11. juuli hommik tervitas meid niisama säravalt nagu eelmiselgi laagrihommikud. Tõlgi väljad ja pulgad korralikult ühte hunnikusse pruuki kui järgmise laagri asutajad, neid siis samaks otstarbeks või lõkkepuudeks. Meie neid enam ei vaja, sest sel õhtul katab meid juba kodugatus. Neljas matkapäev võib alata. Kui viimased ujujad Kurtna nõmmjärvest on bussi jõudnud Ja juba on matkajuhil Veljo rannikul ka mikrofon peos. Me olime korstna nõmmedel ja korda meie jalge Tal on puhtalt kruusad liivad ja üldsegi mitte paekiviga põlevkivi nimel, siin on sügav ürgmagumus niinimetatud Vasa mere vagumus. Ja see vagun seal täitunud, siis hiljem kui selle kohale laskusid jäärikked. Kui siidijooksjad, liustikujõed on täitunutes liustikujõgede sertetega ja niiviisi Sisoosil ja mõhnalt on siia, siis niiviisi mäeks kogunenudki mägede vahele on jäänud siis hulgaliselt järvi. Me ütleme nii, et keskelt 40 järve järvekest veesilma või pisut isegi peale läände jäävad põllumaad ja metsamaad etta jäävad sooalad ja järved, siin on üsna haruldased niisuguseid väga puhta leelisejärvi tänu sellele üsna palju reliktsed peale jääaegsed mitmeid vetikaid ja ka metsades küllaltki palju haruldasi taimi. Teadlased väga muretsevad selle Candy saatuse pärast ja see on kavas teha looduskaitsealal seal siis kahe suure kaevandusrajooni vahele idas lahtised karjäärid ja turba tootmine ning läänes siis maa-alused kaevandused ja vahel oleks siis looduskaitseala. Aga rahvapärimuse järgi on kõik selle maa valmistanud Kalevipoeg nimelt ta käis väga tihti Pihkva mail laudu toomas ja muid niukseid vajalikke materjali toomas ja siis ikka natuke segas ja ta võtnud nõuks serve alla lasta. Ei võtnud siis labida kätte ja hakanud seid kuremäelt kohe kaevama, kus siis kolm labidad, lisanud sinna järv tekkinud, aga siis hiljem oli mõtelda ikkagi palju kala järves ja kas tasub seda head ilusat Peipsi järve rikkuda jätnud, katke läinud Kuremele magama. Üks pärimus pajatab, et ta jäänud siis kuremäel on üsna kõvasti magama tulnud, vaenlased raiunud tal jalad ära ja sealt ta siis hirmsas valus. Palju verd kaotades oli roomanud Peipsi poole ja jäi kivina või metsa ja sinna ta siis ka surigi, nii et see on siis Kalevipoja haud siinsamas külje all. Mis puutub kalevipoja töödesse, siis praegu me nii hindame tema töid ja tegemisi väga palju temanimelisi või tema loodud pinnavorme on looduskaitse alla võetud Noneerutis kõrva künnilaud on kaitse alla võetud Vooremaa, kus temaga omal ajal tublisti tööd tegi, ka kaitse alla võetud ja seal vooremaal isegi üks järgmistel hinge pidi ära võtma. Ilmjärv. No aga see on kaitse all ja siin kuremäel kohal, kus ta magas, kasvab Tamm. Ka see kuulus Coleme tamm on praegu kaitse all. Oleme ju juba üsna Eestimaa idapiiri lähedal. Piirid teatavasti on hilised asjad muinasleiud, mis eri tüüpi matusepaigad arheoloogidele pakuvad. Eelkõige aga matmisviisid ise kinnitavad, et neil aladel on juba ammu enne piiride mahamärkimist elanud vadjalased. Siinses keele murrakuski on leitud rohkesti vadjapäraseid jooni ja umbes 1000 aasta eest jõudsid neile aladele ka vene hõimud. Vene poliinades 10.-st sajandist XI sajandist räägiti kuremäest kui kokad, perskaja garaa, kuhu tulid vene poliinade vägilane Nikita Tobrionits ja kes siin oli siis sõjaleeris ja lõi ümberkaudseid vaenlasi. Sellest saati on ta olnud Vene võimudele pühaks paigaks. Meiega seoses eestlastele on nii allikas kui tammunud pühaks kohaks. Kuremäe on nüüd selgelt meie silme ees mäe tippu kroonimas kloostri hoonetekompleks mille 1891. 92. aastal laskis siia rajada tookordne Eestimaa kindralkuberner Sachowskoi. Et õigeusku levitada ja kinnitada. Ja samuti nagu ristisõdijad ja nende järglased ehitasid oma kirikut põlisasukate pühadesse. Hiidesse valis ka see vähem kui sajandi eest keskaega elustada püüdnud võimumees kloostri asupaigaks mäe, mil pühad pärimused juures Ega selleks, et looduskaitse all olevat põlistammeallikat vaadata, päise uskuma imedesse, igal juhul käime nende juures ära. Öeldakse, et kes ei tea, see usub aga osutab, et ka uskumisel võid teadmise põhi all olla mitte küll põhjuste, vaid tagajärgede asjus. Muistne ohvripuu, mis tähistab siis siin elanud hõimude ohverdamispaiku ja miks käidi tamme all mitte ainult üksikkultuslike talitusi sooritamas muiste vaid tammekoorest saadi abi eelkõige koduloomadele, nende, mida te puhul. Ja noh, eks selline tamm ei saanud abi ka inimestele ja praegugi räägitavat, et kui hammas rängalt valutab, et siis Liisukene tamme koorssin haige hamba peale pidi ka siis nagu valu ära võtma. Kuremäele kujunes juba muinasaja kultusepaik. Küsimus ei olnud mitte selles, ainult et kalevipojapaik ja, ja Donizzi paik ja ta kõrge mägi lihtsalt ja sellel mäel tamm kasvab, mitte ainult selles mäe jalamil on võimsad tõusuallikad. Need allikad tõenäoliselt tõusevad maapinnale sügavamates kihtides paekihtidest, mitte just kõige ülemistes turborisontides ja ja siis juba muiste rahvas taipas nende allikate tervistavalt mõju allikatega puhtad mineraliseerunud ja eks siis mõnegi haiguse vastu siit abi saada ja tundubki, et kõige tähtsamaks paigaks väga suures raadiuses oli rahvale siiatuleku põhjuseks selle allika raviv toime ja sellisena tuntakse neid allikatena päevani. Siia käib palju rahvast endale puhast vett kodu viimas sest usutakse, et sellega silmi pestes silmad saavad paremaks ja nahka pestes mõnigi nahahäda läheb ära, nii et sellistena aunad küllalt kuulsaks. Tuleb välja, et baas on rahvameditsiin, millele pealisehituseks pühad legendid on külge poogitud. Kust me teame, mis legendid Narzani Boshommi allikatega seotud on? Venes rajati kloostreid 12. 13. ja hilisematel sajandil siis tulinad leidude kindlustamisest, maa ümberrohud. Mida lõuna poole, seda rohkem oli rändhõimusid, kes võisid tulla rüüstata need kloostripaigad ja selle tõttu Venemaal kujunes välja oma kindel kloostri tüüp, kindlustatud klooster. Kuigi siin Kuremäel polnud vajadust ehitada kindlust kuremäe on ehitatud kindlusena isturitsistlikus, Stahlis on kasutatud ära kõik enam-vähem nii seitsmeteistkümnendal ja 16-l sajandil kloosteritektuuris levinud elemendid. Te näete nurkadel toredaid ümarsambaid poolse hambad Käisi tüves võrudega hästi iseloomulik. Siis on väga laialt karniisid, karniisid all on hammaslõige ja see tuletab meile meelde Masiku liit tähendab kohta, kus oli võimalik tulistada ülalt alla ja väga hea müüritöö ehitasid seda Peipsi-äärsed müürsepad vahelduks Punane tellis Ruske ja, ja sinki ja graniidiga lõhutud põllukivi, hästi põsetatud ja müüri korralikud laotud. Sellisena see on kahtlemata soliidne ehitus ja nüüd on ta ka arhitektuurimälestisena kaitse alla varem nagu Hiinatud estoritsismi eklektika, et nüüd on ta saanud taas niiviisi hinnatakse arhitektuuriks ja kuna ta on väga hea terviklik ansambel, keskelt kloostri kirik, peavärav nurgatornid, ringmüür ja iseloomulikud eluhooned majandushooned siis sellisena on ta kahtlemata väga väärikas arhitektuurimälestis. Peakirik on seal heledal päeval valgust täis, sest siia voolab see otse ülevalt sibulkuplite alustest, akendest palju kulda ja karda nagu õigeusu kiriku isika. Ikoonimaal on kunstiliik, millest kogu maailmas viimastel aastakümnetel on hakatud väga lugu pidama. Meenub Jaroslavli vana vene ikoonide muuseum mis lausa rabas oma ekspositsiooniga. Iga teose juures oli skeemia põhjalik seletus, mida kust otsast vaatama hakata ja mis see kõik tähendab. Ma polnud kunagi tulnud selle peale, et nii jutustati ühel pildil maalikeeles terve lugu kogu keeruka sündmustikuga. Et seda lugeda, peab tundma mängureegleid. Kummaris kasutatakse tinglikku perspektiivi, tähendab kõige tähtsam tegelane on kõige suurem, vähem tähtsam, tegelenud juba natukene väiksem ja siis see päris pisikene inimesel taga, tema on õige väikene, niisugune ussinki, eks ole, seal kõrval. Ja see traditsioon on säilinud vene ikoon maalis läbi aastasadade ikoon, maal baseeruv, nagu siis Balkanil välja kujunenud õigeusukunstile. Ja algselt, kui ta Venemaale tuli pruunides toonides maaliti pühakuid, pühakud pidid olema väga targad inimesed, kuulge, puhtad laupäevad, mõned on isegi kergelt kiilaspäised ja, ja arvati, et väga tark inimene on hõbedaste juustega, siis tihti hallide juustega ega niiviisi kõrgetele hobustega väga tõsiste nägudega ja väga oluliseks peeti silmade väljenduslikkust. Nende tarkade inimeste silmad on grad targad, sest nad tunnetavad ja teavad inimlikke kannatusi. Vot selline idee. Ja kui nüüd neitsi Maria Tikoonidel vaatan ta nagu peategelane, siis me näeme veikest vallatavat lasti, et me tajuksime, et ta on hästi kaitsetu, siis ta on joonistatud ka alati palju, palju väiksema nagu vaja. Ta on hästi-hästi pisike, nagu ebaloomulikult pisikene tihti neitsi Maria kätele, et meil tekiks kaastunne selle lapse vastu. Ja vastupidi, siis Neitsi Maarja silmadesse pannakse kõik, mis tahetakse väljendada. Tähendab, see on ema, kes teab, et tema poeg elab raske elu, tema poeg elab märtri elu ja samas ta armastab oma poega ema armastuses te näete alati nukralt naeratav, võtavad, kuid väga tõsise näoga noort naist. Ja eriti hästi on see hõiguslikoonidel läbi keskaja kujutati kõikides ristimise oriaalidest taevast. Kui vega pühad paika ainult kullaselt ei mingit muud värvi, alles siis hilisemal perioodil renessanss murdis tugevalt selle traditsiooni läbi, taevas muutus ikkagi taevaks siniseks ja pilviseks ja vastavalt, nagu oli meeleolu, eks ole. Ja ka vene ikoonis on algselt taoline pruuk. Taevas oli. Kullane pöörame tinglikkusele selja ja astume jälle sinisinise taeva alla. Tegelikkusesse kahele poole jäävad viljaväljad, mis varsti on muutumas kuldseks. Siin oleme siis kivina metsas kive siin tõepoolest suurt midagi ei ole, lihtsalt üks Nõmmik hästi liivane Nõmmik kõrge männimetsaga ja äärtel kuusikuga. Ja sellel kohal on hulk paid, seda ala siis peetaksegi algsetes Kalevipoja kohta kogutud lugulauludes kalevipoja hauaks ja varanduseotsijad on käinud seda kontrollimas, nad on arvanud, et Kalevipoeg suur ja tähtis mees, eks ta viis endaga hauda varandus kaasa ja on siia siis kaevanud niukseid koopad, et leida üles kalevipoja asju, olla üles leitud kalevipoja taskukell, see olevat olnud niukse suure tõllaratta või veel millegi suurema ratta sarnane ja siis olevat poolest saatile juba maast kätte ka saadud. Aga noh, kaevamine toimub öisel ajal ja jäi keskpeale ja noh, nagu ikka need keskelood on, oli kuke Keremine ja kõik nõidus väärt, kadusid ja kadusse ratas ka kaebajate käest. Vaht, kus hull lugu tõllarattasuurune Kell ja kaob käest. Meie rahval läks küll hoopis paremini, hommikul kadus kurta metsa alla teerajale väike naiste käekell ja grupi vanim Konstantin taid leidis selle jälle üles. Aga kes teab, kas keskööl oleks leidnud? Edasi tuleb need juba hoopis teisemad masti maastik, madalmaastik, maantee kulgeb enam-vähem veelahkmejoont pidi, Kuremäe Vasknarva tee temast vasakule jääb Eesti üks suuremaid soostike. See on puhatu soostik, siin õige mitmed järved siis Järvikud, soolaukad ja suurem järv, nendes kannab Puhatu nimed. Puhatu soostikku ulatub siis pea Narva jõeni välja. Ääretult mitmekesine. Liigendatud selline ostik, kus isegi on küllaltki raske, et ei peaaegu läbimatuid lõikesoo all voolavate jõgede kohast ja kus elab veel praegu kotkaid. Keeras CD pisut vasakule ja te näete Tobrina metsavahi koht. Ja vanades allikates too proonia metsavahi koht olemegi jõudnud ka teise vägilase kalmupaigale. Räägitakse, et kivina mäemetsa. Ta ei ole maetud mitte ainult kalevipoeg, vaid siia hoopis maetud Bronjanikeedis vene poliinade vägilane, kohkus kattuvati kahe rahvuse muistendi legendi poliinas. Ja meie eepos just nimelt siia, kus me praegu oleme, on projektid keeritud vägilase matusepaiga juurde. Tobreinasse tulevane Kuremäe kaevanduse keskus, see avavees kuus ruutkilomeetrit suur tööstuskeskus. Arusaadav on võetud looduskaitse alla magus alusel esindatud väga palju erineva eelmisi soid ja rabasid. Väga huvitavad nema taimkate Agusalus on ka viivad, kriivad on sellised luite seljandikud, osa neist muidugi pole ka luited, osa neist on jääservamoodustised. Ja nendel kassa, töötuse nõmme, nendel nõmme taimede olemegi, näete Agusalu kaela peal, seal veelahkme, kael siin ja praegu soostik Valendata Valeneb soovill peast. Peale selle see soon ka väga hea jõhvikasoo ja rahvas käib mõlemis, rabas praegu mustikal nii puhatus kui Agusalus. Tahaks, et siis üks jõhvikamaa jääks suure linna külje alla ka alles purakat kõrvalmuraka seltsi Agusalu ja Sämi kuristiku piiravad pool kaarena Kohtla-Järve tööstuspiirkonna kaevanduspiirkonda ja kompenseerivad siis oma vete ja loodusmaastikega kalanduspiirkonna sellist tehislikku mõju loodusele. Taas uhked taas hoog. Köige. Ma tahaks neid kohti meenutada seoses 1944. aasta lahingutega Narva pealetungi operatsiooni käigus püüti Narva kaitsvalt saksa grupeeringud sisse keerata, nii et üks dessant tehti Narva-Jõesuu Narva vahemikus ning teine dessant tehti üle Narva jõe linnast lõunas. See dessant, mis põhjas toimus, ei õnnestunud. Platsdarm tuli likvideerida Koit dessant, mis definarrast lõunas õnnestus, neil kujunes väga sügava sisse killumisega platsdarm saksa kaitsesse. Kõigi ei õnnestunud läbi lõigata sakslaste kommunikatsioone ja soode vahel kitsast kaela sinimägede piirkonnas. Vaivara ja auvere vahemikus õnnestus sisse kiiluda sakslaste kaitsesse seid soostikes ja Viivikonna tagamaadele. Ja õigupoolest sakslaste kätte jäigi läbi lõikamata seesama maantee, mida mööda me teiega praegu sõidame. Ja nii see mitmeid-mitmeid, kuid Oleiutuses raskete lahingute tallermaaks maanteele lähis. Alates sellest ajast on siia jäänud mõlema poole kaevikute liin ja kindlasti see on jäänud käitlusel Bruno spiraale. Hispaania ratsanike okastraattõkkeid on jäänud sisse varisenud punkreid ja peale seda läks väga kaua aega, enne kui suudeti need alad täiesti domineerida. Ja veel praegugi räägivad Vigala kaevanduse ja Narva kaevanduste et aeg-ajalt satuvad nende ekskavaatori kopad etel lõhkemata lennukipommid, lõhkemata liinid ja mõnedki lõhkevad tööde käigus. Narva jõge me veel ei näe, aga me läheneme Talle ja ühtlasi Peipsile. Veljo Ranniku hoolitseb sõidu ajal selle eest, et saaksime teada ka seda, mis jääb soo ja metsa taha. Hiidlaste hüti klaasikojast on vist küll kõik kuulnud aga samal ajal, 18. sajandil töötas ka siin Narva jõe ääres permis külaya poroni ojade vahel gorodinka klaasikoda, mis on paljudele meist uudiseks. Parani ojakene on omamoodi teaduses tuntud paik. Nimelt siin on paekivide peal ühel lõigul liivakivi punast teemani liivakivi ja seda seisad liivakivi, siis kutsutakse Narva lademeks vana nime järgina Rooba lade vallandanud millegipärast just nimelt poroni. Kaldis jõgi jookseb sügavas kanjonis. On kärestikuline ja selle kärestikuhooned üles otsinud lõunast siia rändanud piibrid, koprad seal hulgaliselt kopratamme, niuksed, toredad meistrimehed, kes väga väikese materjalikuluga tohutu suure tööjõukuluga ehitavad valmis maailmatu, pikad, vahvad eelsenerlikud rajatised, tõstavad veel pool meetrit Sester ülesse jões ja saavad siis seal vees edasi transportida kallastelt maha narritavaid koid. Põhilist toitained ja nende ehitusmaterjali. Väga asjaliku töömehe. Peale selle Foronile kallastel kaasab ürgmets alamel ürgmetsa kaitseala, kus kõvasti on kasvamas ka laanesõnajalga lausa nisukene laanesõnajala metsed. Kui nii matkagrupp läheb, siis sõnajalad on lausa kurguni. Ainult grupi pea paistab kunagisest ürgses metsast välja. Tore on nii Meghan kõndida. Aga nüüd jõudsimegi Jaama külla ja meie ees on vesi seal Narva jõel vesi, kuid mitte liikuv vesi, vaid omamoodi surnud vesi nimetanud need Narva jõe vanad soodid ja nendel on siinkohalväärne nimi. Rõngad jaama ja Belvis külast, rõngas on tohutu ala meist vasakul üks truuga teise kõrval, üks kaar teise kõrval. Ja need on väga kalarikkad, väga sügavad, nad on kevadeti ühendatud, ega mõni neist on ka suvel ühendatud jõega siin koer havi ja noh siis suveks osa neist ühendustest lakke. Ja havi jääb siis nagu siia sisse Muugalajas siia sisse väga kuivada suvedel Sabstruugade vahelt Neitaga häina. Mõned neist on siiski kattunud lehku võsaga. Ääretult omapärane maastik, ainulaadne, teist sellist Eestis ei ole. Jaama küla on vast selle kandi kõige suurem küla. Liiklemisvahend on siin paati, millega sõidetakse kas Vasknarva poodi või veel parem päris Narva välja. Ja ka väga paljud narvakad on endale siia soetanud sadamakoha. Sest Narva lastel on ka kaks puhkesuunda Narva-Jõesuusse ja teine tähtsam puuke, sooda, Narva jõgi. See tähendab mootorpaati, ongi lapsed, naine paati ja mürinal siia Vasknarva poole välja. Olen noorusaastatest. Paabel. Ja olemegi vask Narvas meie reisi kaugemas punktis. Ilus tihe kaluriküla, nagu nad Peipsi ääres ikka on. Sõjas hävis peaaegu täielikult, nüüd on kõik üles ehitatud tared rõõmsalt värvitud. Aknapiirded helendavad igal majal valgest majade vahelt vilgub veepeegel. See ongi Narva jõgi. Siit algab ja algab vägevalt laiustama 120 või enamgi meetrit. Olen Eestimaa piiril, teisel kaldal on juba vennasvabariik Vene Föderatsioon. Sajandeid oli see aga riigipiir, mida hoolega tuli valvata ja kindlustada. Taanlased kindlustasid Narva jõe alamjooksu, tähtsale-d ja ülepääsu kohale püstitati siis Narva kindlus võimas kindlus, mis tõkestas siis sealse kaubateed ja siis peeti vajalikuks ordu poolelt juba kindlustada ka Narva jõe algus tähendab praegust Vasknarva, et siin oli mingi küla vene kroonikates esinebki tema nime Sirenets ja 1349 koos Finhrice väga tuntud ehitusmees. Ordumeistrina rajas siia esimese kindluse, Vene pool hindas selle kindluse tähtsust õigesti. Ta taipas kohe, kui ohtlikuks võib osutuda siinsel ainsal kaubateel Narva jõe alguses sakslaste kindlus ning samal aastal juba seda linnust rünnati ja järgmisel aastal ta ka purustada. Ning see järgi alles 1427. Ordumeister rutemberg asus uuesti samal kohal kindluse taastamisega. Sedapuhku tehti juba töö kapitaalselt, Tallinnast tulid selleks siia lausa meistrid kohale ja kõigepealt püstitati lihtne neljatahuline torn mis oli kohandatud kahurit. Ta oli algusest peale tulirelvadele ning hiljem 1433 rajati temale veel suur ringmüüriga piiratud hoov juurde. See ringmüür varustati ka nurgatornidega ja see ringmüüri vundament on praegu meie jalge all. Seal, kus on praegu meremärk ja istub üks niisugune nukker kajakas, vot selle koha peal on suur ümartorn, selle vundament siis Peipsi poole küljele, kus on seal üks paat ja veidi aedikuid. Seal on neljakandilise niisukese müüri nurga ja pisikese ümartorni põhi. Tegelikult kujunes küllaltki suurte mõõtmetega kindlus siia. Vene-Liivi sõda 1558 otsustati kõigepealt alistada siinne jões suud, sulged, kindlus ja vene vägi 15 kuni 16000 meest Adaševi juhatusel. Randus kindluse all. Ta oli niivõrd kapitaalselt ehitatud niivõrd hästi relvastatud, et esimese tormijooksuga ei suudetud kindlust vallutada. Hiljem peale pikemaajalist piiramist fook tiitrifon staynkul siiski otsustas alistuda tingimusel et teda lastakse koos relva, varanduse ja ja noh, nii-öelda terve naha ja hingega ära minna ja nad andsidki kindluse niiviisi üle ning lahkusid siit kindluse alt, ilma et neid oleks otseselt võidetud. Nii nüüd mõni sõna selle kindluse nimest praegu meil eesti keeles on siis Vasknarva ja rahvas arvas, et sellest kindral oli vasest katus peal, vasest Narva tegelikult ikka tuletatud uus Narvast või vassest Narvast. Tema nimekujud vanades ürikutes niin flot naislos ja vene ürikutes Sirenets. Kitsuke liivariba eraldab müüri jäänuseid jõest mis voolab laisalt ja raugelt selles kuumas keskpäevas. Otsemüüride all seisavad sumbad, kus kohalikud kalurid kasvatavad kala. Palju on paate nii hästi keset vett kui mõlemal kaldal ja jõmpsikaid, kel pole küll paati, kui Tõng on. Hakkaks ka nende seltsi, aga meid ootab palavaks köetud buss, et äikesega ühes suunas õhtupoole veerema. Tee läheb metsade vahel, Peipsi ei paista, aga ta on kuskil siinsamas neist vasakul. Pange jalga nihukesed jalavarjud, mis võivad noh, väga märjaks saada, natukene, me läheme läbi lodude ja me saame umbes kolmesajameetrisel lõigul suurejoonelise ülevaate siinsete maade ja metsade olemuses, kõik tüübid enam-vähem kenasti reastatud kuni kõige soojemate luideteni ja kuni laulvate liivadeni. Jalgade märjaks saamine on sellisel päeval päris mõnu. Jalgu söövad sääsed ja turja parmud. See pole just mõnus, aga kõige eest tuleb maksta. Mustikaid on nii palju, et kuigi liigume hanereas, jätkub ka kõige viimastele. Läänerand ja Osaka Sis põhjarandjärv. Ja sellepärast kogu aeg siis jäävad tasapisi nagu mandrile nagu maale maha vanad luitevallid ja luitevallide taha jääb seisma vesi ja siis see vesi soostab ma ära. Siin me nüüd olemegi ühes niukses parajalt loodustuvas puistus kohataja turbasammalt alla võtnud. Samas kõrval on päris nagu väike kõrv. Kohe algavad luited ja luidetel napilt napilt lahtistel liivadel taimkatet teravat maastikukontrastid. Siin näete valdavalt siis sookaske, kohati tõmbab sisse nagu sanglepaga, sanglepp on niisugune puu, mis tahab liikuvat põhjavett, sellepärast siis siin äärtel, kus veel natukenegi on väljavooluvee liikumist, on sanglepp mujal, kus vesi nii kevadeti ja sügiseti peal seisab ja suveks ära läheb. On siis jändrik ja habetunud ja sammaldunud kaasik. Kohati on siin nii, et lausa niukene rohuga kattunud soo ei midagi muud, ei põõsaid, muudkui tarned, pikkades nihukeste vöötmete niuksed, lagendikud ja kohe kõrval, siis tulevad madalad männikud ja männikud lähevad ülele luitepiiril vastaveebeeri üle pajuks paju Sis kinnitabki neid luid ei. Kui paju poleks, siis oleks liiv kõik siia taha soosse ära puhutud. Niukene kitsas lõik ütlemiseks 300 meetrit maanteest kuni järveni, aga ääretult kontrastsed maastikud. Vaadake, kui vastupidav on kask, ta kasvas seal all udus ja isegi tüve kasvatas ta kassa varusega seal soos ja kasvatasin luidetel ka siin anda, eriti niisugune saledakene, lumivalge tüvega ja kasvab lausa põõsana. Ja ta kasvab ka kaugel tundras ja kasvab rabades hästi kohanemisvõimega puu ja vaetud siis veepiiri peal on pajud mitmeid liike siin. Eks nende juurestik Sis luiteid kinnistabki, näete, siin hakkab tekkima niisugune esmane taimkatte, siin on luite kaera, siin on näha isegi naistepuna õitsemas, praegune, et igat masti selliseid luiteid, kinnitavaid taimi ja muidugi samblike samblikud imeõrnad pääl, asfalt krõpsetab jala all ja, ja jälle neljaks viieks aastaks on tühi koht jalajäljeks. Lähme piki seda luiteharja edasi, kus tulevad kadastiku männikud ja sealt lähme siis vahetult veepiirile kannatate selle kõrbekuumuse välja. Kannatame küll, isegi vette ei kipu keegi, enne, kui oleme kuulnud, kuidas laulab Sminitsa rannas liiv. Nagu nutaks, eks ole, kõigi laule liiv nutab, laulab mis määrab selle, milline laulab ja milline mitte. Nazarov läheb hästi peene ja ühtlase fraktsiooniga ilmselt ja ta peab olema tuulepealt parajasti tihendatud, parajasti puutumata, kus inimesed kõvasti liiva läbi käidud, seal laula neid kahte mäel Kõpus ja noh, üldtuntud Laulasmaaga. Seal ma ei ole kunagi liival halva saanud, ilmselt ta on juba liiga läbi tallatud liin. Aga siin on ta puutumatu ja siin tekib Kreurumine, võimalik. Türgi ja saad siis selline tore laul. Nukker nutega, see olegi laul, eeti. Jälle on mustikasuvine seltskond bussis koos. Usume, et meie jäljed puhub tuul kinni ja liiv laevad ka neile, kes pärast meid siia randa tulevad. Peipsi kõrged valged rannaluited peidavad peale lauluoskuse veel muudki, mis ootab noori jälje kütte. 41. aastal moodustati Peipsi kaitseks flotill mitmesugustest laevadest, millel veidi kiirem käik oli. Ja nendele koodi siis Leningradist kahureid ja kuivõrd ta oli niisugune abi partell, siis muidugi head relvastust just nagu polnudki ja siis kasutati ära ka oral maha võetud kahureid. Ja kui Peipsi tagant sakslane murdis läbiluuga liini, PÖFF-i jäi nagu koti tuli flotill likvideerida, laevad hävitati ja siis ka kahurid peleti kuskile, vähemalt osa neist peideti kuskile luidetesse. Ja nüüd siis ongi püütud leida neid siit eestimaapoolselt kaldalt. Kuid siiamaani ei ole teada, et oleks just leitud neid kahureid üles. Sõitsid üle? No ja lootusi-ootusi, milleta elada tõesti. Uuesti korduma. Alajõgi ja Alajõe küla vene nimega olonid. Et jõed vahel paisuvad ootamatult keset suve ülesse, lihtsalt püsiv tuul toob niivõrd palju liivaranda. Suu on umbes nii, et mitte ainult suurvee aegu. Ala jõgi ei käi üle kallaste. Kallastel. Maa vilets, liivane, kuid kohati esineb võimsaid tammikuid floori üksikuid puid ja grupis, kui näeme jõe äärsetel heinamaade soori põlistammi. Osa neist kasvab juba praegu metsas, aga osa on siiski veel heinamaadel üksikutena näha. Rohket külatee ääres tunnistavad, et siinkandis peavad jälle olema paremad põllumaad. Ilus asula on Iisaku kõrge loosinõlval. Rahvapärimuse järgi olevat siia suure mäe sisse kaevanud endale suurte sõdade aegu üks Iisaku nimeline mees perekonnale varjupaigaametil tanud vana külasepp ja siis siin ta olla siis hiljem ka elanud ja nii ümber tema sepikoja kodupaiga olevat tekkinud hiljem uuesti pääle suuri sõdu asula aga tema nimi olevat jäänudki siis asuvale Iisaku, nüüd möödume vanast kihelkonna koolimajast. Siia tuleb rajamisele kooli muuseum ja üksinda Iisaku muuseum. See on tegelikult piirkonnas üks kõrgemaid mägesid oos oma olemuselt hästi sorteerunud kruusadest. Põlised männi harjal moodustavad kuul seisakupargi metsa, põlistest, kolmesajaaastastest mändidest, metsapark ülal metsapargis on rahva kogunemispaigad, Jaaniku kohad ja, ja tantsuplatsid. Ja vanasti oli siin hästi aktiivne külakultuuri Iisaku näite laulumängurahvas käis ümberkaudseid külasid rõõmustamas näitemängudega ja siin peeti suure näitemängupeod. Alutaguse on metsade maa, Iisakus asub Alutaguse metsamajandi keskus. Nõnda siis võime Iisakult pidada nagu Alutaguse keskuseks. Ja asula annab igati soliidse keskuse mõõdu välja. Palju on uusi ehitisi ja need on kenad. Aga muidugi ei, jätame meenutamata minevikku. Niisiis käik kalmistule. Robert Theodor Hansen, tema oli Iisaku köstriksiana, üksiti siis kihelkonna kooli juhtivaks meheks tuntud haridustegelaseks ja noh, nagu siis teatega asjaarmastaja muusikuks, tema siis viisistaski Koidula hella luuletuse. Kas ema südant tunned, sa? See laul on nüüd 101 aastane ja küllap jätkub tal elujõudu veel väga kauaks. Teisel pool kabelit on aga üks õige tähelepanu väärne matusepaik mida tähistavad kolm vana kiviristi ja uus, kuid nendega hästi kokkusobiv neljakandiline sammas. Üks Iisaku põlispere on Peebud või depod. Ja siia ühele kalmu alale on siis läbi aegade maetud neid alates 1665.-st aastast. Ristid on tüüpilised ratasristid, ruutu, ässa kujuga, keskel ja pungistega nii rõngaringil kui ristitüvel. Ja siis tervete generatsioonidena on raiutud Peebod ristidele. Ivan Peppo boik, Lucca Peepo boik, Peter Pepoboik, ihan, Peppo paik, Pep Luka boika nii edasi, näete kuidas see perenimi talu nimi jookseb läbi terve risti jala all on sellel kõige suuremal anno 1669 ning selle Peebu sugupuud uuris Tartu Vanemuise näitleja teatriveteran Helend Peep. Ta iga-aastane istus Tatu arhiivis, kuni jõudis oma sugupuuga välja kuni 1665.-sse aastasse. Ja siis kogunesid kõik Peebud siia kokku ning avasid sellise väga toreda neljatahulise Steeli mälestussamba oma talupojadünastiale, millel on rõngasristi kujutis tekst 1000 665965 ja peet ning ülalt alla külgedel stele külgedel on siis kogu generatsioon kirjas. Tagasitee tuleb nüüd juba üsna siksak ideta sirgelt rataste alla võtta, sest õhtu jõuab, päike veereb. Õige valiku arhiivis on mitmed toredad laulud, kus sõidul saadud eredad muljed kirja pandud. Aga osutub, et viimased kolm sõitu, mis kõik on olnud kuum kuivade ilmadega on jäänud lauludeta. Juude kuumus, luure muusale liiga. Bussis on kuidagi vaikne, aga mitte unine meeleolu mööda vilksatavad teeviidad suunavad mõtteid sellele, mis nende nelja päeva jooksul nähtud-kuuldud kogetud. Üks murdosa sellest jõudis neljas matkasaates teieni, lugupeetud kuulajad. Kohtumiseni sügisel õige valiku mängus.
