Kuulge, Rauno ja Oliver helistasid, nad kutsusid meid võrgutama,  nad on siinsamas lähedal. Ei taha. Räägime kõik emale ära. Aga ma ei viitsi tulla, vaadata, kuidas te musitate,  mis musitad, no jääge siia siis ise teate. Kuule, äkki lähme sinna, kus Johanna ja Rauno. Suve musitavad ilma seda. Siis saab emale hiljem näidata Johanna saab niimoodi pahandada. Mets on mõnus ja võsa vahva, soos on elu soodne. Lammas on lahe ja vasikas vaha. Maal on mu ja moodne. Tervist inimesed päris tihti küsivad, et kas nahkhiired on linnud. Isegi vahel küsivad, kas nahkhiired munevad. Noh, samas kui vaadata neid pääsukesi, siis nad lendavad  natukene nahkhiire moodi küll laperdavad samamoodi  ja tegelikult püüavad ju samasugust saaki ka. Aga aga noh, nahkhiiri tegelikult ei pea alati ju päeval  üldse uurima või öösel alati uurima, et võib päeval panna  asjad valmis. Ja siis on elu sama mõnus nagu linnumeestel saab öösel magada. See roheline on. See on meil üks lindistaja. Lähme siia parki üles, paneme nüüd. No nahkhiired, need on tegelikult samamoodi imetajad nagu  elevandid ja mägrad ja kassid ja ei ole need mingid linnud ja. Täpselt linnud on tegelikult hoopis pigem roomajate  lähedased sugulased. Nad on tegelikult väga erinevad, aga lihtsalt mõlemad  lendavad ja söövad putukaid. Ühed öised ja teised päevase putukaid nahkhiiri oleks  siis öiseid putukaid ja sööks keegi. Linnud ei näe ja need öised linnud, kes lendavad,  need ju kakud, söövad ju hiiri ja. Niisuguseid väikseid imetajaid Nahkhiirte tiivad on tegelikult sõrmede vahele kasvanud  lennunahad ning nende saba ja tagajalgade vahel on sabalend. Selle paneme kusagile parkijasse kohta ja  siis saab pärast kodus vaadata, kes lendasid  ja ennem kui niisuguseid aparaate ei olnud,  mis. Mille võis nagu ise jätta lindistama, siis pidi käima ööd  läbi õues, et andmeid saada, nüüd paned juba li aparaat  mitmesse kohta ülesse. Ma keeran siis kruvid kinni, kui kõik on olemas,  et. Muidu hakkame öösel vihma sadama ja läheb vett täis. Aga kui kruvid kinni panna, siis ei ole hullu midagi,  võib tõesti paduvihma üle elada. Aga öeldakse vaat et, et nahkhiir on ainus lendav imetaja,  aga lendorav on ju ka ime. Et lendorava nimi ütleb, et on jah lendorav,  aga tegelikult ta ikka päris ei lenda. Nahkhiired võivad lennata väga pikalt, öö jooksul isegi  mitukümmend kilomeetrit, aga lendorav suudab korraga ainult  liuelda seal mitukümmend meetrit, aga tal saab ükskord hoog otsa,  et ta peab kõrgelt puu otsast alla hüppama  ja siis tal see lennus, mis on siis külje peal pikad naha,  naha nagu voldid nende abil ta siis liugleb,  kaugele ta on nagu tiibu ei ole päriselt? Nojah, tiibadeks neid ei nimetati lennused,  ta on nagu paberlennuk, et kui sa viska alguses suure hooga,  siis ta mingi liugleb. Aga siis, kui hoog otsa saab, siis ta peab jälle kõrgele puu  otsa ronima ja siis uuesti sealt alla hüppama,  et saada edasi lennata. Ei usutagi. Isegi juttu ei kuule, aga nahkhiired ei ole ju tegelikult  hiirtega sugulased. Ei ole jah, nimi, ütleb küll hiired, aga eks see on sellest tulnud,  on niisugused väiksed ja karvased. Et tegelikult on hiired on ja rotid on närilised. Ja siis hoopis teine seltskond on nahkhiired,  nende kohta öeldakse käsitiivalised. Meestest nurga taga nii kaua passite, tulge,  istuge siia. Räägime edasi. Meie salavaritsus kukkus Vanessa pärast haledalt läbi,  aga kaksikute jutt on kindlasti seda väärt. Mis te arvate, kui suured nad olla võiksid? Mul on siin selguse, et näidised, mis on eriveta nahkhiirte suurusega,  siin on, tegelikult on Eesti kõige suurem nahkhiir suur videv. Vaadake, tal on õige mõõt, on see tiibade siruulatus,  mis on kuni kusagil 40 sentimeetrit ja siis kaal on  ka õige, et umbes 35 grammi. Et vaadake, katsuge, see on kõige suurem,  kõik teised Eesti nahkhiired on palju väiksemad  ja see on ka peaaegu Euroopa kõige suurem. Euroopa kõige suurem ei ole väga palju sellest. Aga see ei ole veel midagi, pisike. Et siin vaadata, see on selline keskmine Eesti nahkhiir. Et tema tiibade siruulatus on kusagil umbes 25 sentimeetrit või natuke rohkem. Ja palju selline kaaluda võiks. 10 grammi või. Vähem, ja kui 10 osa, umbes nagu ta ütles,  et tegelikult see on juba päris väike. Kõige väiksem? Tiivad on kuskil 20 sentimeetrit ja ta kaalub kuskil seal  viis-kuus grammi. See pöidla peaaegu pöidla suurune täpselt,  kaalub siis sama palju kui lutsu komm. Ja võib-olla küll ei ole midagi nii suurt,  et paistavad küll suuremad, kui nad kaaluvad,  sest et tiivad peavad olema suured, et kannaks. Et kui ainult seda niimoodi vaadata, siis võiks arvata küll,  et on raskem. Tegelikult ei ole käes peaaegu ollagi. Ja seda peaaegu ei tunnegi. Eestis elavad näiteks suurvidevlane. Põhjanahkhiir. Tõmmulendlane. Ja veel endlane. Johanna ütles, et tulete võrgutama, aga teil on siin mingid  juhtmed ja kastid kaasas. No võrgutama hakkame õhtul alles, kui nahkhiired välja tulevad. Aga need on meil või see on meil nahkhiire lindistaja. Kui üks suur nahkhiire detektori see on nagu diktofon põhimõtteliselt. Et siia saab selle kaabliga panna mikrofoni külge siia otsa. Siis paneme selle mikrofoni püsti kuskile,  kus me tahame teada, kas nahkhiir on ja mis liigid on. Ja siis nad jäävad meil ilusti siia mälukaardi peale. Aga miks teil suusakepid kaasas on, noh,  see, kes suvel ei harjuta, see ei jaksa talvel mitte  sentimeetrit sõita. Sa mõtled neid roikaid seal maas või? Aga need on selle jaoks, et kui see mikrofon siiasamasse  madalale muru sisse panna siis summutab ära ju ei kuule eriti. Siis me paneme selle roika püsti ja mikrofoni sinna otsa  ja siis ta on nahkhiirtele lähemal, et võtab paremini seda  heli vastu. Kas te kuulate nende tiibade sahinat või nad hakkavad ei  mingit bändi tegema, et mikrofoni vaja on? Eks me lindistame ikka nahkhiirehääli, et nad kogu aeg  lennates ju piiksuvad ja siis nende järgi tiibade ain siia  peale ei jää. Aga läheks, paneks püsti ära, nüüd praegu on veel valge  ja päev ja pimedas on hirmus alt püsti panna. Esiteks ja teiseks, nahkhiired lendavad juba  siis me oleme hiljaks jäänud. Ma arvan, et siin on hea koht küll ja. Ta võta see praat ümbert ära. Ma arvan, siin seda mikrofoni ei hakka väga kõrgele,  toppimagi ei ole vist eriti mõtet. Nahkhiired lendavad rohkem siin tiigi peal ja. Mitte seal üleval kuku ei kuku, isegi kui kukuvad,  siis nad saavad välja ujutada. Aga kui suur on maailma kõige suurem nahkhiir? Oi maailma kõige suurem on sellest, mis me näitasime Eesti  omast ikka palju-palju suurem. Et ta tiibar, sir ulatus võib-olla, mis te arvate,  kui palju? Päris kaks ei ole, aga meeter 70 võib küll olla. Et minu nagu käed või siru ulatus on kuskil meeter 80. Et kui käelabad maha võtta, siis ongi umbes  selle nahkhiire sirulat. Aga kas neile on vaja suuremaid mikrofone ka? Ei nende pole tegelikult üldse mikrofoni tarvis,  sest et need nahkhiired ei häälitse niimoodi lennates,  vaid nad lendavad nägemise järgi. Ja need toituvad üldse puuviljadest ja on hoopis teist sorti. Hiired. Putukatest neil vist nii kiirelt kõht täis ei saa. Ja ja sääski peaks nad sööma ikka väga-väga palju  ja muid niisuguseid väikseid putukaid, kui palju nad kaaluksid,  mis te arvate? Äkki kaks kilogrammi äkki 10 kilo? No need on ju nii suured. Nii laiade tiibadega nahkhiir kaalub kusagil kuni poolteist kilo. Ja sest rasked loomad ei saa ju väga hästi lennata. Minu daamid ja härrad, noored ja vanad. Lubage esitleda aasta kaalujälgija 2013. Ta tiibade siruulatus on massiivsed meeter  ja 70 sentimeetrit. Kuid kaal kõigest poolteist kilo. Lubage esitleda härra hiir. Nad on siis nagu väiksed lennukid, kes tiirutavad ringi. Ja eesti keeles ja ütleks gi neid tiiburiteks tegelikult et  nahkhiir ei ole päris täpne öelda nende suurte kohta,  aga lähme paneme selle teise mikrofoni ka püsti. No siin on vist hea koht küll. Peaks proovima siia, läheb äkki see kaigas sisse ka. Nii. Mikrofoni otsa ma saan aru küll, et te panete kõik need  võrgud ja mikrofonid üles ja öösel lindistate. Aga kas teil on mingi tõlkes, pärast tõlgib teile  selle kõik nahkhiire keele ära? Eks me ise tõlgime. Ega seal muud suurt tõlkida ei olegi, kui see,  et nahkhiir hüüab kogu aeg oma kajalokatsiooni piikse teeb  ja siis sellega hüüab niimoodi piltlikult öeldes,  et olen põhjanahkhiir, olen suur videolane. No see on selline süsteem, et. Et kuidas näiteks nahkhiired pimedas näevad lennata et  nahkhiired pidevalt lennates karjuvad, teevad selliseid  kindla sagedusega, kindla kujuga piikse. Ja see need piiksud peegeldavad ümbruse tagasi,  ehk siis tekib kaja. Ja nende kajade järgi nahkhiired saavad aru,  et mis ümber ümberringi on, et kui kaugele puud on,  kui suured puud on, kas siin on ruumi lennata  või mingid oksad ees ja siis nendesamade piiksude  või kajade abil, siis nad saavad aru, et  kus putukad parasjagu on, keda kinni püüda. Nahkhiired kasutavad kaja lokatsiooni, mis tähendab seda,  et nad teevad lennates häält ja kuulavad,  kuidas erinevalt objektidel tagasi peegeldab. Aga miks me lihtsalt öösel ringi ei vaata? No öösel on ju pime, öösel võib ringi vaadata küll,  aga ega siis ju palju ei näe. Kuigi nahkhiired näevad pimedas meist paremini,  siis ikkagi hästi väikseid putukaid, nii pimedas ei näe silmadega. Ma küll ette ei kujutaks kuulmise järgi pimedas metsas toidu leidmist. Nojah, eks see ongi selline väga omapärane  ja teistsugune süsteem, hoopis teistsugune lähenemine toidu  otsimiseks kui teistel imetajatel. Ma just praegu kuulengi kuskil ühte võileiba. Anessa proovis siis ka kuulmise järgi võileiba püüda,  aga ei saanud ühtegi kätte. Aga te ju rääkisite, et panete võrgud üles,  aga need on ju mikrofonid, mitte võrgud. No küll me võrkudeni ka jõuame, et paneme enne mikrofonid  püsti võrke, hakkame siis panema, kui nahkhiired võivad juba  lendama hakata, et ei ole mõtet neid päris keset päeva püsti panna,  muidu lendavad mingid linnud sisse veel ja saab niisuguseid loomi,  keda ei taha. Aga kus te üldse teate, kus need nahkhiired elavad,  öösel ju neid ei näe ja päeval nad ei lenda. No eks neid on mitu aastat ju uuritud ka juba  ja eks me teame, kus nad elavad, aga neist on igal pool  märke ka. Kui oskab otsida, tuleb silmad lahti hoida. Näiteks siin. Vaata siia puuõõnsusesse, mis sa, nad seal,  vaata lähemalt auk ja mis seal augu põhjas on. Mingid pabuladaga? Tavalised hiired ilmselt nii kõrgele puu otsa ei roni. Et ja üks loom ei saa sellega kindlasti hakkama  ja et siin on nüüd loomasid päris mitu ja ma ütleks,  et siin on nahkhiirekoloonia puu sees. Et samasuguseid pabulaid võib leida maja seinte küljest ka,  kui nahkhiired majas elavad näiteks või kuskil seina juures maas,  võib neid koguneda, alla kukkuda, päris hulgem kohe  siis võib olla üsna kindel, et seal on nahkhiired  ja et õhtul võivad nad sealt välja lennata. Aga kas nahkhiir saab filmida ka? No ikka saab, kõike, saab filmida, aga, aga nahkhiiri on  päris keeruline filmide, kuna nad lendavad öösel pime on ju? Aga kui ma paneks mingi väga tugeva lambi  või projektori, siis ma ei saaks neid filmida,  siis oleks valge. No valguse mõttes saaks küll, aga nahkhiired ei lenda  sellisest valgusest läbi. Nad kardavad valgust ja hoiavad enamasti sellest eemale. Sa ütlesid, et siin puu sees elab üks nahkhiire koloonia,  aga kui palju neid nahkhiir üldse koloonias on? Mõnikümmend kuni mitusada, et Eesti nahkhiirtest mõnel  liigil on seal kuni 10 isendit, aga jälle tiigil endas  näiteks on rekordkoloonia on 300 looma ja suve teises pooles  veel see arv kahekordistub, sest väiksed nahkhiirepojad  sünnivad ja hakkavad ka suve lõpus lendama,  siis on seal ko umbes 600 looma ja mujal maailmas on isegi  teada mitmekümne miljoni loomaseid kolooniaid. Ja mitukümmend miljonit ei ole kindlasti puu,  see, see on koopas ikka, kus on palju ruumi. Ma tahaks juba kiiresti mõnda nahkhiirt näha. No aga sellega läheb natukene aega, sest nahkhiired lendavad  ju pimedas. Et jõuga me neid siit välja kiskuda ei saa  ja see ei ole ka viisakas, et me peame ootama,  kuni läheb hämaraks ja siis võrgud üles paneme. Nii raske oli neid nahkhiiri oodata, tahaks neid juba näha. Ja et homme päev saate kaua üleval olla. No siis, kui kool on, siis neid ju ei lendagi? No jah, talvel on nad ju talveunes kõik. Kust te üldse teate, kus on hea koht seda võrku üles panna? No eks sellised igasugused puud ja pargi puudega kohad  ja pargid on nahkhiirtele väga head, aga siin me enne nägime  neid junne siin puu sees. Et siin nüüd on öö ja nahkhiired on aktiivsed,  võib isegi kuulata, et kas mõni loom äkki siin piuksub veel sees. Vaata kas teeb häält. Kuulata. Nahkhiired on puu sees ja piuksuvad seal vaikselt. Varsti hakkavad välja lendama, et viimane aeg oleks võrk  püsti panna. Saab kätte neid ka äkki, kui veab. Nahkhiire püüdmise võrk oli nii peenike,  et seda oli vaevu silmaga näha. Kaksikud kartsid kogu aeg, et ma koperdan pimedast sinna  sisse kusjuures ise ei tohi mitte kunagi nahkhiiri püüda,  sest nad kõik on looduskaitse all. Seda tohivad teha ainult teadlased ja õnneks on Rauno  ja Oliver just nahkhiireteadlased. Ja nüüd ei olegi, muudkui hakkame ootama nahkhiiri. Aga enne, kui me päris püüdma hakkame, tuleks mõned reeglid  kokku leppida. Ta et esiteks seda, et kui loom võrgus on,  siis te ei torma kohe võrgu juurde teda krabama  ja rabama. Et see, kuidas loom kätte saada,  seda peab enne õppima ja harjutama. Seda tuleb hästi rahulikult õigesti teha,  et loom viga ei saaks. Ja teiseks on see, et kui nahkhiirt katsuda,  siis kindlasti kinnastega või siis niimoodi,  nagu minul praegu on, on sõrmed ära teibitud,  et oleks natukene lihtsam võrgust kätte saada,  et kui nad hammustavad, et nad siis nahani välja ei hammustaks. Aga miks see ohtlik on, kui nahkhiir hammustab,  et tal on ju nii väiksed hambad, et ta on  nii pisike. No mõni liik, tegelikult ka Eesti liikidest võib päris  kõvasti hammustada, isegi sõrme katki teha. Aga teine põhjus on see, et nahkhiired võivad levitada  teatud haiguseid, näiteks marutaudi. Et seda ei ole küll väga tihedalt, aga peab ikkagi  ettevaatlik olema, sest see on väga tõsine asi. Aga mis te selle teadmisega siis peale hakkate,  kui te teada saate, et mis nahkhiired siin elavad? Et kui püüda väga paljudes parkides näiteks paljudes metsades,  siis saab võrrelda, et millistes metsades on rohkem nahkhiiri,  millistes parkides on mis liigid ja siis vaadata,  kuidas saaks näiteks parke kujundada või  või hooldada niimoodi, et seal oleks rohkem nahkhiiri,  et oleks tore näiteks nii inimestel ja oleks  ka tore nahkhiirtel aga nahkhiired ju kuulevad,  et seal ees võrk on, kuidas nüüd siis sinna sisse lendavad,  kuulevad ja siis tulebki panna niimoodi oma kavalasega ülesse. Et siin panime niimoodi puude tausta, eks  siis on palju segastust, aga vahel on näiteks niimoodi juhtunud,  et tõmbad niisuguse ilusa tee peale võrgu  ja siis näed, kuidas nahkhiir lendab võrgu ette,  siis jääb seisma, lendab mööda ühte võrguserva,  siis lendab ümber, lendab mööda teist võrgu serva,  vahel on räägitud, et jääb isegi selle ülemise nööri  või trossi külge korraks rippuma, siis lendab minema,  et saab väga hästi aru, mis see on, kontrollib iga külje  pealt ja siis lendab mööda. Eks see on selline võidu kavaldamine, et tuleb panna võrk  niimoodi kavalat, et nahkhiir oleks võimalikult keeruline  seda seda leida. Ai, ai ai küll. Kes see hammusta, siis puudub. Ma ei, ta hammustab, ta lihtsalt ebamugav on,  kui ta hammustab. Mis ma mõtlen, ta peale? Otsas oi siin. Vaata Otto, mina otsi, seal on üks. Väiksed riideskotid too üks riideskott seal asjade juures. Kaks tükki. Kaks tükki. Too kott, aga mine nööri. Sel aastal ilmselt no nii, saime nüüd esimese looma kätte. See on põhjanahkhiir. See on meie kõige tavalisem liik. Täna on ilmselt meil kõige rohkem Eestis. Selja pealt vaata, niisugune karv on nagu alt tume  ja pealt on hele heledate otstega. Selle järgi on lihtne ära tunda ja näost hästi must. Noh, natuke jah, et see on nagu eriti niisugune linlased on  natuke rohkem ühte nägu, aga see on niisugune eriti omamoodi. Et on vat hästi väike praegu veel. Et kui see topis oli niisugune 10 grammi,  see on, ma arvan vähem, et äkki kaheksa või võime pärast  kaaluda ka ta on ilmselt selleaastane loom niisugune tite karvaga,  natuke hall ja pleekinud, veel. Esimest korda näen nahkhiirt nii lähedalt. Ja kõhualt on niisugune ele veel. Natuke pahandab ja kuristab meiega noor loom,  esimene kord, kui niisugune asi juhtub. Võib-olla nädal otsa lennanud alles ja? Juba satub võrku. Aga ma ei ole kunagi kuulnud, et nii kõva häälega nagu  laulaks tavaliselt need on ju nii vaiksed. No eks see on selline hädakisa. Ja noh, kui hädakisa teha, siis ju peab vad kõik teised  loomad ka kuulma. Kui teha seda hästi kõrget ultraheli, siis seda kõik loomad  ei kuule. Siis ei ole sellest hädakisast  ka kasu. See ultraheli on tegelikult ei ole vaikne,  vaid see ei kuule, lihtsalt. See ultraheli on kõvem kui rokk-kontsert,  isegi ta on peaaegu nagu reaktiivlennukimootor. Nad hoiata ma sõpru. Ja seda ka kindlasti. Ja seda, et ta on ätte sattunud, et nahkhiired sageli  tulevad selle häda isa peale vaatama, mis toimub,  et tegelikult võib sellega hoopis teisi nahkhiiri võrku  juurde meelitada. Et isegi kasutatakse selliseid peibutisi,  mis teevad sellist hästi peenikest nahkhiire,  häda, kisa ja siis sellega meelitakse nahkhiirevõrgu juurde  ja siin on jalgu näha ilusti. Viis varvast nagu meilgi Näevad välja nagu väiksed ahvi beebid. Ja vaata, kui siin nahkhiirt vaadata, nüüd  siis on üks huvitav asi on see, et kui nahkhiir kõhuli panna  või selili siis nahkhiir näeb oma tallaaluseid. Aga mida sa näed, kui sa oma jala ette paned? Sa näed varbaid. Nahkhiirte jalad on 180 kraadi, teistpidi võrreldes inimestega. Teiste ja teiste imetajatega, see on selleks,  et oleks hea rippuda niimoodi. See on ju loogiline, et kui sa ripud üle võtta alla,  siis on hea, kui jalg nii pidi, on. Et kald on vastu maad, kui sa kõhuli oled. Aga siis, kui neil, siis kui nad puu otsas ripuvad  ja siis neil tekib vetsuhäda, et kas nad  siis saavad märjaks. Võib juhtuda küll jah, sest ega nad ei roni kusagile välja  postinaela püsima nagu koerad, aga see on,  tegelikult on ohutum, kui minna kuskil päeval puutüve peale,  siis võib mõni röövlintsu näiteks ära napsata. Ma arvan, me oleme teda siin nüüd natukene kiusanud  ja solgutanud küll juba, et ärge te siia malen,  panen ta sinna puu peale, et siis tal on parem minema lennata,  kui kõik seal ümberringi ei ole. Vahel, kui rohkem, kui üks loom ei jõua korraga  või loom on niisugune natuke närviline, siis tasub kotti panna. See oli küll väga rahulik. Aga ikkagi? Tal on siin hea turvaline. Saab rippuda mõnusalt. Ta nende jalgade ja pöialdega väga hästi kinni hoida,  et kui ta ei taha kotist lahti lasta, siis ongi teda ei  saagi sealt lahti. End hoopis teist nägu või on sama nägu, mis te arvate? Ta ei ole nii tume, na. Ja mis värvide selja pealt on, vaata eelmise kohta ma rääkisin,  et on heledad otsad ja tume ka see, see on täitsa ühtlane  pruun nagu karu, eks. Kõhu alt. Ahvist on vanem ka või niisugune hele ja valge ei ole  nii beebi, see on jah, ilmselt täiskasvanud. Aga noh, niimoodi täpset vanust on väga raske ütelda,  et seda ei saagi tegelikult ütelda sünnipäeva ühesõnaga ei  saa määrata sünnipäev, võib ütelda, et on suvel,  aga täpsemalt ei saa esimeses pooles tema on veel endlane,  et tal on, vaata, tal on hästi suured jalad. Sellepärast et nende jalgadega vee pealt putukaid korjata. Et see on see nahkhiireliik, keda näeb niimoodi kuskil tiigi  või järve kohal hästi madalal laperdavalt lendamas  siis vahepeal niimoodi riivab vee pinda,  kus ta putukad kätte saab. Tata ainuke nahkhiire tiib, kan. Näitan valgust läbi. Et see tiib on hoopis teistsugune kui linnul tegelikult. Vaata, need peenikesed luud, mis siit jooksevad,  need hästi peenikesed Ja see ülemine, et need on nagu inimese sõrmed. Et kui linnul see osa, mis teda õhus hoiab,  on suled, mis on kinnitud kõlavarre ja käsivarre külge  siis nahkhiirel on selline lennunahk, mis on,  oleks nagu sõrmede ja peopesa luude vahel laiali venitatud. Ta on nagu niisugune deltaplaan natuke laiali venitatud lennunahaga. Ja see, mis tal siin kõige ülemine on, näitan korraks veel. See on siis pöial, et kui sa oma käe niimoodi ette võtad  ja kõrvale paned, siis kujutad ette, et seal sõrmed on hästi  pikad ja seal vahel on selline nahk ongi nahkhiire tiib? Kõige alumine, hästi pikk, see on väike sõrm ja. Et see on väike surm, aga kas ma võin nende dokfilmi jaoks  ka paar kaadrit võtta, sellest hiirest. Võta aga tee kähku. Varsti on aeg lahti lasta. Keeran näo sinu poole ilusti. Mis sa nüüd jalgu ikka filmid? Ära karda kõik. Lasen ta lahti siis kui ta tahab üldse minna. Kas ta oskab? No eks ta saab maast ka lendu, aga võib lasta käest näiteks. Aga enamasti me paneme ta puutüvele ja siis loom ise vaatab,  et millal ta läheb ja kus ta läheb. Vahel nad seal istuvad veel paar minutit,  mõtlevad elu üle järele. Siis lähevad. Aga muidugi tähtis on see, et et panna natukene Võrgust eemale. Et sinna võrgu kõrvale kohe ei pane, sest  siis võib juhtuda see, et lendab kohe võrku tagasi läheb  sealt lahti ja pöörab sisse, et seda on vahel juhtunud küll. Et kuskilt viit 50 meetrit eemal ja siis paned puu tüvele  ja lased lendu. Praegu ripub ta siin küll nagu oma kodus. Ei tee sellist nägugi, et hakkaks minema. Aga kui ta meie st ära ei taha minna, siis paneme talle  nimeks Eduard ja jääte endale. Metslooma koht on ikka metsas. Lähen, panen ta siis kuskile puu peale ja võtan head aega temaga.
