Euroopas läheb raisku igal aastal 89 miljonit tonni toitu. See teeb 179 kilo ühe inimese kohta. Statistiliselt tähendab see seda, et sina,  mina viskame iga päev ära pea pool kilo toitu. Maailmas sureb aga kuus miljonit last igal aastal nälga. Ja. Euroopa liidus läheb pea pool täiesti kõlblikust toidust raisku. Ja kuigi meil ka Eestis on palju peresid,  kel igapäevase sissetulekuga raske hakkama saada,  siis ei ole me kokkuhoiust mingi muster näidis. Et sellest teemast paremini orienteeruda,  ongi tänase saate teema. Toidu säästmine. Tänast teemat aitavad lahti mõtestada metsalad. Pereisa Vahur on süsteemianalüütik, pereema Anneli lapsehoolduspuhkusel. Kliendihaldur-analüütik. Peres kasvab kaks väikest last. Sära ja Robert. Teie olete vahepeal saanud juurde ühe lapse. Ja Robert sündis. Emme, kust. See on küll tore, teil on siis ju suured elu muutused  ka tegelikult eks? Elu läks hoopis huvitavamaks. Enne oli nagu, natukene huvitav, nüüd on palju rohkem huvitav. Ja mitte ainult seda, et nunnu ja huvitav  ja kõik see vaid, et teil ju. Tahes-tahtmata tarbite rohkem. Ei, seda kindlasti ja ja teeme, ilmselt. Oleme vähem valivad ja pigem üritame. Toidukapi sisu, et on muutunud kuidagi või mis,  teil on seal kapis? See on hea küsimus ja piim on hästi palju piima läheb  hommikuti putru tavaliselt ja kogu seda muud värki. Aga tegelikult ma ei saagi öelda, et nüüd oleks kohe  radikaalselt muutunud kohe pärast seda, kui Robert sündis  kuidagi me oleme hakanud rohkem liikuma sinnapoole,  et me ei tee nii palju nagunii suuri koguseid toitu ette  ja pigem eristame nagu mitmekesiseid asju. Ja kuidas on toidu äraviskamisega sellega nüüd oli niimoodi,  et kui lapsed haiged olid, siis kogused on küll õige märgatavad,  aga nüüd viimane nädal pole eriti nagu midagi jäänud,  sest mina olen näiteks harjunud juba niimoodi tegema,  et kui ma lõunasööki panen mulle ja särale,  siis ma panen endale natuke väiksema koguse,  sest ma tean, et tal midagi jääb üle. Et siis kuna me sööme sama toitu, siis ma ei näe põhjusteks,  miks ma peaksin nagu tule kõik ära viskama. Mida me kõige rohkem viskame ära, on see,  et on mingid asjad, mida me mida me ostame,  noh, lootuses, et me vist sööme selle ära lähima kuu aja jooksul,  aga kuna ta pole konkreetselt nagu plaanitud,  siis me tegelikult ei tarbi seda ära ja siis  siis viskame ära või, või nagu niisugune,  et, et ah, me nagunii sööme kartulit heeringa,  aga ma ostan sulle ühe paki heeringat ka veel,  onju, ja siis tuleb välja, et siis kui on see aeg,  et nüüd võiks seda sööma hakata, siis me vaatame,  et oi, tegelikult on kuupäev möödas. Kuigi te olete üsna tublid, olete siiski leidnud,  et midagi tahaksite natukene muuta. Et selle kõigeni jõuda, kutsume appi loomulikult mõtestaja. Tänase teema lahti mõtestamiseks tuleks alustada A-st  ja B-st ning teha väike inventuur oma toidukorvis. Mida ja miks me sööme, kas kogused on õiged. Seepärast on tänaseks mõtestajaks toitumisnõustaja,  Heleri Kukk, Heleri on Vahurile ja Annelile andnud koduse  ülesande koguda nädala jagu toidutšekke selleks,  et näha, mida perekond tarbib, mida võiks tarbida  ning loomulikult ka seda, kui palju ostetud toidust nad  ka ära sõid. Aga vaatame siis, mis tšekid näitavad. Jook õuna-virsiku-maasika lapsega poes tavaliselt  hästi-hästi halb, millegipärast Eesti poodides on halb valik,  et kõik kõrrejoogid on joogid ehk siis täis mahu. Kui nüüd vaadata, kuidas me oma elu oleme üldse seadnud,  siis mina arvaks, et. Nagu vaatame väga, mida me sööme, või vähemalt püüame seda teha,  et kuna minule endale meeldib süüa teha siis ma nagu ise  üritan jälgida seda ja Anneli kogu aeg vaatab seda,  et mida me lastele sisse söödame, et kas see oleks nagu nagu tervikuna. Broileri kintsuliha, see on hea, et on naturaalne,  mitte mitte marineeritud, ta on kindlasti värske  ja ise saab ju maitse seda ära täpselt vastavalt enda soovidele,  et milleks enne seda säilitajat sinna sisse panna,  siis ta on ka kauem seisnud. Ei ole üldse mõtet. Piim Ma ei tea, kas te lastele pakute ka,  et 3,5 protsendini oleks tegelikult õigem igal juhul kergem. Seeditav. Meie toitumine on kindlasti muutunud aja jooksul teadlikumaks,  sest minul näiteks käivad aeg-ajalt niisugused ökohood,  kus ma rohkem panen rõhku sellele, mis toidu sees on,  siis mingi hetk läheb nagu natuke kaob ära jälle see  ökotuhin ja siis tuleb jälle meelde, aga  siis mingid asjad ikkagi jäävad, mida, millele ma tagasi ei pöördu. Näiteks kasvõi vorstitooted, et saad, ma alati vaatan,  et seal ei oleks neid eesid nagu liiga palju. Või on hea hea alternatiiv kõikidele taimsetele margariinidele. Ja ei, me ei kasuta kunagi. Ma arvan, et meie toitumisstiil üldiselt on päris tervislik. Ma arvaksin, et me oleme, üritame ise teha,  palju valmis asju osta ei taha. Pigem nagu teeme ise ja vali oleme päris valivad. Küll, aga mis meil, võib-olla see häda on,  sellega seoses on see, et meil on välja mingi väljakujunenud  menüü mingid road, mida me oleme juba harjunud tegema  ja siis sinna seda variatsiooni sisse tuua on mõnikord nagu  tülikas või raske või unustame lihtsalt ära. Kellogsi krõbinad, need neid, ma pean ütlema,  et see on siin, käisin poes ja mõtlesime,  vaata, tšekid jäävad alles ja see jääb sinna sisse. Tegelikult me ei osta neid kunagi. See on tohutu kogus suhkrut, mille peale üldse ei tule apelsinimahl,  et kui on mahl, siis on tõenäoliselt 100 protsenti. Siin peal on näha ka multinektar, et nektar ei ole nüüd hea  valik selles mõttes, et nektaris on palju suhkrut. Puuvilja on pigem natuke maitseks ja värviks  ja siis on vesi ja suhkur. Toitu ostes võiks eelkõige lähtuda inimese vajadustest  ja toidu kvaliteedist. Ei ole mõtet osta endale igaks juhuks ette liiga palju toitu sest. Sellisel juhul tuleks kas üleliigne toit ära visata  või seda lihtsalt rohkem süüa ja sellest võib juba tuleneda,  et hakkab kehakaal tõusma või tekivad muud terviseprobleemid. Et pigem ikkagi osta täpselt nii palju, kui vaja on  ja jälgida just toidu kvaliteeti. Pirn virsik bataat kenasti, on puuviljad  ja juurviljad, taat läks beebile, läks beebi  ja et. Ega ei ole midagi üldiselt paha öelda, et need üksikud  sellised kommentaarid, mida võib edaspidi arvesse võtta,  aga kuidas sellega on, et, et noh, kui see nüüd nädalakõrts,  et kas, kas see oli ka selline täpselt piisav teie jaoks või,  või tekkis ka ülejääke palju See vist oli enam-vähem täpselt piisav. Mis üle jääb, tegelikult ongi sära hommikupuder,  et see on see kõige suurem kuluartikkel meil. Me tegime ka nii, et me tegime nagu suur noh,  nagu nagu väga suure koguse toitu, siis see nagu kippus jääma,  aga nüüd me oleme hakanud jäässe panema toidu äraviskamise seisukohast,  ma arvan, et me oleme hästi. Nagu heas tasakaalus, me viskame suhteliselt vähe ära,  tegelikult et pigem, mis meil jääb, on a la et noh,  maalt keegi toob terve kotitäie porgandeid on ju,  siis on sul seda viis kilo ja siis okei,  sa sööd kolm, sööd ära ühega veel teed midagi  ja siis noh, mingisugune pool kilo jääb kuhugi ikka,  mis, kas läheb raisku, mädaneb ära või ununeb  või et sellist kraami. Tead, mis ma olen näinud, meil on need salatipakid,  kus on need salatimixid, lehed pakitud kotikestesse,  onju, aga neil on see kuupäev nagu suht lähedal,  et need on meil paar tükki läinud niimoodi pahaks,  et lehekesed ei seisa. Nojah, et teed lahti, võtad ühe korra ära  ja siis järgmisest päevast on juba nagu mingi nõmedaks läinud. Tasub tasub osta ise alati, aga vaata, nendega on jälle see,  et kui sa ostad nagu mitu ühe poti ostad,  siis ta on nagu üks laine ka, mitu tükki ostad  siis seda on nagu koguselt. Vaata veel rohkem. Aga ta on värske et need lõigatud, need on tõenäoliselt  millegi sees ikkagi leotatud. Või siis, kui ise poest oleme ostnud nagu hästi suure koguse,  mingit asja. Ja mingid asjad, kas lihtsalt ununevad, et neid me viskame ära,  aga nagu igapäevatoidust, et jääks midagi üle,  mida me ära viskame? Seda reeglina juhtub harva. Rohkem juhtub siis, kui me teeme hästi suure koguse midagi  ette ja kas unustame jäässe panna näiteks,  et siis siis ütleme. No siit on nagu näha, et ainult siis, kui vaja on,  on ju, lähme, me lähme nagu poodi ostma,  et see nagu, Me ei teagi, kas see nagu nüüd alateadlikult,  kuna meil ülesanne anti ja siis, siis nüüd kujunes  nii välja või muidu jah, me tavaliselt ma arvaks,  et me tarbime natuke rohkem, et see on nagu niisugune natuke ebaaus. Aga tegelikult kipub see nii olema teistel ka,  et kui et need, kes käivad tihti ja ostavad vähe korraga,  nendel ei jää nii palju üle, kohati just nagu  propageeritakse seda, et et käige harvem,  ostke suuremad kogused, väiksem transpordikulu,  aga et kui osta suuremad kogused, siis üks asi  nii täpselt ikka ei planeeri. Toitu jääb üle ja teine asi kiputakse ka rohkem sööma,  eriti Need paremad asjad sealt kapist lähevad esimesel  päeval otsa. Osades peredes ei pruugi. Ja, ja pole ju vaja rohkem süüa ja pole vaja toitu ära  visata raha raiskamise asemel, mis nagu siis ära visatakse,  võiks parem osta siis veidi kallimat ja kvaliteetsemat toitu,  selleks, et vähem toitu peaks ära viskama. Üks võimalus on selleks just, et käia tihemini poes  ja osta vähem asju korraga, see muidugi eeldab,  et pood on kuskil lähedal. Teine asi on see, et tuleb ikkagi läbi mõelda täpselt,  et mida on vaja enne poodi minekut, et kui poes poodi  sattudes kiiruga hakata lihtsalt. Toitu korvi viskama, siis tõenäoliselt on seal ikkagi  valesid oste, mida ei olnudki vaja ja siis niimoodi see toit riknebki. Aga üldiselt tundub, et selline keskmiselt oluliselt eeskujulikum. Toiduvalik. Anneli ja Vahuri menüü paistis toidutšekkide põhjal  suhteliselt eeskujulik kogused paistsid. Tšekkidest pigem sellised optimaalsed ja nagu. Nende jutust ka aru sai, et, et sellest täpselt neile jätkuski. Toidu säästmine on ühest küljest tihedas seoses toitumisharjumustega,  sest mõtestatud valikuid tehes hoiad ära  ka ebavajalikud ostud. Samuti väldime regulaarselt ja tasakaalustatult,  toitudes kummaliste isude tekkimist ja silmi pimestavat  näljatunnet mis paneb meid peale tööpäeva lõppu toidupoes  ebaadekvaatseid koguseid korvi laduma. Näpunäiteid toidu säästmiseks tuleb meil saates veel,  kuid vaatame hetkeks laiemat pilti. 2012. aastal avalikustas Euroopa komisjon ametlikud andmed,  mille järgi Euroopa liidus läheb raisku umbes pool  kasutuskõlblikust toidukaubast. Nagu saate alguses öeldud, siis 89 miljonit tonni aastas,  kui probleemiga ei tegeleta, kasvab kogus 2020.-ks aastaks  126-le miljonile tonnile. Põhilised raiskajad on majapidamised ja tootmisettevõtted. Nende järel tulevad toitlustusasutused ning jaemüüjad. Eesti kodud keskmisest Euroopa kodust suurt ei erine  ning toidu äraviskamine on probleem ka meil. Peamise põhjusena tuuakse välja toidu riknemist,  enne, kui selle söömiseni jõutakse, kas läheb toit vanaks  või möödub kuupäev paki peal. Toidu äraviskamist soodustavad ka liiga suured pakendid  või erisuurustega pakendite puudumine ostukohas. Kust tuleb see toit, mida me ära viskame suurtest  ja väikestest kirevaid pakend käendeid täis tuubitud poodidest,  kes poleks vähemalt korra elus mõelnud, et  kes kõik need asjad ometi ära sööb? Kahjuks puuduvad meil andmed selle kohta,  kui palju toitu supermarketitest äraviskamisele läheb. Teame vaid seda, et viimastel aastatel on suured poeketid  prisma Selver, Rimi ja Säästumarket annetanud oma ülejäävat  toidukraami erinevatele heategevuslikele ettevõtmistele. Jaekaupmehel on kohustus tellida rohkem tooteid selleks,  et ka õhtul oleks olemas kliendil võtta riiulilt  ja seetõttu on üsna loogiline, et iga kord jääb midagi  ikkagi üle. Selleks, et jaekaupmees ei peaks neid tooteid prügikasti viskama,  on meil hea meel koos teha toidupangaga kes korjab  kauplustest sellised tooted kokku ja toimetab need abivajajateni. Koostöö sai alguse tegelikult juba mõned aastad tagasi,  me oleme sarnast süsteemi kasutanud ka punase ristiga,  sellepärast et sarnaselt, nagu meil on tooteid,  mida me enam õhtuti müüa ei saa, kuna säilivusaeg lõpeb. On meil ka tooteid, mis jõuavad kauplustesse,  millel on riknenud pakend ja, ja, või mingil muul moel on  need tooted kahjustatud, et neid ei ole sobilik enam müüa  siis selliseid tooteid me oleme juba rohkem kui viis aastat  kindlasti annetanud punasele ristile. Ja aga kuna toidupank pöördus meie poole pärast toidupanga  loomist selleks et sellist koostööd teha,  siis tunduski üsna loogiline, et see ongi parim viis,  kuidas neid tooteid realiseerida pärast seda,  kui me enam ei saa neid müüa, et seadus on üsna konkreetselt  paika pannud, milliseid tooteid ettevõtja saab annetada. Ehk siis need on parim enne kuupäeva ga lõppenud Tooteid. Seadus lubab neid ka müüa. Osad toote osad kaupmehed neid ka müüvad. Sealjuures allahindlusega ja vastava märkega küll aga Rimi  on otsustanud selliseid tooteid mitte müüa,  vaid me oleme siis otsustanud need annetada. Mis puudutab kõlblik kuni ehk siis need on need värsked toidukaubad,  liha ja sellised asjad siis neid pärast nende kõlblik kuni  toodete tähtpäeva möödumist enam annetada ei tohi  ega ka müüa. Sellised tooted täna lihtsalt lähevad kindlasti prügisse. Küll aga on meil taaskord selline koostööprojekt toidupangaga,  kus me hetkel ühest kauplusest küll annetame,  neid ka otse supikööki. Ehk siis täna läheb Ülemiste kaupluse Ülemiste kauplusest  õhtusel ajal ka kõlblik kuni ületanud toidukaup Tallinnas supikööki,  kus sellest siis tehakse toit, kus jälle abivajajad saavad  käia söömas? Kuidas siis ülesanne läks kenasti? Ja meil oli väga tore, väga huvitav, oli teada saada  igasuguseid asju, et me oleme oma arust püüame väga  teadlikud olla, aga noh, alati on asju, mille peale nagu ise  ei tule, need on nagu minu meelest oli väga huvitav teada saada,  näiteks see piima kohta Et teine ülesanne on meil ka ja enne kui tuleb meil abiline  teise ülesande juurde teid aitama Räägid äkki, mis ülesanne see on? Ja nüüd tuleb siis planeerida järgmise nädala menüü  ja võttes arvesse just selliseid minu nõuandeid  ja näpunäiteid Menüü planeerimisel tuleb appi Margus Tapupere üks tasuta  rakenduse Menüü.eeeloojatest. Viisime läbi ise sellise väikse küsitluse  selle küsitluse tulemuse põhjal siis Eesti inimesed käivad  toidupoes umbes kolm kuni neli korda nädalas  ja tihtipeale käiakse poes niimoodi, et seda ei planeerita  ette minnakse lihtsalt poodi ja vaadatakse,  mis hetkel nii-öelda maitsev või ahvatlev tundub  ja seega korvi pannakse, et neid inimesi,  kes planeerivad oma ostunimekirja ette nädalaks,  on vähem kui 10 protsenti, meie eesmärk ongi seda protsenti  suurendada ja pakkuda sellist lihtsat planeerimisvahendit,  mis siis võimaldab oma menüü kokku panna  ja ka ostunimekiri koostada. Mulle väga meeldib seda. Ei see nagu. Kuna ma ise töötan IT-s, siis ma olen nagu Mul on sportlik huvi ka. Üks, üks loogika, võib-olla selle asja puhul ongi see,  et selle asemel, et nii-öelda iga päev kulutada oma aega  ja energiat selle peale, et mida, mida ma täna õhtul süüa teen,  pigem võta kord nädalas või kaks korda nädalas,  15 20 minutit. Mõtle, need asjad läbi, saad sellise tasakaalustatuma menüü,  kus tõesti tõesti on, ütleme, erinevad toidutüübid esindatud ja,  ja nii ta võiks minna. Tavaliselt sellised head ideed saavad nagu inspiratsiooni  elust enesest. Et mul endal ka pere kaks väikest last ja  ega seda aega ei ole ülemäära palju ja tekkiski tunne see,  et, et toidu ja toidu valmistamise peale kulub palju aega  ja kulub ka päris palju raha, päris arvestatav protsent pere eelarvest. Aga samas nii-öelda kasutatakse või mõeldakse neid neid  teemasid läbi väga vähe ja sellest tekkiski  siis idee, et võiks luua sellise toiduportaali,  mis pakub erinevaid retsepte, aga lisaks sellele võimaldab  ka siis oma nädalamenüüd planeerida ja ostunimekirja koostada. Kui sa nüüd tunned, et sul see nädala menüü on koos,  siis võiks selle ära salvestada. Nüüd on sul olemas põhimõtteliselt siis ostunimekiri,  millega sa saad juba teha konkreetsemalt tööd,  et sa saad. Jah, selles mõttes, et põhiline, põhiline ütleme küsimus  ongi selles, et need õiged toidud üles leida,  mida sa süüa soovid, et muu on tegelikult nupule vajutamine,  et sa ei pea kokaraamatutest või internetiportaalidest  midagi ümber kirjutama või saab, see on koostatud? Ostunimekirjaga on paar varianti, mida sa saad teha,  üks on selle väljaprintimine, mis võib-olla ei ole kõige keskkonnasõbralikum,  aga võid ka näiteks saata oma pereliikmele  selle meili peale või siis teine variant on,  et kui sul on olemas nutitelefon siis võtad lahti menüü rakenduse,  avad siit poes oma viimase ostunimekirja  ja saad kenasti siis nii-öelda käia riiulite vahel  ja märkida üles neid tooteid, mis sul siis ostukorvis juba on. Rakendust saab kasutada iga inimene, kellel on  internetiühendus ja arvuti ja samuti on meil  siis olemas ka mobiil, siis ütleme, nutitelefoni rakendus  nii androidile kui iPhone'ile. Tundub nii, et niisugune asi, mida võiks kasutada Ja kindlasti kõige suurem võit võib-olla ongi A see menüü kokkupanemine,  et retseptid on juba ees, tavaliselt ma võtan hunniku  mingisuguseid kokaraamatuid või mingeid ajakirju,  on ju, hakkan sealt lappama, mõtlen ise juurde,  panen need sinna klotsid ära ja siis ma pean sellesama  teisendama ostunimekirjaks, et see võtab. See reeglina võtab niisugune 15 kuni 45 minutit aega,  see on nagu sihuke noh, iga nädal, ma ei jõua seda teha. Rahaline võit on siit võimalik näha. Absoluutselt. Ma arvan, et see rahaline võit võiks väljenduda kahes asjas,  üks üks pool on see, et kui sa näiteks unustad mingi asja ostmata,  mida sul toidu jaoks vaja on, siis sa pead teist korda  uuesti poodi minema, et, et see on see äpp võimaldab  kindlasti kõik asjad ära osta, mida sul vaja on. Ja teine asi on see, et kui sa oled oma ostumenüü eelnevalt  ära planeerinud, siis. Ja lähed nii-öelda poodi tõesti plaani ja ostunimekirjaga,  siis ma usun, et on palju lihtsam vältida neid igasuguseid ahvatlusi. Lõksusid jah, et mingid Ameerikas tehtud uuringud isegi ütlevad,  et kui ostunimekirja planeeritakse, siis on võimalik säästa  isegi kuni 50 kümmend protsenti oma ostukorvi maksumusest,  et need võidud on seal. Päris päris suured, tegelikult emotsiooniostud jäävad ära. Täna on meil registreeritud kasutajaid keskkonnas umbes 5000. Kasutatakse päris aktiivselt ja see arv suureneb iga päevaga. Et sõpru, sõpru on meil Facebookis pea 10000 inimest,  nii et, et oleme üritanud oma sõnumit levitada  ja tundub, et päris edukalt. Kohe saan. Saame teada, mida arvab Metsalate koostatud menüüst  mõtestaja Heleri enne kuulame aga ära, milliseid  kokkuhoiunippe pakub seekord Enda pärismaa. Kui nüüd omale menüü ette planeerida, et soovitatakse  nädalaks ette teha, et vaadata, et kõik asjad oleks noh,  nagu tasakaalus. Siis see ei tähenda seda, et me peame poes käima kord nädalas,  mis kohati on ka üsna mõistlik, aga, aga väga palju on  ilmselt kergesti riknevaid kaupasid nagu näiteks piimatooted  ja mitte ainult ka ka värske liha, mis ei pruugi noh,  mõne päeva pärast enam kuigi hea olla. Et poes kindlasti võib käia tihemini kui kord nädalas,  aga käia poes näiteks jala kodulähedases poes,  seal lasime minna kusagile kaugele poodi,  autoga poes käimiseks. Suur oht on veel see, et me teeme väga palju emotsioonioste  ja seal on oma roll ka sellel, kuidas kaubad on poodidesse  välja pandud. Poed ongi ju sisustatud niimoodi, et jõuda mingite  esmatarbekaupadeni nagu mingit piimatooted,  leib, sai liha, kõik värske kaup, sa pead minema läbi  tööstuskauba läbi kuivainete, läbi igasuguse pudipadi,  sul jääb silma veel mingi mustmiljon asja  ja kui sul ei ole seda poe nimekirja, siis on väga kerge,  siis mõtled, äkki mul läheb seda vaja? Oi, see on soodushinnang. Võtan kohe kaks tükki, eks ole, ja tegelikult võib-olla sul  ei ole seda reaalset vaja. Võib-olla see ei ole ka selline kaup, mis läheb halvaks  ja sa tarbib ta mingi aja jooksul ära, aga aga kui sa  poenimekirjaga lähed poodi, see tegelikult aitab neid  emotsioonioste vältida. Ja siin on ka eelis kahtlemata väiksematel poodidel,  kus sul see poepaigutuse skeem on sama, aga neid ohtusid tee  peal on sul vähem ja see teekond poe lõppu vajalike asjade  juurde jõudmiseks on oluliselt väiksem. Ja muidugi üks asi veel, ära võta poodi kaasa väikeseid lapsi,  kui see on võimalik sest nende jaoks on kõik vajalik pandud  kuskile alumistele riiulitele, noh, see,  mis nende, nendele tundub nende jaoks vajalik. Ja tegelikult lapsed on väga suured pere tarbimise mõjutajad. Tuu. Nõndaks nüüd on siin siis koostatud nädala menüü,  vaatad äkki oma kullipilguga üle selle ja vaatame,  nagu ma siin näen, et kala, kala osa on nagu nädalamenüüst  praegu päris puudu jäänud. Et kala võiks ikka vähemalt kaks korda nädalas süüa. Siin on veiseliha ja kana praegu toodud,  et võib-olla siis veiseliha arvelt seda natuke vähendada,  sest seda on siin rohkem ja tuua mingi kala kalaroog sisse. Ja samamoodi samamoodi soovitatakse süüa  ka kaunvilju, mida siin üldse pole toitude sisse natuke  läätsi või ube panna ja see siis asendab  ka natuke loomset palku ja on väga-väga tervislik. Muidu köögivilju on siin retseptides päris palju,  mis on siis hea märk? Ja erinevaid, selles mõttes on ka see mitmekesisus siin. Mitmekesisus siin tagatud väga midagi sellist,  mida nagu päris ära jätma peaks, ei olegi,  pigem siis ütleme siis veel mitmekesistada sellega,  et oleks kala ja kaunilju menüüs ka juures. Võib-olla siis puuvilja on natukene vähe,  aga kuna see on siin rohkem õhtusööki, teile  siis puuviljaosa saab vahepeal dena ju juurde juurde veel lisada. Kas tundub nii või kana-kala kala on, teil ei maitse mingil juhul? Ei, pigem meil on, võib-olla lihtsalt sattus selline menüü,  et me tegelikult sööme, sööme õhtuti päris palju kala  ja teeme nagu erinevaid kalakonserve, tarbime päris palju  mingisuguseid noh päris suurt variatsiooni. Et või siis, või siis sööme heeringat, kilu  või mida iganes. Et niisugust klassikalist lõhepraadi võib-olla  nii tihti ei tee. Kui nüüd saab niimoodi lihtsalt nädalaks menüü ette planeerida,  siis tegelikult see on just see eelis, et et saaks vaadata just,  et see mitmekesisus oleks esindatud, et,  et just et on nii kana kui kala ja siis võib-olla  mingisuguseid noh, rohkem ka taimseid asju vahepeale  ja et kõik kõik oleks kenasti esindatud,  puuviljad ja köögiviljad nagu juuresolevalt pildilt näha on,  siis. Puuvilju, vabandust, süüakse siin eas küll. Menüüsse väikeseid parandusi tehes saavad metsalad valmis ostunimekirja,  mida rangelt jälgida ning loodetavasti riknevaid  heeringakarbikesi külmkappi enam ei teki. Tervislikule toidule konkreetsemalt pühendame mõne saate  kindlasti juba lähitulevikus. Nüüd on aga sõna ökoloogikul. Maailmas on umbes 900 miljonit näljahädalist,  praegu, kus mina teile seda juttu räägin  ja teie televiisorit vaatate? Miljardil, inimesel on kõht tühi, neil ei ole külmkapis  mitte midagi süüa, neil pole külmkappigi  ja neil ei ole sentigi raha. Ja nad ei tea täpselt, kus nad järgmise toidupala saavad  ja nende arv muudkui kasvab. Enamikud neist on Indias ja Hiinas, aga just kasvav arv on Aafrikas. Samal ajal meie eks ole, viskame toitu ära kogu aeg  ja seal tekib küsimus, kas. Et tegelikult oleks võimalik kõiki maailma inimesi ära toita,  kui ei toimuks nii suurt raiskamist, vastavad uuringud on  tehtud näiteks Suurbritannias ja Hollandis. Ühendkuningriikides viskavad inimesed ära poest ostetud  toidust 25 protsenti. Hollandis aga visatakse ära ainult 10 protsenti toidust. Ja kui me kujutame ette inglaste ostetud toitu ühe suure tordina,  siis sellest tordist seega 25 protsenti visatakse ära  ja see moodustab 12 miljardit Inglise naela. Kui inglased viskaksid ära toitu niisama vähe,  kui seda teevad hollandlased ehk ainult 10 protsenti  siis järelejäänud rahast piisaks täielikult,  et tõesti ära toita kogu meie planeedi näljahädalised. Nii et ainuüksi Suurbritannia toidu raiskamine on täiesti  piisav määr, et maailm ära toita. Kuidas see asi võiks olla seotud Eestiga? Noh Eesti on muidugi väiksem riik kui Suurbritannia. Eesti võiks oma äravisatava toiduga ära toita,  ma usun, umbes Sudaani jagu näljahädalisi. Eestis, muuseas on ka 200000 inimest, kes ei. Ole, kellel ei ole garanteeritud igapäevane toit  ja seetõttu on meil Eestis väga palju mõelda küll,  kuidas seda teha, et ise, et ühed ei saaks,  ei peaks piisavalt palju toitu ära viskama  ja teised samal ajal saaksid kõhu täis, miks me  siis nii palju toitu raiskame? Eks ikka sellepärast, et toit on poes nii odav meie jaoks. Ja üks põhjus, miks ta nii odav on, on see,  et Euroopa liidus subsideeritakse toidu tootmist. Põllumeestele makstakse väga palju raha peale tootmise eest  ja sellepärast on nad poes nii odavad ja kuna nad on odavad,  siis me ostame igaks juhuks toitu rohkem,  kui me seda tegelikult sööme. Ta. Ilmselt kõige mõistlikum ja säästlikum oleks üldse mitte  kasutada autot eriti veel poeskäiguks, mitte teha ühtegi  emotsiooniostu ja iga pisemagi poeskäigu jaoks koostada väga  pikk ja põhjalik ostunimekiri. Kindlasti ei tohiks tarbida värvilisi keemilisi komme  ja nii edasi ja nii edasi. Kuigi see kõik tundub kohutavalt tüütu ja raske esmapilgul  siis tegelikult igaüks meist võiks ju korraks proovida. Äkki õnnestub mõistlikku tarbimist. Kohtumiseni nädala pärast. Natukene kommi võib ju ikka endale a. Lubada.
