Looduse lemmikud. Tere, kui istuda näiteks tumedal suveõhtul mõne peegelsiledale järve kaldal, siis tundub küll, et suuremat looduse lemmikut ei ole, lihtsalt et olemas. Neid lemmikuid on Eestimaal pooleteise 1000 ringis ja erinevaid tüüpe veel pealegi. Eriti omapärasena tasub mainida vist karstijärve, mis vahel on ja siis jälle kaob. Teile teeme tiiru peale koos Uudo timm iga ja mina olen Haldi Normet-Saarna. No mis teeb Eesti järved omanäoliseks võrreldes muu maailma järvedega? Pööre, kui meil on kuskil poolteist 1000 või, või isegi rohkem siseveekogu seisuveekogu ehk siis laiemas tähenduses järve no siis on selge see, et nad kõik ei ole ühesugused ja ei järvede hulgas on siis tõesti nii vähe toitelisi järvi, kus elustik suhteliselt tagasihoidlikult esindatud ja, ja samas siis suuresti meie enda kaasabil. Ülirohketoitelised järved, mis siis tavatsetakse öelda, järved õitsevad ja seal on elustik hoopis teistsugune ja ümbrus samamoodi. Nii et kõigepealt võib-olla ma ütleks, et, et mis huvitavaks teeb, on see just see, et meil on väga Me suguseid järvi ja kui ühest järve tüübist isu otsa saab, siis me saame kõndida natukene maad edasi ja jõuda järgmise hoopis teistsuguse välimuse ja ümbrusega järveni. Nii et noh, inimene on kord nii, et ta tahab ikkagi vaheldust ja, ja vaheldus teeb elu rõõmsamaks. No hakkame siis uurima neid igasuguseid eri näoga järvi Eestimaapinnale. No võib-olla alustaks veidi üldisema ülevaatega järvedest, et jah, kui me otsime kirjandusest, et kui palju meil järvi on, siis esimese sellise järvede ülevaate see koostati kolmekümnendatel aastatel ja eestvedajaks oli siis Heinrich Riikoja. Ja, ja 34. aastal siis ilmus Eesti järvede nimestik ja sellest siis käsitleti dolla ühe verstalliste kaartide peal olevaid järvi ja neid saadi kokku kui sealt 1592. Nii et Eesti oli juba tol ajal 1000 järve maa ja nendest dislooduslikke järve oli 1000 302006. Me ju teame, et inimtegevuse käigus, kui me kaevame tiigi, ah, tekib kunstlik veekogu ja, ja kui me kaevame suurema augu, noh siis lõpuks mingil hetkel hakatakse seda suuremat tiiki juba ka järveks kutsuma või siis teine variant, kus kohas kuidas järved nagu tekivad inimtekkeliselt, on see, et et meie vooluvetele ehitatakse või on ehitatud aegade jooksul tamme ja selle tammi taha kujuneb siis praktiliselt seisva veega veekogu, mida siis ju tavaliselt ikka järveks kutsutakse. Nii et neid, neid Eesti järvi saab ühelt poolt jagada juba juba selle järgi, kas nad on looduslikud või nad on tehistekkelised ehk siis inimese kaasabil kujunenud. Ja neid siis jah, kolmekümnendatel aastatel loeti kokku kaartide pealt pooleteist 1000 jagu. Nüüd järgmine ülevaade tehti 1964. aastal Ilmar Kase eestvedamisel ja siis siis selle raamatu pealkirjaks sai Eesti NSV järvede nimestik. No selge see, et et enamus järvi, mis seal olid käsitletud, olid juba ka Eesti vabariigi ajal olemas ja kui me vaatame siis seda nimestikku, siis tegelikult see käsitleb ainult 1000 ühtsada 14 loodusliku järve. Ja nendest siis üle hektari suuruseid, looduslikke järve oli ainult 930 naist ei alla 1000. Jah, noh, vot siin on nüüd järgmine teema, et kui suur peab olema, järvetada, järveks lugeda ja kas Kaali järv, mis ei ole üldsegi üle hektari suur, kas ta on siis järv või ei ole järv. Noh, see on kõik kokkulepe, küsimused ja, ja noh, selge on see, et vähemalt looduslik järv Muist nimetavad teda Kaali meteoriidi kraatriks ja neil on samuti Kivi, kus meil on, loomulikult samuti õiges. Kui me räägime meteoriidikraatrist, siis me vaatame kogu selle ring vallige aga kui me räägime siis Kaali järvest, siis me räägime ainult sellest veesilmast, mis seal Noh, täiesti õige on mõlemad lähenemised ja lahkuma, nüüd tahame nagu tänast pilti saada, et kui palju meil siis praegu siseveekogusid on siis loomulikult on hea, et meil regulaarselt tehakse siis ülelende ja, ja kaardistatakse meie maastiku ja kui neid maa-ameti poolt koostatavas Eesti topograafilises andmekogus võtta üle hekk Tatari suurused seisuveekogud, siis me saame neid ligi kaks ja pool 1000. Ja noh, selge on see, et nendest paljud on hilistekkelised ehk siis meie inimese kätega või, või tegevuse tagajärjel tekkinud v kogud ja umbes 1300 kanti on siis looduslikke järvi meil. Looduse lemmikud. Nüüd, järvede arv jällegi nii nagu alati nende loodusobjektidega on see ole ajas püsiv suurus sest osa järvi kasvab kinni. Selle kinnikasvamise käigus, näiteks jaguneb suurem kunagine suurem järv mitmeks järveks, noh, üheks heaks näiteks on Viljandimaal Parike järv, mis enne oli üks suurjärvega hetkel kohe ma ei oskagi öelda, mitu tükki seal on, aga ma arvan, et üks, neli, neli, viis järve on seal üksteisest eraldunud vahepealt on mastumine toimunud ja siis on vahepeale maismaa saanud. Või siis või siis võtame mullutu suurjärve, mis enne oli suur üks veekogu. Praeguseks hetkeks on jäänud kaks peeglit, nii et vahepeal ei ole enam järve ja sellest tulenevalt siis muidugi on ka see, et kui me vaatame neid kõige-kõigemaid järvi nii nagu ikka tahetakse saada, et noh, mis on meil need kõige suuremad ja kõige väiksematest vastu ei hakka rääkima siis loomulikult Peipsi juba ainult see osagi niisiis Eesti haldusalasse jääb. See on meie kõige suurem siseveekogu ja suurem järv Võrtsjärv. Samamoodi, aga, aga kolmandal kohal on siis Narva veehoidla, mis juba tegelikult ei ole looduslik järv, vaid on juba tehistekkeline inimese mõjutusega. Ja kui me otsime riikoja nimekirjast, siis me ei leia seda Narva veehoidlate üldsegi sellepärast et tol ajal teda polnud olemas. Ta tekkis nõukogude ajal seoses Narva hüdroelektrijaama ehitamisega, nii et see järvede või üldse veekogudega toimuv numbriline nii tükiarvu poolest kui, kui ka pindalalised muutumisel, need on täiesti normaalsed nähtused ja noh, siis ei tasu imestada või eelkõige just tuleb hakata vaatama väga hoolikalt. Kui me kasutama erinevaid materjale ka internetist, et saada näiteks esimesed 20 suuremat eesti järve siis me võime leida internetist võib olla kümneid erinevaid järjestusi ja need, need kõik võivad olla isegi õiged, ainult et iga kord me peame vaatama, millise aja hetkel see niimoodi oli. Ja teine asi, mis neid neid veel nende järvedega segadust võib tekitada, on see, et järve pindala, mis on järve pindala ega selle määramisega ei ole ka kuigi lihtne, sest seda võib arvutada ka mitmet moodi. Üks võimalus on järve pindala arvutada tema kaldajoon arvestades ja teine ainult veepeegli pinda. Juhul kui on järvel ka saared, siis teinekord veepeegli pind jääb üsna väikseks, aga, aga kui me saartega kokku võtame, siis on, on hoopis teise arvuga tegemist. Aga kui saari ei ole, et siis, või nagu öeldakse, teha järve kaldale ringi peale ja siis miskitpidi selle järve pindala kätte. Jah, siis saab selle järve kaldajoont arvestades, mida nimetatakse siis teiselt poolt perimeetriks selle kaudu saame arvutada siis järve pindala, noh, praegusel ajal on muidugi see asi palju lihtsam, veel ei ole vaja kasutada ei kurbi meetreid ega midagi muud abivahendeid, vaid geoinfosüsteemides või arvutitarkvarad on klõpsates sellele konkreetsele objektile, ta ütleb kohe ära, et, et ahah, kui suur on selle pindala. Nii et hetkel on see asi lihtsam. Aga jällegi tuleb olla nii-öelda ettevaatlik ja vaadata, mille pindala võetakse kas siis ainult veeosa pindala või koos saartega. Ja noh, siit me võime ju välja tuua Ki nagu meie kõige saarte rohkemad väikejärved, kõige saarte rohkemaks järveks, Eestis on meil Endla järv, seal on koguni 34 saart ja Endla järv siis asub Endla soostikus, see on siis Jõgeva ja Järvamaa piirialadel. Nii et Endla järve saarte arv samamoodi on muutuv nähtus. Sest sest need saared on siis osaliselt ka ujuvsaared, sest jällegi tegemist on nagu tavapäraselt meil järved järjest enam sinna jõuab toitaineid ja ja selle läbi, siis hakkavad järved kinni kasvama ja nahkkinnikasvamise käigus siis madalamates kohtades juba hakkab tekkima selliseid, et kohti, kus võib-olla järve sisse tekib Saar ja, ja saare keskel on juba järgmine järv. Jah, ja kuidas, kuidas siis neid käsitleda kas ühe järvena või, või juba järv järve järves oleva saare järvena, noh, see on juba igaühe oma. Selliseid nähtusi, kus järve keskel on saar ja saare sees on omakorda järv, on Eestimaal ikka kohe leida või, või on siin väga üksikud harukordsed nähtused? Selliseid momente võib tulla, et just selliste madalate järvede puhul, kus siis kinnikasvamine käib üsna hoogsalt ja siis ongi, et kas see õitsik taimestikuga osa neid lugeda selle järve koosseisu või mitte, noh, sealt hakkab tulema, sest teinekord võib-olla seesama saarekese keskel olev järveke seotud tegelikult sealt pinnase alt selle suure järvega veel, aga, aga kord ei pruugi see olla nii, et noh, iga kõrtsis peaks hakkama seda täpsemalt ja lähemalt uurima, kuidas sellega on, kas need veed on ikka ühed veed või on need juba erinevad, iseasi on muidugi see tõesti on juhtumeid, kuskohas on selgelt näha, et erineva koostisega vesi lausa noh, siis on selge, et seal ühendust otseselt ei olnud. Aga peale Endla järve muidugi on ka teisi järvi, kus tsaari on küllalt palju ja noh, näiteks on ka siis rabades raba laugastikud ja teine kord siis laugastes on neid saarekese üsna palju ja vot kuna seal need saarekesed on hästi väiksed, siis nende arv võib küündida üsna üsna suureks. Nii on näiteks siis Raplamaal Keava raba, Ühes suures laukas 24 erinevad saarekest. Aga need saarekesed on ikkagi piisavalt suured, et isegi selles topograafilises andmekogus, nad on täiesti kaardistada vaad alad, nii et nii et mitte ainult ühe puuga või või mättage saareke ringi ujumas ja oma 20 ühesaarega ka on, on muidugi ka oluline paunküla veehoidla ja sealsed saared siis kui paunküla veehoidla tehti, siis see piirkond oli soine ala, aga selle soises alast läksid läbi uusid. Ja nüüd need, need saared ongi tooside kõrgemad osad Messis niimoodi ahelikuna seal paunküla veehoidlas praegu on ja noh, üle 10 saare ka Järvi, neid on üle 10 järve, teistel siis on, on juba vähem saari, aga, aga nii mõnegi puhul võib see saar olla nii suur, et ta on suurem kui järve veepeegli pindala. Nii et teinekord on niimoodi, et et ümber järve käies saame hästi suure järve, aga ka järve sees siis saar, mis moodustab sellest suurema osa. Noh, ütleme niimoodi, et see on üsna vaimukas nähtus, võime seda ka nii nimetada. Jah, aga need on just need osad siis mikspärast üks või teine järv, teisest erineb ja minnes iga uue järve juurde, me, me avastame täiesti uue situatsiooni uue maailma ja ta on kordumatu, nii et see teeb elu huvitavaks, jälle. No Eestimaa-järvestiku teeb siis mõistagi põnevaks ka see, et nende hulgas on piisavalt eri tüüpi veekogusid ja mida siis kujutavad endast näiteks need vähetoitelised järved. Jah, no nii nagu, nagu ikka neid loodusobjekte saab klassifitseerida või rühmitada ühte ja teist ja kolmandat tunnust viidi ja, ja üheks selliseks tuntumaks või laiemalt kasutatavaks meetodiks on siis hinnata järvede vee toitainete sisaldust ja selle järgi siis rühmitada järvi ja neid, kui me seda skaalat võtame, noh siis ühes otsas on siis sellised järved, mille vees on toitaineid, noh eelkõige vaadatakse siis toitaineid taimestiku seisukohalt, et milliseid toitaineid taimed oma kasvuks vajavad, on siis suhteliselt väikse või madala toitainete sisaldusega järved ja teises skaala otsas on siis ülirikkaliku või, või noh, lausa nii-öelda nagu kuhi oleks peal nendest toitainetest selle ja ei mahu sinna vee sisse enam ära. Vot selliseid järved ja nüüd vahepeal vahepeal on siis igasuguseid vaheastmeid ja oleneb neid sellest detailsusastmest, et võib jagada seal viieks kuueks 10-ks erinevaks vahetüübiks, aga ma arvan, et piirdume, selliste suuremate rühmitus tege. Ja kui me nüüd võtame vähetoitelised järved noh, ehk siis teaduslikus keeles olid troopilised järved, see tuleb siis kreeka keelest, et oligi, on vähe või väike ja ja troof, näe, ongi toitained või toit. Et siis teid iseloomustab just, on madal toitainete sisaldus ja üldjuhul on sellest tingitud selles järves või sellistes järvedes suhteliselt vähe taimestikku ja kui me neid neid vaatama, et millises keskkonnas need oliga troossed või siis vähetoitelised järved on, need on siis reeglina kas liivase põhjaga järved, ussiss, vesi on suhteliselt sügavalt läbipaistev. Seega sellised järved ahvatlevad nii-öelda ujuma minna ja noh, taimi ka ei ole, mis segaks ujumist. Ja vot siin on siin on tegelikult ka üks oht, et meie üldises elu kulgemises pähe toiteliste järvede osakaal pidevalt väheneb sest isegi meie seal ujumas käies ikka midagi meie kehalt jääb sinna järve ja lisaks siis noh, tuleb saastet ühelt või teiselt poolt jõgede või ojade eest. Nii et üldine tendents on see vähe toitelistest veekogudest on normaalne liikumine või loomulik liikumine järjest rohkemad hoiteliste järvede poole ja nüüd seetõttu, ega neid vähe toitelisi järvi meile eriti palju Eestis ka võtta ei ole. Noh näideteks võib tuua siin Põhja-Eesti poolt siis Viitna Pikkjärv näiteks, see on teada ju ka, et see järv on väga hea vee läbipaistvusega ja seetõttu kasutada võetakse näiteks seda järve allveeujumiseks ja seal võistluste korraldamiseks või siis teine selline Põhja-Kõrvemaale ja mahuste järv jällegi liivase põhjaga hästi hea läbipaistvusega järveke mida küll nõukogude ajal siis kasutati tankide veekindluse katsetamisel ja sõideti siis sõjamasinatega sinna sisse ja, ja vaadati, kas ikka sõdurid olid oma õhutuskorgid kõik kinni pannud või võilassid nad endale v sinna sinna masinasse sisse. Loomulikult sellised tegevused ei mõju siis järve tervisele kuigi hästi. Eriti kui seda tehakse pidevalt Jah, ja eriti, kuid tehakse pidevalt. Looduse lemmikud. Ma võin siis ka veel noh, ei palu valgejärv, see on siis Põlvamaal on selline pähe toiteline jäär ja üldiselt väga lähedane sellele grupile jällegi nüüd erinevatest vaatenurkadest lähenedes on siis poolhuumustoitelised järved nende puhul siis vesi ei ole nii hästi läbipaistev, vaid vaid omandab natukene kollakamata tooni just sellest huumusainetest tulenev alt ja aga, aga toitaineid on ikkagi vähe või see tähendab lämmastikku, fosforit, neid aineid on vähem ja sellesse rühma kuulub siis näiteks Uljaste järv on siis Lääne- ja Ida-Viru piirialadel ja siis Kurtna valge järg näiteks siis Ida-Virust. Ja nüüd kui me vaatame, et millised liigid siis seda järve tüüpi või neid järve tüüp iseloomustavad või on indikaatorite, eks siis seal kasvavad näiteks vesi, lobiilia sein, õrn taimekene, mis siis oma ladvameest välja ajab ja, ja siis pöörnade õitega seal õitseb. Või siis järv lahma rohi, mis on siis nende veekogude põhjas kasvav tegelikult üldsegi sõnajalgtaim. Nii et Need on siis sellised liigid, keda keda meil ei ole väga paljudest järvedest võtta, aga kui need liigid esinevad siis me võime olla kindlad, et need on väga heas seisus järved tegelikult. Ja noh, kui me vaatame, siis ka loomastiku, kui taimi on vähe, siis on üsna loogiline ka see, et et sellistes järvedes on ka loomi vähe ja sellistes järvedes näiteks elavad siis vesi kakandid, kes siis on vähilaadsed või siis või siis näiteks hiilgekiil nahk, hiilid on meil veekogudega seotud ja, ja erinevad kiililiigid ongi just sellise indikaatorliikideks, millises seisundis üks või teine v kogu sageli on. Ja noh, see hiilgekiil, kes on siis noh, umbes viis sentimeetreid kere pikkusega ja ja noh, kui neil seal 10 sentimeetrit tiibade pikkusega siis tema on siis just selliste vähedaitaliste järvedega seotud ja noh, siis on teine suur rühm jälle putukaid, kes siis ka on head, erinevad veekogude rühmade indikaatorite, eks on siis ühe päevikulised, kes on siis sellised putukad, kes valmikuna elavad tõesti ainult kas üks või paar päeva. Aga tema vastu seest elavad mitmeid aastaid. Ja noh, vahest siis suveõhtutel ühe päevikkalised lendavad nii nagu sääsed suruvad ja ahnel on. Need on kuskil sentimeetri paari sentimeetri pikkused tiivad ja iseloomulikuks tunnuseks on, et nende tagakehal on hästi pikad reeglina kolm sellist niiti. Ja siis selle järgi on hea ära tunda, et ahaa, tegemist on ühe päevikkalistega ja noh, siis siis Est vähe toitelistes järvedes on üks selline ühepäevik üldse liik nagu õrn päevik. Ja tema just elab siis sellistes järvedes. Kalamehed muidugi teavad väga hästi neid ühepäevikute vastseid, ka nad kasutavad neid kala toiduks. Nii et mõist Eesti looduse lemmikuid tuleb otsida järve põhjamudas. Ega seda köike oleneb sellest, mida endale lemmikuks valida. Aga loomulikult järved tõmbavad ju rikke kalale ja, ja noh, nende vähe toiteliste järvede puhul tuleb küll öelda, et nemad, eriti kalarikkad, ei ole kalalgi, pole seal suurt midagi süüa ja kui süüa ei saa, siis neid ka ei kasva ja, ja palju ei ole. Aga sellegipoolest. Ja kõikides veekogudes leiame me ahvenat ja vahel ka haugi ja kui on suuremad järved, siis, siis võib sellistes vähe toitelistes järvedes leida ka särge ja linaski. Roosärge ja kiiska. Ja selles osas seal võib vussi leotada, vahest ka lanti visata ja kui näkkab, siis siis on kõik korras. Selline oli siis tänane saade Eestimaa järvedest, aga me jätkame selle teemaga ka järgmises saates, nii et siis kuuleme, millistest järvedest. Noh, siis võtame natukene rohkema toitelised järved ette ja, ja jõuame lõpuks välja ka nende pärisrohke ja ülirohke toiteliste järvedeni ja vaatame, kuidas siis vastavalt toitainetele ka muutub nende elustik ja väljanägemine. Nii et sellisel vesi sel teemal läheb veel paar saadet edasi on tänase tegid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna. Ja siinkohal suur tänu teile, Estra Kink ja Kalju lainelo, kes te meile eelmise roostikuteemalise saate peale ka vahvaid fotosid saatsite. Need on üleval meie looduse lemmikute kodulehel Kuulmiseni nädala pärast. Looduse lemmikud.
