Miks mina siis metsas ringi käin ja? Miks ma seal ulgun ikka miks mul on selliseid kohti palju  metsas kus ma käin igal aastal ja jäängi ilmselt käima  niikaua kui must käijat on. See on sellepärast, et seal On midagi erilist, midagi sellist, mida võib-olla kuskil  mujal metsas või mõnes teises metsatükis ei ole. Ja. Kui metsas ringi käia, siis. Sellised kohad, kus siis nii-öelda või fotograafi kõne  pruugis rääkida, näpp sügelema ja silm sügelema,  hakkavad. Tekib kohe tahtmine haarata kaamera järgi. Hakata nähtavat kogemust panema filmilindi peale. No need võiksid olla sellised kohad Minu jaoks sellised vääriselupaigad Kohad, kus on siis midagi, mis on erinev kohad,  kus tekib selline mingisugune teistmoodi tunne  ja Tekib nagu mingi eriline aura. Paljudel kohtadel on selline omapärane aura olemas ja. Ja ja on huvitav just see, et alati seda aurati õnnestugi  esimesel korral leida. Või või just vastupidi, et leiab ta esimesel korral  ja lähed teisel korral ei leia, aga siis võib-olla järgmisel  või ülejärgmisel korral sa jälle avastad. Ta võib olla kaks-kolm väga vana jämedat puud,  mille peale fotograafi. Nii-öelda närv siis see läheb võib-olla mingi allikas,  nagu siin näiteks või mingi selline tormimurrukoht,  mingid ilusat õõnsustega, haavad näiteks mõni eriti sirge  või vastupidi, eriti kõver puu. Põhimõtteliselt kõik, mis metsas huvitavat  ja põnevat võib leida. Milleks need? Vääriselupaigad on olulised. Olulised on just sellepärast. Ta sageli esineb seal või vähemalt on suur tõenäosus,  et esineb haruldasi või ohustatud liike. Või siis teine asi, et need on ise sellised. Kooslused või siis? Ökosüsteemid mikrotasandil, mida on vaja kaitsta  või mis on haruldased ja võtame kas või selle sama. Sellise uhtorus oleva Poja või üldse uhtorud Haanja puhul, need on Haanja puhul üheks,  meie arvates üheks kaubamärgiks mingis mõttes sellele Haanjale,  et lisaks nendele kuplitele on siin palju selliseid väga  järske järskude nõlvadega uhte organ ja väga sageli need uhtorud. Kujutavad endast ka sellist väga omapärast mikrobiotoopi  või mida siis väga hästi võiks ka nimetada võtmebiotoobis  nad on sellised kitsalt piirduvad selle uhttoru kallastega  ja tihti just selles vööndis, siis kasvab selline väga  omapärane laialise metsakooslus, mida siis mujal eriti  säilinud ei ole. Loodusliku mitmekesisuse seisukohalt on olulised erinevad  kooslused ja haruldaste liikide elupaigad. Vähem tähtsad pole ka rahvapärimustes kinnistunud väärispaigad. Kõik nad vajavad võrdselt kaitset. Seistes siin välamäe väravate ees oleks paslik ära rääkida  vällamäega seonduv legend. Mida on põlvest põlve edasi kantud ja mille järgi  siis elanud kunagi või elavad ka tänapäev vällamäel üks tige. Kuri nõid. Kes hoidvad siis saega tulnud inimesi mäest eemale sellega,  et siit mäelt langetatud puudest ehitatud hooned kuigi kaua  vastu ei pea, neile punane kukk räästasse läheb  või veel hullem veritasu nõutavat? Ja sellega on seletatav ka selle vällamäe loodus metsa  säilimise tänapäevani. Legendi järgi. Üle 10 aasta on Vällamäel põrkunud looduskaitsjate  ja ärimeeste huvid põhjendusega luua uusi töökohti  ja tuua vallakassasse raha, on ettevõtjad huvitatud  suusakeskuse rajamisest. Tänu sellele, et Vällamäe loodus, mets asub põlisel  riigimaal ja Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis on ta  siiani puutumata. Tookord. Tõesti selline otsus, et vällamäge ei puuduta  ja kõne all olev suusa m Kümpleks rajati Kütiorgu. Nii et selles suhtes võime küll öelda, et Kütiorg on ohvriks  toodud vällamäele. Eelmisel aastal tõusis küsimus taas päevakorda. Just kohaliku omavalitsuse, see tähendab Haanja valla poolt  tõstatati küsimus, et kas mitte ei tuleks piirkonna arengu  eesmärgil lasta rajada vällamäele suusakeskus. Eriti on mulle hinge läinud ühe vanema Haanja taadi telefonikõne,  mis oli vahetult enne üht ei järjekordset nõupidamist,  kus siis hakati vällamäe tulevikku vaagima. Ja see sõnum oli väga lihtne, aga, aga. Üsna selline sügavamõtteline ja see taat ütles,  et, Annaks jumal, et tema silmad ei peaks seda lauslollust nägema. Mis Vällamäge sel juhul ees ootab, kui nüüd otsustatakse  ikkagi selle suusakeskuse kasuks. Vällamägi koosneb. Alates. 1920.-st aastast põlistest riigimaadest. Ja riigimaa protsent meie kaitsealal on väga väike,  see on alla viie. Kui nüüd rääkida nendest raskustest, millega me põrkume iga  päev kokku keskkonnakaitsega eramaal. Siis on selge, et sellist range režiimiga ala on riigimaani  hallata tunduvalt lihtsam, kui see oleks eramaa. Looduskaitse ei tähenda enam kiivalt kaitstud loodusväärtusi. Kauneid paiku peab oskama pakkuda ja miks  ka mitte müüa loodust rikkumata. Haanja looduspark rajas vällamäe põlismetsa looduse õpperaja. Kubija metskond ehitas matkamaja ja sellest kevadest  oodatakse huvilisi. Liikudes nüüd siin loodus metsas on ümberringi näha kas  varem tuule Heite tagajärgi, näiteks seesama 100 120 aastane kuusk,  mis siin juba mitu aastat tagasi On maha murtud või või siis viimase talve võib öelda selline natukene. Kurvem tagajärg, kus siis ilmastikutingimused üsna paljudele  noortele kuuskedele siin vanas metsas on just saatuslikuks  saanud ja nad ei ole tuule ja raske märja lume koostööle  vastu pidanud. Aga kõik see on loodusmetsas loomulik. Selline tuuleheide on. Kasvupinnaks putukatele taimeliikidele ja ta tõstab ainult  bioloogilise mitmekesisust, nii et ta on väärtus ikkagi omaette. Ja elu läheb loomulikku rada. Murtud puude asemele. Nendesse nõndanimetatud häiludesse Kerkib varsti noor järelkasv. Ja kõik see on loomulik. Olemegi siis jõudnud nüüd Eesti suuruselt teise künka tippu. Kõrgusega 303 meetrit. Ja siinjuures tuleks kohe ära öelda, et Vällamägi  või Vällamäe puhul on tegu sadul mäega. Ja hetkel oleme me siis ühel neist tippudest. Rääkides Vällamäe väärtusest tuleks mainida  nii mäe looduskaitselist väärtust loodusmetsana,  bioloogilise mitmekesisuse säilitajana kui  ka kindlasti esteetilist poolt. Vällamäge on kohalik rahvas pidanud põlvest põlve pühaks paigaks. Mille vastu on tuntud teatud aukartust? Vällamäe suhtes on kindlasti tegu ajaloolise mäluga. Mis on siis tänapäevani kandunud? Seda siis kutsutakse tammelomp või tammesöör. Kevadine lumesulamisvesi kujundab ta lombiks,  aga muidu on ta kuiv. See on nagu laiem puuderingi laiem ava. See on läänevärav ja. Seal vastas on siis ida värav. Ja. Päike tõuseb otse sealt. Ja kui võtta Vennasrahvaste andmeid juurde udmurdid austavad,  praegu veel teevad palvetusi sellistes puuderingides. Siis võib seda asja siduda sellega, et nende kombe kohaselt Toimub see ohverdustalitus või palvetus,  kus nad ka head soovivad, et korda läheks,  toimub nii, et päikeseloojangul hakkab, siis tuuakse ohvri  loomad sisse, süüdatakse lõkked, kateldes keedetakse loomad  ära ja. Hommiku päikesetõusu ajal jagatakse siis  nii seda keeduleent kui ka liha. Kõigile. Palvust jälgivad jatele. Osavõtjatele. Sauna tuli läbi käia, tuli täiesti puhtana,  siia tammikusse tulla, mitte. Igapäevasena ja siin tammikus võib. Ainult vaikselt rääkida ja ei tohi siin viina  ega suitsu teha. Kui pojad tulevad, üks on Raplas, kaks on Tartus aga ikka  salamahti käivad nad siin. Ie puud on mul. Tõesti. Kõik need küljed võib-olla. Jõuduandev. Tervist andev. Matiskluse koht. Mina ikka võrdlen puid inimestega. Ühed, inimesed on head ja teised on pahad olenedes tema  kasvukohast ja kohast ja naabritest ja kasvukaaslaste st  ja kõigist. Võib-olla aja jooksul võivad ka muutuda. Inimesed kindlasti. Aga puud. Alles eile oli, kui siin Käis üks Soome üliõpilane, tütarlaps. Ja avastas ise tammesõõri ja avastas, et igal puul on  isesugune mõju. Ta käis kõik need puud läbi, ütles, et mõni on niiviisi,  et ta ütleb mulle, et ära tule minu juurde. Ja teise juures jälle ta tuli säraval silmil see tüdruk  ja ütles, et mul on haruldaselt hea tunne,  et ma käisin. Ja siis meil tuli jutu sees pärast välja,  et see tüdruk oli esivanemate lt pärit Lapimaalt. Ja lapi. Tarkade järeltulija ta ütles tervendava. Meie vist ütleksin, et lapi nõid. Aga see nõid on kõige paremas mõttes ja see tüdruk lihtsalt  oli väga, aga tundlik. Niisuguste asjade peale meie ei ole märganud,  et üks tamm on parem kui teine. Tuleb veel uurida. Meeleolu lahedaks ja aastaringselt näed metsas. Neid värvimuutusi talvel ei ole ta ainult mustvalge,  vaid ikkagi on see pruun. Toon on lambapruuniks, kutsutakse niisugune lillakas pruun. Toon on, kui ikka lähemalt vaatad. Aga jah, miks mõni koht eriti hea on? Ei oska täpselt öelda. Selle tunnetusliku poole me oleme iseenda jaoks avastanud,  nüüd kui vanemaks oleme saanud, elukogemusi on rohkem  ja tundmusi on ka rohkem. Ja mulle tundub, kui ma ei tunne enda ümbruses kõiki taimi. See on nii, kui ma olen kuskil seltskonnas  ja mind ei ole kellelegi tutvustatud ja keegi ole mulle  ka ennast tutvustanud. Ma olen võõras inimene. Ma ei saa niiviisi looduses olla, et ma võõras olen. Ega nii üksi ükskõikselt ei saa metsas küll mööda minna,  et et ei näe, mis taim on. Olgu, see puu, missugune tunne on sul sarapuud ära tunnetada,  kas. Lehtedeta olekus või lehtedega olekus või  või mis seal maas, kasvab? See või teine taim. Rääkimata sellest, et seente ajal siis luurad Kas siin võiks kasvada näiteks puravikud  või siin võiks kasvada mingisugused teised huvitavad seened? Eesti ühes kõige kõrgemas piirkonnas siis  ja siin reljeef on selline, nagu ta on, väga keeruline. Kui siis kõrged kuplid vahelduvad. Sügavate. Orgude ja, ja siis siuguste nägudega. Ja see tähendab siis metsa jaoks seda, et on väga erinevad  kasvukoha tingimused see Haanja kõrgustik koosneb  siis valdavalt jääaja järgsetest setetest  siis enamuse nendest kuplitest moodustab moreen. Reeglina on just sellised kõrgemad kuplid,  mis siis moreenist koosnevad. Väga väga heaks kasvukohaks nõudlikumatele puuliikidele  ja ütleme selline Haanja ja Lõuna-Eesti üldse kupelmaastiku selline. Metsa nii-öelda lõppjärk, kuhu ta siis jõuab,  kui tal lastakse segamatult areneda, ongi  siis selline tore, selliste suurte uhkete tüvedega kuusik. Ja seda nimetatakse siis kliimaks koosluseks. Lisaks sellele on siis ka palju kohti, märjad,  niisked ja madalad orud ja, ja siis mitmesugused. Lohud seal siis valdavalt kasvavad lehtmetsad. No tavalisemad on siis kase ja lepa metsad  või siis segametsad. Ja kohati on lausa soostikega tegemist siis seal lisaks  kasele ka selliseid rabamännid ja selline väga kidur,  taimestik ja väga kidur mets. Mõnes kohas Haanjamaal on selliseid Järske nõlvu, mis siis? On väga, väga huvitavad selles mõttes, et seal kasvab väga  huvitav mets peal, seal esinevad siis sellised. Laialehised metsad, nad on mingis mõttes nagu jäänukid  sellest soojemast Atlantilise kliimaperioodist umbes 5000  aastat tagasi, kui meie kliima oli tunduvalt soojem  ja Eestimaa valdavalt kattis siis selline lopsakas saare  Tamme Pärna, vahtra ja teiste lehtpuude mets,  enamasti nad on maha raiutud. Ja siis tolle tõttu ongi neid väga vähe säilinud ja,  ja eelkõige nad säilinud seal tõesti, kus loodus ennast ise  suudab kaitsta. Haanja looduspargis me nüüd oleme mõned sellised kohad  leidnud ja avastanud ja ja see on üks selline meie enda  arvates üks selline suur väärtus, mida me,  Hannes, peaksime ka edaspidi suutma kaitsta  ja teine asi, et me peaksime ka nad suutma üles leida. Mida rohkem erinevaid kooslusi, seda rikkam on mets. Et vääriselupaiku maha ei raiutaks. Selleks on uude metsaseadusesse, mis kehtib neljandast  aprillist sisse kirjutatud vääriselupaikade kaitse turundusmetsades. Et me teaksime, mida kaitsta, tuleb nad kõigepealt metsast  üles leida. Metsapoliitika eesmärgiks on seatud see,  et me kaitseme oma metsi ennekõike siis metsakaitsealade  süsteemi kaudu me me ligikaudu 20 protsenti Eesti metsadest  saavad olema siis mingil moel kaitstud ja nüüd ülejäänud 80  protsenti Eesti metsadest on need nii-öelda tootlikud metsad,  tulutoovad metsad, kus majandamistegevuse majandamistegevus  on nagu peamine tegevusviis. Ja nüüd hoolimata sellest, et, et me oleme otsustanud,  et viiendik Eesti metsadest on ühel või teisel viisil kaitstud,  on, on selge, et ka majandusmetsades on peidus selliseid  vääris elupaiku, nagu me täna neid nimetame,  kus on tõenäosus Leida ohustatud liike, kus, kus ohustatud liigid saavad  saanud elada ja, ja me oleme nüüd käivitanud nende  vääriselupaikade inventuuri. Hetkel on on inimesed siis väljaõppel ja sellel suvel nad  selle inventuuriga inventuuriga alustavad,  nii et me tahame tulundusmetsades leida need vääriselupaigad ja,  ja asuda metsaomanikuga ja kokku leppima seda,  kuidas ta neid vääriselupaiku saab, saab kaitsta seda just tulundusmetsas. Põhimõte on selles, et kui nüüd see võtmepeot toob  erametsaomaniku metsas on on leitud, siis,  siis selle võtmepeo toob kaitseks metsaamet sõlmib  metsaomanikuga lepingu ja selles lepingus nähakse ette see  kompenseerimise viis. Täpselt, kuidas see saab toimuma. Minu meelest see on väga oluline, et, et metsamehed  ja looduskaitsed teevad senisest senisest enam koostööd  ja metsamehed, tegelikult on ju selle võtmepeotoopide  inventuuri käivitamisega astunud sammu looduskaitsjatele  vastu ja, ja teine ja, ja väga oluline. Tegevus, mis praegu käimas on, on see ikkagi,  et, et Eestis tahetakse luua ja hinnata seda,  milliseid metsi Eestis on vaja kaitsta ja,  ja luua selline metsakaitsealade süsteem võrgustik,  mis siis täidaks metsapoliitikas pandud pandud eesmärgi,  et neli protsenti Eesti metsade pindalast oleks rangelt kaitstud. Uues metsaseaduses on vääris elupaigad sisse kirjutatud vaid tulundusmetsade. Alla see tähendab seda, et, Mis puudutab näiteks kaitsealasid, nagu Haanja looduspark on  kus on valdavalt tegu kaitsemetsadega, kogu see leebem  režiim jääb kaitsemetsa kategooriasse. Siis samas. Kui võtta, et meil kindlasti nende vääriselupaikade hulk ei  ole väiksem, pigem on suurem kui tulundusmetsades. Et kuidas on nüüd ikkagi võimalik need elupaigad  ka kaitsealal paremini? Ära kaitsta, mida Mati sina sellest arvad,  kas ei ole mitte jäetud? Teatud kategooria mets nagu vaeslapse ossa. Ja sul on ilmselt õigus. Kohati tekib küll tõesti selline tunne, et laps on nagu  pesuveega kausist välja visatud. See tähendab siis seda, et on hea mõte, aga selle. Mingil põhjusel on see hea mõte jäänud siis kaitsealade  kuidagi kahe silma vahele, seega nüüd, kui me  ka midagi sellist väärtuslikku seal Eramaal leiame siis seda. Kaitsta on küllaltki problemaatiline ja raske.
