Siin, kus me praegu oleme, oli umbes 5000 aastat tagasi  sügav meri. Aga 15000 aastat tagasi oli siin Mitusada meetrit jääd ja inimene ei saa selle vastu midagi. Nii et. Võiks arvata, et meie Sekkumisel loodusesse pole mingit mõtet ja tarvidust,  sest loodus teeb oma soodu. Selleks, et rääkida Käina lahest peaksime me tegelikult  rääkima sellest, mis toimub Lääne-Eesti rannikul tervikuna. Kuna praegu 20. sajandi lõpul On ju teada,  et rannikule on koondunud tänapäeval väga suur inimeste huvi Kõik need maaprobleemid Ranniku majandamise probleemid, turismiprobleemid,  inimesed kipuvad rannikule ja tahavad siin olla. Ja loomulikult on see olnud niimoodi aastatuhandeid  ka kiviajal. Inimene tahtis elada põhiliselt rannikul. Ja seda sellepärast, et rannikul on väga suur mitmekesisus. Inimene saab mitte rannikult väga mitmesuguseid ressursse  korraga ja nagu tänapäeval tavatsetakse öelda,  saab rannikul oma riske hajutada. Küll aga on 20. sajandi lõpus tekkinud olukord,  kus inimene on muutunud võrreldes muu loodusega rannikutel  suhteliselt liiga võimsaks ja on hakanud tekitama probleeme teistele,  kes siin rannikul elavad. Teistele elus organismidele olgu nad siis linnud Kalad. Imetajad. Inimene on muutunud liiga võimsaks. Aga? Lääne-Eesti rannikutel on veel üks väga oluline omapära  ja nimelt on see, et nad on aeglases, kuid pidevas muutumises. Seoses maakerkega. Nagu teada, maakerke tulemusel Tekivad. Pidevalt uued rannajärved vanadest merelahtedest ja. Nad kasvavad kinni ja maa kerke tulemusel pidevalt tuleb juurde. Väikseid. Laguune rannajärvi, mis on üks pidev protsess  ja Mida inimene ei suuda peatada ega mõjutada? Käina laht on üks selliseid rannajärvi, mis kaob. Ja me ei oska täpselt öelda, aga võib olla,  kaob ta 50 100 aasta pärast, ta lihtsalt kasvab kinni. Juhul, kui inimene vahele ei sekku Ja. Käinalaht on natukene eriline, siin on väärtusi natuke  rohkem kui tavalises rannajärves. Ta on väga oluline lindude seisukohalt. Kalavarude taastumise seisukohalt? Turismi seisukohalt. Käina lahes on väga suured ravimuda varud  ja seetõttu on inimestel tekkinud mõte, et prooviks ikka  seda käina lahti. Säilita. Oktoobri lõpp ei ole küll nüüd kõige parem aeg lindude  vaatamiseks siin Käina lahel. Aga siiski, kui. Pilk pöörata sinna kaugele Käina asula alla  siis seal on näha hästi palju luikesid. Silmajärgi hinnates võib meil siin praegu olla kuskil  kolm-nelisada kuid kõige. Maksimaalsel ajal on siin ikka neid seitse-kaheksasada peal. Praegu on veel näha Küll väiksemad pundid on sõtkaid siis loomulikult sinikael part,  need lahkuvad alles siis, kui laht hakkab jäässe minema. Roo ääres on ujumas, jääkoskel. Samuti on veel jäänud üks. Väiksem parv laukusid. Ja. Ega siin praegu palju rohkem neid ei olegi. Sellepärast et ega kuu aja pärast on, kui on ikka jahedam,  sügis on juba siin jää peal. Linnuspekter on muidugi aasta ringi väga muutuv  ja erinev. Seda, mida siin talvel näeme,  ei saa üleüldse võrrelda ei kevad ega sügisega  sest talvel ta jäätub ja siia jäävad ainult  siis ainult tihased roostiku ja, ja mõnikord,  kui on soojem talv, siis jäävad ka silmadesse  ka luiged peatuma talvituma. Kevadisel perioodil on siin kuskil. Läbirändavaid linde kuskil maksimum 5000,  aga siis sügisel hakkab juba augusti lõpus hakkab see  lindude kogunemine peale algul kurvitsalised,  siis tulevad siin sookured ja ja partlased. Ja, ja siis see kulmineerub septembri lõpus kuskil oktoobri algul,  siis on niimoodi maksimum, mis me oleme siin loendanud,  kõik need velinud kokku, siis on vee veepeeglit lugeda 15 20000,  aga kui veel need roostiku tagused ka läbi käia,  siis on ka 25000 saadud. Osa liike nagu ära kadunud praktiliselt ja osa liike on  jälle juurde tulnud. Huvitavamatest liikidest, mis siia juurde tulnud,  on naaskel nokk, siin oli siis Eestis esimene koloonia,  see oli 62. aastal, kui ta siia tuli. Nüüd hiljem on ta ka mujale levinud. Ja see on see liik, mis on siis laiendanud oma leviala põhja poole. Selleks, et kuskil Noh, lindude asustustihedus oleks suur ja samuti liigirikkus. On vaja mitut tingimust, üks on siis selleks,  et neil oleks soodsad toitetingimused ja teiseks oleks see ka,  et neil oleks tagatud rahu. Nii pesitsusperioodil kui ka läbirinde ajal on see oluline ja,  ja pesitse ajal on teine, veel on siis see varjetingimuste  olemasolu ja siin lahes kõik kokku kõvaäiksemad saared  lugeda on, on siin kuskil 10 15 saart ja saarekest ümber selle,  kõigil on selline pillirooöö. Ja siis nad saavad seal omal segamatult oma pesa ehitada. Ja, ja teiseks, miks siin on see väga, no hea. No elamistingimused on see, et see laht on madal  ja sukelpardid Ei, õigemini öelda ujupardid, nemad saavad ühesõnaga toitu  kätte igalt poolt, sest see laes on ainult  nii sügavamad kohad, siin meeter keskmine sügavus on alla  poole meetri ja, ja niisugune madallaht on ju teada,  et siin sellistes kohtades on siis ka see toitainete kasv on  kiirem ja ühesõnaga on soodsad tingimused. Kui me laseme sel lahest vesi välja voolata,  linnud on kevadeti oma pesa teinud, siis ligi 20 protsenti  alast võib jääda ühesõnaga ilma veeta nagu mudale  ja linnud on oma pesa rajanud, nad ei pääse lihtsalt enam  pesa pesale ja äragi. Ja sellepärast ongi vaja, et see lahel teatud veetase säiliks. Praegusel perioodil see ei ole väga raske tänu nende regulaatoritele,  sest kui vesi meres väga madal langeb, me paneme nad  lihtsalt kinni ja hoiame teatud veetaseme siin. Nüüd me olemegi sellises kohas, kus meie selja taha jääb  käina laht ja sinnapoole jääb meri ja me oleme ühe. Kanali peal selliseid kanaleid või silmasid on kolm. Ja probleem ongi ju selles, et nende kanalite kaudu vesi  voolab lahest välja, kui mereveetase on liiga madal,  aga seda juhtub ju meil aeg-ajalt, et merevee tase on madal. Selleks saigi rajatud need. Lüüsid veeregulaatorid ja nende mõte on selles,  et, Me vastavalt meie soovile saaksime kas sulgeda  või avada neid. No ja nende ülesandeks oli see, et veetase hoida  ja noh, see ei oleks eriti raske, paneme luugid kinni  ja teeme lahti, ongi korras. Aga vaat probleem oli kala. Sellepärast et kala tahab minna sisse või välja,  kui me suure luugi kinni paneme, ta ei saa sisse ja,  ja eriti just see kudemisperioodil, see võib olla öösel  kaks-kolm tundi, on see, kus see kalamassi  ja teisele poole jausalajaste hakkab tulema,  on sinna kogunenud ja tahad siit läbi minna  ja siia nüüd, et keegi ei teaks ja tulla suuri luuke hakata  üles tõstma, eks ja kala saaks nüüd lahti. Ja millal tema tahab välja öelda, siin on erinevad liigid  ja see aeg on nii pikk, et see oli võimatu  ja siis oli väga raske probleem lahendada,  et kuidas seda siis leida. Niisugune. Niisugune võimalus ja siis selleks saigi välja mõõdetud  needsamad väikesed väikesed luugid, suure luugi se me nimetame,  et kala luuki, eks. Et, et need võib lahti hoida seks tema nagu öeldakse,  see ristlõige on suhteliselt väga väike ja siit  selle läbi laht kaotab. Kui, kui kiiresti laht Nii kuivaks läheb, kui on luugid lahti ja väljavool on tugev. Kui väljavool on tugev, siis umbes tähendab viie päevaga. On. Tasakaalustub mere ja, ja, ja lahe tähendab vedases,  mis on kogemus, kas see kalaluuk töötab,  kas kala läheb siit läbi, see on ju nii kitsas? Ta on jah, suhteliselt kitsas ja aga see luuk on niimoodi,  et kala ei kardaks, on ju, kalad on, tähendab osa,  mis on põhja mööda liiguvad ja osa, mis on pindmised,  kalad. Ja sellepärast ongi see tehtud niimoodi,  et see väike kalaluuk on kogu luuk ulatuses ülevalt alla. Ühesõnaga näiteks ahven, kes läheb mööda põhja  siis tema ühesõnaga saaks ka siit läbi minna. Ja eks see hirm, väike oli meil omal, ega seda praktilist  kogemust noh, otseselt ei olnudki, kuidas kuskilt võtta. Ja kevadel juba siin oli näha, et kala juba liigub seal ja,  ja oligi väike hirm, et nad ei julge siit luugist läbi minna. Aga tegelikult oli, ei läinud. Üks nädal aega oli hiljem kogu see kalamass läks sisse,  nii et öösel mõne tunniga. Nii et ühesõnaga, kuidas väga hästi. Rääkisime, et laht on väga oluline linnustiku seisukohast  siis tegelikult on. Väga mitte vähem oluline on ta ka kalastiku seisukohast on  seda läbi aegade olnud. Ja nüüd ka viimaste nii 95. kui ka nüüd ka  selle aasta uurimuste järgi. On teada saadud üsna täpselt, mis siin on. Millised liigid, kui palju teda on ja mismoodi tema liigub? Siin on lahel on oma spetsiifika tulenevalt sellest,  et ta on väga madal ja talvel ta üldiselt kipub kinni külmama,  kui on normaalne talv. Ja siis selleks ajaks peab siit kala välja minema. Kuid oma madala veega ja Ja väga toitaineterikka alana on ta väga soodus jälle  noorkalade kasvamiseks. Siin on nii saagikus kui ka liigirikkus on,  on mitu korda suurem kui nende naaberlahtedes. Ja kõik kokku, mis nad siin on loetud, on üle 10 kuskil 12  erinevat kalaliiki mis on siit saadud, aga noh. Dominantliikideks kui nii võib öelda, on siin tegelikult  siiski särg, ahven, kiisk ja no säinas on  siis ainult kudemisperioodil. Kuid. Aga see ala näiteks haugile enam ei sobi,  seks, ta on natukene liiga madal ja ja ja suvel soojeneb  liiga liiga ära. Suve teisel poolel ja sügisel tuleb noorkala siitsamast  jausa lahest lahti toituma. Et tegelikult on siis tegemist Mitte ainult siis siin kudemisrändega, vaid  ka toit toite rändega. Ja ja toiterändaja seisukohast on see lahti. No mitte vähem oluline. Ja siin lahes ta siis püsib nii kaua, kui. Kui hakkab juba läheb külmaks ja lahel hakkab nagu jää tekkima,  see on tavaliselt kuskil niimoodi noh, novembri lõpupoole  ja ei tea, kus või kes talle seda ütleb,  siis korraga praktiliselt kogu see kalamass koondub siia  silmadesse ja lähevad mõne päevaga sealt samade tuukidest,  mida me siin mitu kord vaadanud oleme lähemad välja sinna  sügavamasse jausa lahte, kus on neil siis võimalik talvituda. Oleme siis jõudnud siia Käina lahe edela edelaossa. Siin paikneb siis see ravimuda maardla mille kogu maht on  nüüd arvutatud kuskil üks miljon kuupmeetrit. Seda tundub nagu ei olegi, väga vähe. Ja vaatame, mismoodi ta välja välja näeb. Ja kui sügaval ta siin ka asub. Paneme aeru vette. Vett on siin peal kuskil ainult 40 50 sentimeetrit. Ja. Ja kui nüüd aer siia sisse vajutada siis peaks siia  ka midagi külge jääma. Aga lõhna järgi on seda võimatu mitte ära tunda  selle tänu selle väävelvesinikule, mida ta küllalt palju sisaldab. See muda tegelikult on siin nagu kahes kihis. See pealmine sinakasall kiht on suhteliselt õhukene  ja algul arvati, et see ongi see, millel on see õige raviomadused. Et tegelikult siin allpool meeter ja poolteist paksuse  regiit on tegelikult sama heade omaduse omadustega. Nii et siin seda värki, nagu öeldakse, jätkub. Käinalahe ravimuda üks osa tumehall ravimuda on sarnane  nii oma omaduselt kui ka ravitoimelt Haapsalu mudale. Teine muda on värvuse poolest kollakas, hall. Ja erineb üsna oluliselt Haapsalu ravimudast  ja erinevus põhiliselt seisneb selles, et ta on tunduvalt  suurema mahukaaluga väiksema veesisalduse  ja ta on nagu kompaktsem ja miskoos, tähendab,  ta ühineb kergemini ja paremini naha külge ravi ajal. See ei leidu ja Eestis on ikkagi kasutusel põhiliselt  Haapsalu ravimuda ja käina lahe muda, kuna ta siin asub meil noh,  kohe kõrval on selles mõttes tõeline loodusressurss  mida tuleb senisest noh, oluliselt rohkem hakata kasutama. Varud on tegelikult tohutut ja vaevalt Hiiumaa jõuab näide  tähendab ammendada neid varusid, kuna muda tekib tal  bioloogiline substraat tekib pidevalt juurde. Nüüd mis käinarahet lahte puudub, siis ta on väga madala veega,  tähendab maksimaalselt kuni üks meeter vett  ja suvevi paiguti võib ta jääda ravimida päris kuivale  siis praeguse veeseisu juures ja arvestades  ka muda, sellist suurt regeneratsioonivõimet ilmselt muda  omadusi esialgu tähendab, vähemalt sellise looduslike  tingimuste poolest midagi ei ohusta. Ohustab aga see, et noh, üldse läänerannikul maapind nagu tõuseb,  tähendab lahe pind jääb väiksemaks, ta kasvab roogu  ja vaat paljud need või piirkond, kus ravimuda eriti seda  tumedamat muda leidub, on üks küllaltki suur osa jäänud juba  roostiku alla ja sealt on teda üsna raske kätte saada,  sellepärast et raviks kasutatav ravimuda peab olema noh,  puhas kõikidest niisugustes risustuslisanditest  ja selliselt teda kasutada ei tohi. Roogu lõigatakse põhiliselt selleks, et temast katust teha. Aga aga katuse jaoks kõik roog ei kõlba. Ja üleüldse roo kvaliteet katuseroona on väga tugevasti langenud. Just tänu sellele, et. Et lahte on väga palju toitaineid, tuld ja rookasv,  on, Väga kiire, ta on väga kõrge ja see roo,  selle kõrre seinad on, on suhteliselt õhukesed  ja selline roog ei ole vastupidav ilmastikutingimustele  roost lahti saamiseks on muidugi veel teisi võimalusi. Üks on siis karjatamine. Kui on suhteliselt palju loomi, siis on üks võimalus,  oleks lihtsalt tema mehaaniline hävitamine talvel ta  lihtsalt maha niita, kas ära põletada või välja vedada. Niimoodi siis see laguneva orgaanikakogus,  mis see lahti jääb, oleks lihtsalt väiksem. Siis see lahe eutrofeerumise protsess oleks  ka aeglasem. Viimase aja. Ranniku looduskaitses on ikka üha rohkem aru saadud sellest,  et poollooduslikud alad omavad väga suurt väärtust rannas. Ja eriti tuleb see ilmsiks nüüd, kui meie paljud kunagi  majandatavad alad on kinni kasvanud. Ja loomulikult on sellega kadunud suur osa mitmekesisusest,  mis on kunagi rannas olnud. Ja kuidas nüüd seda taastada? Ainuke võimalus on see, et inimene jälle tuleb oma  põllumajandusliku ja muu majandusliku tegevusega randa. Aga kuna meil teatavasti kõige lihtsamad ajad ei ole  põllumajanduses siis loomulikult noh, meie oma programmidega  oleme püüdnud välisabi kasutada ja tuua Eestisse. Siis selliseid. Veiseid, kes sobiksid meie randadele ühelt poolt  ja teiselt poolt, kes oleksid Lihaveised nimelt need pruunid, ilusad harjumatud loomad on  šoti mägiveised. Ja neid oleme toonud Eestisse kokku praegu kuus tükki,  kolm tükki on Hiiumaal kolm matsalus. Ja nende vastu on väga suur huvi ümbruskonna talunikel. Ja. See musta kirju. Musta valgekirju lehm on juba kohaliku taluniku oma,  kes tõi siia selle lehma enda karja. Muutumiseks. Korduvalt on minu käest küsitud, et miks me kasutame  selliseid võõramaiseid veiseid, et meil on ju olemas oma  eesti tõud ja Loomulikult oleks parem ja huvitavam ja traditsioonilisem  kasutada oma kodumaist veist, aga olukord on selline,  et praeguses rannas on tingimused üsna karmid. Ja meie siin praegu aretatud veised ei suuda  nii head tööd teha. Rannas Need šoti mägiveised on tunduvalt vastupidavamad  ja nad on ka. Vastupidavad nii. Talvetingimuste mõttes kui ka näiteks selle toitumise mõttes,  mis rannas on võimalik saada ja lisaks veel,  mis on väga oluline, kui küsitakse, miks mitte kasutada lammast. Kindlasti tuleks ka kasutada lammast, aga lammas kuuldavasti  ei lähe sinna, kus on märg. Need loomad on võimelised minema üsna märja peale  ka ja tegema tööd ka pilliroos. Nii et need on eelised. Paljud maainimesed on hakanud mõtlema nagu linnainimesed,  et teeme seda, mis on kasulik. Ja, ja kui loomi on kasulik pidada, siis peame,  kui ei ole, siis ei pea. Kui on kasulik pidada või niita heina, siis niidame,  kui ei ole, siis ei niida. Et see on pigem just sellest suhtumisest kinni,  et, et, et maainimene peaks uhkust hakkama tundma oma maade üle. Et mul on uhkus, et, et et see on minu maa. Et mul on maa ilusti hoitud. Ja kui inimesel on tahtmine olemas, et siis võiks teda  täitsa toetada ka. Et ta saaks nagu uuesti oma maad puhtaks,  eks hiljem hiljem hoidmine on nagu odavam,  ma usun. Mina elan siin 97. aasta jõuludest  ja selle sauna saime endale 98. aasta augustikuus  ja peale seda nüüd. Nüüd siis poolteist aastat on siin natuke seda maastikku  ka kujundatud. Aga no kunagi oli siin Kasevõsa juba hakkasid peale kasvama ja ja. Pilliroog muidugi lihtsalt ja, ja see pool nüüd oli mändi  täis kasvanud. Et. Minu meelest pole siin nüüd midagi üle ülemvõistluse. Et et, et, Et nagu. Mänd välja raiuda ja ja lihtsalt maad hooldada,  et, et ta et seda nägu oleks nagu, nagu. Nagu endale meeldib ja teistele ka meeldib. Käina laht on üks. Tere, kuid lihtne näide sellest kui keerulised võivad olla  inimese ja looduse vahelised suhted. Meie Eesti rannaaladel. Ja. Kogemus ütleb, et neid suhteid me saame lahendada ainult  koostöös koostöös inimeste vahel ja koostöös loodusega. Ja. See töö inimeste töö rannas. See on ju tegelikult nagu rajad, mida inimene tallab  pilliroo sisse. Ja nüüd jääb ainult meie otsustada ja mõelda,  kui laiaks me nad tallame. Ja kui palju me enda ümber jätame. Ilusat pilliroo.
