Tänase lennureisi selline põhieesmärk oli suurte sooalade rabaalade,  Emajõe luha Loomastiku vaatlus eelkõige põdra seisukohalt Ja ja tänane reis näitas, et. Et meie jahimeeste poolt eelmisel nädalavahetusel tehtud  põdra loendus peab paika ja, ja mulle endale noh,  ma ei olnud nii optimistlik, kui see tänane reis näitas  põtrade arvukust. Ülevalt vaadates paistis see väga selgelt kätte,  et, et metsad on metsasüdamikud on seest välja raiutud. See esimesel etapil annab küll põdrale palju toitu aga  pikemas perspektiivis Ma kardan, et mõjub ka loomastikule põtrade kitsedele,  nende varju varjepaikade osas. Ja, ja muidugi hästi valus probleem siinsamas olles on  Tallinn-Tartu maantee. Ma võin, võin täiesti teadlikult öelda, et et kärevere  laevalõigul saab. Aastas surma rohkem põtru, kitsi, metssigu,  ka hunt on seal alla jäänud kui nende sama kui sellesama  piirkonna jahimehed kütivad ja näiteks ka täna lennukiga  siit sellest massiivist üle lennates. Sealsamas teisel pool Emajõge oli. Kahe kvartali peale 18 põtra, mis sellele piirkonnale ei ole iseloomulik,  kui me nägime seal alampeedia kaitsealal ja,  ja niisuguses puutumatus looduses noh, seitsme kümnepealisi karju,  siis on niisugused põdra looglised karjad. Nii siis siin see 18 põtra ja palju väiksemas  ja seal on ju talud metsa taga kohe. Nii, ma arvan, et selle üks põhjus on see,  et käib kärevere, silla ehitus, põtrade ülepääs,  oma loomulik trassi pidi. Sellest teest on praktiliselt kinni nii ja,  ja nii nad on sinna koondunud. Mina oma oma arusaamise järgi loen, et see on nüüd ränne  Peipsi poolt küljest, mis toimub üle Alampedja  ja ja suurtesse läänerannikumassiividesse. Nii vähemalt väidavad põdra uurijad. Ja see on nüüd üks niisugune kaelakoht, mis on kaks  kvartalit lai. Et siit see põder on liikunud. Enne seda silla ehitust oli siit ikka kohe tihe ülekäik. Nüüd selle talve jooksul ma ei ole siit ülekäiku põdra  ülekäiku näinud kui üksikjälg, sest seal on kogu aeg masinad peal. Mehhanismid kõrge tamm on tehtud. Et ma arvan, et nad sellepärast on siia koondunud,  et nad Otsivad võib-olla seda momenti võib-olla otsivad seda momenti,  praegust on jõgi lahti, aga jääservad on kõrgel,  et kui see lahendab, et kasutavad teisi liikumisteid. Ma ei oska nii palju seda lahti seletada,  seda loodust. Kogu see Eesti jahindus on niimoodi üles seatud,  et seesama jahirentnik teeb ka selle põhilise uluki loenduse,  nii mille, mis koondatakse üle Eesti ja mille alusel antakse  siis küttimismahud. Ütlen niimoodi, et tark jahimees proovib seda teha hästi objektiivselt. Et ta ei taha olla kitskärneriks, et ühel aastal loeb palju,  et saada siis võimalikult rohkem küttida. Ajaloos on. On äkki nii olnud, et niikaua kui on tsiviliseeritud kombel  jahti peetud siis on ikka jahimees püüdnud  ja tahtnud teada saada, mis mets alles jäi,  kas järgmisel aastal metsa asja on või ei ole? Tänavused tingimused olidki selles mõttes head,  et uluk vähe liikus, lumi oli sügav, hange oli kõva,  tähendab see uluk, kelle vastu meil eriti huvi tunneme,  see liikus väga vähe, kuigi tähendab meil on juba aastaid  olnud nõue, et iga jahiselts peab kõigepealt lugema ära oma  välimise ringpiiri, kust on loomad sisse välja  ja need kanoolega ära näitama, tähendab,  et naaber territooriumiga, hiljem arvukus kooskõlastada,  kelle maale ta lõpuks jäi ja et see uluk ei loetaks mitu korda. Tähendab, see täpsus sõltubki metoodikast,  Tartus on neid biolooge ja teadusemehi rohkem kui mujal. Tähendab, metoodikaid on väga palju välja pakutud,  oleme proovinud igasuguseid, aga siiski me oleme truuks  jäänud sellele kõige ehtsamale loendusele,  kus ikkagi paarkümmend väljas on ja metsamassiiv ette võetakse,  kõik läbi käiakse ja loeme, need loomad,  mis naturaalselt olemas on, ei oleta, ei tuleta  koefitsientide abil, vaid need, mis on konkreetselt olemas. Me oleme varemgi teinud lennukiga kontrollloendusi. See võimaldab teha muidugi hästi selliseid sooalasid jõe  ääreuht kus on talvel loomade just eriti põdra  kontsentratsioon kõige suurem. Ja võib-olla ka natuke usaldust kontrollime  ja tänane käik näitas väga hästi, et ega me ei ole midagi  valesti prognoosinud. Kaitsealal põtra on põtran. Ei saa öelda, et neid oleks siia koondunud nüüd massiliselt,  aga tundub, et väiksemaid ulukeid on siin vähemaks jäänud,  kuna siin huntidel on siiski natuke lubatud rohkem tegutseda  ja voli anda. Ja siin on nad nagu rahulikumas seisus ja sellepärast kitse  näiteks peaaegu siin ei ole. Ja ega sigadel Kes on terve, kuulub siia jääda. See see ei ole ees. Aga ikka nüüd on kitt seljas. Aga nüüd ta jälitanud siin tükk aega ei tea,  kas ta on jumalik jälg ja kas on saanud kätte  või ei ole. Peaks saama teate, kits kitse siiski kannab  ka peal. Paistab jah, et kitsa praegu üsna raske ära pääseda inimeste käest,  aga noh, tavaliselt ta saab. Ikka hiilib sellele kitsele ligi ja siis tavaliselt ta saab  mingi 10 meetriga kätte, umbes et see on nagu imelik juhtum siin,  et ta on nii pikalt on ettevõte ja siin vist mingi paarsada  meetrit jälitanud. Maja nurga tee vahelt, jah. Kuule, see siin on pikalt jälitanud, aga nüüd on ikka kaks  ilvest olnud. Kaks ilvest jah, päris pikalt on kitsi on taga ajanud jah,  jah. Sinu maja juurest jah? Praegu me oleme siin sellise ebaõnnestunud jahi tunnistajaks  Silvase poolt, kus Silvase ilmselt kõht jäi tühjaks,  praegu ta siin nüüd mitusada meetrit küll viskas nagu üsna  kiiret jooksu, aga nüüd on ta ära väsinud juba  ja kitsel on siin edumaad siiski kitsele  ka väga sügavalt sisse vajunud. Lumi ei ole veel nii päris päris ebasoodustal olnud,  kuigi kuigi siin koorik on juba peal. Aga tundub jah, et seekord jäi ilvese kõht tühjaks? No tegelikult arvukus on üsnagi fenomen,  aalne, kui Euroopa kriteeriumite järgi võtta. Jahimeestele muidugi tundub, et neid on isegi liiga palju. Ma isiklikult nii ei ütleks. Mulle see meeldib, et neid palju on ja ja ma arvan,  et, Et praegune olukord on meile väga meeldiv,  üldreeglina kahjuks ma arvan küll, et ta  nii ei jää, et ta hakkab vist tasapisi langema. Eelmine aasta oli väga hea ire aasta, et meie tulemused näitavad,  et on üsna suur osa ka hiirtel Ilvese toidus. Peale kitsede ja jäneste veel. Nii et võib-olla see tulevaaastane hiireaasta võib  ka midagi muuta siin ja kitse arvukus on  ka küllalt madal praegu. Et see võib seda olukorda muuta siin Ilvesega. Saakloomade arvuka teatava teatava sellise ajalise  intervalliga järgneb tavaliselt. Ka muutused siis kiskjate arvukuses ja kui saakloomade  arvukas langeb, siis teatava aja jooksul langeb  ka kiskjate arvu. Nii palju, kui ma nüüd kaitsealade kaitsealasid mööda käinud olen,  eeskätt muidugi on soomaal käidud, tundub,  et noh, seal ilvese jaht on nagu keelatud,  seal teda ei peeta, seal on ilvese olukord üsnagi hea  ja siin alampeida tundub ka, et olevat küllaltki hea,  kuigi siin muidugi see saak, loomade arvukus võib,  võib, võib sundida neid lahkuma siit kaitseväe piiridest. Sama võib muidugi igal pool juhtuda ja siis võivad nad  ohustatuks saada, aga, aga tähendab need,  need levikukohad, need loomulikud levikutsentrid,  need jäävad, jäävad ikka inimese poolt asustatuks,  nii et ma arvan, et paanikas pole praegu põhjust. Ilvesed armastavad vanu maju väga ja, ja siin ongi üks juhus,  kui on, on vana maja läbi läbi uurinud Ilves  ja siis on siit ära lahkunud. Hiljaaegu oli juhus, et isegi lasti üks Ilves just vanast majast. Jõgevamaal. Pesa ei ole meie küla vastanud, ta muidugi viskab mingiks  ajaks maha, kui ta ära väsib ja lesib natukene aega  ja siis kõnnib jälle edasi. Eriti isailvesed muidugi, kellel on suur territoorium,  nemad peavad pidevalt liikvel olema. Ja me olemegi leidnud isegi keskmise isailvese territoorium,  näiteks oomaa rahvuspargi 100 ruutkilomeetrit. Ja ja need need, need territooriumi Märgise midagi paikselt all ja ja noh, mõni mõned mõni 100  meetrit sinna täna nendes erinevates jälgedes võib ta liikuda,  aga üldiselt on ta küllalt paikne. Õiget niisuguse pesitseb muidugi metsaga,  ainult meie oludes seal on, seal on niimoodi,  et võib kuni kuus ruutmeetrit olla niisugune pilliroost  kokku kantud, kastikust kokku kantud, selline soe soe  poegimis poegi ispesa. Ei karu ei tee ka selliseid pesi ja ei teised loomad  ka e. No tegelikult see loendamine on küllalt keeruline tegevus,  kui seda niimoodi nüüd hakata lühidalt välja nimetama  niimoodi iseloomustas, võiks jagada selle kolmeks. Esimene on siis absoluutne loendus ja võtame mingisuguse metsatüki,  katsume sealt mingisuguse viisil kõik loomad ära loendada. Nii, teine on suhteline, loenduse tüüp, ütleme,  võtame metsatükist mingisuguse jupikese näiteks seal 10  korda 10 ruutmeetrit, loendame seal loomad ära  ja siis korrutame selle metsatüki pindalaga. Ja kolmas loenduse viis on indeksid ja võtame näiteks mingisuguse,  paneme läbi mingi transekti metsast Loeme sellel transektil  ära metsajäljed ja siis mingisugusel viisil katsume  siis interpoleerida ekstrapoleeri tähendab  selle saadud tulemused siis kogu selle metsa pindala peale. Kui me oleme need jäljed ära lugenud lume peal,  siis, siis võib juhtuda seda, et näiteks loom käib edasi tagasi. Mitu korda võime lugeda sellesama ühe looma võime lugeda  nagu mitme loomaks, mitmeks loomaks ja selleks,  et seda ei juhtuks, selleks on välja töötatud erivõrrandid  ja valemid mis sisaldavad kõik endas sellist suurust nagu  kodupiirkonna suurus. Ühesõnaga me peame teadma, kui suur on see looma kodu. Kas tema kodu on väike, suur, kuidas ta paikneb  ja siis, kui me seda juba teame, siis me saame hakata neid Noh, jagama neid loomi metsa metsas niimoodi kui piltlikult  võib niimoodi öelda. Ja, ja seda tööd selle tööga praegu tegelemegi just Ilvese  puhul me kõnnime järgi neil selle GPS seadmega registreerimine,  siis kaardistame need Ilvese jäljed ära ja,  ja, ja siis me saame teada, kui suur on maa-ala. Üks Ilves elab. Üks isa Ilves elab siis, nagu ma ütlesin,  juba 100-l ruutkilomeetril umbes Eestis. Emasloomad poegadega, neil on tunduvalt väiksemad maad vaja. Ja sama tegelikult tuleks teha kõikide loomadega ära põtrade  ga huntidega ilvestega. Ja karudega ja siis me saame juba on juba põhimõtteliselt näha,  palju seal korterid metsas võib olla neil metsa iga,  mitte kõik mets ei sobi elamiseks. Me peame kõigepealt selgeks tegema, missugused metsad  sobivad elamiseks ja kui palju seal metsas kortereid on  üldse mingisugune selline. Eksimisvõimalus jääb alati ja, ja tegelikult ma tahaks öelda,  et ega on lootusetu, päris 100 protsenti kindlasti  ja kui palju loomi metsas on, seda see on võimatu. Praegu on kitsearvukus madalseisus, põdra arvukus on juba  tõusu eel uuesti õnneks. Noh, Ilvese arvukus on stabiilne, praegu küllaltki. Hundi arvukus on langenud, karu arvukuse kohta on vara  midagi veel öelda, ta on küllalt küllaltki madal,  ma arvan, tunduvalt madalam, kui ta varem on olnud. Mis tast edaspidi saab, ma ei oskagi öelda,  praegu karu puhul on näiteks, on probleemiks võib olla  ka see, et, et, et kaerapõldusid ei ole enam  nii palju kui tarvis on. Sest sügisel enne, enne enne talvitumist,  vajab ta oma rasvavarude täiendamiseks lisa lisatoitu mingil määral. Ja, ja, ja noh, on uurimustega kindlaks tehtud,  et, et karu karu paiknemine on seotud just põllumajandusega  olnud pikemat aega juba suur kiskjate uurimisega,  oleme tegelenud siin praegu meie neli aastat umbes noh,  senini tegelesime hundiga. Noh, praegu tegeleme Ilvesega. Uurime Ilvese toitumist, kodupiirkonna suurust,  aga karuga pole üldse tegeletud veel. Ja ja karuga tegelemine on tegelikult üsnagi problemaatiline,  see on märksa-märksa kallim tegevus. Ehk võib-olla nii, et tegelikult oleks võib-olla veel paar  aastat vaja olnud puhta informatsiooni kogumiseks,  enne kui oleks. Aga no loodame siis nii palju teha selle kaitsekorralduskava  Enda tegemise raames nii palju informatsiooni koguda,  et see asi jääks nii puhtalt puhtalt üldsõna deklaratiivseks  selliseks kavatsuste kogumiks, vaid ikkagi oleks põhineks  ikka konkreetsel informatsioonil. Selleks muidugi on nende jahimeeste nii-öelda osavõtt eest  loenduste äärmiselt äärmiselt vajalik ja teretulnud. Kõige rohkem laendasime me sel aastal kitsi nagu,  nagu enam-vähem igal aastal ja põtrade arvukus on  ka nüüd tõuseb. Karude arvukus oleks ka nagu tõusnud, viimastel aastatel. Aga hunti näiteks on vähemaks jäänud siin viimastel aastatel,  viimasel kahel aastal ei saanudki hunte lugeda enam. Märtsikuus näiteks ei olnud isegi ühtegi läbi liikujat. Ja näiteks eelmine aasta ei loendanud ka ühtegi hunti,  aga aga sel aastal või noh, sellel jahihooajal lasime,  lasime nüüd kokku viis hunti, tähendab, tähendab huntide see  toitumispiirkond või reaal on ikkagi küllalt suur  ja ja, ja nad muudavad nähtavasti ikka oma Oma neid noh, tavalisi toitumis. Mina näengi hundis niisugust küllalt problemaatilist liiki  just selles mõttes, et et ühed inimesed ütleme,  et, Looduskaitsed, või, või, või niisugused äärmuslikud looduskaitse,  need tahavad hunti nagu kaitse alla panna Eestis. Ja Euroopa Liidu looduskaitsed samuti ja ütleme,  et osa osa jahimeestest ja võib-olla ka Võib-olla ka mõned. Ütleme, et farmerid arvavad, et hunt oleks liik,  kes kelle peaks nagu Eestist üldse üldse välja tõrjuma,  ära hävitama. Aga aga minu ja ma arvan, et ka enamuse enamuse ütleme,  et jahimeeste ja ka ja ka muude loodushuviliste arvamus on see,  et et hunt peaks raudselt ikka Eestis liigina säilima. Ja, ja ütleme, et see täieliku kaitse alla panemine,  see, See nüüd ütleme, et bioloogile, kes, kes tunneb,  tunneb. Tunneb kogu seda loomastikku ja neid muutusi siin saab  kindlasti aru, et, et see on küllalt ohtlik tendents võib  sellest kujuneda, kui nüüd liik täieliku kaitse alla panna. See punt on niisugune. Küllalt kiiresti sigiv liik ja ja Eestis on tal piisavalt  territooriumi ja piisavalt saakloomi, nii et et kui,  kui nüüd ei reguleerita seda arvukust siis võib see hundi  arvukus küllalt kiiresti tõusta ja, ja tänu sellele Kindlasti siis nende uluksõraliste arvukus langeb. Ja see, see on niiske, ohtlik tendents kogu kogu ütleme et  Eesti loomastikul liigikaitse seisukohalt ütleme,  hunt, hunt nagu kaitset ei vajaks, põhimõtteliselt võiks,  võiks iga aasta tõesti nüüd nii palju hunte lasta,  kui nüüd. Kui nüüd me meil võimalus on ja kui palju me suudame,  et liike ühesõnaga Eestis sellega ei hävis kindlasti  võib-olla mõni aasta mõni aasta oleks huntide arvuks väga väike,  aga kindlasti see migratsiooniefekt annaks,  annaks tunda ja tähendab hunt nagu liik meil ära ei kaoks. Aga kui nüüd võtta hunti kui jahimajanduslikku ulukit,  siis minu arvamus on selline, et et ütleme,  tundi arvukus peaks ikkagi ikkagi mingis mingis vahemikus hoidma. Ja nüüd keskkonnaministeerium on pakkunud välja  selle optimaalse arvukuse 40 50 hunti Eestis aga aga minu  arvamus ja, ja osad osad osad jahimehed ka minu  mõttekaaslased vähemalt arvavad samuti, et see,  see, see optimaalne arvukus on liiga väike,  kui arvestada hunti, kui jahimajanduslikku ulukit tähendab. Et see arvukus võiks kõrgem olla, et iga aasta saaks  ka hunte küttida, praegu praegune seadusandlus,  ütleme, annab, Lubab hunte, hunte ja ka mõnda teist ulukit siin siin aasta  ringi lasta tähendab ka ka sellel Noh, ütleme, et pesakonna viimastel Emaslooma Tiinuse kuudel ja, ja siin pesakonna soetamise  ja ja selle laktatsiooniperioodil mina seda asja õigeks ei pea,  mina arvan, et peaks. Hundi puhul peaks olema ka ikkagi ikkagi see jahi  jahikeeluaeg sellel kasvatamisperioodil,  see on juba, see on juba eetika küsimus ja. Tähendab. Lunti peaks hakkama nagu. Ütleme, et see nõukogude ajal vaadeldi hunti kui kui  ebasoovitavat looma no nimetati röövulukiks ja,  ja. Hundi ei käinud mitte nagu hundijaht, vaid huntide hävitamine. Et see ütleme, et mõtteviis hakkab muutuma,  aga ta on ikkagi küllalt visa muutuma ja mina,  mina näen hunti kui tavalist jahiulukit ja ma arvan,  et peaks ikka mingisugune jahikeeluaeg ka talle olema. Tihti on niimoodi, et, et jahimehed tunnevad Nende ulukiliikide Ulukloomade bioloogiat palju paremini kui bioloogiat  ja nende käitumist ja ütleme, et loomade vahelisi seoseid  paremini kui klassikalised looduskaitsed. Ja seetõttu mina näen Nende loomaliikide kaitsjatena rohkem jahimehi  ja kelle ülesandeks ei oleks siis mitte ainult ainult uluki  arvukuse reguleerimine, vaid ka, vaid ka nende Loomade liikide kaitsmine ja nende kaitstavate liikide hulka  ei tohiks siis mitte kuuluda ainult näiteks kits  ja ja metssiga, vaid ka vaid ka meie suurkiskjad hunt,  Karu ja Ilves. Mina näen Hunti Eestis kui, kui liiki, kes ikka oluliselt rikastab  meie meie faunat meie. Loodust. Ja tema tule tulevik peaks ka olema. Meil kindlustatud ja ma näen teda ka kui jahimeeste seisukohalt,  kui väärtuslikku jahiulukit ja Kelle arvukust peab ka küllalt kindlalt kontrolli all hoidma? Selle hundi, hundi väärtusliku seisukohalt sobivad  ka ühe minu sõbra ütlused, et hunt on meil nagu. Nagu. Loodusekuningas. Nagu maailma looduse kuningas on lõvi, nii meil oleks nagu  hunt selleks. Aeg on pisut edasi läinud, jomid on umbes kahe poole kuused. Ja võrreldes tõesti eelmise, korraga on nad väga palju muutunud,  nad on juba natukene rohkem karumad, karu nägu kõnnivad  päris kenasti jooksevad, see tuleb neil ka kenasti välja,  välja arvatud teinekord, kui millegi vastu põrkavad. Siis tasapisi õpivad juba kausist sööma,  enam ei pea neid nii väga lutitama. Ja muidugi kuna nad on juba sellised parajas vanuses  ja tahaks juba ema kõrvalt välja tulla, siis nad muidugi  katsuvad seda piimakaussi kaevata, seesama kaevamisinstinkt,  nad on harjunud pinnasest omale toitu leidma. No ja kuna piim seal on ka kuskil sealkandis,  siis lihtsalt tuleb seda käpaga enne niimoodi natukene  tümitada ja siis kui enne suhu panna. Selles suhtes on enam-vähem vist kõik muutunud,  et sülle ei võta käega ei puutu juttu tuei räägi  ja nii edasi ja nii edasi, praktiliselt nii et et lutipudel suhu,  samas on kõrval ka kohe kauss, et nad ikka üritaksid hakata  iseseisvalt sööma. Spetsiaalne riietus, et nad harjuksid ainult  selle riietusega inimest nägema, noh, mida ilmselt tavalises  lootuses ette nagu ei tule. Noh, ja praeguseks ongi see järgmiseks etapiks jälle kõik,  eks siis uuel etapil jälle uued uued moodused,  et, et mitte neid ikkagi harjutada ära. Jah, nädalapäevad tagasi sai nüüd Venemaalt tagasi tulnud  ja vaadata, et kuidas venelased oma karusid kasvatavad neil  on kogemused suuremad ja ja, ja noh, nagu elu näitab,  et, et ka nemad teevad oma metoodikas pidevalt muudatusi. Ja nüüd 90. aastal välja antud pruun karu raamat ja,  ja praegu on meie käesolev kolmas variant,  kasvatamismetoodikast need eriti omavahel kokku ei lähe. Ja noh, selge on see, et töö käigus avastatakse ikka alati  midagi paremat ja kindlamat ja, ja ka see,  mis me siiani teinud oleme, ei ole mööda pannud,  tähendab, selles suhtes, et me oleme saavutanud ikkagi selle,  mida me, mida me pidime saavutama ja, ja nagu nad isegi ütlevad,  et peale kolmandat kuud muutub asi juba kriitiliseks,  kui siis mööda on pandud, siis on juba väga raske vigu parandada. Nii et see periood on nüüd meil just tulemas  ja ja õnneks on ka sealt Venemaa kogemused olemas,  et, et mida, mida võib teha ja mida mitte. Järgmine etapp ongi nii, et, et loomad peavad jõudma nüüd  need viis karu peaksid jõudma siis metsa ja,  ja, ja neil on siin ka tehtud oma olemise koht,  aga, aga see ei olegi määrav vaid vaid, et nad hakkaksid  siis Ise toitu otsima, juba selge on see, et,  et jääb lisatoitmine esialgu, et nad ei saa hakkama päris  nii puhtalt puhtalt, ainult metsast saadavate toitudega. Kuid, kuid nagu näha, on meil lumi maas ja  ja õnneks on ka veel natuke aega selle, selle momendini,  kui nad metsa peavad tulema ja ega me ei ole  ka päris valmis neid metsa veel tooma, nii et,  et puuduvad veel aadikud ja ja, ja puudub  ka veel piire, et, et kaitsta neid loomi väljast tulevate  ohtude eest. Venemaal on selle käimise juures vist oli kõige määravam see,  et, et noh, põhimõtteid me teadsime, kuid need pisikesed nüansid,  millega võib alt minna ja ja, ja, ja, ja noh,  mille peale ei tulegi see, et, et, et see võib-olla on viga  ja noh, alates sellest, et neid karusid ei tohi toita palja käega,  vaid kinnas peab käes olema, samal ajal ei peaks olema üks  ja sama riietus kogu aeg ja värvi toon oleks sama,  et nad ei õpiks teisi värvitooni pidama enda koduks  ja kõik muud asjad, mis, mida süüa anda kuidas,  kuidas neid loomi hoida majadest eemal ja niisugused  pisikesed nüansid, mille peale ise võib-olla ei tulegi,  nüüd vaatad ka ise avarama pilguga, et, et midagi valesti ei tee. Poseknovidel oli väga huvitav uurimus tehtud,  et esialgu nad toituvad 80-st taimeliigist ja,  ja lõpuks võtavad kasutusele 10 kuni 15,  nii et noh, eks siis see on ka katseeksitusmeetod minu arust ja,  ja ei ole neil mõtet vaja kätte näidata,  et, et see on nüüd hea ja see halb, see,  see ei vii kuskile. Sel aastal oligi Venemaal natuke need asjad muutunud,  varem olid nad täpselt samuti nagu meilgi looduskaitseala  juures rehabilitatsioonikeskus ja ja noh,  ka sel aastal on neil tehnika veel on looduskaitseala oma ja,  ja hoonedki kuid juba toitmine ja, ja kõik jooksvad kulud  siis nad on saanud annetustena või on siis fondide poolt  konkreetselt sihtsuunitlusega juba rahad liiguvad. Kahjuks Eestis meil seda praegu momendil ei ole. Kui me ei arvesta keskkonnafondi, kus oli eelmine aasta  küllalt tugev toetaja meile selle asjale,  kuid noh, praegusel momendil ei ole keskkonnafondis vist  kõik asjad tuli isegi selgeks, kuhu raha läheb ja,  ja praegu meil ei ole ka mingit toetust tulnud  ja eks see tasakesi tekitab kõhedust. Sest need loomad hakkavad küsima päevast päeva rohkem süüa  ja ja needsamad aalikud jutte ehitamine,  ega see kõige odavam lõbu ei ole, seda meile ette  valmistatud ei ole, oleks, meil on nüüd aelikud valmis,  siis see oleks ju väga hull, see asi. Mida vähem kontakti inimesega, seda parem neile ja,  ja ma arvan, et, et meile kõigile, sest et kui nad õpivad  inimest usaldama, siis ma ei garanteeri,  et, et need karud kuskil kellegi aeda lähevad  ja sealt mesipuud ja muud muud naljad ära teevad,  et, et kõik peaksid sellest aru saama ja ei ole mõtet Nigula  looduskaitsealal helistada ja paluda karude juurdepääsu,  et me ei lase niimoodi.
