Täna tutvustan ühte lindu, kes ei ole laiemale avalikkusele arvatavasti eriti tuntud. See on vainurästas. Rästa liike pesitseb Eestis päris mitmeid ja näiteks musträstas on. Ma arvan, et vainurästas palju, populaarsem tõenäoliselt et nii oma ilusa laulu kui ka erilise musta sulestiku ja kollase noka tõttu. Mustrist talle sobib ka inimese naabrus märksa paremini kui vainu restele. Vainu restest kohtame pigem hõredamates metsades ja põhja pool tundras mõnikord küll ka parkides. Enamasti pesitseb ta madalamal kas võpsikus või lausa maapinnal. Tema põhjapoolsemad pesitsuspaigad on lausa Barentsi mere ääres, aga üldiselt on ta põhjapoolsema levikuga. Lõuna-Kesk- ja Lääne-Euroopas käib ta pigem talve veetmas vainurest. Tal on üks põnev omadus, mis ta linnu-uurijatele heaks uurimisobjektiks teeb. Tema laulus on tavaliselt kaks osa. Üks on lühike ja meloodiline vilekäik ning sellele järgneb sädistav häälitsemine. Mis on aga asja juures põnev on see, et laulu esimene osa on eri piirkondade lindudel veidi erinev ning vainurästas tal on oma piirkondlikud murded, nagu Eestis on erinevad keele murded Võrumaal või saartel. See tähendab seda, et ühes metsas jalutades kuulate kõigilt Vainu restatelt. Samasugust laulu minnes aga mõne teise valla või maakonna metsa on laul teistsugune. Kuulamegi erinevaid painulassaste laulu näited ja pöörake tähelepanu just laulu esimesele poolele. Kõigepealt üks vainurästa laul Valgamaalt laanemetsa külast Taheva vallast, see on siis Koiva jõe ümbruse männimetsade kandist. Järgmine vainurästa laul on pärit Järvamaalt. Präma mõisapargist ja taustal on kuulda ka käosulase laulu. Mul on pakkuda kuulamiseks ka ühe vainurästa laulu salvestis, mis on tehtud peaaegu tema levila põhjapiiril Barentsi mere ääres Norras. Ja see lind laulis ja elas, kuna tal, kuna seal metsa kui sellist ei olnud. Kui ta oli ühe jõe ääres kasvav võsastik, siis seal ta laulis. Uurijad on avastanud, et vainurest tal on lisaks piirkondlikele erinevustele laulus veel ajalised erinevused. Nõnda on tema varakevadine laul siis, kui pesitsuskohti alles pannakse paika ja paarid ei ole veel moodustanud või, või on äsjamoodustunud siis laulu teine osa sädistab, osa on palju pikem ja kui vainurästad omavahel konflikti satuvad oma pesitsusterritooriumi pärast, siis on ka just laulusse. Sädistab osa väga rõhutatult ja väga pikk pesitsusaja lõpupoole aga on laulu teine osa palju lühem ja mõnikord tundub, et seda nagu ei olekski. Kuulamegi lõpetuseks kahte erinevat vainurästa salvestust millest üks on tehtud üsna pesitsusperioodi alguses aprilli lõpus ja teine mai keskpaigas.
