Seda peab pärast noh, kaardi järgi vaatame suve lõpus  kaardistame kõik need kaks-kolm-neli ja. Siin on ka 92, siin on ka sul üks, kus on mitu pesa märgitud ja. Rüüstatakse ikka parasjagu, siis ta teeb järgmise. Järve kurna ta. Null. Kuus 70. Kuusõnnelik abielu üldiselt peale seitsmendat aastat,  kui nad on juba seitse aastat koos pistnud,  siis nad enam ei lahuta. Noored ei tea täpselt, keda tahavad. Noh tead, noorte hulgas on nii häid kui halbu,  eks ja see on see loterii. Ja nendel on selline asi, et nad võtavad enam-vähem  maavanuse partneri, kui nad uuesti abielluvad. Ja siis on suurem tõenäosus, et tal on mingi hea partner. See on ka üks selline asi. Nii tänaseks on kõik ja saab saarele minna. Aga noh, midagi katsub ikka, äkki õnnestub täna veel mõned  linnud püüda ja esimesed linnud sel aastal? Ja siis on vaja uued pesad kõik kirja panna,  praegu on nüüd see munemise haripunkt on üle. Kui me 20 pesa täna leiame, siis on hea,  aga aga siin vahepeal oli 40 pesa, jah, täna on väga  ühtlaselt hästi vara, alustasid nii, et Jüripäeval oli  esimene kala muna ja Luik alustas 15, aprill juba. See pisikene Puid ei ole, puid ei ole, puusad, ei ole kivid. Nii et noh, kumariga selliste suuremate laidudega annab  muidugi võrrelda, kus on kadakatehnika peal  ja seest seest on mitmekesisuse rohkem või? No ma usun jah, et see on üks mitmekesisemaid linnu poolest  mitmekesisemaid saari siin praegu selles ümbruses,  siin on ikka. Üle 20 liigi tuleb ära. Tihedalt koos ka, eksole, tihedalt koos,  jah, see on nüüd. Ma julgen öelda, et üks Eesti kõige tihedamaid kalaka  kolooniaid võib olla nii jõgi kui karantiir on hästi palju. Noh, luiged, haned, nii et kokkuvõttes on,  kui hakata nüüd võtma neid mesi üldse, siis on  selle pooleteise hektari peal 800 linnupesa  ja muidugi osa alustab hiljem näiteks tutt vart on hoopis  juunikuu lind. Tema hakkab juunis pesitsema, võtame kurssi ka. Natuke keera ja. Ja siis. Noh, kõige parem on siin muidugi panihall ani. Ah, alustab vara. Korra. Nad on seal tornis äärel seal üks äär, kunagi meremärk,  suur torn oli peal, seal nad käivad ennast kuivatamas  ja siis kui saare tulla, siis seal ikka näiteks paar tükki  kuivatab ja sätib ennast. Aga siia nad õnneks ei tule ja millegipärast. Kus kolm tuleb, seal on kadu. Tead, lindudel on ikka vahe, ka, mõnda ei taheta lihtsalt  mõni ema lind määrida ennast ühele isale  ja teisele isale ei lähe. Praegu on meil üks, 29 aastane ema, sund. See on nüüd eelmine aasta saanud mehele ja nüüd praegu  saarel siin otsas, teises otsas ja. Ilmselt nii atraktiivne, muidu kõige vanad,  väga lihtsa. Aga noh, tal on nüüd teine naine, esimese naisega läks tal  kolm aastat untsu, kogu aeg uputas pesad ära. Maa tuleb, eks ole, ei, mitte sellest just,  aga noh, viletsa koha peal, aga see mätas on ta kogu aeg  stabiilselt kohe. Ja on huvitav see, et kui ta aprillikuus on vahepeal käib  ära siis üks teine isa tuleb ja teine paar võtab  selle mätta ja tuleb tema tagasi. Ei ole üldse küsimus, kelle oma see mätas on. Nii et need asjad on nii kindlalt paigas siin praegu,  et. Siin läheb natuke kitsamaks, on kergem vaadata saart üle. 11 kolm. Kolm valmis ja, ja täiskurna suurus on kolm muna,  see on nagu aamen kirikus, tähendab, kui on üks muna  või kaks muna, siis on ilmselt juba midagi nahka pandud. Ja siin on nüüd veel ära märgitud ka see on esimesena  munetud muna teisena munetud, kolmandana munetud  ja siis noh, munad, kaalume ära värsked munad,  siis pärast saame poegade sünnikaalud ka,  siis saame need omavahel seostada ja saame munakaaluda,  eostada emalindude vanusega ja mitmed aastad nad koos  pisitsed ja selliste teiste demograafiliste näitajatega. Ahah, nii. See tahab toki saada ja numbrid tuleb. 292. Nii et päris kiiresti on täna läinud, täna on väga varajane algus,  23. Aprill oli esimene muna juba. 59. No nii 59 grammi Noh, standard, kana, muna jah, siin. Eks nad kõigub 45-st 65 grammini. Omavahel naljatame, et mis on üle 60, et see võib juba  vannile panna. Kui on üpris. Isikupärane kala kaekal, nii et et osa emaslind ongi,  kes muned hästi laiu ja suurune kõhukaid,  mune ja osa on, kes, kellel kipuvad need munad hästi  pikergused olema ja see vahe on neil küll,  jah. Taustavärv on ikka sama ja et üks muna on sinine teiste  pruunide kõrval. Jah, see on kolmas muna, nagu sa siit juba näed  ja lihtsalt pigmendipuudus see on, sõltub toitumisest  ilmselt ja paljudes muudes. Ja 208 tühjad. Ennem olid munad sees. Ära tulid? Siin on mingi kajakas, kes teeb iga aasta siin tühja. Mingi suurem mingi merikajakas ei üks kala kajakas,  üks isane. Omade hulgast ja ja. Aga seda juhtub iga aasta ja ja no sealtpoolt tagapool on  kohe üks kajakas, kes tegelikult on spetsialiseerunud teiste  pesade rüüstamisele. Ja üks isas lind oli mul selline, kes, kes noh,  vaatasin, et või püüdsin võõra pesa pealt kinni. Alguses tundus, et noh, juhusjuhid sattusid  ja mis võib olla teises saare otsas jälle sama lind. Siis hakkasin vaatama, kõikides nendes oli muna rüüstatud,  ta läks pesa rüüstama ja jäi lõksu lihtsalt. Nii et, et on kohe sellised tegelased, kes veidrike leidub. Noh, meie ühiskonnas nimetakse neid kurjategijateks  roimariteks ja. Kes ta siin on? Siin on vaja rõngaid vahetada. Emaslinnul on rõngad väga katki. Aga on isas lind hoopiski ja siin on teist linde veel vaja. See on nüüd 490, see on see, kes mul Prantsusmaal Avri  linnas talvitub mitu aastat ja ühes samas kohas. Nii et talituspaiga suus on ka hästi suur. Ja seal on kaks harrastusornitoloogi, kes üksteise võidu  siis vaatad, loevad seda ära, kes rohkem seda lindu on näinud,  talle saadavad sulle rõõmusõnum ja aga emaslind on see,  kellel nüüd lõngas oli vaja vahetada. Temal on nii, et tema siis talitus, see aasta Saksamaal  ja kajakatel ongi nii, et mis sa nüüd siin kahtled,  et lähevad isas emas linnud, lähed peale perioodi kohe lahkub,  üks talitub ühes kohas, teine teises kohas  ja kindlas kohas. Näiteks on mul linde, kes on Kopenhaagenis vabasadamas  talituhat viis-kuus aastat, siis vahetab,  lähed, et sinna ühte kesklinna ühte parki seal talitavad  mitu aastat järjest ühes samas kohas kogu aeg  ja see on siis Leaavri linna juures mul ja saavad. Siis nad saad jälle kevadel kokku ja see on selles suhtes  ütleme vastupidi, näiteks valgepes laglele,  kes on kogu oma aja, on nokapidi koos. Ja klar on ka muidugi lahutumus on ainult kaks kuni neli protsenti,  aga kajakal on noh, nagu ikka inimestel ka noortel on  lahutus suurem kalakatel. Nüüd noorte lahutamis on 20 protsenti läheb järgmiseks  aastaks lahku ja vanadel olijatel vanad paarid,  nendel läheb ainult 10 protsenti keskmiselt lahku. Aga nüüd, kui nad on juba seitse aastat vähemalt pesitsenud koos,  siis nad enam ei lahuta, jäävad siis lahutab ainult surnud. Ja muidugi vanade lindude seas on leskesid noh,  suhteliselt rohkem, aga nad siis leiad uue partneri  ka tat, sama vanuse ka vana oli ja noorematega ei hakka  proovima ja isas lind need, kes saavad suguküpsuse nendest  siis 41 protsenti tuleb sünnisaarele tagasi pisitsema  ja emaslindudest, kes vaatavad suguküpsuse neli protsenti  tuleb 10 kümnekordne vahe on selleks, et  siis vältida seda lähissugulusristumist,  noh, mis on, kineetilt on halb, kõik need igasugused asjad  hakkavad ilmnema haigused ja selles suhtes  siis jah. Aga siin paneme veel korraks püüdma  ja vaatame, kas emas nüüd tuleb või ei tule. Ja siis paneme vahepeal selle teise lõksu püüdma. Vaatame, kas saame sealt selle, seal on ka emas lindu vaja. Aga siin ka praegu isa kind ja nii. Siis jälle eemale ja. Siin on neli soodsat ja, ja, ja, ja seda pesa ma tean. Selle pesaga on omaette lugu. Vaata võiks alustada sellest. Selle pühaga on selline lugu, et. Nõukogude aja lõpus mitmenaise pidamine tuli moodi siin  kalakaekatel ja iga aasta see oli kolm-neli paari,  sest kellel oli kaks emaslindu ja üks isaslind  ja see on nüüd üks sellistest paaris, kes on säilinud. Aga, aga kuidas ta ise ennast oma nende vahel jagab. Vot sellega on nii, et nüüd Lauri saks vaatas siin aprillikuus,  ma palusin vaadata seda pesa silmas pidada,  et siin on noh, juba aastaid kahe emaslinnuga. Et kuidas on. Ja siis oli nii, et oli see dominantne ema A-ema  ja isa Slind oli. Ja siis tuli juurde see B-ema või noh, teine ema  ja mõlemad üheskoos ründasid teda. Ja noh Natukese aega hiljem, siis esimene ema läks ära  ja siis isa lind jooksis kohe selle ema juurde  ja kopuleerusid jooksis kohe nagu vaba ja,  ja nii, et esimene ema oli jalust ära, siis kohe teise juurde. Ja noh, nüüd on siin, eks see on näha täna õhtuks,  koosul on juba siin viis muna. Jama tekib siis, kui ütleme, et isaslind on ära,  peab mingil aja toitumas ka käima, eks isa sind  ka mere ääres, ema põldude vihmausse ja odrateri  ja sitikaid ja isa, sind on kala peal enamasti. Nii, aga kui isas lind on ära, siis noh,  naabrimehed, no ikka. Tule vaata, eks küsida ikka veel, eks. Nii, ja siis ma olen sellist asja, oo laul,  kus oli isa. Kui ära ema mind oli pesa juures, siis oli naabrimeestest järjekord,  eks. Üks püüdis vägistada. Siis tuli teine naabrimees ajas selle vägistaja ära  ja hakkas ise vägistama. Kolmas naabrimees selle teise ära ja siis hakkas ise vägistama. Nii et emased elu on küllaltki raske, aga siin on nüüd nii,  et üks tudeng, tudeng põles, Heiki Luhamaa tegi siin  selle oma diplomitööd, siis ta tegi just nende paari välise koperatsioonides. Ja siis tuli välja selline tore asi, et et üks kolmandik  nendest paari kõikidest koplatsioonis on paarivälised. Aga nende näos on vägistamised. Katsuks siis pärast seda lindu ka vaadata,  kes siin kahte naist teab ja just et mismoodi see neil see  siis välja kukub. Kahel naisel omavahel. Just just, aga et nende kalakate kalakatete kohta sa tead  nii palju. Kas teised linnud on igavamad  siis või? Ei, ma ei usu, et nad igavamad on. Ma arvan, rohkem seda, et teisi lihtsalt pole uuritud. Kui ma hakkaks naeruga, hakati uurima või meriskit  või meriskit, on uuritud ka Saksamaal hästi palju  ja siis tuleks sealt väga palju huvitavaid asju välja. Lihtsalt lihtsalt ei ole uuritud, see nõuab ikka  rõngastamist ja pidevat jälgimist ja see on ikka raske töö  ja kui sina seda tehtud juba kümneid aastaid  ja Sven Annu alustas omal ajal seda tööd No vaatame Nime. Tänavune talv jääb kauaks meelde erakordselt muutlike ilmadega,  mil pakased vaheldusid üleujutusi põhjustanud soojalainetega. Sellele näis justkui vastukaaluks varane  ja ilus kevad järgnevat juba märtsis oli harvaesinevalt  sooja päevi. Aprillis tõusis temperatuur mitmel korral lausa rekordiliseni. Aga selle kõige üle oli kergemeelselt vara rõõmustada. Ka kevad 1999 jääb meelde, kui kontrastide kevad. 10. mail hakkas pea üle kogu Eesti lund sadama. Meteoroloogiateenistuse 11. mai hommikusi andmeid võiks  käsitleda omamoodi inventuurina. Kui Tallinnas polnud lund üldse ja Võrus vaid hädapäraselt  märgatav valge kirme maas siis vahepealsetel aladel võis  juba lehtinud puude foonil ehk talvist pilti näha. Lääne-Nigulas ja virtsus mõõdeti lumikatte paksuseks üks sentimeeter,  Pärnus kaks, Kuusikul neli, Türil ja Otepääl viis,  Jõgeval kuus, Tartus kaheksa ja Viljandis koguni 18 sentimeetrit. Väärib kordamist, et need arvud tähendavad järgmise päevani  püsinud lumikatte paksust, mitte saju hulka. Et mai esimesel poolel pisut lund tuleb. See ei ole Eestis väga haruldane. Et aga kümnesentimeetrine lumikate tuleb maha siis,  kui puulehed on juba nii suured. Seda juhtub väga harva. Viimati tuli täies lehes puudele lund mai lõpus 1978 niisiis  üle 20 aasta tagasi. Liiatigi tuli tänavuse lumesaju järel mitmel pool  nii külm öö, et hommikuks olid lombid jääs  ja lumi hakkas sulama alles järgmisel päeval,  kui päike kõrgemale kerkis. Meid huvitas nüüd täpselt nädal hiljem, kas  ja millist kahju see kõik loodusele tekitas. No ühel hetkel pidi see ikka kaunis tõsine lumekoorem olema,  sealt ülevalt on praegu näha, mingisugused oksad on ära murtud,  tüükad on. No mina ei mõista nüüd kilodes  või sadades kilodes öelda, aga ühel hetkel pidi see ikka  kaunis sünge lumekoorem olema, selles mõttes,  et need on ju noore puujämedused oksad, mis seal lääpas on  ja ja osa on koos selle lumekoormaga lausa maha tulnud. See räägib ikka ühel hetkel väga tõsisest lumekihist,  sest talved on see kuusk üle elanud oma lumedega. Ma usun, et talvel oli vast ikka vähemalt sama paksu lund  kindlasti sel talvel, aga ju siis kevadel on see kuuse  vastupanuvõime mõnevõrra väiksem sellele,  sest see ei ole eriti tavaline, et maikuus  nii hilja lumi maha tuleb. Missuguseid kahjustusi see lumipuudele üleüldse tegi? No eks ta painutas ja murdis, nii nagu seda kuuskegi siin  lehtpuid muidugi rohkem kui kui okaspuid,  sest nendel Nendele kogunes Tunduvalt suurem lumekasukas selga kui talvel,  sest see pind, millele lumi võis sadada,  oli suurem. Ja, ja kindlasti ka lehe vastupanuvõime ei ole eriti suur. Aga kui siin nüüd ringi vaadata, siis siis siiski see  katastroof väga hull ei olnud, eks ta painutas siin  ja seal toomingaid maha ja murdis mõningaid teiste lehtpuude oksi,  aga üldiselt mets on haljas ja. Väga hull see pilt ei ole praegu. Muidugi huvitab, kuidas linnud selle sõna otseses mõttes  kevadTalve üle elasid. Ilmselt kui nad istusid seal pesa peal, siis nad suutsid  ka oma kurna päästa. Arvatavasti. Tundub, et selle lühikese lume ga ka vanalinnad seal pesa  peal vast ära ei külmanud. Ja no eks teise kurna võimalus on ka muidugi olemas,  kuigi teise kurna ellujäämis on alati väiksem kui esimesel,  aga, aga mingisugune lootus on seegi. Kellel muidugi ilmselt mitte midagi viga ei olnud,  need on igasugused puuris ja, ja puu õntsustes pesitsejad,  nagu asjatundjad ütlevad, suluspesitsejad. No kui jälle ikka seesama see putukate kättesaamise  kättesaamise probleem. Noh, kuldnokal näiteks. Ilmselt ei saanud märkimisväärselt kannatada  ka metsloomad, kuigi nende elus on praegu kõige õrnem aeg,  sest enamikul on pojad või kutsikad või talved võib-olla  vastsündinud jänesepoegadele, kes üleüldse niiskeid kevadeid  halvasti taluvad, võisid need päevad saatuslikuks saada. Teised on meie kliimas kevadiste öökülmadega kohastunud  ja urgudes elavad kutsikad ei tarvitsenud toimunut tähelegi panna. Üleüldiselt on looduse taastumisvõime aga imepärane. Lume alt vabanenud lilled ajasid end sirgu  ja õitsesid edasi, nii et polnud asigi. Järgmiste päevade ajalehed ruttasid küll põlluviljade  kahjustustest kõnelema, aga sellesse võiks teatud  ettevaatusega suhtuda. Mõnel pool võis varajane köögivili küll kannatada saada,  aga võimalikke lumekahjusid pole üldse võimalik  nii ruttu hinnata kui üldse, siis ilmnevad need mõne aja pärast. Igatahes tühjad või kollakad laigud orase põldudel on pigem  pikalt püsinud talviste ja kevadiste veeloikude kui lumesajutöö. Igatahes agregaatan hindas oraste seisundi mai esimese  dekaadi lõpul samasuguseks kui aprilliski kaks kolmandikku,  head üks kolmandik rahuldav. Nii et üldkokkuvõttes oli tegu ikkagi mitte erilise õnnetuse,  vaid pigem huvitava loodusnähtusega.
