väljavoolu veidikene sügavamaks teha, kraavi sisse tõmmates lähebki põhjavee tase läheb madalamale ja see ala kuivabki ära. Nüüd saavadki kõik need toitained, mis on nüüd kõrge vee tõttu ei ole taimedele kättesaadav. No siin on üks selline ja nagu on hapnikuvaegus ehk teisiti öeldes, siis on hüpoksia ja väga vähe taimi on, kes suudavad nüüd sellises hapnikuvaeses substraadis nüüd siis kasvada üldse? Selleks on nendel taimedel Seesam vastav kude seal juurtes, mida nimetatakse aaren füümiks ehk siis õhukude, mille kaudu nad viivad siis omasele hapnikurikka õhu siis omale juurtesse ja siis sealt ümbert nad siis nokitsevad nii-öelda, ehk siis Oksodeerivad need toitained, mis eluks vajalikud, aga enamustel taimedel seda võimet ei ole. Aga nüüd nii kui me selle veetaseme alla laseme, järelikult kogu see pindmine kiht on nüüd hästi hapnikurikas, nüüd saavad sellised kõrge kasvuga rohttaimed saavad ruttu seal hakata kasvama ja need soodele omased liigid, mis on enamasti madala kasvuga, lihtsalt konkurents on, konkurents tõrjutakse välja. Kui palju üldse siis Eestis on pindala poolest noh, võib-olla protsentuaalselt madalsood siirdasid, rabad kokku niimoodi kogu Eesti pindalast palju nad võtavad enda alla. Jah, siin on nüüd üks selline väike function sellel asjal juures, sellepärast et meil on suur osa need Soylan ära kuivendatud kusagil ütleme, kui algselt kunagi meil oli selliseid soisel kusagil miljon hektarit, siis tegelikult on nüüd suudetud ära kuivendada kusagil kaks kolmandaga, ütleme kusagil 600000 hektarit. Elamus olid nendest madalsood, sest kunagi oli valdav osa oligi madalsoo meil ja nüüd kas neid kuivendatud madalsoid või soid üldse nimetada soodeks või mitte, see on nüüd omaette küsimus. Mina nimetaks neid ikkagi soodaks, sest et kuivendatud aga kuna siin eriti Euroopas suur osa valdav osa üleüldse soid on ära kuivendati, sest nemad ei saa nende kohta enam sooda öelda siis nemad ütlevad nende kohta turbamaa. Inglise keeles on ilus sõna Ta pikk lend. Aga noh, eesti keeles ta kuidagi nagu ei taha nagu hästi omaks võtta seda turbama, mis isand on turbamaa liivamaa ravima. Kedagi nagu natukene imelikuks läheb, panimetaks ikkagi neid soodeks, nii et kokku on meil ikkagi soid kusagil miljon hektarit, mis teeb umbes viiendiku Eesti pindala, tsirka, viiendik. Aga nüüd ütleme sellises looduslikus seisundis nendest on tõesti ainult üks kolmandik 300000 hektarit sekka. Valdavalt on siis just looduslikus seisus rabanud. Kas nendest kuivendatud maadest kuidagi tagasi saab soid teha, ütleme, et ajame kraavi kinni ja siis veetase jälle tõuseb, et kas ta on siis jälle soovid, on ikkagi midagi teistsugust? Põhimõtteliselt muidugi on võimalik seda teha. Aga aga ta ei ole nii lihtne, tähendab, me võime selle kraavi kinni ajada, saame vee ülesse. Aga mis vesi nüüd sinna tulema hakkab? Kui tuleb nüüd põhiliselt vihmavesi sealt ümbruskonna ümbritsevatel aladelt? Vihmavesi, vihmavesi teatavasti on, on mineraalainete poolest väga vaene, ei ole seal kaltsiumi sees, ei ole seal magneesiumi, rauda, aga see on just oluline nende madalsoode jaoks. Ja siis võib tulemus olla selline, et me saame, tahtsime kõige paremat, aga asi läks lihtsalt veel hullemaks, sellepärast et et need protsessid, mis seal toimuma hakkab, labad võivad pöörata päris hulluks ja me võime saada ühe sellise niukse haisva loigus lombi, seal kus siis on üsna kidur, taimkate võib olla palju vetikat võib-olla, ja noh, tal ei ole seal madal Shaga mitte midagi pistmist, nii et ühe sõnasele taastamisel me peame väga ettevaatlikud olema, peame väga põhjalikult teadma, missugune vesi sinna tuleb ja mida veel me peame tegema. Sest see ainsal ainult vee ülestõstmisega midagi head ei saavuta vaid seal, noh, tuleb ikkagi see enamasti ikkagi see juba olemasolev taimkate seal noh, seal on näiteks sinieelmikat, kasvab seal suurte kõrgete mätaste kõige mõistlikum oleks need sealt eemaldada, samuti on seal tulevad juba puud peale sageli ja, ja põõsad. Need ei ole ka seal väga vaja. Algul. Te mainisite seda, et väga suur osa on ära kuivendatud märgaladest. Aga kuidas sellesse suhtuda, miks märgalad üldse väärtuslikud on ja mis, mis juhtub siis, kui neid liiga palju kuivendada? Märgalad laiemalt võttes, kas no sinna kuuluvad veel tegelikult meil ju veel jõed, järved, ka merealade rannikuosa, kus vett kuni kuus meetrit aga nende hulgas need Soodon, no sellega post, sellised iseäralikud või erinevad teistest märgaladest on see, et vot seal moodustub turvas, tähendab üks osa nüüd sellest orgaanikast läheb ringest välja. Aga mis seal orgaanikas on põhiline, seal süsinik ikkagi. Ja näiteks meil on Eestis on kusagil kaks pool miljardit tonni. Turvast on selle aja jooksul, kui nüüd jäämelt ära läks, ehk siis 10000 aastaga nüüd nendesse soodesse settinud. Ja nüüd ära kuivendamine, nüüd vaadake sedasama, orgaaniline aine hakkab lagunema. Koolis teame, mis siis juhtub, mis asi, mis on orgaanilise aine põhilised laguproduktid. Vaks kindlasti ja vesi, vesi, aga põhiline on muidugi CO2, mis seal nüüd see kurja juur siin sellepärast see on ikkagi seesama kasvuhoonegaas, mis, mille tulemusena siis võib siis ka meie kliima võimalik soojeneda. Ja kui nüüd siis selline hulka ikkagi turvast hakkab seal lagunema, siis me võime päris tõhusalt seda süsihappegaasi hulka suurendada. Sest on täitunud näiteks, et kogu maakeral tegelikult sood moodustavad kusagil kolm, neli protsenti aga kogu sellest süsinikust, mis meil siin biosfääris on. Maismaal, sellest umbes 30 40 protsenti on soodes kinni. Nii et seal vahe on või nende osa siin on ju küllaltki oluline. Noh, see on nüüd ütleme üks aspekt mikspärast, nüüd peaksin säilitama. Aga noh, need asjad, neid nihukesi aspekt on siin päris palju, võtame kasvõi niisuguse asja. Paljudel jõgede tegelikult valgalal siis ala, kus, kas need tihedamalt peed saavad, on, paikneb, on seotud soodega ja kui me nüüd seal selle soo kuivendamist siis hakkab sealt päris palju orgaanikat kantakse nende vetega juba välja sealt. Ja tulemus on see, et me rikkuma oma jõgede vee seisundit, jõed lähevad tihti läbi järvede või, või siis lähevad otsese on et need järved ümbritsetud soodega rikume ka selle sama järve seisundit, nii et ta on ka ka meie näiteks kas või nende jõgede järvede seisundi hoidmiseks on vajalik. Et need sood oleksid seal ümberringi looduslikus seisus. Siis ta ikkagi soo iseenesest puhastab seda vett tegelikult olnud ka teatud määral teised veetagavarad siis meile kõigile. Iseenesest küll jah, sest vaadake, kui on kaks ja pool miljardit tonni turvast, selle korrutame seal, ütleme neljaga. See on siis 10 miljardit kuupmeetrit. No see on nii väga, tagasihoidlikult võttes oleks nüüd seda turvast üle 90 protsendi tegelikult sellest soostus turbast on vesi. Nii et siis on 10 miljardit 908 miljardit kuupmeetrit vett, on seal, mis on päris suurarveid. Teeme siinkohal jutu väikese pausi, kuulame natukene muusikat, jätkame seejärel jutu soodest. Tallinna Ülikooli ökoloogia Instituudi vanemteaduri Matti filo metsaga. Puust ja punaseks. Jätkame oma juttu soodest ja rabadest, meiega on Tallinna Ülikooli ökoloogia Instituudi vanemteadur Mati Ilomets ja teemadel samamoodi jätkame seal metsikult veereservuaare nagu enne mainitud ja mainisite ka seda, et madalsoode vesi tuleb põhjaveest, aga kust tuleb siis siirdesoode ja rabade vesi? Nii võtame nüüd teiselt poolt, Rovad kui madal soodavesi tuleb, jah, tõesti tuleb põhjaveest, aga vaadake, raba pind on kumer. Sain nagu, nagu kündja, nagu selline küngas. Parem vastan seda näha, kui kindlasti väga paljud kuulajad on käinud kuresoo soomaal matkamas, seal on pure soo servas läheb laudtee, läheb üles raba peale ja seal on tõesti niimoodi raba peale ronid nagu künka otsa või mäkke, et raba pind on kumer. Vaadake lite selle kumera pinna peal, mis nüüd, võib-olla seal noh, kures osas näiteks on kaheksa meetrit kõrguste vahe lähete sinna üles ja see on jumala märksa esion pinna peal. Tähendab, tegemist oleks nagu veekupliga. Isenesest. Vesi on kummis, miks ta ära ei voola. Rajoola. Ja kust see vesi tuleb, kui ta on kumer, kusagilt ojadest ju sinna või sealt ümbritsevate alade pealt see vesi sinna tulla ei saa ju, stan kõrgemal. See ongi nüüd selle rabade iseärasusi, tema saab tegelikult kogu oma vee ja selle tõttu ka toitained saab ainult sademetest saab õhustik ja sellepärast on nüüd ka seal see taimestik on hoopis teistsugune. Seal nüüd on selliseks noh, pärisperemeheks või nimetatakse siis ka Edifikaatoriks, söödi Etifikaator rühmaks või nüüd on uus nimetus öeldud ökosüsteemi insener on turbasammal, et kui ta seal raba peal käite, siis te näete, kogu aeg on ju see sammal on seal jalge all ongi nüüd see turbasammal. Ja tema on selline noh, see on, ütleme, niukene sammalde rühm, mis on tõenäoliselt maailmas mitte tõenäoliselt, vaid kindlasti on maailmas kõige levinum taimerühm üldse ja kasvavad või seal käite, näete, mätaste peal on väga tihedalt siis vahepeal niuksed, märjemad, lohud ehk hälbed sellena natuke hõredamalt. Ja temal on nüüd selline võime hoida endas väga hästi seda vett, seal on sellised puhastused, seal ei kasva aiuse taim üksikuna, vaid tihedalt koos moodustada nihukese, tiheda polstri. Ja nüüd see üksteise kõrval niimoodi tihedalt koos kasvades hoitakse seda vett, aga see ei ole mitte ainult. Meil ei hoita nende sammaltaimede vahel, vaid tal sellel turbasamblal lehed on ka sellised, tähendab suur osa lehest on tegelikult ka üks suur veereservuaar. Ja lehepinnast ainult 10 protsenti moodustavad need fotosünteesivad rakud. Ja kuna ta nüüd saab oma põhilise kõik vajaliku toidu saata, usk, põhus on tolmus, on suuremad, kõige valdavam osa õnneks ikkagi räni. Nii on ka sellesama samblaelement koostises domineerib räni ja väga vähe on seal lämmastikku, vähe on fosforit. Aga kuna see turbasammal on evolutsiooniliselt ikkagi suhteliselt noor Tallinna rühm nii laialt levima hakanud, siis ei ole tema jaoks veel välja kujunenud. Noh nii-öelda neid lagundaja, vaadake ennast kui taimed, ükskõik missugused loomad, kui nad seal olevat hukkuvad, siis nad küllaltki kiirelt lagundatakse ära. Tähendab on mikroorganismid, kes nad ära lagundavad turbasammalde jaoks neid ei ole veel tekkinud, sellepärast et peale kaubasel turbasamblal on selline omadus, et tema eluks vajalikud joonid tema vahetab nüüd endas olevate vesinikioonide vastu, tähendab seda koolist mäletame, mis asi on PH, eks happesust iseloomustab, see tähendab, on vesinikioonide hulk ja nüüd ta viib need vesinik joonid nõnda ümber sinna vett. Sellega tehakse see keskkond appeliseks, need PH on kusagil kolm kuni neli, see on päris hapu, happeline keskkond. Ja seal ei ole lihtsalt neid lagundajaid eriti, kes nüüd turbasammal sellest jagu saaksid ja tulemus on see, et need suur hulk sellest orgaanikast läheb ainest v läheb ringist väljaturbana. Saame selle nii-öelda sellesse vagun, turba, mida nüüd aianduses väga armastatakse kasutada. Ja selle tõttu nüüdse raba pind hakkabki järjest rohkem ümaramaks ja kummaramaks kõrgemaks kasvava, aga ta ei kasumit tähendab üles, vaid ta peab ka laienema. Sellepärast et ainult nii on võimalik sellel rabal seal eksisteerida. Aga noh, nüüd on jah, suur osa neid on, neid rabasid on meil kraamidega ümbritsetud nimetanud, eriti laiaks minna ei saa. Ja missugune see tulevik võiks olla. Võib-olla üks niisugune päris hea võrdlus, näide on võib-olla Lääne-Siber, kus need jõgede vahelised osad Aladon on niimoodi kümnete kilomeetrite kaupa, on nüüd selle, on nende soodega seal eriti just rabadega kaetud ja seal on hästi tasapisi ta lõpuks ta ise hääbub sellepärast et ta imeb endasse nii palju vett, et ta jõua seda vett kinni hoida. Teoorias peaks siis vesi kõik vabanema, kuigi niisugust asja veel ei ole nähtud. Et noh, et meie rabad on ka vist arenenud umbes maksimaalselt 10000 aastat. 80 lõppes, et kas on nagu ette aimata, et kui me tõesti ei puutu meid oma rabasid mis nendest ja mis ajaperspektiivis nagu edasi saab, et kas tõesti lõpuks lõpetab sellise noh, peaaegu munamäe. Noh, kui te muudkui kasvab või ta ühel hetkel nagu kukub kokku oma enduse Osal veidike läheb nagu füüsikaseaduste vastu, ta ei saa niiväga kõrgeks kasvada. Sellepärast et meie kliima seda lihtsalt ei luba, tähendab, ja ongi niimoodi, et maksimaalne kõrgus, mis tal nüüd ümbritsevast alast võib-olla on kusagil kuni kuus, seitse meetrit enamasti enam, noh, see on niukene erand tingimustes, tavaliselt on kõrguste vahe kolm, neli. Mis ta siis tegema hakkab, siis hakkab sellesamase kumer Rava hakkab osadeks jagunema. Rakud jagunevad väga kiiresti, noh, siin käib, jagunemine käib, võtab muidugi las ta sadu aastatuhandeid aegasid, aga ta hakkab nüüd selle ühe kupli asemel hakkab tekitama kahte ja siis sealt kuplite vahelt hakkab metsis mesi jälle nagu madalas kohastikaltikid seal oja ja viiakse see liigne vesi välja ja nii et hoiab ennast kogu aeg selle meie selle kliimaga tasakaalus ja need muutused, mis kliimast toimuda võivate nendega veel suudab siiamaani nendele reageerida ja hoida, ennast siiski tasakaalus ja ta laieneda. No põhimõtteliselt muidugi võiks toimuda, aga noh, ma arvatavasti see võtab aega, kui nihukesi arvutusi tehasel. Mõnisada 1000 aastat, aga aga praktikasse muidugi toimuda ei saa, sepp Stern tuleb meil ja aeg lihtsalt järgmine peale. Kõnnid inimene läheb loodusesse, kuidas tema saab vahet teha madalsool raba all, et ma sain aru, et rabaturbasambla poolest kohe ära saadajatega raba, kas on veel midagi, mille järgi inimene läheb? Vaat siin on tegu madalsooga. Madalsoo puhul on jah, see seal neid samu turbasamblaid praktiliselt üldse ei esinenud noh, võib-olla kusagil järve õõtsiku ääres, kus on ka tegelikult, mis olid ka tegelikult säutsik, soovib madal soolona, seal võib neid turbasamblaid olla. Aga, aga madalsoos need enamasti ei ole, seal on ikkagi on see pind on selline noh, rohumättad, millest siis enamus on, eks tarnad. No võib-olla, aga väga paljud inimesed teavad seda Pokumaad, ja neid Pokozyd, mis on, tegelikult on ju ka tarnamättad nad selline, siis võib see pind nüüd seal olla, aga ta enamasti ta muidugi nii kõrgete mätaste ka ei ole, on mättad madalamad. Aga ta on ikkagi inimese arusaama järgi on nagu tegemist sellise märja heinamaaga kus on seal mõned üksikud puud olla natukene, võib-olla põõsaid seal. Aga nüüd raba pind on ikkagi jah, alati on, seal on seal turbasamblad, rabades on laukad, älved, kõrged peenrad. Ja nüüd selle siirdesoos nüüd selline vahepealne faas, tähendab, kuna see turvaseks kogu aeg kasvab, nüüd sellest madalsoost, siis aegade jooksul võibki lõpuks raba saada. Kuigi see võtab aega ikka tuhandeid aastaid, enamasti nüüd see siirdus, on niisugune vahepealne seal, nüüd hakkavad need turbasamblad juba tulema. Aga veel on ikkagi palju neid samu Tarlasid seal sees ja, ja ka muid selliseid madalsootaimi. Ja noh, tema saab meid ja seal on juba niimoodi, et need mätta vahedast, no seal ikka põhjavesi veel ulatub, aga vot nende mätaste peale see põhjavesi enam ei ulatu, seal on need turbas hambad peale, nii et ta niukene segu Kahest nagu inimene nüüd läheb sinna, mida ta peaks teadma, kuidas seal käituma. Et kas vastab ka tõele, et inimese jalajälje taastamiseks kulub seal seitse aastat. Noh, kui ütleme nüüd ükskord ta sealt läbi läheb, läheb see jalajälg. Ja kui ta üksik läheb, ei lähe mitte seal suure grupiga, vaid üksi läheb, siis jalajälg taastub suhteliselt kiirelt, seal enamasti ikka peale mõnda vihma on see kadunud, aga kui nüüd näiteks läheb 20 inimest rivis lähevad üle siis rada on tõesti mitu aastat veel pärast Jahand. Nii et siin on. Meil siin Eestis korraldatakse ju neid nii-öelda neid ellujäämiskursuseid, seal on, sest see ongi, valdavalt ongi ka seal just need üle rabakäimised ja kui nüüd on selline rühm on, sealt on sealt korra üle käinud, siis on ikka seal päris ägedam, vägev, näeb välja, ikka on näha kohe, et siin on ikka läinud päris palju inimesi. Aga noh, samas on näiteks on ju rabades ja mitte ainult rabas, madalsoodes on loomarajad, Nemad armastavad ka ikkagi trumpi niisama seal igal pool ringi, vaid ikka käivad oma sellised sissetallatud radu mööda. Kuigi see võrgustik on, on päris tihe, nii et kui need lennuki pealt vaadata, siis näete seda raba all ilusa ilmaga. Mingid niuksed, peened jooned lähevad üle selle raba. Päris tihe võrgustik on, see ongi need loomarajad käivad nüüd üle sooja, need rajad püsivad reis kaua aega. Aga enamasti nad ei käi nüüd kogu aeg seda ühte rada pidi. Noh, see on niisugune tihe võrgustik, on siis seal näha, nad kord kasutavad ühte rada, kord teist, nii et selles mõttes ta nüüd ei suuda Niukest midagi midagi katastroofilist selle soojaks teha, aga inimese pakkumata. Kui juhtub selline lugu, et inimene peaks kuskile vajuma, mida ta tegema peaks, kuidas käituma? No kõigepealt ma ütlen seda, et ega ta nüüd väga sügavale vaju, kui ta nüüd vette ei vaju. Sellepärast et ega see pind on üldiselt seal jah, võib sinna halvesse võib vajuda seal kusagil. Looma läheb sisse. Aga samas me teame, rahvajuttudes räägitakse kui ohtlik, kes ikka uppu soo, loomad upuvad, inimesed upuvad, neelab, neelab. Ja ikka neelabs, loomulikult see võib juhtuda, saab, on olemas muidugi jah, sellised täiesti mudased kohad, eks, kus võib see pind olla, noh, mitu meetrit ikka ääretult pehme, seal sisuliselt niukene, mudane vesi. Aga no see peab ikka olema päris suur julgus või siis või, või nimetada seda kuidagi teisiti nüüd hakata selle peale minema, sest noh, ega ikka ega ikka ei tahaks ju minna ju päris ja, ja noh, ega ju ei ole vist ju peale selle Jeesus Kristusega keegi üle v s suutnud sammuda, nii et ega ta üle selle laugast ei hakka keegi minema. Nii et see on, loomulikult on võimalik seal igal pool sisse vajuda, aga noh, see eks auto alla samamoodi või tähendab, kui tahad auto etteaste või astud ikka auto ette kohe meelega. Nii on selle soo peal ka, et kui seda muda peale astuda, siis tead, et midagi head sealt tulemas ei ole. Kui keegi meie kuulajatest tahaks soodega, sealhulgas Ravadega täpsemalt tutvuma minna, siis kuhu teie soovitaksite siin Eestis minna, kus on kõige huvitavamad põnevad kohad ja samal ajal kus võib käia ilma et oluliselt häiriks seda ökosüsteemi ja elustiku? No, ega kõige mõistlikum on ikka alustada ikka nende laudteedega. Selliste labadega puhun nüüd ehitatud laudteed. Neid laut teid on, ma ei tea, kui palju neid nüüd järel on, aga aga siin üks aastat viis-kuus tagasi siin korra arvutasime, saime, et umbes 40. Eestimaa soos, noh, põhiliselt on need rabad on nüüd ehitatud laudteed. Suuremalt osalt on muidugi enam väga heas korras ei ole, aga, aga neid on ikka igas maakonnas on vähemalt paar tükki, need võiks alustada sealt ja kui nüüd on juba sooga juba esimene tutvus ära tehtud sealt laudtee pealt võib-olla kõrvale astutud vaadata, et kuidas see pind seal on, on juba selge, missugune ta seal välja näeb, eks siis on juba edasi inimesel ikkagi suvi tuleb külla, siis läheb juba, hakkab omaette käima, mööda neid erinevaid kohti rabasid. Noh, praegu on ikkagi võimalik õigasele raba kohta saada omale korralik aero fotosi alla tõmmata, maa-ametis kasvõi maa-ameti kodulehelt ja trükidze välja ja siis on juba seal selle järgi käid ja vaatad, kas teil on endal ka mõni lemmiksoo? Tähendab, ma ei oskagi niimoodi öelda, tähendab või ma siin kunagi selle soode uurimisega pihta hakkasin ülikooli ajal siis oli jah, oli mul sellised kaks kohta olid seal, üks on Endla soosti ja sealt just eriti seal männikjärve raba. Ja teine oli nüüd teises Eesti otsas seal Nigula raba, need olid need esimesed kohad, kus nüüd rohkem sai. Põhjalikumalt juba sellise uurimistööna sai juba liigutud. Ja lõpetuseks, kas te olete kunagi käinud kasso tulukesi, ehk siis me teame, et kui metaani teinekord eraldub, siis, siis see on siin virvatulukesed seal soo peal nii-öelda põlevad. Kas teie olete kunagi neid näinud? Vaat, ma pean kahjuks ütlema, et mina ei ole neid näinud ja nad saavad ikkagi tekkida nüüd selliste muudaste kohtade peal, kus on nüüd see vesi on tõesti pinnale, seal on nüüd, on seda vedelam muda, kus nüüd seal metaan saab sealt sellest pinnasest nüüd välja pulbitseda või mullidena välja tulla. Tähendab seda lõhna olen ma tundnud küll metaani lõhna mitmel kohal, kus on niisugune hästi märg, aga vat seda virvatulukesi ma näinud kahjuks ei ole. See seisab veel ees. Mul on see asi on veel veel ees, nende nende peibutusväga tore. Tänases saates rääkisime soodest. Meil oli külas soode uurija, Tallinna Ülikooli ökoloogia Instituudi vanemteadur Matti loomets. Suur tänu, aitäh kutsumast. Kuulaja küsib? Vastab ta kuulaja küsimusele ja Teet on meile kirjutanud meilile järgmise küsimuse, et milline on maailma kõige vanem loo Darko, palun? Jaa. See sõltub ka sellest, kuidas defineerida looma bioloogilises mõttes loomariik on kõik need olevused, kes näiteks ei ole taimed või seened ja kui sellest lähtuvalt võtta, siis ilmselt on vanim loom üks mollusk nimega Islandi hiila karp. Ja just äsja on tulnud teade, et Briti teadlased, kes selle mõni aasta tagasi Islandi vetest välja õngitsesin ja uurimistöö käigus nii-öelda siis ära tapsid selgitasid välja, et, et tegemist on isendiga, kes oli 507 aasta vanune ehk siis sündinud juba 15. sajandi lõpuaastatel. Mis on kõige vanem teadaolev loom. Kui me lähtume siis sellest loomariigi laiemast määratlusest, kui me võtame natukene kitsamalt, et loom inimese jaoks on see, kes on nelja jalaga ja, ja tantsupeo kusagil ringi, siis ilmselt tasub rääkida hiidkilpkonnadest, kelle vanuseks kõige vanemad on teadaolevalt üle 250 aasta. Aga kui me võtame veel laiemad, võtame üldse elusolendid, siis mõned puud, puude kolooniad on näiteks umbes 10000 aastat vanad sest need on sellised kloonivad puud, ehk siis on nagu see elusolend, kui selline on see organism, mis pidevalt kasvatab omale uusi puutüvesid ja on üks ameerika haavakoloonia, mis on umbes 10000 aastat vana. Kui võtta individuaalselt puud, siis ka seal on kõige pikemaealisemad umbes 5000 aastat vanad, on leitud mõned männid jugapuud mille siis aastaringide loendamisel on nende vanuseks saadud umbes 5000 aastat ja lisaks on kahtlusi, et on olemas käsna liike, need merepõhjaelukad ja koralle, mille eluiga võib isegi küündida kuni 10000 aastani, aga seda veel nagu täie kindlusega tõestatud ei ole, aitäh, härga, kuulame muusikat. Selline tänane saade oligi, rääkisime meteoriitide soodest vanadest elusolenditest ja kohtume teiega uuesti, järgmine kord ja tuletame meelde, et kui teil on tekkinud küsimusi, millele meie saade võiks anda vastuse siis viisid, kuidas te neid meieni toimetada saate, ei ole muutunud. Nii Helen, kuhu nad võivad neilt küsimusi postitada meilile puust ja punaseks TRUE, samuti meie Facebooki kontol R2 puust ja punaseks hakata meie sõpradeks. Kirjutage meile ja otsime vastused. Ja kolmas variant on ka veel raadio kahe kodulehel puust ja punaseks saate foorumisse, palun kohtume teiega uuesti nädala pärast. Kuulmiseni järgmisel nädalal.
