Need on need metsavargad sellest uudistes kogu aeg räägitakse. Politseisse helistama ja lähme. Lähme, seal on mingi maja. Tule aita. Kas siin on keegi? Aidake. See on ka kinni. Mitte kedagi ei ole, kes seal on, keegi? Ei? Ei. Mets varastati ära, kõik muud on kadunud  ja sealt on kõik puud lausa helistage ruttu. Valitsus Johan. Me tegime enda kofilmi ja siis ees olid kõik,  puud olid maha ainult. Kuus. Sai seal. Kõik metsavargad tuleb kinni püüda, kõik läinud,  täitsa ei tohi üldse raiuda. Rahunege, rahunege, lähme vaatame selle koha üle. Kõigepealt. Mets on mõnus ja võsa vahva, soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas, va maal. On ja moodne. Vaata, siin ongi see maa. Aa, see ja ja ei, seda kohta ma tean küll see. Koht siin on kõik ära varastatud. Ei, siin on kõik korras, selles mõttes, et siin tehti sellel  talvel see raie ja ja, ja ma tean seda, et siin on see tehtud,  aga see on täiesti täiesti normaalne tegevus. Metsas on puude raiumine ikkagi. Aga puud on ju annavad meile seda, et me saaksime hingata,  varsti on kõik puud läinud ja meil ei olegi midagi hingata. Jah, puud tõepoolest annavad meile õhku hingamiseks,  aga aga ega siis kõiki puid ju maha ei raiuta  ja vaadake, ümberringi on ju palju metsa  ja ja siia samamoodi istutatakse uus mets asemele. Meil on ju ometigi puitu vaja, et, et maju ehitada  ja ja paberit teha ja igasuguseid muid asju tehakse  ka veel puidust, et kuskilt peab see puit tulema ikkagi. Aga miks see on nii palju oksi maha jät. See, et siin oksad maas on, on ka tegelikult väga hea,  sest et see suur masin, mis siin seda metsa raius. See pani need oksad endale niimoodi teeks ette,  et ta sõitis nende okste peal ja tänu sellele Ei kahjusta see raske masin siis seda, seda mulda,  mis siin all on, et need oksad on siia pandud nagu meelega,  et kaitseks, et traktor saaks nende peal sõita. Järgmine kevad istutatakse siia uued puud ja,  ja metsaring hakkab otsast peale ja ma arvan,  et lähme metsa ja vaatame seda asja vähe lähemalt. Aga näete, me oleme ühes ilusas metsas, aga kas te üldse teate? Milline peab üks koht olema, et see selle kohta mets saaks öelda? Nii et siin peab olema mitu puud Ja mitu puud, aga mitu sa arvad, võiks olla? 400. Ja need on ilusad numbrid, aga aga tegelikult need mets on  täpselt ära määratletud, on metsaseaduses  ja seal on kirjas, et mets peab olema vähemalt 0,1 hektarit. See on umbes nii suur ala, kui sa võtad 30 meetrit ühele  poole ja umbes 30 meetrit või natuke rohkem teisele poole,  et noh, üsna väike tükk selline ala, kus peal kasvavad  siis puud. Ja see on siin kindlasti mets,  aga metsa ei ole kindlasti ainult puud, vaid kõik see,  mis siin alga, kasvab, et näete, siin on taimed  ja musti kikad, just mustikad ja sinikad  ja samblad ja ja praegu me küll ei näe, aga on  ka loomad ja linnud, nii et tegelikult see mets ei ole  ainult puud, vaid mets on terve see süsteem,  seda nimetatakse ökosüsteemiks. Et kes siin kõik koos elavad ja, ja kasvavad siis. Siin on küll väga palju metsa, aga kui palju üldse Eestis  kokku metsa on? Eestis on metsa tõepoolest väga palju, Eestis on umbes pool  tervest Eestist, on kaetud metsaga. Noh, see on natuke üle kahe miljoni hektari  ja Eestis inimese kohta, Ühe inimese kohta on umbes 1,8  hektarit metsa, see on umbes niimoodi, nagu oleks kaks  jalgpalliväljaku täit Kui palju metsa on ka meie naaberriikides Soomes  ja Rootsis ja ka Lätis aga näiteks Inglismaal  või Maltal või Kreekas on väga vähe metsa,  kus on niimoodi, et metsa peaaegu ei olegi. On ainult põllud ja, ja linnad. Nemad on oma metsad omal ajal maha raiunud ja,  ja nüüd nad on tegelikult hädas ja proovivad neid metsa  sinna uuesti istutada. Aga sa tead nii täpseid numbreid, et kui palju Eestis metsa on,  et kuidas seda mõõdetakse. Seda saab mõõta erinevat moodi. Üks võimalus on niimoodi, et tehakse kõrgelt kosmosest pilt,  mida nimetatakse siis ortofotoks ja sealt pealt saab arvuti  ka mõõta. Kui palju meil metsa on. Aga tegelikult käivad inimesed metsas metsa mõõtmas. Ehk siis nad mõõdavad nagu alauaga või peaaegu mingi sarnase  aparaadiga ja siis nad mõõdavad osa puid üle. Ja, ja siis saab sellest teha üldistusi. Näiteks kui me mõõdame siit väikese tüki üle,  ütleme, mõõdame 100 puud ära, siis me saame öelda. Umbes kui palju siin näiteks kasvab seda metsa. Aga kas puid käiakse ükshaaval loendamas ka? Ei, neid ei jõua keegi ära lugeda, sest et neid on liiga  palju selle jaoks, et see ei ole nagu tavaline rahvaloendus,  kus inimesi loetakse ükshaaval üle puid,  on selleks liiga. Kustikuusk. 43. Ja haridus. Puukool. Aitäh teile, head aega. Tere, teie nimi. Katki kuusk. Ja vanus. 28. Ja haridus. Vabakutseline aitäh teile, head aega. Me võime ise proovida ka metsa mõõta, mis te arvate? Näete, lapsed, meil on siin erinevaid aparaate,  millega metsa mõõta saab. See siin on mõõdus. Kas me teeme sellega mõõta? Ja palun võtke metsa selle mõõdulindiga,  kui te oskate. No nii Nii. Palju on? Mul on siin ütleme kaks meetrit ja 85 kaks,  85. Kõrged need puud on või on? No ma pean siis sinna puu otsa, räägime mõõdulindi. Nii võib ka teha, aga tegelikult mul on puukõrguse  mõõtmiseks üks teine aparaat, näete. Kuule, aga see on ju nii väike, see on väike,  hästi tark masin. Sellega jaetaksegi metsas puude kõrguseid. Me nimetamegi seda kõrguse mõõtjaks ja sellega tehakse niimoodi,  et vaadatakse puu otsa. Ja siis saab siit ühe numbri. Ja siis teine asi, mis mul on, on selline,  siin on nagu joonlaud peal, näete. Aga seda nimetatakse siis klupiks. Ja siis sellega saab puude jämedust mõõta. See näeb küll välja natuke nagu pitskruvi  ja joonlaud Nii, aga see näeb tõesti välja ja tegelikult sellega on  hästi lihtne metsa mõõta. Nii et kas tahad proovida? Mine mõõda selle puu jämeduse ära näiteks. 33 33. Ja, ja näed nii lihtne see ongi niimoodi lihtsalt  mõõdakivi niimoodi jah, aga selleks et saada teada,  kui jämedad puud metsas on. Tuleb mõõta palju puid ja siis tuleb sealt nende pealt  siis nagu keskmine keskmise puu jämedus,  et kui sa ühe mõõdad, sellest on vähe tolku. Mida suurem mets, seda rohkem tuleb ka seal puid mõõta. Et tegelikult tehakse sellised ringikujulised alad,  kust siis kõik puud ära mõõdetakse, nii kõrgus kui  ka jämedus. Ja siis nende neid nimetatakse proovitükkideks  ja siis sealt proovitüki pealt saadud andmete järgi öeldakse,  kui palju kõrval olev mets ka, kui kõrge  ja kui, kui jämeda on. Aga mida selle mõõdulindiga teed? Mõõdulint on selle jaoks vajalik, et esiteks Saab sellega mõõta, kui suur sul see tükk on? Ja teiseks on see, et, et kõrgust mõõta,  siis seda peab tegema õige kauguse pealt  ja selleks on vaja. Siis seda mõõdulinti, sest et kui sa hakkad silma järgi nagu mõõtma,  siis sa saad väga valed tulemused, seda tuleb teha üsna täpselt,  et selleks on mõõdulint vajalik. Aga näiteks meil see kõige jämedam puu, see Tamme-Lauri tamm  on ju üle kaheksa meetri, et kas see mõõdeti  ka siukuse klupiga ära. Hästi suurega. Ei, seda ei saa niimoodi mõõta sellepärast et nad on hästi  sellised pahklikud ja hästi erineva kujuga  ja seal mõõdetakse puu ümbermõõt, kas siis sellise lindiga kasvõi,  sest nad on väga jämedad. Ja, ja seal ei saa sellise klupiga küll midagi teha. Aga kas see siis ei anna mitte midagi, kui me mõõdame kahe  puu vahe? Noh, ega ta Niimoodi päriselus või, või niimoodi praktilise elus  tõepoolest meile suurt midagi ei anna, keegi jõua elu sees  niimoodi puude vahel ükshaaval ära mõõta. Ja, ja siis selle järgi midagi öelda, et tegelikult  päriselus niimoodi ei mõõdeta. Jah, ma ei saanud sellest kõrgusemõõtmist küll mitte midagi aru,  seda peab natuke harjutama ja ja tegelikult see oskus tuleb  üsna kiiresti, et ma võin teile ette näidata,  siis saate ka selgeks, tahate. Tegelikult on niimoodi, et tuleb minna õigele kaugusele  näiteks 20 meetri kaugusel ja sellest puust 20 meetrit  mõõdame siis 20 metrit. Ja ma 10 meetri kaugusele. Nii. Foto sa võid ka siia tulla. Siis sa näed ka nüüd me oleme sellest puust 20 meetri kaugusel. Ja nüüd tuleb sellest vaadata, mis puud me nüüd parasjagu  mõõta tahame. Kas me näeme selle puu latte, et näete, see jäme puu,  kust otto tuli? Selle lat. Kas te näete? Eks ju, et ja nüüd võtad selle aparaadi ja ühe silmaga,  vaatad siia aparaati sisse teise silmaga vaatad,  kus on selle puulat. Ja veel mingid väiksemad kriipsud, eks ju,  ja. Sealt tuleb paar meetrit juurde. No nii, selle puu kõrgus on umbes 22, umbes 22  või 23 meetrit, nii et näete, tegelikult väga lihtne ja,  ja kiire, moodustub puude kõrguse mõõtmiseks. Siin on seda kõrgust muidugi praegu hästi lihtne mõõta,  siin siin on. Siin ei ole teisi segavaid puid, aga kui me lähme mõnda metsa,  kus kasvavad veel kuused ja kased ja niimoodi  siis seal on seda natukene raskem mõõta,  sest et seal jäävad teised puud lihtsalt nagu vaatevälja ette,  siin on hästi näha. Aga, aga tegelikult kui natuke harjutada,  siis ei ole seal ka midagi keerulist ja rasket. Meil kasvab Eestis kohutavalt palju puid  ja metsa. See võtab kindlasti väga palju aega,  et kogu see metsa ära mõõta. No näete, nüüd olemegi ühes niisuguses kohas,  kus siis mets on eelmisel talvel maha raiutud. Üks metsaosa on veel püsti, aga siit raiuti maha nagu näete. Ja, ja, ja nagu ma enne ütlesin, et ega sellest midagi hullu  ei juhtu. Kui sinna siis kohe uue puud kuu tasemele istutatakse,  täpselt nagu siin ongi, siia on siis. Istutatud meil kuuske, nagu te näete, kus teete  ja kuuse kasvama, siin ei ole ühtegi kuuske,  aga te peate maha vaatama, siis äkki näete? Näiteks see on meil kuusk. Nii, see on kuusk, seal on kuusk. Tõesti, kui on kuusk, siin on suur kuusk. See seda nimetatakse raiesmikuks. See raiesmik on tegelikult sel kevadel uuesti täis istutatud  puid ja, ja siin nad nüüd niimoodi kasvamaad. Kui vana see väike kuusk on siin täitsa beebi. See on tõesti täitsa beebi sest ma arvan,  et see kuusk võib olla nelja aasta vanune. Nelja aastane jah, sellepärast et alguses,  kui puud hakatakse kasvatama, siis on selline tilluke  tilluke seeme mis on puude käbides ja siis nendest  seemnetest kasutatakse sellised. Istikud ja, ja seda istikut on võib-olla siin neli aastat  kasvatatud ja siis on ta metsa toodud kasvama. Nii et siin ta, nii et metsa kasvatamine on üks päris päris  vaevanõudev töö, see mets kasvab ise, neid ei pea kastma  ega rohima nagu porgandid. Jah, metsa kasvatamine on tõesti selles mõttes raske töö,  porgandite kasvatamine on ka kindlasti raske töö,  aga metsa metsas on see teistmoodi, et mets kasvab jube kaua,  et kui me praegu selle kuuse istutame, siis seda võib raiuda  siit umbes alles kaheksa ja 90 aasta pärast,  nii et et mõned inimesed ei ela ka nii kaua,  kui, kui, kui need puud. Nii et väga kauaks elavad ja, ja, ja mets nõuab tegelikult  päris palju hoolt. Jah, samamoodi nagu porgandeid on vaja rohida,  on vaja tegelikult ka seda kuuske rohida. Näete, et need puud siin teised puud, need on hästi,  noored haavad kasvavad palju kiiremini kui see puu. Ja kui nad kasvavad sellest sellest puust palju kõrgemaks  siis see puu võib Hukkuda kängu jääda ja isegi hukkuda, aga et seda vältida,  tuleb teha hooldust ja tegelikult samamoodi nagu  porgandipeenra rohimine tuleb ka siis istutatud puude ümber  rohtu ja teisi puid rohida või, või siis isegi niisugused  saed on olemas, millega siis teisi suuremaid puid nende meie  istutatud puude ümbert saab ära võtta. Kas need puud peab siis siit ümbert ära võtma? Jah, et kui te viitsite seda puud päästa,  siis võime siit rohida seda puud. Näed? Juba on palju parem, sest sellel puul on palju rohkem  valgust ja ruumi siin kasvada. Aga siin tuleb muidugi vaadata, et need puud,  mida me oleme istutanud, neid ära ei lõhuks  ja neid üles ei tõmbaks. Nii et nii ta, nii, nii see töö käib. Ja, ja kujutage nüüd ette, kui teil on väga palju metsa istutatud,  siis te peate tegema seda alguses. Paar-kolm aastat iga puuga nii tegelikult  selle metsa kasvatamisega on väga palju tööd  ja see ei ole üldsegi kerge töö. Sa ütlesid, et mets kasvab umbes 90 aastat,  et miks sa seda tööd teed, kui sa ise ju ei näe,  kui need puud suured on? Metsa kasvatamine ongi selline töö, kus sa pead väga palju  ette mõtlema, et tegelikult need metsad,  mis praegu on ju valmis ja mida me raiume  ja kust me saame küttepuid või palki või,  või niisugust mööbli jaoks puitu siis tegelikult neid on ju  kasvatanud ja istutanud ja hooldanud samamoodi meie esivanemad,  ehk siis nemad tegid vanasti seda tööd meie jaoks ja,  ja meie teeme täna seda tööd ka oma tulevaste põlvede jaoks ja,  ja metsa kasvatamise teeb veel keeruliseks see asi,  et kuna need puud kasvavad nii aeglaselt,  siis on niimoodi, et kui sa metsas midagi õigel ajal  tegemata jätad või teed midagi valesti siis need halvasti  tehtud tööd annavad ennast tunda või neid on näha. Võib-olla kahe-kolmekümne aasta jooksul veel,  et kui, kui porgandi peenra jätad üks suvi rohimata  ja kõik porgandid hukkuvad, siis ei juhtu suurt midagi,  sest et noh nälga ei sure ja järgmisel aastal paned uued  porgandid kasvama, aga ka metsa peab toimetama väga  vastutustundlikult ja, ja hoolsalt, et, et ei tekiks suuri  pahandusi metsas. Aga mida peab üks tubli metsaomanik veel tegema peale  väikeste kuuskede rohimise? Kuna mets kasvab Kasvab väga kaua siis neid töid, mida teha,  on tegelikult päris mitu või noh, tegelikult töö on üsna sarnane,  aga, aga neid tuleb teha erinevatel aegadel tuleb teha  hooldus töid metsas aeg-ajalt, et, et kasvaks ikkagi ilus  ja korralik mets, mis kunagi tulevikus oleks ilusad sirge d  palgid millest saaks häid maju ehitada. Loodame, et temast kasvab siis ühel ilusal päeval hästi suur  ja ilus. Puu, ja ma loodan ka, et kas, aga kas need metsad,  kus kohas on puud hästi sirges reas, kas nende omanikud on  hästi korralikud ja need, kus kohas on puud hästi segi,  et need on lohakad? Noh, päris nii öelda ikkagi saa, sellepärast et on erinevaid võimalusi,  kuidas mets üldse kasvama hakkab. Et siin on istutatud kuused näiteks sirgesse ritta. Ja, ja kunagi ongi siin sirgetes ridades kuused. Aga mõned metsad on tekkinud niimoodi, et näiteks Kõrvalt kõrvalt oleva olevast metsast on tulnud tuulega  seemned ja külvanud näiteks sellise platsi peale  ja siis kasvaadki puud läbisegi täpselt seal,  kus nad parasjagu kunagi kasvama on hakanud,  et et tegelikult on erinevaid võimalusi,  kuidas uus mets tekib ja, ja alati selle järgi ei saa küll vaadata,  kas omanik on laisk või on ta väga virk. Aga kui ma metsas käies korjan endale koju,  käbisid kaasa, kas ma sealt seal olevatest seemnetest saan  ka endale oma metsa istutada? Jah, muidugi saad selles mõttes, et võtad,  aga käbid metsast kaasa, võtad sealt seemned välja,  paned potti ja hakkad kasvatama. Alguses on nad nii pisikesed, nad on siis on veel  või natuke suuremad ja lõpuks on üsna suured  ja siis võid nad sealt potist välja võtta. Terviseks ja kuskile mujale istutada, kus nad  siis kasvada saaksid? Aga niisama endale kodus kasvatada jõulukuuse jõuludeks ei  jõua ju. Jah, sa pead olema üsna kannatlik selle aasta jõuludeks,  tõesti ei jõua. Noh, oleneb, kui suurt kuuske sa tahad, aga kui sa tahad  niisugust paarimeetrist kuuske, siis ma arvan,  pead ootama umbes võib-olla kuus-seitse aastat,  kui sa seda väga hoolega oled kasvatanud  ja poputanud seda puud, et siis ta on niisugune paras kõrge sul. Kui sa paned kuuse seemnest kasvama, siis korraliku jõulupuu  saad alles 10 aasta pärast. Ma küll nii kaua ei kannata, lihtsam oleks ikka metsast tuua  ise niimoodi lihtsalt võõrasse metsa, sealt. Omavoliliselt niimoodi lihtsalt üks kuusk võtta,  et oh, see on ilus puu, ma viin koju, nii ei tohi. See on väga paha ja, ja, ja tegelikult on olemas teisi võimalusi,  kuidas jõulupuud saada, ei pea ise potis kodus kasvatama,  kuigi võid sest see on väga vahva töö. Esiteks võid osta jõulupuu. See ei ole ka eriti kihvt, hoopis kihvtim on ise metsa minna. Kui sul on näiteks oma mets siis oma metsast võid tuua  endale jõulupuu või kui oma metsa ei ole,  siis võib minna riigimetsa. Aga riigimetsast, ma ei tohi ju ka suvalise koha pealt  lihtsalt kuuske maha raiuda. Igalt poolt tõesti ei tohi, aga internetis on need kohad märgitud,  et kust kohta sa võid minna oma jõulupuu järgi  ja ja kindlasti internetist saab vanemate abiga  selle järgi vaadata, et oleks õige koht,  et tõesti, suvalisest kohast ei tohi ka seda võtta. Mul oleks nendest pisikestest kuuskedest natuke kahju,  et me võiks neid rohida. Jah, aga rohim, siin on rohimist küll ja küll näete,  puu kuused lähevad siit reas. Need tuleb välja võtta, need lehtedega. Nii me rohisime kogu metsa ära. Muide, kui neid kuuski igal aastal korralikult rohida,  siis on nad 10 aasta pärast juba sellised. Aga Jürgen sinuga oli nii äge metsas käia  ja ma poleks ka arvanud, et see metsandus  nii keeruline on. Kuule, kas see metsas üldse midagi ohtlikuga on? Jah, mets, mets on tõesti keeruline süsteem ja,  ja ma arvan, et kõige suuremaks ohuks võib metsas olla  üldsegi rumalad inimesed, kes ei tea, kuidas seal käituda  või mida seal teha. Näiteks kui me istutame metsa, aga seda teeme valesti  või valesse kohta või valel ajal siis ei ole sellest  istutamisest ikkagi mitte midagi kasu. Või kui me näiteks raiume metsa ja teeme seda tõesti vales  kohas ja valede tööriistadega, siis jällegi läheb tegelikult  loodus omadega untsu ja sellest midagi head ei tule. Veel on suured ohud, mida inimesed võivad metsas teha,  on metsatulekahjud. Võib-olla olete kuulnud, et metsad põlevad aeg-ajalt? Õnneks viimasel ajal Eestis väga palju metsatulekahjusid ei ole. Aga metsatulekahjud võivad tekkida väga lihtsalt,  kui inimesed lähevad metsa ja teevad vales kohas lõket  või näiteks loobivad maha pudeleid, millest tekivad killud,  millest võivad ka tulla metsa, tulekahjud. Võib tekkida metsatulekahju sellest, kui inimesed lähevad  metsa ja näiteks suitsetavad metsas ja viskavad hooletult  maha suitsukonisid. Üldsegi ei tohiks metsa ühtegi prahti jääda,  et kõik praht, mis me metsa viime, tuleb  ka sealt koju tagasi tuua. Ja kui mõnikord on mõnes kohas mets kas kuivanud  või hävinud või näeme näiteks puude peal selliseid suuri noh,  haavasid, mis sinna on teinud näiteks põder,  siis inimese jaoks on see küll metsakahjustus. Kuna see metsas olev puit ja need puud siis saavad kahjustada. Aga tegelikult looduse jaoks on need täiesti tavalised  ja normaalsed asjad, sest et metsas elavad põdrad tahavad  ka kuskilt süüa saada ja looduse jaoks on see normaalne. Aga inimese jaoks muidugi on see kahju. Aga kui vaadata, et kui palju tänapäeval puidust maju  ehitatakse ja mööblit ja paberit tehakse,  et kas siis mets ühel hetkel niimoodi otsa ei saa? Jah, väga paljud inimesed arvavad, et tõesti Eestis kõik  metsad raiutakse maha ja et mis küll nüüd juhtub. Tegelikult on niimoodi, et Eestis kasvab metsa rohkem juurde,  kui me teda teda raiume iga-aastaselt. Selles mõttes ei ole Eesti metsaga mitte midagi halba,  et meil on päris palju metsa, umbes pool Eestimaa on kaetud metsaga. See, et puidust maju ehitatakse ja puidust mööblit,  tehakse mänguasju, paberit, see on täiesti normaalne tegevus  ja seda peabki tegema selleks meil mets ongi. Aga kui igal pool raadios ja telekas räägitakse,  et mets hakkab otsa saama, eriti vihma metsade ga aga  siis sina ütled, et Eestis on seda küllaga. Jah, telekas ja raadios räägitakse. Õiget juttu tõepoolest Lõuna-Ameerikas ja Aasias on  vihmametsad või siis džungel. Kuidas me seda nimetame ja seal tõepoolest väga palju seda  metsa raiutakse ja see mets ei kasva seal niimoodi tagasi,  nagu ta meil kasvab, seal on tõesti sellega mure,  et suured metsaalad võetakse maha ja asemele tehakse kas  siis põllud või siis mingid, et istandused näiteks õlipalmi istandused,  mis ei ole üldsegi tegelikult loodusele hea,  aga Eestis ja ka üldse Euroopas metsa tegelikult  aasta-aastalt kasvab rohkem juurde. Eestimaal tõesti on metsa palju ja üldse loodust on  ka väga palju metsikut, mida mujal maailmas ei ei leidu  nii palju. Nii et tõesti, me elame väga ilusas  ja toredas riigis. Aga aitäh sulle, Jürgen, et sa viitsib meile metsa kohta rääkida. Aitäh teile, et te viitsisite metsa tulla. Mul on hea meel ikka lastele metsast rääkida.
