Oh, no vaata, see on täiega vinge koht, sellega oleme  kindlalt filmi sisse ja see väga lahe. Kohe kui filmi valmis saame, peame seda plakati üles panema  ja siis kõik inimesed näevad, mida me kogu suve tegime. Ma arvan, et väga palju rahvast Mis teie siin nikerdate õues ilus ilm, teeme filmi. Kas ma võin ka natuke vaadata, see ei ole veel valmis. Natuke vaid ikka. No no ja ma seda nüüd ikka vaadata, see pole nüüd nagu  täitsa valmis, aga sellega ma olen juba kõige kaugemale jõudnud. See on nagu udune natukene või see mingi,  võtan mingi kaltsu. Ei, ei, ei. See oli minu enda viga, oleks kaameraga natuke  nii kohe, aga no see pole veel päris valmis ka. See käib asja juurde, ühesõnaga, ja. Õhtuks on meil see kõik valmis ja siis tuleb väga palju  rahvast seda vaatama. Mets on mõnus ja võsa. Va soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas, va paal on mu  ja moodne. No, mis see teil on, aa, ei, see on seekord,  kui me käisime tuule juures ja ta rääkis meil hästi palju lindudest. Ja vanaema, kas sa seda teadsid, et lindude välimuse järgi  saab öelda, kus nad elavad või mis nad söövad? Ei teadnud, see on küll huvitav. Lihtsalt selle järgi, et sa vaatad, kui suur lind on,  on, on võimalik juba üht-teist oletada tema eluviisi kohta. Näiteks kui lind on väga suur nagu jaana,  lind või nandu, siis, siis ta siis on näiteks selge,  et ta ei jaksa lennata, tal on liiga raske kere ja,  ja seda ei ole võimalik õhku tõsta. Näiteks Eesti kõige suurem linn on kümnokluik ja,  ja tema puhul on ka näha, et tal on ikka väga raske lendu tõusta,  et kui ta proovib lendu tõusta, siis ta niimoodi jookseb  mööda vett ja laperdab oma tiibadega, see selline väga  kohmakas ja naljakas välja. Ja ja suuruse kohta saab jälle saab veel seda järeldada,  et et kui palju teisi linde peab või teisi teisi loomi,  peab üks. Üks lind kartma, et kui ta on väga suur,  siis on selge, et tal on vähe vaenlasi. Aga kui ta on väga väike, siis on ta igaühele paras nokatäis  või paras paras lõuatäis. Kas sina teadsid, et neil lindudel, kes kasvatavad oma poegi üheskoos,  on ema ja isa lind ühesuguse välja? Kui poegi kasvatab ainult emalind, siis on isalind  tavaliselt uhke ja värvikirev. Ma pole kunagi mõelnud, et varesed kasvatavad oma poegi koos  ja partidel kasvatab ainult ema. Edaspidi ma siis katsu nende asjadega tähelepanelikum olla. Me vaata panema, kus me veel käisime, tühjas sealaudas. Ei, see pole tühi sealaut, see oli 30 miljonit looma. No ma ei näe siin ühtegi looma. No aga vaata siia. Tere tulemast siis meie farmi. Aga siin me neid oma hoolealuseid peame. Siin on ainult peenra toas nagu sünnikuunnikud,  nende sees nad toimetavadki elavad. No ma arvan, et sa võid neile ära öelda,  keda sa pead, ega nad vist ära ei arva. Meie peame vihmausse Just aga sõnnikuusse täpsemalt söövad sõnnikut. Aga farmis on ju? Ikkagi tehakse süüa, aga, aga vihmaussile,  kas sa sööd siis vihmausse? Ei limassid, lähed kalameestele ja loomadele,  söögiks ja sõnnikust, teeme me peohuumust,  mis läheb lillepotti ja aiamaale. Ma mõtlesin kohe välja, kuidas Veiko elu veel lihtsamaks teha. Igale lehmale võiks vihmaussi täis käru külge rakendada,  siis saaks veel kiiremini biohoomust toota. Aga Veiko loitis selle mõtte maha. Hannes kuule. Kuule ole meheks, tule aita mul vihma kasti ehitada. Nonii kast on valmis. Aga ussid? Neid mul sulle küll garaažist võtta ei ole,  neid pidi ise korjama. Hoolitse nendest korralikult, anna neile süüa. Öösel pimedal ajal hoia kogu aeg kaas kinni,  muidu ronivad välja. Toon sulle ka. Kui me kalale lähme, järgmine kord koos,  siis on ussid sinu poolt. Aga? See ongi see naljakas kast, mis meil siin kööginurgas seisis  ja mille sa onu Hannese juurde unustasid. Ei, aga me vaatame, käisime loomaaias ka loomaaias. Loomaaias on kõik lapsed käinud, aga seal,  kus meie käisime, pole sina kindlasti käinud  ja sinna päevasel ainult tuntud filmitegijad. Siin siis elavad meie pruunlased, võime sind sisse minna  ja siia panna. Harjas vöölastele maitses meie meisterdatud hõrkeine väga  ja ükski neist ei kurtnud, et kokk on algaja. Miks me pidime kummikud jalga panema sellepärast et nüüd me  lähme koristama puure sest loomadele saime enne süüa antud  ning nüüd võtame käru ja lähme koristama. Käru, käru, just suur käru. Nüüd teeme need suur suured raud, uksed lahti. Käru ja suur käru võid selle suure käru võtta. Võin su kaamerat hoida suure uksed ja karutase sinna sisse. Ja. Ninasarviku puuri puhastades oli mul täitsa hea meel,  et mul kodus ühtegi nii suurt looma pole. Nüüd tundub Hamsveripuuri puhastamine lausa käkitegu. No see loomaaed on küll üks tore koht, linnas ju loomi pole,  kus see linnainimene muidu neid loomi näeb,  linnas loomi ei ole, linna sees mets, loomi ei ole,  ka alguses ei uskunud, aga Rauno ja Oliver näitas meile  keset linna rebase urgu. Näita mulle ka, vaatasin. No siin see rebane elaski Vaata, siin on üks auk, mida sealt poolt võib-olla ei ole  väga näha. Seal ta elas, seal oli või pesa,  siin on suve veel näha lindudest, mis nad söönud on. Ja noh, ega rebasel on ükskõik, see on politsei vaja  või piimapood või kivihunnik. Paised, selline urumoodi koht on, kus saab varju pugeda  ja see on hea turvaline olla. Kus ta nüüd läks? Rebastel on kurgu vaja ainult siis, kui väiksed rebased on  alles väikesed või kui nad on niisugused väiksed rebasepojad,  nüüd on nad juba suuremad ja enam murrus ei ela. Mõned loomad elavad terve oma elu linnas  ja ei käi kunagi maalNad. Saavad rõõmsalt kõik oma toimetused linnas tehtud. Mõned loomad elavad maal, aga käivad linnas endale toitu otsimas. Linnas on seda kergem kätte saada. Mõned loomad hoiavad aga linnast eemale ja ei oska linnas  kohe üldse midagi peale hakata. Aga linnas on tegelikult ka selliseid loomasid,  kes ei saagi võib-olla aru, et nad linnas elavad kelle,  kes ei ole siia tulnud, sellepärast et neil on siin rohkem  süüa või või sellepärast, et nad kuidagi inimestel ligi tõmbaks. Kes nagu kõik saavad aru ja kas on maa või linn Noh, näiteks linnad, kus on mõni järv või,  või suurem veekogu või jõgi voolab läbi,  seal elab ju ilmselt terve hulk kalasid. Ega nendel kaladel ei ole ju erilist vahet,  et kas see jõgi voolab läbi linna või ei voola,  et nad ei pruugi sellest üldse arugi saada. No kaladel on vist tõesti üsna ükskõik, kas nad on maal  või linnas. Ega nendest suurt aru ka ei saa, nad ju räägivad  nii vähe. Aga kui vanaema kaladele peale vaadates sa saad  juba nende kohta päris palju teada jaa, turul on alati  hinnasilt juures ja nimi, kala nimi on juures  ja ma saan alati aru, mis kala see. Ma oskan isegi turult ostetud kala kohta öelda,  et kui vana ta on. See on küll huvitav, järgmine kord ma võtan su turule kaasa,  aga näe, vaata, kuidas me seda õppisime. No aga kus sa tead, et see väike kala, mis sotol käes on,  et see on näiteks kolmeaastane, et miks ta ei võiks olla  näiteks väikest kasvu, kuueaastane kala Kaladega on niimoodi nagu puudegagi, et puudel lõikad puu maha,  seal on aastarõngad. Sellepärast, et puukasv on talvel ja suvel erineva kiirusega. Ja kalal on täpselt samamoodi. Ainult et kalandus, soomused. Kala kasvab suvel kiiremini ja talvel aeglasemalt. Ja siis teadlased võtavad kalasoomuse, panevad  selle mikroskoobi alla ja siin on näha kasvurõngad. Täpselt täpselt nagu puu täpselt nagu puude äge. See kanal Näiteks on suuruse poolest sobilik võib-olla seitsme kaheksa  aastasele latikale ja kui ma võtan siit selle soomuse Ja loen need rõngad ära ja siin tuleb 10 rõngast,  et ta on 10 aastane, siis ta tegelikult on oma 10 aasta  kohta suhteliselt väike. Kui ma loen need rõngad ära ja ma saan teada,  et see latikas on viie aastane, siis ma mõtlen,  et vau, et küll see latikas on oma viie aasta kohta alles  suureks kasvanud. Järelikult tal on siin väga hea elada, tal on palju toitu  ja tal on siin kõik hästi. Ja kujutage ette, Randelil olid teises toas täiesti põrandaalused,  kalad. Me ei julgenud alguses hästi selle klaasi peal käiagi,  et äkki kukume sisse. Aga Randel ütles, et söakvaarium ongi selline,  mille peal on hea kalu uurida. Miks see Vanessa siin seda kompostihunnikut kastab? Isegi välismaa loodusfilmides ei kasta keegi kompostihunnikut. No see tõi vist natuke halvasti välja ja me üritasime ise  äikest teha, aga mis üldse väikse moodi välja? Ja, aga sellest me saime teada, kuidas äike päriselt tekib. No vaatame siis Ma saan aru, et seal taevas tekib see äikesepilv,  aga kuidas see välk ja see mürin sinna sisse saavad? Selleks on siis oluline see, et seal tekiks elektri  elektrilaengud ja, ja niisugune elektriväli,  millest siis hiljem hakkab see välk tekkima  ja seal elektrilaengute tekkel ongi just oluline see  veepiiskade ja jääkristallide esinemine äikesepilve  erinevates osades. Et veepiisad üldiselt. Armastavad niisugust miinusmärgiga elektrilaengut,  samal ajal kui jääkristallid pigem siis saavad plussmärgiga  elektrilaengu ja siis need plussmärgiga kergemad jääkristallid,  need siis ka aetakse sinna äikese pilve tippu,  tekib niisugune suur plusslaenguga pilve osa  ja need raskemad veepiisad need siis pilve alumises osas  koonduvad ja tekib selline miinuslaenguga pilve osa  ja nende vahel siis kujunebki elektri. Meetri väli ja ja võivad tekkida välgud. Äikese korral ei tohi minna suure üksiku puu alla varju. Kui oled lagedal väljal. Ära seisa püsti, vaid püsi madalal. Kui võimalik, ühenda vooluvõrgust lahti kõik elektri seadmed,  isegi telefon ja ruuter. Kui vähegi saad, mine tuppa või autosse varju. Äikese käes kepsutamine võib olla väga ohtlik. Aga kas sa siis täna ei oskagi meile öelda,  et kuskohast äikest leiab? Jah, niimoodi täiesti täpselt, et nüüd selles,  selles kohas ja sellel kellaajal, et nii täpselt ei,  ei osata. Tänapäeval jah, veel prognoosida. Aga siis, kui mina suureks saan, siis saab juba kindlasti ennustada,  et näiteks kell 12 36 on vanaema aias kompostikasti kõrval  oodata kõva müristamist. No vot sellisest ilmaennustusest oleks küll abi. Aga no lisaks võiks veel olla, et iga porgandi peenra kohta  ja võsõstrapõõsa kohta, et kuidas seal selle äiksega lugu on,  tead, vanaema, ma luban, et kui ma suureks saan,  siis ma hakkan kindlasti ilmateadlaseks. Siis sa saad iga päev täpse ilmaennustuse. No see oleks ilus. Siis sul on mingi kärbe siin ekraani peal  või kärbsed ei tohiks enam olla ju nii hea pilt pettis ära,  et see on sipelgas. Vanaema, kas te seda teadsite, kui kõik maailma loomad ära kaaluda,  siis veerand neist on sipelgad. Ei teadnud. Kui palju neid üldse maailmas kokku on kokku,  minu teada on maailmas kuni 20000 erinevat liiki. Siiski nad kõik pole veel avastatud ja see on suuresti oletuslik,  ehk siis me täpselt ei tea, kui palju neid on,  aga umbes 20000 liigi ümber võiks neid olla. Ja ja kui teadlased on arvutanud, et kui kõik sipelgaliigid  kõik sipelgaisendit kokku panna ühte punti ühte hunnikusse  ja nad ära kaaluda siis nad moodustasid kõikidest loomadest  kõikide loomade kaalust umbes 15 kuni 25 protsenti,  mis on ikka tohutult palju. Kas see pesa on see samasugune, selline segadus lihtsalt okaste? Ei ole, kui nüüd tuleks suur karu pruunkaru  ja võtaksid sahmaka teeks pesa pooleks siis me näeksime siin  pesa sees erinevaid kambreid ja tunneleid. Ja, ja tegelikult see pesa ulatub isegi maa alla välja,  nii et kõik pesa ei olegi tegelikult maa peal. Kõige sügavamates kambrites on sipelgakuninganna. Tema on see kõige tähtsam tegelane, kes muneb mune  millest kõik siis ülejäänud sipelga sipelgad alguse saavad. Ja sipelgakuninganna eest hoolitsevad noortöösipelgad  ehk ammsipelgad. Nemad toidavad kuningannad ja nemad toidavad vastseid ka. Ja siis neile järgnevad veel sisetöö, sipelgad,  nemad on siis natuke edasi arenenud juba natuke vanemad  ja nemad tegelevad siis kõikide sisetöödega,  mis kuhilas toimuvad. Ja kui nad veel vanemaks saavad, siis saavad neist  töölissipelgad need päris töölis sipelgad,  kes hakkavad igal pool siis metsa all käima ja,  ja saaki ja toitu koju tooma. Kas sulle jäi meelde, kes kõik sipelgapesas elavad? No see on küll uskumatu, et neid sipelgaid  nii palju on. Mul teinekord tulevad ahjupuudega ka mõned siia. Mul tuli meelde, filmisime ju puid, ka, näite talle loota. Puu kõrguse mõõtmiseks üks teine aparaat näete. Kuule, aga see on ju nii väike. See on väike, hästi tark masin. Sellega mõõdetakse gi metsas puude kõrguseid. Me nimetame seda kõrguse mõõtjaks ja sellega tehakse niimoodi,  et vaadatakse puu otsa. Ja siis saab siit ühe numbri. Ja siis teine asi, mis mul on, on selline,  siin on nagu joonlaud peal, näete. Aga seda nimetatakse siis klupiks. Ja siis sellega saab puude jämedust mõõta. Mine mõõda selle puu jämedus ära, näiteks seal. Kolm, kolm. 33. Jah, näed, nii lihtne see ongi. Mõõdab niimoodi jah, aga, aga selleks, et saada teada,  kui jämedad puud metsas on. Siis tuleb mõõta palju puid. Ja siis tuleb sealt nende pealt siis nagu keskmine keskmise  puu jämedus, et kui sa ühe mõõdad, sellest on vähe tolku. Aga kui ma metsas käies korjan endale koju,  käbisid kaasa, kas ma sealt seal olevatest seemnetest saan  ka endale oma metsa istutada? Jah, muidugi saad selles mõttes, et võtad,  aga käbid metsast kaasa, võtad sealt seemned välja,  paned potti ja hakkad kasvatama. Alguses on nad nii pisikesed, neid on siis on veel  või natuke suuremad ja lõpuks on üsna suured  ja siis võid nad sealt potist välja võtta. Terviseks ja kuskile mujale istutada, kus nad  siis kasvada saaksid? Aga niisama endale kodus kasvatada jõulukuuse jõuludeks ei  jõua ju. Jah, sa pead olema üsna kannatlik selle aasta jõuludeks,  tõesti ei jõua. Noh, oleneb, kui suurt kuuske sa tahad, aga kui sa tahad  niisugust paarimeetrist kuuske, siis ma arvan,  pead ootama umbes võib-olla kuus, seitse aastat,  kui sa seda väga hoolega oled kasvatanud  ja poputanud seda puud, et siis ta on niisugune paras kõrge sul. Kui sa paned kuuse seemnest kasvama, siis korraliku jõulupuu  saad alles 10 aasta pärast. Ma küll nii kaua ei kannata. Lihtsam oleks ikka metsast tuua. No nüüd läks see pilt sul siin õite pimedaks. Kas sul sai arvutil aku tühjaks, ei saa. Öösel filmitud, kui Rauno ja Oliver poleks päris loodust adlased,  siis me poleks kunagi näinud nahkhiirt nii lähedal,  nad on ju kõik looduskaitse all. Ai, ai, ai, kes hammustab, siis puudub. Teine teine, teine, teine oi, teine. Minu otsi, seal on üks. Väiksed riideskotid. Too üks riideskott seal asjade juures. Oi. Kaks tükki. Kaks tükki veel, too kott, aga mine nööri. Sel aastal ilmselt Nonii, saime nüüd esimese looma kätte. See on põhjanahkhiir. See on meie kõige tavalisem liik. Täna ilmselt meil kõige rohkem Eestis. Selja pealt vaata, niisugune karv on nagu alt tume  ja pealt on hele heledate otstega selle järgi lihtne ära  tunda ja näost hästi must. Taat no nike nahkhiire tiib on. Näitan valgust läbi. Et see tiib On hoopis teistsugune kui linnul tegelikult. Et on need peenikesed luud, mis siit jooksevad need hästi  peenikesed Ja see ülemine, et need on nagu inimese sõrmed. Et kui linnul see osa, mis teda õhus hoiab,  on suletumis, on kinnitad kõlavarre ja kesivarre külge  siis nahkhiirel on selline lennunahk, mis on,  oleks nagu sõrmede peopesa luude vahel laiali venitatud. Ta on nagu niisugune deltaplaan natuke laiali venitatud lennunahaga. Ja see, mis tal siin kõige ülemine on, näitan korraks veel. See on siis pöial. Et kui sa oma käe niimoodi ette võtad ja kõrvale paned,  siis kujutan ette, et seal sõrmed on hästi pikad  ja seal vahel on selline nahk ongi nahkhiire tiib,  see kõige alumine, hästi pikk, see on väike sõrm. Et see on väike sõrm Meil on valmis, kohe hakkab esilinastus,  paneme plakatiga üles natukene veel aega. No ja mis ma nüüd tegema pean siis, kas ma pean äkki midagi? Uut selga panema või pole vaja, me saame ju teed,  et seal meil on kook ja õuna ja kõik ka,  kõik on olemas. Ja. Läbi panemise raketi öö lähme. Kell on juba 10 minutit kuus läbi ikka, kedagi ei ole. Meie esilinastus jääb vist ära. Aga mina pole ju näinud, vaatame ikka. Kas tõesti tahad, muidugi, teeme ikka piduliku ürituse. Dokumentaalfilmi huvides filmime, filmime teile. See on nii vahe. Ava film, te olete väga tublid noja, me oleme  selle aasta jooksul kõvasti targemaks saanud,  aga tead, et väga hea, et kedagi teist ei tulnud,  nüüd me saame kõik koogi ise ära süüa ja võtame kookia.
