Alamped ja looduskaitseala on 20. 6000 hektari suurune. Ja. Üks suuremaid loodusmaastikke üldse, mis Eestimaal kaitsealade. Hulgas võiks leida. Tänu sellele suurele loodusmaastikule elab siin väga palju loomaliike. Siia on. Inimese tegevuse eest pakku tulnud elutsema  ka niisuguseid liike, kes tavaliselt Inimtegevusest kõrvale hoiavad. Siit võib leida suurtest loomadest suurkiskjatest,  alates huntidest, karudest Ilvestest, lõpetades üsna  haruldaste nahkhiire liikidega. Kaitseala on küll suur. Nagu ma ütlesin, 260 ruutkilomeetrit, aga ometi ei ole ta piisav,  et olla turvaline. Niisugustele liikidele, kes vajavad oma eluks väga palju  eluruumi ja nendeks on just suurkiskjad,  eriti hundid ja ilvesed. Hundikarja talvine eluruumi vajadus on. Tüki maad suurem kui seda pakub Alampedja looduskaitseala. Ja ongi probleemiks, et kuigi looduskaitsealal üldse jahti  ei peeta Siin saavad loomad olla turvaliselt siin rahulikult sigida. Aga näiteks hundid liiguvad talvel mitmeks nädalaks  kaitsealalt välja ja enamasti siis satuvad jahimeeste  piiramisrõngasse ja näiteks aasta tagasi tapetigi karjajuht  emahunt 20 kilomeetrit kaitseala piiridest. Ja mullu suvel ei sündinudki kaitsealal ühtegi hundikutsikat. Ja teiseks probleemiks on see, et Tallinn-Tartu maantee  lõikab läbi need loomade loomulikud liikumisrajad  ja väga palju loomi saab maanteel hukka. Ja kaks nädalat tagasi sattus autorataste alla juba. Teine emahunt siitkandist ja, ja nüüd me kardamegi,  et võib ka tulla juba teine aasta, kui. Hundi peres poegi ei sünni. Üsna palju on karusid. Neli erinevat emakaru poegadega liikus kaitseala piirides ringi,  aga muidugi tuleb ütelda, et loomade territooriumid ei käi  mitte kaitseala piiridega kokku. Ja. Nende suurte loomade Kaitse saab olla ainult niimoodi, et neid hoitakse  ka kaitseala ümbritsevatel jahimaadel. Sest väga paljusid liike ütleme hundid, karud,  ilvesed, metssead on võimalik kaitseala piiride lähedal. Noh, enamikus kõiki maha tappa, kui see jaht oleks kontrollimatu. Reaalne kaitse on ikkagi tegelikult meie noh,  sisuline kasvatus. Ja arusaamine sellest ökosüsteemist, et see hunt ei  eksisteeri omaette, kits ei eksisteeri päris omaette. See on tuhandete niitidega seotud omavahel ja,  ja, ja selle mõistmine. Ja selle nagu inimese noh, abiga balansseeriakaalus hoidmine,  see nõuab ääretult palju infot. Ja mina näen siin väga tõsist panust selle probleemi lahendamisel,  ikkagi bioloogilise seire programmi sellist tõhustamist ja,  ja, ja siia panustamist. Sest mina ei näe ühtegi teist vahendit õieti otsustamiseks  kui info, mida me nende alade kohta saame. Ja kui meil on adekvaatne iga aasta täpsustatud  ja õige info, siis me saame teha ka väga täpseid  ja õigeid otsuseid liikide kaitsel nende alade kaitsel. Ja me võime lubada märksa rohkem tegelikult  ka neid ressursse, mis kaitsealal on kasutada inimese huvides. Kas siis rekreatsioonist lähtuvalt ökoturismi beem. Pobleeme arvestades ja palun väga, ka metsi võib kasutada  üsnagi normaalselt, kui me teame, et me ei tee liiga  ka Neid metsi on vaja uuendada, aga seda tuleb teha niimoodi,  et need kooslused ei kannata. Mina olen nendel aladel ringi liikunud juba ligi 20. Küaastat, ja sellepärast ma oskan võrrelda,  et mismoodi see loomastik siinmail on siis muutunud. Ja huvitav on ütelda, et tegelikult Väga suuri arvukuse kõikumisi siin loodusmaastikus ei ole olnud. Loomade arvus, kus sõltub väga palju sellest,  missugune on talv. Kas siin on üleujutused näiteks praegugi,  tänavu talvel? Oli suur talvine üleujutus ja loomad lihtsalt on sunnitud liikuma,  kas siis kaitsealal välja nagu metsseakarjad,  sest siin ei ole võimalik neil hõlpsasti toitu leida. Jõeluhad on jääkatte all, lisaks veel lodumetsad ja. Muidugi jää pani liikuma ka põdrad. Põdrad on liikunud. Kõrgematele rabapõndakutele ja kui loomaloendusi teha  ja midagi otsustada, siis peab alati arvestama neid  looduslikke tingimusi. Ja kui on niisugused tavalised talved Keskpärased tingimused siis loomad liiguvad ikka  praktiliselt samades piirkondades, kus alati  ja loomade rajad on väga kindlad, nad. On tallatud aastatuhandete aastasadade jooksul. Ja kui teada, kus nad kus need rajad on,  siis võib hõlpsasti igal talvel need piirkonnad üle  kontrollida ja saada siis selgeks näiteks,  et kas hundid, ilvesed ikka on kaitsealal elus  või mitte. Siit on läinud läbi neli siga. Üks paistab, et on emis ja kaks sugu või kolm tugevamat põrsast. Ja, ja, ja siin on ka kõrvaleilsed üleeilsed hundijäljed. Nii et siin võib-olla niimoodi, et need sead on aetud  metsast huntide poolt välja ja nad liiguvad nüüd teise kohta. No sigadel on niimoodi, et nendel on selline väga huvitav  sotsiaalne struktuur, kus hinna ajal tuleb seakarja juurde  ka kult, aga enamasti kult toitub eraldi. Aga kui on karmid talved, siis koonduvad isegi mitmed  sellised emisekarjad kokku ja, ja, ja nad liiguvad  siis ühte rada mööda, see on ökonoomsem ja nad saavad läbida  ka siis pikemaid vahemaid. Ja alati ongi tähtis, et karjas püsiks elus emis juht juht. No karjajuht, kes siis aitab ka karmimatel talvedel lahti  võtta sellised külmunud pinnaseid, et siis juba  ka põrsad ja kesikud saaksid sonkida ja ise toitu otsida. Ja, ja muidugi selles suhtes on väga vajalik  ka tugevate kultide hoidmine ja, ja säilitamine sellepärast  et need hoiavad ikka alati karja lähedusse  ja aitavad samamoodi nagu sellest karja sotsiaalse  struktuurist tulenevalt aitavad siis ka lahti hoida neid  toitumiskohti või lahti võtta, tähendab Alampedja on rikas  tegelikult metssigade poolest. Ainult et tänavu aasta on selline aasta,  kus tõesti vesi on surunud nad jõgede luhtadelt välja,  aga kui jõe vesi veetase on madal, siis sead koonduvad  nii nagu tõeliselt metssead ikka jõgede kaldavööndisse  ja siin on nendel piisavalt toitu ja nad saavad kasutada  siis toiduks. Lisaks kalda taimestiku. Ja kalda taimestikujuuri, mis seal on eriti meeldivad,  talle näib vesi, kress, pilliroo juured,  siis püstkastiku juured, mis on hästi suhkrurikkad  ja madala vee seisu ajal oli siin selline omapärane,  nagu nähtus, et mets seadsid hästi palju  ka neid jõe ja järve karpi, mille poolest alambed  ja ja eriti see Emajõe vana jõed ja vanajõe suudmealad on  hästi rikkad. Sellel suurel loodusmaastikul, kus siis elab põliselanikke  inimesi ainult 15 inimest veel. Toimida niisugused looduse seaduspärasused  mis siis mujal väljaspool kaitsealasid, enam ei saa toimida. Kaitseala ümbritseb 50 kilomeetri raadiuses niisugune majandusvöönd,  kus raiutakse väga intensiivselt metsi, kus ei saa karud  talvel rahulikult magada, peavad üles tõusma. Ja kus peetakse jahti, aga siin näiteks? Alati peaks olema üks väike hundikari, kes  siis toituks nendest nõrgematest loomadest. Sest hundid ei ründa mitte kunagi. Näiteks põtru nende sarvede suuruse järgi vaid valitakse  välja ikkagi kergem saakloom ja selleks on  siis kas haavatud või nõrgemad loomad. Ja huntide kõrval saavad siin kaitsealal talve üle üle elada  ka näiteks suured kotkad eriti merikotkad,  kes siis jääksid praktiliselt nälga, kui jõed külmuvad  ja neil ei ole võimalik enam kala püüda ja kiiremate loomade  tabamiseks näiteks ütleme, jäneste tabamiseks merikotkas on  natuke liiga kohmakas. Ja me oleme korduvalt näinud, et merikotkad Saavad informatsiooni ilmselt rongi kadelt  ja siis käivad talvel toitumas, kas siis Ilvese poolt murtud? Või siis huntide poolt murtud? Loomade korjust need siin looduskaitsealal toimivad enamasti  niisugused looduses aastatuhandetega paika pandud suhted  muidugi tingimusel, kui neid suur kiskjaid ellu jääb. Kaitseala. Aga peaksid olema kindlasti need alad, kuhu. Ka kõige halvematel olukordadel jäävad need asurkonna tuumikalad,  kus püsib meie haruldaste liikide niisuguse populatsiooni. Populatsioonid säilimiseks vajalik loomade arv  ja siin tuleb silmas pidada ikkagi. Ma arvan, et, et siia kuuluvad karu, hunt,  ilves. Põder metskits, metssiga ei ole probleemid,  aga need on probleemiks just nimelt kaitseala,  kus me tahame suurulukit hoida, seal tuleb hoida saakloomade arvukus. Noh, võib olla sellisena, et inimene sinna oma püssiga ei sekku. Sellepärast et me võiksime need alad reserveerida ikkagi selliselt,  et nad on meie suurkiskjate kaitsealade nagu toidubaas. Aga, aga see, mis metsadega sünnib, see on,  sellel, sellel on ka väga selge ja kindel tagajärg. Tähendab loomastikule ja loomastikumuutustele loomulikult  põdra ale me teeme sellised soliidsed söögimaad,  aga põder ei ole meil kõige tähtsam, põder on ainult ühel  või teisel moel toiduobjekt kiskjatel ja inimesele. Ja, ja kui inimese huvid ületavad kiski oma,  siis inimene lihtsalt tapab selle hundi maha  ja ja, ja võivad jääda, mis käng ja põdrapopulatsioonid,  kes ei viitsi enam joosta. Loomastiku seisukohalt julgen küll öelda,  et siin On eriliseks väärtuseks tegelikult ma alustaks Saarmaast. Millel on selline, mida tuleb pidada üks tuumalaks,  sama probleem ja, ja väärtus on tegelikult  ka soomaal ja Emajõe suursool. Teiseks, ma paneksin, ütleme, et Ilvese asurkond  ja ka hundi see väike populatsiooni siin oleks võimalik  hoida suurkiskjate päris asjaliku asurkonna tuumikut,  sellist mis garanteeriks kindlasti selle liigi noh,  ka kestvama säilimise ja sellel alal säilivad tema elupaigad. Ja kolmas on muidugi kobras, mis on nüüd Eestimaal igal pool  laialt levinud liik küll aga seda liiki ma väärtusta Tähendab teda nüüd palju, aga ta loob tingimused väga  paljudel teistel liikidest. Kopra elupaigad on seotud tegelikult veekogu kalda  biotoopidega ja eelkõige nende kohtade, kus on pajustiku,  kus on söödavad haaba, leppa, kaske. Sellised kopra elupaigad, mis on siis eriti siin hästi  tihedasti vanajõgedes ka Emajõe kaldavöötmes,  need on loonud tegelikult Saarmaale suhteliselt head  tingimused talveks sest limiteerivaks just karmidel talvedel  saarmaale on eelkõige tema pääs vette. Ja kui nüüd suurvesi peletas väga palju loomi metsa just  nimelt Saarma siis nad nüüd hakkavad tagasi otsima teed  nendele suurematele veekogudele, kus on temale sobivat toitu  ja siis ongi tähtis, et nad leiaksid pääsuvette tagasi. Ja see loom on nüüd tulnud metsast ja otsinud siin võimalusi  vette pääseda. Ja siit edasi on Emaagi, mis on õnneks talv läbi lahti  külmub korraks vaid kinni sügises jäätumise ajal. Ja seetõttu on Emajõgi ja tema vanajõed üks selline ääretult  väärtuslik kompleks mis aitab säilitada meil noh,  Euroopas kaduvat või, või, või väga kehvas seisus olevat  Saarmaa poolt populatsiooni meil Eestis on noh,  me uhkusega võime öelda, meil on ta heas seisus ja,  ja, ja võime uhkendada eurooplaste ees selle liigiga,  mis on tegelikult nagu keskkonnaindikaator  ja jõgede ja veeökosüsteemide hea näite. Et meie vee ökosüsteemid on heas seisus. Siis praegu on mitmeid selliseid nukraid tendentse,  et Saarmaa arvukus on nüüd viimastel aastatel alla läinud. Kuigi meil on väga pehmed talved on ja nüüd,  kui juhtub mõned väga karmid talved, kus tõesti veekuud  külmuvad kinni ja saarmad on sunnitud elama pikka perioodi  väikestel allikalistel, jõgedel ja metsakraavidel  siis ta põrkub kokku ühe väga tõsise probleemiga,  tähendab ühe võõrliigiga, mis on nüüd farmidest lahti pääsenud. Nõukogude liidus on ta ainult levitatud. Ta leiab ees just nimelt esialgu selle, mingi,  kes on siis tegelikult söönud juba suure osa temale  oodatavast toidubaasist eest ära mitmesuguste väikeste no ütleme,  et kalakeste putukate konnade näol. Ja kurvaks tõsiasjaks ongi see, et kui on karmid talved,  siis sarnast võib väga pikka perioodi nälgida  ja niimoodi Et. Selle tulemusena suureneb suremus. Ja teiseks, kui saarmas on tõsiselt nälginud,  siis ta lihtsalt ei too järglasi. Nüüd oli just unikaalne võimalus niisugune näha,  kus loom on. Teid pika matka mööda luha jääd ja siis ta suundus sinna  nüüd kopra kuhila suunas ja sealt ehk võib-olla edasi laeva. Et sellist pilti nüüd päris näha, see on tõeliselt haruldane juhus. Hiir tulnud ja ja mink oli siin käinud varem,  aga siin on hiire. Ole hea hiir. Sõida. Jah kui paneme mootori kõigepealt ära ja. Praegu on siin üks Saarmaa kaldal käigu koht  ja seal tagapool tumedad täpikesed paistavad,  need on Saarmaa eksperimendid. Ja see jõe lõik on selline, mis on nagu külmadel talvedel  selle piirkonna Saarmaa pääste piirkonnad,  sest siis tõepoolest talv läbi on jõgi lahti  ja nüüdki on 20 kraadi külma, aga siin ei teki jääl kirmetki,  kuna soe vesi tuleb alt üles. Ja see ala on siis selle tõttu üliväärtuslik saarmaa  asurkonna seisukohalt. Kaldaserva alla tekivad sellised tühikud  ja loomad saavad nüüd servaaluseid mööda toitu otsida endale. Siin, nüüd hiiri on nüüd vähe, aga, aga,  aga üldiselt siin on ta varjupaigad, kus ta saab toituda ja,  ja, ja võimalik, et ka saab mingisugused noh,  putukaid, mis siin veel heina sees on ja,  ja põhilised muidugi konnad, mis siit kaldaserva alt saab. Aga kõige tähtsam praegu loomal on jah, et ta saab vabalt  vette käia ja varjuda. Et tal ei ole ohtu, sest näiteks seesama merikotkas,  mis siin on, see võib väiksema saarmaa võtta väga hõlpsasti kinni. Siin on palju maha langenud puid, need on nüüd kobraste  langetatud ja kobras teeb selle kalda hästi mosaiikseks  ja sellisest vaheldusrikkaks, et, et Saarmas ja,  ja ka mink saavad siin endale varju ja, ja,  ja peidupaiku Siin on praktiliselt nüüd, iga 100 meetri peal on näha  kümmekond kümmekond jälge. Põõsastesse minevat ja vette tulevat. See tähendab see, et arvukus on siin ikkagi noh,  meeldivalt kõrge. No siin on Saarmaa väljakäimise koht, siin on ta söönud kala  ja ja siis pärast kala söömist on ta muidugi jätnud  ka väikese ekskerimendi, mis pakub muidugi  nii teaduslikku huvi kui ka praktilist huvi. Ja seal tagapoole on siis ka temal sellised kaldaserva alt  jää alla käimise kohad. Nendeks pole siin vajadust, ta saab otsa  ega vette minna. Vot sellised sillaalused on tegelikult Saarma seire  seisukohalt nagu sellised punktloenduse või punktalad,  kus, kus neid võib üsna lihtsalt jälgida. Sellistel sillaalustel leidub ikka selliseid nagu urutaolisi. Ja ja varjekohti, kus nad saavad siis ööbida,  isegi kui ma olen neid tema ekskremendikese korjanud,  on mul paar korda isegi loom ei ole pidanud nagu närvi vastu,  siis on jooksnud muest jõkke. Ja, ja, ja need kohad on siis need jah, kus on  ka minu niisugused meelispaigad selle materjali kogumiseks,  kuna noh, me saame alati biotsünootilised suhted kõige  paremini selgeks tema toitumisahela kaudu. Praegu siin veebruarikuu keskpaigas üle rabade liiguvad  huntide rajad, ilveste jäljed. Aga raba muutub häälekamaks ja elu hakkab kihama. Kevade lähenedes praegugi nägime ronkasid lendamas. Vana merikotkas läks siit meie tulekul lendu. Praegu istub minu selja taga seal. Viis-kuussada meetrit eemal kuuseladvas. Eks ta passib oma kõhutäit ja enamikel talvedel merikotkad  on nendest maastikest ära läinud just toidupuudusel. Aga tundub, et tänavu just. Just need kolm hunti, kes siin kaitsealale elama on jäänud  annavad eluvõimaluse ka sellele merikotkale. Praegu on üsna-üsna vaikne siin ja ja. Mõni hetk tagasi mulle tundus, õigemini ma kuulsin üsna selgelt,  et, Hundid tegid kusagil eemal korraks häält,  ma loodan, et see ei ole meelepete. Aga küllap see nii oli, sest hundijäljed siit viis-kuus  kilomeetrit eemal olid. Mida meile nägime, et küllap hundid on praegu siin üsna lähedal. Kaitsealad on Eestis välja valitud ja rahvuspargid ka. Selliste suuremate maastikutüüpide lõikes  ja nendel on suured erinevused. Ja me peame teadma tegelikult, mida me seal kaitsealal  tahame loomastikus kaitsta. Näiteks Karula on väga liigirikas tänu osaiksele maastikule. Aga liigirikkusel on oma kvaliteet, tähendab näiteks  Alampedjal on ulatuslikud rabamassiivid siirdesood,  need on jälle äärmiselt vajalikud ja sobivad suurkiskjate  ja ka suurulukite kaitse seisukohalt. Kui me raba Ka osa vaatan, siis ta tegelikult on noh,  vaene ja isegi tähtsusetu, aga siin lisandub teine nagu  eriline tähendus kaitsealadel. Siin ei ole inimesi, siin on häiritus väike  ja siin saavad pesitseda ja elada sellised linnu  ja loomaliigid, mis ei saa inimasustuses,  ei saa osa Xis maastikus inimese poolt intensiivselt kasutatud. Ja vaat siin on nende alade ja nende elukoosluste Ja nende elupaiga tüüpide väärtus just nimelt selles  seisnebki ja me peame neid kaitsma mitte selliselt  peosuuruste lappidena, vaid suurte massiividena  ja nende kaitseala de, eriti eriti selle  ja ka ja teiste Eestimaa kaitsealade väärtus ongi selles,  et nad ei ole väiksed, aga suured.
