Sügis, mis sügis see eestlasele krestomaatiline,  igav Liivia tühi väli taevas pilvine. Venelasele oleks meie igav liiv, kusipesok,  sakslased, ang, vaelik, sund. Uuemas kreeka keeles ongi liiv ammos, vanemas aga sammus on  see liiv aga tõesti siis nii igav. Kuidas kellelegi? Looduses on hulk organisme, keda nimetatakse liiva  armastajateks ehk psamofiilideks. Kuidas aga nimetada inimesi, kes tunnevad psamofiilide vastu  suurt ja tõsist huvi ning kuidas nimetada  ka osooni huvi selle teema vastu? Õigus meie tänane esimene teema on samofiili fiilne. Kas olete kuulnud midagi psammonist, neid võib leida näiteks  siit Vooremaalt saadjärvest, kuid nad ei ela ei avavees  ega ka sügaval järve põhjas vaid nad elutsevad siin  kaldavööndis liivaterade vahel. Sammon on väga tähtis toiduahela osa ja neid mikroskoopi  hilisi organisme on siin lausa miljoneid. Ainuüksi minu jalad alla all on üle 20000 isendi. Eestis on sammanit vähe uuritud ja selle mikrokosmosega  tegelevad siin vaid üksikud teadlased. Külli lokko on üks neist, kelle varustuses oleva spetsiaalse  toruga hakkamegi liivast proove võtma. Selleks, et need loomad siit liiva seest kätte saada,  siis kasutame. Gaseeritud vett? Gaseeritud peab see vesi sellepärast olema,  et siis need Et see Süsihappegaas uimastab need loomad ja siis nad ei tõmba kokku,  siis on parem määrata. Ühesõnaga sa ostsid poest mullivett ja teha teaduslikku katset,  just. No nii, vaatame. Siis tuleb seda hoolega segada. 10 sekundit peaks siis ootama, umbes üks,  kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa,  üheksa, 10, valame. Selle ajaga peaks olema siis liivaterakesed  ja muu põhja sättinud aga loomad nii kiiresti ei säti põhja. Sovane vesi siin on Lügoli lahus, see on nagu säilitusaine. Et see proov halvaks ei läheks. Saadjärve on üsna eriline järv, kuna ta on üks vähestest  Eesti suurtest järvedest, mis on reostamata puhta,  selge ja läbipaistva veega. Kui veel rääkida sammonist, siis Külli on avastanud siin  Eestile ühe aastaga seitse uut keriloomaliiki  ja kaheksa uut koda mööbliliiki. Aga kuidas on näiteks olukord Pirita rannas,  kus on väga palju inimesi? Pirita rannas, mida me ka juba uurinud, oleme pisut,  et seal on arvukus, loomade arvukus palju väiksem  ja seal on ka mitmekesisus palju väiksem. Et seal on kohe näha, et kui rannahooaeg algab,  siis on tugev arvukuse langus. Sammunis. Et ilmselt see tallumine ja see liiva puhastamine neile  eriti hästi ei mõju Et mikroloomi ka oma silmaga näha, viime kogutud proovi  Tartu laborisse. Tilgutame loenduskambrisse ja paneme mikroskoobi alla. Ma näen siin tervet hulka sodi. Erinevaid. Taimejäänuseid vetikaid. Aga mõni loom ka silma hakkab sulle. Nüüd ma leidsin hetkel ühe kodamööbli perekonnast  tsentropüksis sa oma käega puhastada tema ümbrust veel juhtamaks. Ja seda peab tegema mikromeetrit täpsusega sisuliselt  ümmargune ja nagu pisikene tigu. Äärmiselt. Põnev maailm on see mikromaailm, mis sulle kõige rohkem  endale meeldivad, kirjeldada mõnda sellist väga. Kõige rohkem mulle meeldivad võib-olla loimurid  sest nad meenutavad justkui väikseid karukesi,  ainult et neil on neli paari jalgu ja nendel on veel eriti  huvitav omadus, et nad võivad. Moodustada sellise püsistaadiumi mida võib kiiritada,  võib saata kosmosesse ja temaga ei juhtu mitte midagi. Kui ta saab uuesti vett, siis ta ärkab ellu  ja elab edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Hollandlane Anton, ma Levenhuk leiutas mikroskoobi juba üle  300 aasta tagasi. Ja muide esimesena kirjeldas ta seal ühte kerilooma,  kes on ka osa Psammonist. Eriloomi on praeguseks teada üle maailma kusagil 2100 liiki. Euroopast on teada kusagil 1300 liiki. Eestis oleme me kokku saanud kusagil 280 liiki aga neid  võiks meil elada viissada-kuussada erinevat liiki. Kui võrrelda nüüd natuke paremini uuritud,  naaberalasid. Ja üks tüüpiline keriloom näeb siis välja selline,  et keha koosneb kolmest osast. Peaosa, kere, sageli on osadel ka jalg olemas. Jala küljes on mõningatel liikidel kinnitamiseks sobivad  sellised argikesed. Ja peaosa küljes on siis see kerjaaparaat,  nende liikumise ja paljudel ka toidu hankimisorgan. Keha on kaetud kas siis paksemarüüga või õhemarüüga. Mõned on siis lausa pehmekehalised ja meenutavad pigem nagu  väikseid usse. Keeleloomad tegelikult ongi üks teatud ussitaoliste  hulkraksete loomakeste rühm. Kui me vaatame toiduahelat järves või, või,  või, või meres, kuhu keriloomad ja samm on üldse seal nagu asetu,  et kes, kes keda seal sööb? Keriloomad on selline vahendaja lüli. Nende esmaste tootjate, näiteks vetikate vahel  ja siis järgnevate toidualalülide vahel et keriloomadest  toituvad teised sooplanktoni asukad, samuti  siis sammoni olevad suuremad selgrootud loomad. Ka kalamaimud teatud eluetapil on võimelised sööma ainult  geriloomi et seetõttu on nad ka kala. Kalavarude seisukohalt oluline komponent,  et meie Eesti magevetes ongi keriloomad üheks juhtivaks  rühmaks vähiliste kõrval. Keriloomade ja kogu sammoni mitmekesisus on otseseks  näitajaks veekeskkonnaseisundi hindamisel. Tänu lühikesele elueale on loomad väga headeks  mudelorganismideks ka mikro ja makroevolutsiooniküsimuste selgitamisel. Eriloomi on kasutatud ka vananemisprotsesside uurimisel  ja neil on selline huvitav istoloogiline omapära. Et poste bronaalse arengus, siis pärast sündi nende rakkude  arv enam ei muutu ja seetõttu saab seal uurida  vananemisprotsesse ühe raku tasandil. Ja need on kasutatud siis, et üritada kuidagi lahendada  inimese vananemise probleeme. Et ehk tulevikus kerilooma mudelite baasil on võimalik  ka inimese eluiga siis pikendada, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siis on keriloomadele huvitav kohastumus. Ekstreemsete keskkonnaseisundite osas. Nad on võimelised tootma teatud populatsiooni arenguetapil  nõndanimetatud püsimune, mis on väga hea vastupidavusvõimega. No näiteks veekogus võib vesi ära kaduda paarikümneks aastaks. Keriloomade püsimunad on. Selles kuivanud põhjamudas või põhjasetes  ja kui nüüd uuesti sellesse järvevesi tuleb,  kas siis vihmasadude või. Inimese näiteks vee veevoolu paisutamise tagajärjel  siis need munad uuesti kooruvad ja suunavad  siis sellesse veekogusse kohe. Uue kereomade populatsiooni mis saab seal  siis kasvama hakata ja on katsetega kindlaks tehtud,  et need püsimunad võivad seista. Diapausis või selles puhkeseisundis siis 100 aastat  ja isegi rohkem. Et keriloomad on enda jaoks juba ajamasina leiutanud. Oleme jõudnud teadlaste kööginurka, kust on näha,  et limonaadi peab siin palju jooma, et saada sobivat proovipudelit. Ja nagu näha, on teadlased ka suured magusasõbrad. Ometi ei ole siin eriti eestlaste kalevit,  vaid rohkem Läti laimat ja Läti tooteid. Nad ei eelista mitte maitse pärast, vaid sellepärast,  et see on sobivama karbiga preparaatide hoidmiseks. Sügisrõskuse ja madala taeva vastu aitab tõesti  suurepäraselt see, kui pistame põske midagi magusat loodus  ja loomasõbra suhu sobivat. Lehmake oravake. Mesikäpp või nurr? Ega küll ühest lambapraest ka ära ei ütleks sellisest,  mis on lahe ja ka mahe. Siin küll ühtegi lammast ei lippa, seepärast lähme nüüd üle mere. Looduskaitse haare on lai, see puudutab ka põllumajanduse  ja karjakasvatuse kokkupuutepunkte ürgloodusega. Hiiumaa pere, kelle edu tagab pereettevõtlus,  hoiab loodusega häid suhteid. Aga kui tööjaotust kirjeldada, siis Tiit peab äriasjad korras. Tema naise Tiina kuningriigiks on restoran  ja Tiidu vend Sander hoolitseb lammaste ning lihaväiste eest. Piltlikult öeldes saab lambast kotleid saarelt lahkumata  ja kogu tema ringkäigu võib kõhklemata tembeldada mahedaks. Kui pikalt teie pere loomi pidanud on siin Hiiumaal? No loomi oleme pidanud ikka päris kaua, nii kaua,  mina mäletan, meie peres ikka keegi, keegi loom on,  miks, mida siis soovib ära süüa, aga, aga konkreetselt need  need veised ja lambad, kes siin ümberringi on,  need on 10 aastat meil juba kasvatada. Teil on šoti mägiveised, teil on herefordid,  teil on lambad, millel oleks noh, omaniku vaatepunktist  lähtudes kõige suurem tulevik. Ma usun, ta jääbki selliseks kombinatsiooniks,  nagu täna on, sest et, et sest igale, nagu  siis loomale on oma nagu maatükk või ütleme,  meie looduses oma olemasolev karjamaa nagu sobivam ei saa  olla nii, et meie karjamaad muutuvad kõik lammaste hästi  armsaks või vastupidi, veistel, et, et et metsad jäävad siin metsaalused,  jäävad veistele ja sellised karedama rohuga maad ja,  ja hõredamad maad jäävad lammastega. Aga see pilt teie enda karjamaadel ja, ja rohumaadel on  läinud selle 10 aastaga märkimisväärselt paremaks. Jah, ilus on, metsa on ilus ja karjamaad on  ka on kõik nagu ära pügatud. Rohumaade ja metsa korrashoid oli Kassaris asuva ülemäe  taluperemehe esialgne põhimotiiv karja pidamiseks. Viimastel aastatel on muutunud oluliseks  ka see, et loomast saab liha ja liha saab ära süüa. Mida tähendab see, et söök on läinud hinda? See on see, et täna täna meil on, mida, mida lihast teha  liha on, maksab täna. Et see ongi seda tähendabki, see nõutakse eriti lammastest  praegu tundub, et lambarahatus on täna ju Eesti,  nagu pigem on lihadefitsiit kui, kui ülejääk Hiiumaal just  ütleme nii, et lambad ja lambal on väga suur vahe ikkagi,  et, et meie pakume siin lammast, mis on kuskil kuus kuud  ja ta on väga noor. See mõttes liha nõrk ja ta on põhimõtteliselt mõnikord ei  saagi keegi aru, mis, mis liha see huvitav on,  et see on väga hea loomaliha, pigem öeldakse see koht,  et et lambaliha maitset kui sealt spetsiifilist on,  saab ikka väga vähe. Ja selline ikkagi see söögikoha jaoks väga oluline,  kust see liha tuleb, et, et ta oleks ikkagi. Et oleks kokal teada, kuidas seda liha täpselt. See aeg polegi nii kaugel, kui kodumaised söögikohad  kasutasid toorainena Uus-Meremaalt sisse ostetud lambaliha. Nüüd kasvab ja kepsutab kari kodus are karjamaal  ja jõuab restorani koka patta saarelt lahkumata. Ring on lühike ja ökonoomne. Kui palju lambaid Ülemäe talu karjas on? Siin on praegu mingi sadakond. Vanemad emased on väga julged ja nooremad on sellised. Noh, võtke ka siis, kui ma 2003 pidama hakkasingi,  sellest ajast on juba on see kari nagu järjest suuremaks  läinud algul oli mingi vist 15 utta alles. Kui ma ema käest selle asja üle võtsin Mis see lambapidamise juures kõige tähtsam kunst on? Ma arvan, et sõbraks saada, kui sa temaga vaenujalal oled,  igat ei kasva ja siis ta ei tule ligi ja. Siis ta ei lase ennast pügada. Kui sa enda jaoks nad järjekorda paned lambaliha,  veiseliha ja sealiha, siis mida sa kõige rohkem armastad? No sealiha ma praktiliselt ei saa üldse enam. Ma ei tea, kas see vanus on, mind teeb uniseks sealiha. Sest lambaliha on selline, sa võid seda süüa süüa,  sa nagu ei. Ei väsi ära sellest lihast. Ei väsi lambalihast ka lesta ja lambakliendid,  pigem vastupidi. Ülemäe talu loomad söövad kõike seda, mis kodukarjamaal  kasvab ning nende eluviis on mahe. On mahesee võlusõna, mida hea toidu austajad,  lesta ja lamba menüüd uurides kõigepealt otsivad. Samamoodi nad ei küsi seda mahedat toitu,  nad küsivad kohalikku toitu ja, ja nad peavad väga lugu  ehedast asjast. Et meie siin söögikohas ei kasuta üldse poolfabrikaate. Et meil on kõik otsese, see liha tuleb. Meil oma oma ketist ja kui kits Mingi petad, et ega ta sulle teist korda ei tule ju enam  meie petta ei saa. Me oleme nii väiksed. Kuidas teie elu siin selles lestase lambas muutunud on  pärast seda, kui teile siia Hiiumaale tekkis võimalus oma  loomad kohalikus tapamajas ka realiseerida,  saada nii-öelda see liha siitsamast oma saarelt tagasi endale. Ei, tunduvalt lihtsam, me teame, mida me sööme aga nüüd meil on,  teame, et meie lambad on üheksa kuud vanad,  kui. Lähevad tapamajja. Ei pea kuskile sõitma. Midagi taga ajama, väga mugav ja kui oma lammastest ei piisa,  me saame kohe tapamajas siis osta juurde omale vajalik. Liha, mis meil siis vajalikku tükki, mis on juba  siis pakendatud, sorteeritud. Lesta ja lamba jõududele jõudev lamba ja veiseliha on 100  protsenti kohalik. Ka kala püüavad omad mehed ise. Kui vähegi võimalust ja ilma on kalapüügi algtõdesid,  õppisid Tiit ja Sander oma isalt ning püüavad tema püügini  jõudumööda harjutamas käia. Kas ideaalis oled nii suur kodukoha patrioot,  et sa tahaksid, et kõik oleks Hiiumaalt pärit? Palju lahedam oleks? Jah, aga, aga paraku on niimoodi, et neid inimesi Kes, kes kasvataksid nüüd aedvilja ja juurvilju  ja no nüüd häda pärast, siis enda jaoks oleme teinud  niisuguse väikse aiamaa, kus me saame siis garneeringu,  materjali ja maitserohelise ja, ja niisugust nipet-näpet veel. Et mis meid suvi otsa on kenasti ära toitnud,  et et, et ei ole neid inimesi, kes kasvatas sid. Kui sa paneksid oma maherestorani lest ja lammas sellised  kõige tähtsamad põhitõed sõnadesse hästi konkreetselt  siis millised need on? Tihedus lihtsus. Kvaliteet. Loodus annab meile pool laua peale juba,  et eks me siis püüame seda ära kasutada. Ökoloogilise tootmise ülioluline lüli on võimalus loomi ilma  liigse stressi ja solgutamiseta lõpptarbijani tuua. Maheda nimega toote arenduskeskus annab Hiiumaa inimestele  tööd ning teeb karjakasvatajad ja restorani pidajad õnnelikuks. Kui seda lüli ahelas ei olnud, siis milliseid probleeme see  talunike jaoks tekitas? Ei, see oli, see oli, ma olen ise ka loomakasvataja ja,  ja ma tean, mis probleemid need on, et kõigepealt tuli  mandrilt auto järgi siis pidi samaks ajaks loomad kokku saama,  autojuhil on kiire tavaliselt praami peale alati noh,  ja siis nüüd, kui loomi vedada ikkagi mitusada kilomeetrit  ja nad peavad veel selle laevasõidu ka vastu pidama,  siis see, mis kohale jõuab ja kui sa oled ta mahedalt kasvatanud,  eks ju siis see liha ei ole enam see alguses muidugi  inimesed pelgavad ja kes ikka tahab omale kodu juurde  tapamaja nii-öelda. Ja seda ei muuda isegi see, kui sa talle vahva nime paned,  onju, aga nüüdseks on nagu aasta töötatud  ja nagu ise tunda, võite siin mingit lõhna,  mitte midagi ei ole, et on ikkagi selles mõttes uus  ja korrektne ehitis ja kõik käib täpselt nii,  nagu on ette nähtud määrustes ja, ja ei jää siia kuskile  mingeid konte vedelema ega midagi, nagu vanasti oli. Hiiumaa sai keskkonnateenistuselt loa ehitada tapamaja  jäätmete jaoks ka matmispaik, mis muudab ahela veelgi täiuslikumaks. Esialgu on Hiiumaa tootearenduskeskusel käed-jalad tööd täis,  sest just sügis on tippaeg, kus nende teeneid vajavad  talupidajate kõrval ka jahimehed. Aga lõpuks algusesse tagasi õieti alguse algusesse,  kui MTÜ Arhipelaag tõi üheksakümnendatel Hiiumaale  rootslaste abiga esimesed paar 30 lihaveist,  kes saare väärtuslikud rannaalad korras hoiaksid. Nüüdseks on lihaveiseid Hiiumaal juba 3300 umbes üks  viieteistkümnendik Eesti lihaveise karjast. Ma arvan, et meie Eelis või erinevus oli see, et me tõime sisse sellise  kontseptsiooni ka et kuidas. Ütleme kogu see toiteahel alates rannikust,  rannas, sellest looduslikust või poollooduslikust  ökosüsteemist läbi taluniku läbi turunduse,  köögi. Kuni. Taldrikuni välja, et see püramiid, kuidas see peaks toimima,  nii et siin, Hiiumaal praegu on võimalik täiesti täistsüklis  alates rannast kuni kuni siis kvaliteetse lihatooteni  ja restoranini saada. Kogu see Ökoloogiline tootmine käima. Ja ligi 2000 hektarit poollooduslikke karjamaid,  mida me oleme tahtnud taastada, nüüd siis on kasutuses,  nii et see on efekt ka looduses väga suur. Seda aastat. On veel vaid 44 päeva ja enamus tänavusi tegusid juba tehtud. Ehk olete teie ise või teie sõbrad-tuttavad teinud midagi niisugust,  mis vääriks laiemat tunnustamist ja eeskujuks seadmist? Kui nii, siis pange nüüd tähele. Taas on kuulutatud välja konkurss aasta keskkonnategu,  mis toimub kahes kategoorias. Keskkonnategu ja keskkonnasõbralik ettevõte. Aega taotlusi esitada on veel 16 päeva, kuni neljanda  detsembrini ja kes tingimuste vastu huvi tunneb,  klõbistagu ennast keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Mingeid tegusid teeme me ju kogu aeg. Nii inimesed kui ka loomad, kurg lendab pesale,  muneb sinna munad. Meie filmime, teie vaatate ja ei vaheta i kanalit. Mul on koduõue peal valge toonekure pesa algusest oli seal  eemal ühe puuladvas, aga see puu kukkus sügistormidega alla  ja siis külamehed panid ta siia elektriposti otsa uue pesa aluse. Ja juba järgmisel kevadel olidki linnud platsis  ja võtsid selle aluse kohe omaks. Esimesel aastal oli vist tegu noorpaariga,  kes alles mängisid kodu. Nii on valge toone kurgedel ikka, et esimene,  paar-kolm aastat ehitatakse pesa, valvatakse seda  ja alles siis kolmandal-neljandal aastal on esimesed munad  ja pojad. Valge toonekurg ei ole Eestis üldse põline liik. Nemad on Eestisse asunud elama alles alla paarisaja aasta  tagasi ja tulnud siia lõuna poolt. Ja Eestis on nad oma levila põhjapiiril. Neile ei meeldi eriti üle mere lennata ja seepärast ei  leiagi neid eriti Soomest ega Rootsist, Norrast samuti mitte  meie saartelt. Toonekured talvituvad Aafrikas kuni Lõuna-Aafrikani välja  ja üks levinud väärarusaam tuleb siinkohal kohe lahti seletada. Toonekured ei ole need, kes moodustavad kolmnurkseid  rändeparvi ja siis kõlavalt kruuksudes, meilt,  sügisel lahkuvad. Nemad rändavad vaikselt nagu kotkad tiireldes kõrgele  tõusvates õhuvooludes üles ja siis liueldes kõiki vahemaid  järgmiste tõusvate õhuvooludeni. Valged toonekurgedel on paarilised pikkadeks aastateks koos,  kuid seda ainult oma pesapaigal. Nad rändavad eraldi, lahkuvad tavaliselt isased varem  ja jõuavad ka pesale isased kevadel varem. Ja pesa siis saadaksegi igal kevadel uuesti kokku. Kui on juhtunud õnnetus ja rändel mõni valge toonekurg on  kaotsi läinud siis võib juhtuda, et paariline jääb üksi  terveks aastaks või kauemakski ja ootab uusi kosilasi või,  või pruute. Siin toonekure pesal oligi üks lind päris pikalt üksi,  terve pool aastat, aga see oli noor lind. Ja poole suve peale ilmus välja talle üks kosilane. See talle ei sobinud, ajas minema. Aga järgmine, kes välja ilmus, sellega heideti kokku  ja nii nad tõenäoliselt needsamad linnud järgmisel kevadel  siia tulidki, sel aastal oli neil juba kolm poega. Pojad kooruvad tavaliselt neil millalgi juunis  ja lennuvõimestuvad augustis. Siin pesas kasvas üles kaks toonekurepoega,  kuid koorus tegelikult kolm. Sügise edenedes, kui toonekurepojad juba suuremaks kasvavad  ja nende mustad nokad hakkavad tasapisi ka juba punakat  jumet võtma siis hakkavad nad pesal hüplema  ja tiibu lehvitama. Proovime, kas tiivad kannavad. Esimesed lennutiirud tehakse päris pesa juures,  see tundub alguses kuidagi nagu väga-väga üliettevaatlik  ja eriti maandumisega nad pigem, nagu mulle tundub,  mitte ei karda lendu tõusta vaid nad kardavad,  kas nad pessa tagasi saavad. Aga siis, kui esimesed tiirud tehtud, siis lähevad need  lennuharjutused aina pikemaks ja mingil hetkel hakkavad nad  juba koos vanalindudega ka põldudel käima. Toonekured söövad kõike, mis on lihaline. Nad on lihatoidulised linnud ja söövad nii mardikaid,  tigusid vihmausse, hiiri, konni, kõike, kellest jõud üle  käib ja kes noka vahelt alla mahuvad. Ja poegadele toovad vanalinnud toitu oma kõhus allaneelatuna. Ja siis öögatavad pesale välja. Peagi õpivad ära ka noka plagistamise. Kurgede nokaplagina ongi üks valjemaid helisid,  mida need linnud kuuldavale toovad. Nokaplagin on see, millega tähistatakse pesa hõivamist  ja samuti antakse märku võimalikele ründajatele,  kes tahaksid neilt pesa üle lüüa. Ühel päeval, keset augusti Ongi nad pesalt läinud ja enam tagasi ei tule. Tõenäoliselt ulguvad nad koos vanalindudega veel ümbruskonna  põldudel ringi. Aga näeme vanalinde uuesti oma pesa peal järgmisel kevadel. Noored tavaliselt enam samasse kohta tagasi ei tule,  otsivad endale uue pesapaiga. Kui oletate, et ma lõpetan Võtan nüüd kähku, saate ära, siis sedapuhku eksite. Täna on meil ka väike järelroog maiuspala  ja seda tänu iirale, kes niitis suvel muru,  kui kuulis isemoodi hääli. Ta läks vaatama, mis toimub. Naabrid olid hiljuti koera võtnud, aga see ei meeldinud  sugugi siilile, kes seepeale minema kolis  ja oma pojad kaasa võttis. Näeme nüüd meiegi, kuidas see asi käis? Kui ka teie olete salvestanud looduses midagi sellist,  mida oleks patu asi kiivalt üksnes enesele hoida  siis võtke julgesti ühendust meie toimetusega. O kolm. Osoon.
