Mõningatel kaitsealadel võib jahti pidada mõnedel ei  või nii kuidas eeskiri on sätestanud või? Kirja ta pandud. Reeglina Eesti kaitsealadel peetakse jahti. Tihti nimetatakse ulukite arvuks reguleerimiseks  mis oma olemuselt on jaht. Ka jahikorraldusel on kaitsealadel jahipidamine mitte seotud  tulukite kaitse korraldamisega enamasti vaid ikkagi ainult jahipidamisega. Et kui me kütiksime Kaitsealadel. Vaid Eestile mitteomaseid liike nagu kährik  ja mink näiteks siis ma arvan, et oleks meil tegemist ühe  bioteenilise võttega, mida peaks tegema ja  mis on äärmiselt vajalik ka kaitsealadel  sest need liigid ei ole Eestile omase. Ja, ja nende arvukuse piiramine kaitsealadel oleks otstarbekas. Kuid kui me räägime liikidest, mis Eestil on omased nagu  hunt ja, ja ilves ja karu ja sõralised ja  nii edasi Siis ilmselt nende. Tõsine küttimine kaitsealadel on. On minu arusaamisel vale. Eriti kui seda tehakse nii nagu seda tänapäeval tehakse Mina võin rääkida meiega. Looduskaitsealast Nigula looduskaitsealast  ja ega ta siin nii väga turvaline ei ole,  sest et kaitseala keskuse või südame moodustab soostik  ja selle ääre metsaalad ja, ja loomad on koondunud  aktiivjahiperioodidel ikkagi kaitsealale,  ju nad siis on sealt tava tavametsast välja löödud. Ja, ja praegu me näeme, et siin selja tagagi on küllalt  hästi jahimehed varustanud loomad toiduga kaitseala piiril  vahetus läheduses ja siia tulles toitu võib ta väga kergelt  siit kuuli saada. Ja tema jaoks on see traagika, sest et tavaliselt siiski see  loom hukkub, on ta siis kas kohe või, või mõne mõne mõne  päeva pärast. Ja selliseid peibutisi on siis Nigula looduskaitseala ümbrus  küllalt palju pandud sest iga hinna eest tuleb see loom kätte. Siit metsast meie kaitseala piir jookseb üpris üpris pikka  maad mööda teid ja ja tee on juba ei, kellegi maa tähendab  selles suhtes, et jahimehel on seal õigus liikuda oma  relvaga ja kui jahiluuret tehakse, siis on  ka kombeks, et see jahiluure läheb väga kergelt,  et üle hiilimisjahiks. See tähendab seda, et kui looma ikkagi põllu peal nähakse,  siis teda ka lastakse, seal tullakse küll autost välja,  ühtegi seadust tegelikult nagu ei rikuta. Ja. Pärast ei tõesta keegi, kummal pool see loom parasjagu oli,  sest et, et võib-olla lask tehti kaitseala pool  ja loom kukuki kaitseala poole peale. Kuid, kuid. Kui me hakkame seda vaidlustama, siis noh,  lumega on muidugi jälgede järgi näha, aga hakkame seda vaidlustama,  mis nad ütlevad, et nad lasid ikkagi oma maa peal  ja haavatud loom jooksis kaitsealale ja nad ei küsinud  selleks luba, lihtsalt et mõnisada meeter üle piiri,  et noh, mis siis sellest noh, siin naljaviluks on jahimehed  ise ütlen, et nemad peavad jahti lavakindas kuni siilini. Noh, ma arvan, et, et umbes nii see asi on ka,  et, et ega siin eriti valita, mida siin lastakse,  noh, tavaliselt on paberid ikkagi korras. Nüüd kitsejaht peaks olema küll keelatud,  aga eks teda ka võetakse. Õnneks röövuluk on kindlasti praegugi siga käib  ja muidugi nagu me oleme ka lugenud, et praegusel talvisel  ajal püütakse peale põdrajahi lõppu Saaremaal lasta ühte trofeepõtra. Minu arust see on ka lubamatu, sest kui jahi aeg on läbi,  siis ikkagi trofeelooma ka lasta ei tohiks. Te arv on tõsiselt vähenenud. Ja üks põhjus võib olla ka siin see, et näiteks mets  ja et lastakse ära. Vanaloomad tähendab emised ja, ja kuldidki,  kes kaitseksid siis karja huntide või ükskõik  kelle eest, kes on targemad, viiksid need kesikud  ja põrsad siis ohutsoonist välja. Aga kui nad põrsa ja, ja kesikud jäävad oma pead,  siis nad on nii jahimeestele kerge saak kui  ka huntidele ja ka hulkuvatele kartele. Eesti jahiseaduses ongi nii, et, et, et see kütiluba  mis antakse välja, see on see meie kutsume seda roheliseks lipakaks. Nii ta tegelikult on, see tähendab, kirjutatakse päeva  alguses luba lahti ja see annab mulle õiguse liikuda relvaga  ja oma jahi alal rahuliku südamega, ükskõik  mida ma siis seal parasjagu teen. Ja, ja, ja kui mul see luba on lahti, siis tegelikult ta  võib jahti pidada ja me juba ei tõestas,  kas ta pidas seal jahti või seda ei olegi vaja tõestada,  tähendab et kas ta peab seal jahti nüüd seale kitsele  või ta peab rebasele see täiesti ükskõik,  juba siis see loom, mis ette jääb, noh, see on juba iga mehe  südametunnistuse asi, mida ta laseb. Uue järelevalveseadusega on siis praegu selline dramaatiline  olukord meie jaoks, et kaitseala väljaspool me enam  kontrollida ei tohi ja meil ei ole selleks juriidilist õigust. Ja kaitseala enda territooriumil on veel väga suured  pädevused antud, aga mina näen seda, et,  et kui näiteks ka Pärnumaal inspektsioonis praegu momendil  töötab ainult Kolm inimest, politsei minu arust ei ole ette valmistatud  selleks tööks ja kahjuks ka keskkonnainspektsiooni  inspektsiooni inspektorid praegu tegelevad ainult  metsaraiega siis jaht ja, ja muud asjad on täiesti unarusse jäänud. Ja siin kaitseala kahjuks on küll nii et,  et võib öelda, et talvisel perioodil ja jahiperioodil jumala  iga päev sõidetakse vähemalt kaitseala tiir mingi grupi  poolt peale ja noh, loomulikult ka siis midagi lastakse,  sest et jutu järgi küll ei lasta, aga kui meie seda autot kontrollime,  on alati, kui midagi lastud. Ja noh, ma kahtlen, et, et kõik see asi tegelikult paberile jõuab,  mida lastakse praegu iga iga iga mees, kes soovib,  tegelikult saaks selle relva endale kätte  ja nad enamasti nii ka on ja, ja kui siin ütleme,  et ka pühapäeva jahimehed kasutavad vintraudsed,  siis teistel on kõigil vintroodsed, relvad käes,  peale kaua kasutatakse mobiiltelefonide side,  mis on küllalt hea siiski Eesti territooriumil juba  raadiosaatjad sinna juurde ja küllalt head masinad. Ja see lubab liikuda noh, iga ilmaga ja igas olukorras  ja muidugi ka väga kiirelt loomadele jõudu,  kui, kui midagi kuskil avastatakse, kasvõi et jälg siit  läheb siis juba üheksa kilomeetri pealt võib öelda pärast,  et näed, siit on ka jälle üle läinud. Eet vahendid on ülihead. Ja, ja see muidugi tõhustab tegelikult lasta te loomade arvu  suurenemist päris tõsiselt. Siin me nüüd näeme, et, et tegemist on selle Moodsama jahiviisi võimalusega, et, et ei pea enam mitte  minema metsa, ei suuskadega jalgsi, ei pea aju tegema,  vaid et siin saab noh, varitsusjahti või hiilimisjahti  või kuidas seda keegi tahab nimetada. Noh, siin on võimalik varitsusjahti väga hästi pidada  ja ka hiilimisjaht ka muidugi üldiselt sõidetakse siit  autodega mööda ja vähemalt, kui siin loom peal on,  siis ta ka siin maha lastakse. Ja, ja need on tekitatud nendest soolakutest ja,  ja ka siin eespool on veel seasöödakohti. Et, et on tekitatud ring, et ei peaks tühjalt sõitma edasi-tagasi,  vaid et saaks kohe ühe ringiga ja väga palju  siis korraga kätte. Ja nende soolakute vahel on ka siin suhteliselt väikesed jäetud. Et tõenäosus oleks küllalt suur, et ma selle kütusekuluga  minimaalse kütusekuluga ikka midagi maha  ka saan, sest et noh, eks kütus maksab ka midagi. Pärnumaal konkreetselt on tegemist röövulukimajandusega,  vähemalt minu hinnangul küll, sest röövulukite arv on  Pärnumaal äärmiselt kõrge. Kui võtta arvesse ametlikke loendusi, siis, Hunti on vähemalt 40 isendit, mis on ikkagi väga kõrge arv. Meil on päris palju karu, ligikaudu kümmekond karu. Ligikaudu paarsada ilvest, mida on oluliselt rohkem kui jahimajanduslikult,  peaks siin olema. Ja enamus nendest trofeedest, mis lastakse ilvese hundi  puhul on medalitrofeed. See näitab meie röövulukite väga head seisu. Samas sõraliste. Metskitse arv võiks olla ligikaudu 10 korda kõrgem,  kui ta praegu on. Ja mets ja arvukus mitu korda kõrgem, kui ta praegu on. Ja ilmselt oleks see kasulik ka jahimeestele. Paraku on röövulukite küttimine üpris tülikas  ja Eriti hundi küttimine, kallis ettevõtmine. Lihtsam on lasta metsiga. Ja liha koju viia hunt ju süüa ei kõlba. Ja sellepärast ma ei nimeta seda või, või ma ei saa head  hinnangut anda. Jahinduse praegusele korraldusele, aga see ei ole ainuüksi  Pärnumaa probleem. See. Jahiuluki väärtustamine ja jahimajanduslik. Majandusliku tegevuse nii-öelda ümberkorraldamine ilmselt  võtab veel aega. Minu arust tuleks Eestis üldse vist kõigepealt arus alustada,  ühe väga lihtsa asjaga tuleks lõplikult selgeks teha,  kui palju meil midagi on ja need mitte laest võtta  ja need numbrid ja kirjutada need üles vaid ikkagi,  reaalselt eksisteerivad loomad ka kirja panna,  kui me iga aasta kirjutame siin näiteks meie enda juures  siin kirjutab iga sektsiooni ja selts, kes siin kõrval on,  kirjutab omale, näiteks tean seitse hunti  ja kui ma ühe päeva jälitasin neid hunte sellesama autoga  siis see liikus, see hundikari liikus läbi kuuest. Jahirendipiirkonnast ja kõik panid selle kirja see seitse  nüüd korrutame selle kuuega ja vaadake, mis aru me saame,  loomulikult siis on meil hunte palju. Nii et, et seda, et sama võib-olla seaga ja,  ja põdraga, et ikkagi reaalset arvu praktiliselt vist ei tea. Ja mina undist ei näe probleemi, tähendab küll sellel alal  siin võiks rahulikult olla mitte nii, nagu on Eestis välja  pakutud 15 tundi ja siis me hakkasime siin omavahel naerma  ja ükskord töötajatega, et noh, siis võib-olla Saaremaal on  pool hunti ja Pärnumaal ka pool hunti ja  nii ei saa hunt rääkida, huntidest tuleb rääkida  ka mitte isenditega, vaid tuleb rääkida ikkagi karjadega. Ja kui suured need karjad on, see tuleb juba optimaalselt  kindlaks määrata, kas ta on siis nelja-viie pealine kari  või on ta siis kümnepealine kari ja kui palju neid karju  siin Eestimaal siis olema peab kaks, kolm,  neli või viis, noh, selle üle võime me vaielda. Aga mitte seda, et, et, et, et et ühes maakonnas on,  mul on kolm hunti, me peame need kolm maha laskma ja,  ja, ja et noh, et, et teises maakonnas on kaks hunti,  et seal jätame ühe ellu, et üksikut hunti pole mõtet ellu jätta,  sest me teame ka väga hästi, et, et koerad ei ole suutelised  üksinda toitu hankima vabas looduses ei ole  ka hunt üksinda võimeline endale talvisel perioodil vähemalt  küll toitu hankima. Ja kui me jätame üks-kaks tükki lellu ka nende noh,  toidubaasi, et tegelikult hävitame selle liigi on ju aeg olnud,  kus Eestis hulti pole olnud. Ja ega siis on, see ei ole jahimeeste hulgas  ka saladused. Eestis eristatakse kahte tüüpi hunte. Ühed on siis Eesti hundid, kes lipuringis eriti püsida ei taha. Ja teine on siis see Venemaalt tulnud üle Peipsi tulnud hunt  püsib ideaalselt lipuringis, neid kutsutakse  ka lollikesteks ja need lastakse ka ära. Ja noh, konkreetselt meile kaitsealal on üks emahunt,  me kutsume seda alfa emaks, kes hoiab siis karja. Ja nüüd mina tean seda hunti, mis ta on liikunud siin üheksa aastat,  kedagi keegi teda maha lasknud veel õnneks vist ei ole. Ja järeltulijad on siin küll suvel küll küll talvel lastud,  aga, aga see alfa ema on ka nii palju tark,  et, et ta kunagi karjaga koos ei öövi, ta on kindlasti eemal ja,  ja lipuringidesse ta pidama lihtsalt ei jää  ja toob ka karja sealt välja. No siin on nüüd näha siis, et jahimehed on jätnud endast  ka meile väikese mälestuse. Noh, meil ka tööd oleks ja leiba jätkuks,  et on antud siis üks kardetsipauk, see on nüüd  siis vanem, siit on ka veel läbi lastud,  siin on täitsa puruks ja siit ülevalt on  siis üks kuulipauk, see peaks olema nüüd  selle aastane. No tavaliselt nad jätavad endast selliseid jälgi,  kuna teil on õnnestunud ikkagi käia jälle sellisel keelatud  alal kuhu tegelikult nad relvaga ei tohiks tulla. Kindlasti tuleb välja valida alad just nimelt suuremad kaitsealad,  kus. Jahipidamine peaks olema lubatud küll ainult erandjuhul. Ja ja kui siis nendele Nendele kährikule ja, ja mingile, ja võib-olla  siis mingitel väga reglementeeritud juhtudel  ka siis suur-suur kiskjatele kui nad muutuvad ohtlikuks. Ümbrusele või on neil mingisugused murdmise kalduvused tekkinud? Me peame leidma need võimalused nendele rahu anda kõigile ulukitele. Aga? Ilmselt ei ole võimalik jahimajandus tegevust välja jätta,  kõiki kaitsealasid päris turvalist paika. Ikka Pärnumaal ulukile ei ole vähemalt. Senini kuni jahinduse korraldus ja metsade majandamine  ka kaitsealadel toimib. Nii nagu ta täna toimub Niisugune võsa kohal kõrguva kuivanud rao  või kadakaladvas nagu vahipostil istuv punakaspruuni seljaga  linnuke võiks olla punaselg õgi. See okastraadi otsa lükatud sisalik siin aga annab juba  kindlat tunnistust, et lähikonnas on selle linnu jahialad. Punasel kõgijal on nimelt komme oma jahisaaki niimoodi säilitada. Ja, ja see linnuke on tõepoolest võimeline jahtima niisuguse  sisaliku suuruse ja veel suuremaidki olevusi. Oma saagi surub ta mõne orgi otsa või näiteks okastraadi kidaotsa,  nagu siin. Punasel kõgija ei ole meil haruldane, nii et igaüks,  kel huvi ja tähelepanelikkust saab nende elu jälgida. Linnupaar on koos. Ema kaob kadakapõõsasse, isa saadab teda. Ilmselt on tegemist pesa a. Punase kõgijad peidavad kiivalt oma pesa. Liigse tülitamise puhul võivad nad sellega isegi küll jätta. Nii et ettevaatust. Tavaliselt hoiavad need linnud inimese elamisest kõrvale. Juhtub aga ka erandeid. See punasel kõgi on lausa inimelamu juures elektritraadil valvepostil. Kas ta tõepoolest peab siin jahti? Või valvab hoopiski oma pesa? Pesa on nii ebahariliku koha peal, et ei tahaks nagu uskudagi. Aga pea, see on. Punasel kõgi ja pesa võib olla keskmiselt kuni kuus poega. Palju neid siin selles pesas on, võime vaid oletada. Juba see, et me neid filmida saame, on ju omamoodi ime. Nii väikseid poegi toidetakse praegu veel putukatega. Hiljem aga läheb kõik käiku, millest jõud ainult üle käib. Vanalinnud neelavad väikeste poegade roepallid alla. Nii muide toimivad esialgu mitmed teisedki linnud. Nagu ise näete, toidavad ja hoolitsevad mõlemad vanalinnud  nüüd juba mõlemad poegade eest. Kuigi esialgu tegi seda ainult emalind. Sellel paaril vedas. Nad juhtusid oma erandliku pesaga inimeste juurde  kes kõigest hingest püüavad teha kõik, et nende elus laabuks  asjad normaalselt. Niisuguseid erandeid juhtub looduses ikka,  et mõni isend käitub hoopis teistmoodi kui kõik ülejäänud  tema liigikaaslased. Mina näen esimest korda väänkaela baari kes pesitsemiseks on  valinud elektriposti lausa inimese elamu juures. See post on millegipärast meeldinud ka väänkaela  lähisugulasele rähnile. Kelle varem taotud süvendit siin pesaks kasutataksegi  väänkaelad asustavad meelsasti ka pesakaste Kui õnnestub lähemalt vaadata On see tagasihoidlik lind imepäraselt kaunis Nagu kõik looduses
