Alampedja looduskaitseala on 260 ruutkilomeetri suurune  ja paikneb siis kunagises ÜrgVõrtsjärve. Aladel. Teaduse mehed nimetavad seda Võrtsjärve madalikuks  ja alampidaja looduskaitsealale annavad siis näo suured soostikud,  Need on siis Põltsamaa soo laevasoo. Siis nende soode vahele jäävad jõed. Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi, mis siis suubuvad Emajõkke  ja muidugi. Nende jõgede kallastel laiuvad. Metsad ning Jõeluhad need kolm väga. Suurt maastikutüüpi on siis sood, metsad  ja jõed koos luhtadega. Ja. Kuna siin on väga palju erinevaid biotoope veel nende  maastikutüüpide sees, siis tänu sellele on  ka Alampedja väga rikas loomaliikidest siin. On? Leitud või nähtud ligi 200 liiki linde ja üle 150 liigi  neist pesitsevad siin lisaks muidugi imetajate liikidest on  leitud siin 43 liiki loomi. Ja esindatud on siis alates väikestest hiiresuurusest loomadest,  lõpetades siis huntide karudega. Kui siin lennata või sõita paadiga ringi suvel  siis eriti huvitavad kohad siin Emajõe piirkonnas on need  Emajõe vanajõed. Neid on siis Kärevere silla ja Võrtsjärve vahelisel alal. Üle 50 ja nende kogupikkus ületab tublisti Emajõe enda pikkuse. Ja need on siis kohad, kus Emajõgi aastasadade jooksul on  sängi muutnud, vooluveed on uuristanud uue voolusängi  ja vana jõe säng või vanajõest jäänud osa  siis ühest otsast ummistub alguses pärast ummistub  ka teine ots ja, ja võtab mitusada aastat aega,  enne kui, kui see siis olematusse kaob. Ja vot nendes vanajõgedes leidub nii vesiroose vesikupusid. Ja kui on niisugune kuivem kuivem aasta ja sügisel vett vähem,  siis väga paljud loomad Eriti näiteks metsseakarja tulevad vanajõgede kallastele  ja Emajõe kallastele ja Pedja jõe kallastele  ja toituvad talv läbi nendest tärnise rikastest juur juurikatest. Jah, kui praegu nüüd üle ülalt alla vaadata  siis tõesti see ürg, Võrtsjärv näitab oma kunagisi piire  ja Emajõe luhtadel. On üks, üks pidev veteväli ja tundubki ta mitte jõeluhana,  vaid ühe suure suure järvena ja. Neid vanajõgesid ei ole märgata, nad on kõik vete poolt  ühendatud ja üks veepeegel. Praegusel üleujutusajal on kõige hõlpsam viis mööda  kaitseala liikuda just veeteed mööda. Ja. Siinsed metsad, mis laiuvad kahel pool Pedja  ja Põltsamaa jõge ja Pedejõe kallastel. Need on Eesti mastaabis üsna omapärased. Nimelt siin on säilinud veel vanadest aegadest  jäänuktammikuid ja asuvad üsna ulatuslikud lodumetsad  ja uhtlammi metsad, kus siis kasvavad künnapud jalakad,  saared pärnasid. Ja kunagi, kui neid pedja jõe luhtasid veel niideti,  siis, Olid siin künnapuu jalaka puisniidud, praeguseks on need  juba täiskasvanud. Ja mille poolest need niisugused üleujutatavad metsad  siis huvitavad on? Nad on huvitavad selle poolest siin kogu seda elustiku  dikteerib ja seda elustiku käekäiku läbi aastaaegade sätib  siis vesi, see üleujutus võib olla siin igakevadine  võib-olla ka aastas mitmekordne ja praegusel ajal,  kui vesi on kõrge, siit niisugused suuremad loomad on  taandunud rabarandadesse kuivematesse kohtadesse. Aga kes on jäänud, need on kindlasti linnud. Ja on üks üsna haruldane linnuliik rähniliik,  kes on otseselt niisuguste uhtlammi metsadega seotud. See on siis valgesel kirjude. Valgeselg kirjurähni. Toit. Toiduks on temal, putukad, putukavastsed,  kes elavad siis kõdunevas lehtpuidus. Ja see on selle kirjurähni õnnetus, et ta sööb just  niisugust toitu, sellepärast et majandusmetsadest Valgeselg kirjurähnid kaovad ja nendes maades nendes riikides,  kus loodusmaastikke enam ei ole, on valgeselg kirjurähnid,  kas siis muutunud väga haruldaseks või siis. Kadunud hoopis näiteks. Nii Rootsis kui ka Soomes on jäänud umbes sama palju  valgesel kirjurähne veel ellu kui neid üldse on siin alampid  ja looduskaitsealal. Kaitseala piires arvatakse elavat kusagil 20 25 30 paari. Valgeselg kirjurähne. Ja ilmselt alampedja kaitseala jääbki ümbritsevate  majandusmetsade foonil niisuguseks oaasiks kõrbes. Kuhu siis saavad taanduda. Niisugused. Linnuliigid putukaliigid, seeneliigid. Sambliku liigid, kes siis majandusmetsadest hävivad? Tundub, et leidsimegi nahkhiirte varjupaiga  ja ja see, et me nägime seda ühte nahkhiirt keskpäeval siin  vee kohal lendamas see ei ole sugugi harilik,  vaid mina oma elus näen esimest korda nahkhiirt keskpäeval  niimoodi toitumas ja. Ja küllap tal siis vahepeal oli kõht tühjaks läinud  ja ja eks see jääb spetsialistide määrata,  aga tundub, et leidsime siis veel endlaste. Koloonia asukoha ja Alambed ja. Luhtadel. Luhtadega ongi siis seotud mitmete nahkhiire liikide elu ja. Ja luhataimestik ja ja need veekogud siin jõed. Nende vee kohal ja, ja luhataimestiku sees on üsna palju  putukaid ja ja see võimaldab ka üsna suure arvukusega  kolooniate olemasolu veelendlased, nemad elavad siis. Jõgede äärsetes puuõõnsustes nii nagu see praegunegi vana remmel,  kas on seest tühi ja võimaldab siis nendel varju  ja soojust. Sest kui On aeg poegida, siis nahkhiired valivad väga hoolikalt  niisuguse koha, kus neil oleks esiteks turvaline. Samas oleks ka hästi soe. Sellepärast, et ööd on jahedad ja niisugune kõdunenud. Puutüvi seest annabki niisuguse väga hea soojusisolatsiooni  ja ja tundub, et siin nad tunnevad ennast hästi,  sest nahkhiire pojad sünnivad paljana. Ja Alampedja. Kaitse alalt looduskaitse alal ongi siis Eesti 11-st  nahkhiire liigist leitud kaheksa. Lisaks siis Tiigilendlasele veelendlasele on näiteks üsna  haruldase suurnahkhiire poegimiskolooniaid neli tükki teada  ja mitmeid teisi liikegi ja ka niisuguseid liike,  kes on seotud just vanade põlismetsadega. Alambed ja looduskaitsealale jäävad suur ema. Kohaalad koos Emajõe ja tema vanajõgede süsteemiga on  äärmiselt olulised kalade kudemispaigad. Kevadel aprillikuus alustavad siis mitmed kalaliigid  kudemisrännet Peipsist. Siis kalad tulevad siia üleujutatud aladele  ja alustavad siis pulmamänge. Ja kuna suurvesi püsib siin Vähemalt poolteist kuud, siis jõuavad kalamaimud kooruda  ja kui vesi luhtadelt taganeb, siis need noorkalad jäävad vanajõgedesse,  mis ongi siis? Niisugustele mitmetele kalaliikidele nagu säinas haug  ja eriti latikas noorkaladele lasteaedadeks. Siin saavad siis noorkalad rahulikult. Jõudu koguda ja sügisel laskuvad siis Emajõkke  ja sealt edasi siis Peipsi järve. Talvituma ja täna alustas latikas kudemist. Tänavu küllalt hilja. 20. Mai paiku senine ei ole latikat viimastel aastatel. Kudemist alustamas trehvanud tavaliselt on kude kudemine  juba selleks ajaks läbi ja nüüd vähemalt nädala jooksul ongi  kaitseala järelevalvemeeskondadel palju tööd,  sellepärast et kaladel tuleb lasta rahulikult sigida,  tuleb eemal hoida. Need kurikaelad. Võrkudega pannes võrgud risti üle jõgede. Ja muidugi kõige hullemad. Mehed on need, kes tulevad siis kalade pulmamängu segama  ja neid kalu siis pulma ajal elektriga tapma. Tere, jõudu. Järelevalveteenistus 100 ja. Isikut tõendavad dokumained, palun ei ole midagi. Paadiga peavad kaasas olema pea ole peaga,  meil on see Karla juurest paat. Me ei ole. Nii ehtsad sullerid ka. Jah, võrgusilm on 80, peaks kena kala olema,  aga no ei ole seda nagu öelda kontrollpüük. Ahah, võrguluba ei ole püügiluba. No esimeseks korraks ei ole. Järgmiseks korraks püüame selle sellest,  te olete teadlik, et siin peale selle, et luba peab olema  siin vanajõgede kohapeal ja ei tohi üldse püüda. No praegu on luht niivõrd suur üleküllus veest,  sellepärast on Isegi õngemees ei tohi praegu siin püüda. 30. juunini. Noh, nii täpselt ei tea, aga kus on muidugi tegijaid seal  nägijaid ja püütakse igal pool, eks ole,  õigust aks Pole midagi. Aga nüüd tuleb ikka protokoll vormistada,  sellest ei pääse. Kuskil tunni aja jooksul on see seitse võrku välja võetud. Elva jõest. Ja muidugi omanikke me ei tea, sest nad. Võivad kalda val kaugelt vaadata ja kui küsid,  kes on pandud, kelle võrk kõik ehitavad õlgu,  ei tea. Aga on juhuseid, kus me oleme käinud väljas oleme  kuskil 15 20 võrku saanud kolme, nelja tunni jooksul  ja kõik need võrgud on risti tõmmatud jõele ette vist eriti  kude ajal. Ja muidugi see õige periood praegu hakkab veel pihta. See on alles asja algus. Ja muidugi me ennetame, kui õhtul kõige parem muidugi õhtul minna,  kui nad sisse panevad, siis saab värskelt võrgud välja võtta,  et kala ei lähegi sisse, saab kala päästa,  aga need on nüüd päev otsa sees olnud, kalad neid enam  päästa ei anna, nad on kõik võrguga ennast ära vigastanud,  näha kaunis korralikud peenikesed võrgud,  et kui kala siia sisse läheb, siis kala issand,  ennast vigastab, see on nii. Ei ole tugev, aga ta teeb kala le haiget. Ja kui siit vaadata, siis see kala, no see enam kui tagasi  lasta see kala, ta on siit ära ennast kriimustanud. See jah, inoatsioone ja need jäävad haigeks,  neid ei tohi enam tagasi lasta. Vastast aastasse on ikka sama koha peal. Viis aastat tagasi oli täpselt sama koha peal võrk  ja sel aastal täpselt sama koha peal võrk. Nii et noh, kala liigub ikka oma õiges kohas  ja eks inimesed on õppinud aastasadu võib-olla  kus kala elab. Ja sealt ta kõige paremini kätte saab ka. Praegu oleme siis suur Emajõe Luktade kohal sellepärast et  on kevadine üleujutus ja õige õige pildi sellest. Veteväljast saabki ainult lennukilt. Aga. Aastatuhandeid tagasi loksus siin ürgVõrtsjärve vesi. Ja pärast seda, kui kusagil 6500 aastat tagasi ürgVõrtsjärv  taandus siis. Jäid siia? Suured veteväljad ainult kevadiste või ka sügisest  üleujutuste ajal. Ligi tuhatkond aastat on inimene neid. Maastikke muutnud ja ja luhtades siis nii karjatati loomi  kui ka. Niideti hein. Ja just see heina niitmine ongi praegused luhad niisugustena säilitanud. Ja kuigi juba 20 30 kohati ka neli-viiskümmend aastat seda  niitmist ei ole toimunud, siis luht veel täiesti  pöördumatult võssa kasvanud ei ole. Kuna luhtadega, eriti siin suurema ja luhtadega on seotud  väga palju. Linnuliike ja ka loomaliike üldse siis kui luhad kasvavad. Täiesti lausvõssa siis esiteks kaovad paljud linnuliigid,  kes luhale on omased, näiteks suur konnakotkas,  rahuneb rukkirääk ja palju teisi luhalinde. Teiselt teiseks siis kaovad kalade kudemiskohad,  need suurema luhad ja. Suurema jõe vanajõe soodid on kudemispaikadeks Peipsi järve kaladele,  kes tulevad kevadel kudemisrändele ja kolmandaks,  kui need luhad, siis võsastuvad, siis. Jääb. Üsna kesiseks. Siit läbi rändavatele veelindudele puhkepaikade  ja toitumispaikade võimalus. Niisugustel üleujutusaegadel rändab siit Alamped  ja looduskaitse alal läbi palju tuhandeid veelinde. Kes siis puhkavad siin mõne päeva mõnikord oleneb  siis kevadest ka mõne nädala ja liiguvad  siis edasi põhja poole siis kas siis tundratesse või,  või siis. Soome-Rootsi. Poole pesitsema. Ja praegu, siis üritamegi järgmistel aastatel,  nendes paikades, mis siis on inimasustusele lähemad üritame  siis hakata kasvõi mõnesaja hektari kaupa seda luhaniitu  uuesti niitma. Et siis vähemalt osal luha aladel saaksid  siis need liigid siis pesitseda, kes luhale on omased  saaksid kalad kudeda ja ka saaksid rändlinnud puhata.
