Stuudios on külas Kristel Vilbaste, vabakutseline loodusajakirjanik. Hiljuti andsid välja raamatu Eesti allikad, mis on kõvasti populaarsust kogunud ja mul on hea meel, et sa saad natukene klassikaraadiokuulajale ka rääkida selle raamatu loomisest. Aga sissejuhatuseks ma küsin su käest, mis on allikas? Tere ka minu poolt ja mul on hea meel lina, et sa mind siia kutsusid, et ma püüan nüüd peale seda raamatu ilmumist nii palju kui võimalik, keda inimestele allikatest, sest kahetsusväärselt ei käida enam meil allikatel nii palju. Aga kui sa küsidki nüüd, et mis on allikas, et allikas on kõige algus, et kuna meie meist endast suurem osa on vett, siis me peame kogu aeg kuskilt vett saama. Ja nende v v et algus, see ongi allikas. Allika vesise tuleb jõgede kaudu meie joogivette ja, ja, ja meie kraanidesse igale poole. Aga allikas maastikul kui noh, kuna mu raamat on põhiliselt nende maastikul, paiknevatest allikatest, et see on niisugune paik, kus siis vesimaalsest pinnale uhkab, kas ta on siis surveline ja tuleb tõusuallikana või siis on ta lange Allikazeta kuskilt mäenõlvalt alla langeb, aga et see on seesama vesi, mis, mille sademetena maa sajab, maapõue läheb ja selle kristall saan aluspinna peale kuskile kruusa või liivakihtidesse pidama jääb ja siis hakkab mere poole voolama. Et just seetõttu on mäenõlvadel on neid allikaid hästi palju. Sa oled siia allikate kirjelduste juurde toonud ka just need pärimuse poole. Ja ühes kohas mainisid, et näiteks Lõuna-Eestis allikaid allikateks hakati nimetama üsna hiljuti. Millised on veel selliseid rahvasuu nimetused allikatele tegelikult Lõuna-Eestis allikateks keegi allika nimetagi, et nad on seal kindlalt lätted? Põnev oli seda pärimus kirjaid vaadates jälgida, et et ida pool päikese ema ju joont ja allpool suure Emajõe joont, et seal on nagu väga kindlalt kõik lätted, seetõttu on kummaline, näiteks mingitel maakaartidel kohata sellist mõistet nagu läte ja allikas. Et sellised ongi läte. Aga näiteks Mulgimaal on allikad Allik Allik kuud, et paljud on kuulnud ilmselt sinihallikust. Et just Allik kuud ja põhjarannas on paljude inimeste perekonnanimedest on tulnud see hallik, hallik ažiga ja, ja, ja noh, päris pehmeks läheb asi seal hoopis Saaremaal Sõrves, et seal on allikas. Et need nimed on ikka väga erinevad olnud, aga, aga kõik nad tegelikult tähendavad ühte milleks on üldse allikaid kasutatud ja kust on tulnud selline kasutusviis nagu ohvriallikas. See on nüüd põnev küsimus, et milleks allikas on, noh, kõik teavad ilmselt, et joogiveeks, et just joogiveeks, tegelikult on nad ju kõige olulisemad, et seetõttu neid omal ajal väga oluliselt kaitsti ja, ja, ja kuna ka B sooned olid ju omal ajal teede juhatada, tahad, et siis kuskilt allikas allikate kokkusaamise kohas kuskil kust algas üks jõgi või teine jõgi. Need olid need kohad, kus siis ilmselt mingit maamärgid olid ja seetõttu olid nad ka pühapaigad. Kui siis ikkagi mindi ja kokku saadi ju siis ikkagi vanasti ikkagi jumalatele ohverdati, et seal on see lugu. Aga noh, kindlasti on see, et Need allikad on väga paljud terviseallikad ja noh, meie maal on hästi palju just silmaallikaid. Tegelikult nii palju mujal. Ma ei ole isegi kohanud, kui Eestis, et need lugusid just silmaallikatest, et neid öeldakse, et on kaks kolmandikku meie allikatest, kuigi ma arvan mingil määral on just need vanemad ja suuremad allikad kadunud, et on need siis kas usu survel või maaparanduse survel, et näida, milleks kasutama hakatud, et need päris pühad, suured ohvriallikad, et tundub vahel, et on täiesti kadunud ja näiteks Kuusalu allika juurest on see lugu, et see vana suur kuulus ohvriallikas, mille juurde, et tuldi isegi Venemaalt ja viidi seda vett kaasas ja kaasajad. Et praegu, kui ma esimene kord seal käisin ja nägin, et ainult silma silmaallikas on alles, et noh, et mis jama see on, et ei saa ju ometigi seal silmaallikas surnud pesta ja sealt võlusärki selga saada, et et siis hakkasin otsima ja tõepoolest see vana vanad väga vanade kaartide järgi on just Kuusalu kiriku kõrval olev tiik see vana kuulus ohvriallikas. Aga et noh, ta on aja jooksul siis nagu kasutusest vähemaks saanud, aga, ja, ja praegu väga seisva ja viletsa veega, aga aga põnev oli kirikuõpetajaga seal käia ja näha, et teisel pool teed, kus tee ei ole takistanud seda allikate voolu tohutu allikate väljapool selline ma ei oskagi öelda, kui suur mingi liiter sekundis või isegi rohkem, et väga võimsad allikad, et seal tuleks asjad korda uuesti teha, ei oleks meil väga vahva paik. Kui sa rääkisid, mulle meenus praegu, et mõni aeg tagasi oli see uudis, et taevaskoja suur emalätte oli sisse vajunud. Oled sa kursis, mis sellest edasi sai? Noh, see oli väga kurb uudis mulle ka, et mu raamat oli just sel hetkel küljenduses ja pildid olid paigas ja mul on huvitav oli see, et kui ma vaatasin, siis seda, seda avapilti ja seal raamatut vaatate, siis on näha, et on silt varisemisoht avapildiks ja just siis siis ta siis kokku kukkus. Tegelikult oli juba kevadel olnud avaringi ja, aga noh, seal oli väga selgelt see, et inimesed läksid toorelt sinna vaiu taguma ja tegutsema, et juba kuuekümnendatel aastatel tegelikult looduskaitsjad keelasid üle allikakäimise isegi aga kui sinakad ikkagi paIju sisse taguma sellel selle koopa kõrval, siis üsna selgelt, et ta varises, et seal ei olnud nagu midagi arvatagi, aga praegu jah. Ma väga loodaks, et RMK, kes selle sigaduse korraldas et võtaks nüüd kokku ja vähemalt teeks selle paiga, kust inimesed saaksid käia. Sest vesi tuleb ikkagi endiselt sealt välja, et teeksid selle paiga korda. Jah suure osa raamatusse jõudnud materjalist kogus sinu vanaisa Gustav Vilbaste ja mul hakkaski nagu huvi tekkima, et millised on sinu enda mälestused ja kogemused sinu vanaisast? Noh, ei saa nüüd öelda, et suure osa raamatust on vanaisa kirjutanud, et tegelikult on ikkagi tuhanded inimesed üle Eestiga temale saatnud materjali ja samamoodi rahvamuuseumi rahvaluule arhiivivaradest on neid neid kirjapanekuid ja ma isegi küsitlesin ikkagi sadu ja sadu inimesi. Et see on nagu noh, see on ju kõik, see on meie kõigi, ka need allikad ja tegelikult on vahva näha seda, kuivõrd inimesed hoolivad nendest paikadest ja ja kui te vaatate seda kaarti, mis seal sees on, et siis on nii, et tõesti, et iga 20 kilomeetri tagant on mõni allikas ja need on nüüd siis need kõige kuulsamad allikad, et et noh, minu peas on nüüd ma olen inimesed teatanud, et umbes kahe või kolme raamatu jagu veel neid allikaid, mis on kuulsad allikad ja noh, 15000 on neid kokku. Aga vanaisa töö oli see, kui ta sai looduskaitse inspektoriks 36. aastal 105 läbi küsitluse maakooli, õpetajate ja, ja teiste Maal elavate inimeste seas ja ta sai üle 4000 allika kohta täpsed andmed pillil on nende vooluhulk ja, ja kõik muu ainuke, mis ta ei küsinud, oli see, et kas rahvapärimust ka selle kohta on. Aga need andmed on nüüd kuskil, ta tegi hiljem veel järe korduse järelpärimise ja need andmed on kuskil kadunud ja ma ei suuda neid leida. Ma lähen täna just sinna rahvamuuseumi või kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi ja vaatan, kas ma leian midagi üles veel nendest nendest lugudest, võib-olla tuleb uus raamat veel vanaisaga, ma ise ei ole kokku puutunud, et ma olen kõige noorema lapselapse noorem lapselapselaps või lapselaps ja ja noh samas jah, ma ütlen, et kogu mu elu on tegelikult olnud seotud temaga, sest tema raamatud on mulle olnud suureks eeskujuks. Allikaid on tõesti palju, sa oled maininud siin, et neid võib-olla isegi 15000 kuidas siis selle valiku tegid? Et mis, mida panna raamatusse. Noh, kui aus olla, siis ma pöördusin kõigepealt nende inimeste poole, kes sellistes paikades kõige rohkem liiguvad, nad on maavalla koda ja maavalla koja listis, ma tegin küsimise ja sealt tuli päris palju vastuseid ja ja tegelikult noh, kui ma niimoodi edasi liikusin, Päevalehe lugejad aitasid mind ja tegelikult nii ma sõelusime välja need rahvaallikad, just kus inimesed tegelikult ka käivad. Et ei ole ju mõtet päris siukseid kadunuid allikaid panna, üksikud on seal sees, sellised, mis on tõesti jäänud kuskile tee alla või aga mille lugu on olnud nii vägev, et ma arvan, et see tasub nagu kirja panna ja ja võimalik, et need allikad neid allikaid on võimalik elustada, nii nagu seda Kuusalu suurt kuulsat Allikatki. Et võib-olla selle raamatu kaudu tuleb nende elu tagasi. Kui vaadata seda kaarti, siin sisekaanel, siis on, paistab silma jätsin Pandivere kõrgustikul on üks koht, kus on hästi tihedalt allikaid koos. Kuidas, kuidas see võib niimoodi olla, et ühes kohas on palju allikaid. Pandivere. Kes mäletab 20 aasta taguseid sündmusi, et mille pärast meie vabadusliikumine üldse algas meie kasti meie põhjavett, et ja Virumaa sedasama fosforiidisõda ju saigi alguse sealt, et taheti need allikad ju sisuliselt kuivendada fosforiidikaevanduste tõttu, et et seal on see Pandivere kästmisele vihmavee enda sisse imab ja kui siis ta voolab maa-aluste jõgedena välja siia ja sinnapoole, eriti palju on näiteks seal need Norra, Norra Ostriku allikate juures, kus on tõesti niimoodi, et kangiga lööd maasse ja vett purskab välja, aga ka mujal, aga ka mujale poole ja sealt saab ju kogu Tallinna linn tegelikult oma joogivee. Aga see on nii, et kui sa sealt kuskilt puutud või kaevandad, siis vesi hakkab sinnapoole valguma ja kõik ülejäänud jääb kuivaks. Et selles suhtes see on ikka väga-väga suur oht Eesti rahvale. Et just see, see Lõuna-Eestit, see ilmselt nii palju ei puudutaks, aga just Harjumaa ja Virumaa ja ja otsapidi ka võib-olla ikkagi Pärnumaa, sest ka Roosna-Alliku jõed ja tulevad sealt, Roosna-Alliku allikast tuleb Pärnu jõgi, nii et see on, see on, ma ütlen, et meie elu tuiksoon seal Mis sealt selle allikate teemaga edasi sa mainisid, et võib-olla tuleb veel mineraal raamat ja enne kui me rääkisime siin, siis mainisid midagi allika mehikest? No kindlasti ei taha ma nüüd selle aasta jooksul niipalju kui mind igale poole raamatukogudesse või inimeste juurde kutsutakse, et ma tahaksin tulla ja rääkida nendest allikatest ja, ja samal ajal loomulikult ma ootan seda tagasisidet, et ma tahaks inimeste lugusid kuulda. Aga, aga noh, loomulikult võiks neid kõiki hästi palju kirjutada nendest raamatuid, aga praegu ma olen võtnud südameasjaks jõhvikast kirjutada raamat. Kuid mis asi, mis mind hakkas Saksamaal lumma magama nüüd hiljuti käisin, on see, et et kõik suuremad jõed saavad ju ka kuskilt allikast alguse ja nende allikate juures elavad sihuksed, pisikesed mehikesed ja ma olen mõelnud, et võiks nendest pisikestest mehhiklastest kirjutada, et neid on hästi vahvaid, igal pool üle Euroopa. Aitäh, Kristel Vilbaste, rääkisime Kristel Vilbaste raamatust. Eesti allikad.
