No rahvusvaheliselt on loomaaedadel neli funktsiooni,  mis on nõutavad, et neid üldse loomaaias tunnistatakse ja,  ja üks nendest on anda võimalus kui Tammsaare terminit kasutada,  siis vurrestunud inimesele võimalus puhata loodus lähedases  keskkonnas ja, ja kuna tegelikult meie see veskimetsa ümbrus  on siin täiesti linna sees, aga samal ajal 87 hektarit suur  siis on võimalik siia tulles unustada täielikult ära,  et sa oled linnas ja peale selle saada tasapisi  ka targemaks, õppides kõikide nende loomade elu ja,  ja olu tundma ja ma pean rõõmuga nentima,  igal aastal üha enam inimesi ostab aastakaardi  ja käib jalutamas siin nii suvel kui talvel  ja ja on sellest asjast aru saanud. Ja meie kollektsioon on, ma võin julgelt öelda Põhjamaade põnevaim. Ja selles mõttes mitte ainult kohalikud inimesed,  vaid isegi turistina siin käivad inimesed ja,  ja isegi ka nemad talveajal leiavad tee,  et tulla siia vaatama, sest talikarvas loomad on ju märksa põnevamad,  kui, kui need suvised nirude väljanägemisega inimesed  tavaliselt hakkavad meid siis hurjutama,  aga nad lihtsalt ei tea, et metsas on selle all  ka loomad niisugused nirud, aga talvekarvas on nad tõesti põnevad. Mõnele loomale on muidugi niisugune talv eriti meelt mööda  ja need hirmsad vihmased ajad on, on, on,  pidi teevad ka neid närviliseks ja, ja üks niisugune,  kes praegu tunneb ennast nagu paradiisis on,  on jääkaru kes on üks maailma punase raamatu liikidest  ja üks nendest, kelle üle peetakse rahvusvahelist arvestust  ja keda paljundatakse loomaaedades sellel eesmärgil,  et, et oleks igaks juhuks reserv olemas ja  ja et tema sigimisbioloogia nüanssidest saaks,  saaks rohkem informatsiooni. Ja ma pean jälle rõõmuga teatama, et meil on praegu  paarikuune järjekordne karupojakene selle suure isakaru  Franci poeg. Ja see on juba neljas meie loomaaias sündinud jääkaru poeg. Nii et selles mõttes läheb meil jääkaruduga hästi  ja Franz ise on sündinud Franz Joosepimaal ja,  ja selle tõttu ka omale niisuguse nime saanud. Loomadega ei ole ka nii, nagu vahel inimesed arvavad,  et võtame isa ema siis pane kokku ja kohe läheb. Kui ikka armastust ei ole, siis ei tule midagi. Küsimus on selles, et, et rahvusvaheline koordinaator  modelleerib arvuti peal populatsiooni, mis on  teistingimustes ja, ja kombineeritakse neid isendeid ja,  ja, ja geneetilist informatsiooni just sellesama arvuti  modelleeringu järgi ja, ja on kaks võimalust,  kas sõidab loom kuhugi või tehakse kunstliku viljastust  ja tuuakse sperma. Nii et. Ja maailmas näiteks haruldaste loomade puhul on olemas paar  geenipanka näiteks ka meie loomaaia haruldaste kaslaste,  sest see on meie kollektsiooni üks niisugune parem osa. Sperma on Ameerikas haruldaste loomade niisuguses  geenipangas ja kui meie elukate Permat tahetakse kasutada, siis tuleb meilt küsida,  aga me ei jaksaks ise seda kulu teha, tähendab mitte ainult meie,  vaid ka Eesti riik, et ta võiks niisugust asja üleval pidada,  nii et selle tõttu ongi koondatud rikkasse riiki Ameerikasse  ja seal on paljude maade loomaaedade haruldaste kaslaste  geenipank mitte ainult sperma, vaid ka munarakk ongi külmutatud. Kõigepealt neid teist tingimustes paljundades saadakse teada  teatud sigimisbioloogia nüansse, mis annab võimaluse teha  järeldusi looduses rakendatavate kaitseabinõude jaoks ja,  ja siis järgmine etapp on see, et kui on looduslikud  asukonnad hääbumas, on see võimalus, et,  et saab täienduseks anda, see on küllalt kallis lõbu,  see tagasiandmine, sest neid tuleb vahepeal õpetada läbi  pool loodusliku pidamise ja niiviisi, aga see võimalus on  siis alati olemas. Üks elukas, kellega noh, keda on looduses ainult 50 on  amuuri leopard ja, ja temaga tegeletakse praegu päris tõsiselt. Ma lähen ise kuu aja pärast Floridas ühele nõupidamisele. Kummaline küll, nõupidamine on Floridas ja elukas on ise kaugel. Mansuurias aga, aga. Kuna teadlased, kes põhitööd seal praegu koos kohalike ga teevad,  on ameeriklased, siis nad korraldavad ka konverentsi seal ja,  ja seal tõenäoliselt Te ei pääse sellest  kus on vaja nüüd võib-olla võtta loodusest veel üsna suur  osa järelejäänutest ära eitada tehistingimustes üks korralik asurkond,  sellepärast et, et neid on maailma loomaaedades ainult 12. Ja see tähendab 62 62 65 on kogu maailma noh,  kogum, mis üldse on nii looduses kui, kui loomaaias  ja seal ilmselt ei, ei pääse sellest, aga,  aga enne tuleb nagu kaotada ära need hädad,  mille tõttu ta on, on sellesse seisu sattunud ja,  ja niisuguse elukaga on see häda, et ta elab  selle koha peal, kus kolm totaalset riiki kokku saavad ja,  ja seal on nende kohalike kaitseabinõude rakendamine on  äärmiselt keeruline. No need kolm kõige totaalsemat riiki on Venemaa,  Hiina ja Põhja-Korea. Ja õnnetuseks see piirkond on ka inimasustuse poolest  selle kandi üks tihedamaid ja ja sellepärast ongi põhiprobleem,  et kui ka looduses amuuri leoport paljuneb,  siis nendel noortel üles kasvanud isenditel ei ole võimalust  vabalt ilma inimesega kokku puutumata minna niisugustele aladele,  kus, kus saaks jälle oma territooriumi teha  ja ja selle tõttu on, on seal vaja paralleelselt,  nii tehistingimustes, uurimist ja paljundamist kui,  kui ka looduses üsna niisuguste tõsiste meetmete rakendamine,  et anda võimalust neile minna ja toidubaas on,  on väga kokku kuivanud mõnda aega praegu aitab neid see  pankrotistunud tähnikirve kasvanduste niisugune seis,  kus nad nende kasvanduste jäänuste varal võivad toituda. Ja loomisel on looduskaitseala, mis siis haaraks kolme riiki. Aga noh, teatavasti need riigid ei saa omavahel lihtsamates  asjades kokkuleppele ja küllalt keeruline on,  on panna neid siis nüüd ühiselt ühte sammu astuma  ka selle eluka päästmiseks, aga aga kuna neid on napp 50 looduses,  siis ilma ilma inimabita ei ole võimalik seda kaslast  säilitada ja ta on, on ikkagi maailma kõige haruldasem kaslane. Amuuri tiiger ongi üks. Maailma suurematest loomaharuldustest ja esimene tiigritest,  kes jõudis punasesse raamatusse ja kui Leipsigi loomaaia  koordineerimisel vahepeal jõuti juba päris niisugusesse seisu,  et noh, see, et tuhatkond elab praegu amuritiigreid maailma  loomaaedades on praegugi nii, aga viimase kümnekonna aastaga  on enam kui kolmandik amuritiigri looduslikust asurkonnast hävinud,  sest majanduslik situatsioon on, on Venemaa Kaug-Idas kaunis labiilne. Ja kuna rahvameditsiin Hiinas oskab tiigri kehaosadest teha  mis tahes imerohtu näiteks terves maailmas igal pool,  kus on Hiina asustus, on võimalik apteegist saada  tiigriluude pulbrit, siis narko ja loomaäri sealkandis. Õitseb nii, et, et nendel sopkadel elavad inimesed tegelevad  ka tõsiselt salaküttimisega ja pilt on ikka väga hull,  kui kümnekonna aastaga kolmandik looduslikust asukorrast on  kadunud ja kui vahepeal teis tingimustes koordinaatorid ütlesid,  et tuleb natuke tagasi hoida paljundamist,  siis nüüd on antud uuesti roheline tuli ja  ja väga tõenäoline on, et ilma selleta, et tehistingimustes  sündinud loomi loodusesse laskma ei hakata,  võib juhtuda selle Amuri tiigriga seal päris päris sandid. Lood. Me saatsime ise siin oma loomi eelmine aasta küll Ameerikasse,  küll küll mujale ja midagi pole teha. Transport maksab ja, ja elukas kaalub, kaalub palju. Need on siin noored tiigrid, aga, aga täiskasvanud tiiger on  peaaegu poole suurem veel ja ja. Selles mõttes. On see asi? Kulukas, aga ilma selleta, et niisuguse valdkonnaga  loomaaiad ei tegele, noh, ei tunnistata loomaaeda,  loomaaiaks. Muskus ves, nagu nimigi ütleb, on nagu veis  kellel on eestikeelses nimes see tänu muskusnäärmele,  see nimeosa aga ladinakeelne nimi on, on  ja paljudes keeltes nimi ladina keeles on ta Oviboss,  mis tähendab lammas, veist ja, ja nii mõneski muus keeles. Näiteks vene keeles on Austria. Samal ajal on tegemist niisuguse ürgse elukaga,  kes oli ka isegi Eestimaa peal olemas, jääaja kandis koos  mammuti ja karvase ninasarvikuga ja tal on üks väga  iseloomulik niisugune huvitav omadus, et vaenlaste vastu  võtavad nad ringkaitsesse, kus siis kogu kari on sarved  väljapoole ringis ja nõrgemad loomad-vasikad on,  on seal seespool. Ja see andis võimaluse inimesel, kui ta tulirelvaga tuli a  sealt ringist üksikuid loomi maha lasta ja  selle alatu viisi vastu ei olnud neil mingit kaitseabinõud  ja haruldaseks ongi ta muutunud. Tänu sellele tulirelvadega hävitati nad ära,  nad on kunagi olnud üsna ilusti ka Euraasia põhjaosas,  kuhu neid nüüd ka uuesti on, on hakatud tagasi laskma,  aga seal on nad päris hävitatud ja, ja Gröönimaal  ja Kanadas on see seis ka üsna. Kui loomadel on talvekasukas seljas, siis inimestel,  paraku, eriti linnas elavatel ei ole riietus alati kõige  parem ja selle tõttu on hea, kui talvel on  ka kohti, kus saab minna sisse, nina soojendama  ja vaatama lõunamaiseid, loomi. Ja üks niisugune paik, millest meil siiamaani on nappinud,  aga mis nüüd loodetavasti loomaaia sünnipäevaks augustiks  valmis saab, on see väike troopikamaja, kus me praegust  viibime ja kus esialgu käib, käib ehitustöö. Aga kui on hea fantaasia, siis suudab ehk ette kujutada,  et et tulevikus siin kasvavad troopikapuud. Siin all on. Basseinid, kus elavad krokodillid selle taga on  siis niisugused liivaluited, kus krokodillid käivad ennast  päikese käes soojendamas ja peale selle hakkavad siin majas  olema veel mitmesugused muud troopikaloomad. Ühesõnaga selle väikese majakesega tahame me nagu kujundada  väikese mudelikese troopikakeskkonnast, kus  siis oleks mingid näited nii troopikataimedest,  roomajatest, lindudest, imetajatest, väikestest ahvikestest  ja võimalik koguned siin päris lahtiselt  ka troopikaliblikad. Ja muidugi lisaks kõigele sellele elavale,  mis siin majas olema hakkab, hakkab siin olema küllalt palju  niisugust no informatsiooni, mida meie töötajad välja  panevad ja arvestades seda, et troopikametsad on maailmas  kogu terve maakera keskkonna jaoks väga olulised,  siis see niisugune teave, mida, mida nii õppurid kui  täiskasvanud inimesed siin seda informatsiooni. Noh, nagu lugedes ja, ja seda püüame meie  ka oma lektorite ja ekskursiooni juhtidega juurde anda. See paneb meid mõistma neid asju. Sest ka meie tegevusest siin sõltub Ülekantud mõttes troopikametsade saatus,  kaugel meist, sest et, et paljud toormed,  mida seal röövelikult võetakse ja mida meie siin võib-olla  ka enam, kui, kui meil vaja oleks, tarbime need kõik on,  tähendab, kõik on kõigega seotud ja ka meie oleme seotud  troopikametsaga ja selles mõttes see niisugune keskkonnaharidus,  mis, mis me ka selle majaga ja, ja mistahes muu oma  kompleksiga anname, see on, on väga oluline,  sest me oleme üks osa maailma inimkonna,  st ja meie tegevus. Kui me teeme midagi valesti, mõjub terve maailma keskkonnale ja. See koht, kus ma praegust seisan, on tegelik suur bassein,  kus hakkavad elama Hiina alligaatorid ja  keda siia tuleva klaasi tagant saavad ka vee all inimesed vaadata. Ja kogu see osa sellest majast on on selle tõttu klaasiga eraldatud,  et siia tulevad need Hiina alligaatorid,  kes on pärit JangC jõest, kus ei ole sugugi  nii kuum kui, kui päris troopikas see on  siis nagu lähistroopiline osa ja Hiina alligaatorid on  looduses äärmiselt haruldaseks muutunud ja  selle tõttu on terve maailm praegu võtnud kätte programmi,  et neid tehistingimustes paljundades päästa. Ja kui me alustasime selle maja ehitust,  siis selgus, et meie, Hiina alligaatorid olid väga Kaugel suguluse mõttes teistest tehistingimustes olevatest  Hiina alligaatoritest ja need läksid siis siit lennukiga New Yorki,  kus nad on praegu õnnelikult järglasi andnud. Ja kuna väga oluline on, et mitmete sealsete liinidega oleks  võimalik meie alligaatoritel paljuneda, siis mõeldes  selle liigi saatuse peale loodusest me ei nõua tagasi mitte  siia enam enda alligaatoreid, vaid siia tuleb nende järglasi  neli-viis tükki ja, ja kui me ükskord siis neid paljundama hakkame,  siis võib-olla vahetatakse neid mitu korda veel  ja võib-olla just siit basseinist siin sündinud Hiina  alligaatorid ükskord hakkavad ujuma kaianse jões. Loomaaiad maailmas kuuluvad väga erinevatele omanikele peale. Selle, et nad võivad olla eraloomaaiad, kuuluvad nad kas linnadele,  kohalikele omavalitsustele või on riiklikud. Ja väga tihti on asi niiviisi, et, et see loomaaia ülevalpidamine,  loomade toitmine, kütmine koristamine, et see on  selle omaniku põhiliseks ülesandeks, aga loomaaia edasine ehitamine,  moodsamaks tegemine, edasi arendamine, see on enamasti  tehtud kas mingite pankade, suurte firmade või,  või, või ka päris rikaste eraisikute niisuguste annetuste  tulemusena selle tõttu, et, et nendes maades on aru saadud,  et see keskkonnaharidus sealhulgas ka ka läbi loomaaia  ja peale keskkonnahariduse ka kõik need ülejäänud funktsioonid,  mida loomaaed peab täitma on prestiižsed ja,  ja tasub seda teha ja, ja ma väga loodan,  et, et ka meie firmad ja, ja rikkamad inimesed,  kui nad näevad kas või seda väikest kaasaegsel tasemel  tehtud tropikamaja hakkavad aru saama, et,  et ka see tegevus võiks Eestis prestiižne olla  ja ja kui kogu 87 hektarit kaasaegselt valmis ehitada,  peaks kulutama praeguste hindadega umbes miljard. Ja kui, kui peale riigi ja linna meile tuleks muid abilisi,  siis me saaks äkki teha seda palju kiiremini,  kui see aasta. Talv Eestimaal on heitlik, karge valge lumekate on isa  tulema ja ikka ja jälle taganeb ta sulavete ees. Külm niiskus ei meelita soojast tubasest toast välja looduse tulema. Seda enam, et talvine mets tundub nii eluvaene  ja vaikne olevat. Tähelepanelik ja uudismulik inimene võib aga avastada igal  ajal siin enda jaoks midagi vaatamisväärset  ja huvitavat. Talvike vaevalt märgatav, tavaline linnukene. Vaadake, kui uhke aga on tegelikult ta sulerüü kui säravad värvid. Nagu looduses tihti on just isalind, see värvikam. Emale on märksa tagasihoidlikuma sulestikuga. Ega nad talve hakul nii väga üksteisest ei erinenudki. Mida rohkem aga kevade poole, seda säravkollasemaks muutub  isalinnu sulestik. Ta nagu kuulutaks peatset sooja kevadpäikese võidukäiku Selle sulestikusäral on loomulikult ka oma praktiline ülesanne. Peitusperioodi alguseks peavad isalinnud särama täies pulmarüüs. See kopsija talvevaikuses on kindlasti keegi rähnidest. Erinevate rähnide kopsimine on erineva tugevusega. See siin suur kirjurähn on keskmine nii suuruselt kui  nokalöögi tugevuselt. Ilmselt otsib ta vana hukkuva puukoore alt endale maitsvaid palasid. Röövikuid. Kui rähn siin juba tegutseb, siis võib okaspuude lähiskonnas  leida ka niinimetatud rähni sepikoja. Suur kirjurähn nagu teisedki rähnid, peab lugu  rasvarikastest seemnetest. Nende kättesaamiseks käbidest otsib rähn omale sobiva koha  käbipuu naabruses taob puud ülesse iseaugu  või leiab valmis süvendi, topib käbi otsapidi sellesse  ning hakkab tööle käbiriistakuid lahti lammutama. Selleks, et seemneid kätte saada. Niisugune käbihunnik puu all reedab rähni sepikoja asupaiga. Tähelepanelik inimene leiab avata üles ka süvendi,  kuhu rähn oma käbi topib. See on kindlasti kusagil käbihunniku kohal. Isegi häbi võib seal veel paigal olla. Ega selle tegevuse juures rähni jälgida polegi  nii lihtne. Rähn on küllalt ettevaatlik lind ja lahkub varakult inimese lähedases. Ainult teravad häälitused lähikonnas kuulutavad,  et linn pole sugugi rahul tema häirimisega. Nagu te kindlasti tähele panite Oli ühel rähnidest kukla peal punane laik,  teisel ei olnud. See punase laiguga on isa lind. Selle järgi tunneb neid eksimatult ära ja eristab üksteisest. Kui nüüd valida endale sobiv mugav koht ja kui riided liialt  silma torkavad, ei ole ning jätkub kannatust mõnda aega  liikumatult oodata siis võib avaneda põnev võimalus rähni  selle asjaliku tegevuse juures jälgida. Ühe käbi seemnetega hakkama saanud, lendab kohe järgmisele. Neid, kes kuuse toitutest ja maitsetest seemnetest lugu peavad,  on küll, aga aga neid, kes sinna ise kuuse otsa järge lähevad,  pole kaugeltki nii palju. Ja orav on kindlasti üks nende hulgast. Mõnikord ei lähe orav seemnete nosimiseks isegi sobivamat  kohtagi otsida, vaid hakkab maiustama kohe sama oksa peale. Orava tegevuspaiga reedavad ka siis, kui teda ennast näha pole. Puult alla sadavad käbilistakud. Mõnikord on neid alla sadanud nii palju,  et ka juhuslikul möödujal tekib tahtmine uudistada,  et kes seal puu otsas ikkagi tegutseb. Mõned niisugused juhuslikud kohtumised. Ja ilm läheb kuidagi valgemaks. Meeleolu helgemaks ja muretki ei tundu enam  nii mustadena. On ju nii, et silma selgeks saamiseks polegi tegelikult  nii väga palju tarvis.
