Tere, sõbrad, tere televaatajad, me oleme jõudnud oma  lauludega Viiratsi valda. Viljandi järve taga on selline tore vald,  kus on ka tänast silmanimeline paik. Siit jookseb läbi tänast silma jõgi, mis kunagi oli Pärnu  Rokoriti teeks ja siit võib leida näiteks kindral Johanne  Laidoneri sünnikoha. Siit võib leida Viiralti tamme ja riigivanem Jaan Tõnissoni sünnipaiga. Siin on väga lauluimuline rahvas ja esimene laul,  mida täna laulda tahame, kannab nime käe. No nii, eluaastaid saime me siit tänast ilma kindlasti  praegu juurde, aga nüüd laulaks imeilusa Aarne odi laulu,  see kannab nime, siin on see laul. No nüüd on minu kõrval vallavanem Väino Luik  ja kõige paremini valla asjadest jääb ikka tema. Tere tulemast saatesse. Ma saan aru, et siin on tegemist ühe tõelise mulgiga. Mul on üks niisugune käibelause, mida Tarmo Pihlap alati ütles,  et kes mulki näeb, see mulki lööb, kas see on õige või. Ei oska öelda, aga miks teda lüüa, kui mulk,  tubli mees on? Pihlap oli ise ka mulk ja nii ta ütles. Vot ei tea. Kuidas need asjad siin on, siis ka rahvast on täna siin  hästi palju kohale tulnud, rõõmsad inimesed on,  aga millega nemad tegelevad siin ime kaunis kohas. Aga aga me oleme tegelikult nagu maarahvas  ja eks põhiliselt tegeleme muidugi põllumajandusega,  aga ma arvan, et kõik ametit on meie vallas esindatud. Ma siin enne küsisin, et kas lehmad lüpstud  ja loomad talitatud, üks härra ütles, meil polegi enam lehmi. On ikka on ikka ja meil on suur sigala veel ja. Nii et rahval tööd on Aga siis, kui vaba aeg käes on Siis tehakse selja taga on üks imevahva niisugune tore rahvamaja,  käisin sees, vaatasin ka, et väga hästi korda tehtud. Jah, muidugi, meil on tegelikult nagu kolm rahvamaja juba,  nii et siin on väga tubli rahvas ja, ja möödunud aasta  avasime või ehitasime Uusnasse uue rahvamaja  ja rahvamaja on viilatsis, nii et rahval tegevust on küll. Siin on vett ka ette ja taha igale poole üks järv ühel pool,  teine teisel pool, et kuidas kala kalaga on,  kas kala näkkab ja kas kalamehi on ka siin kandis? On ikka, meil on valmas ju iidne kaluriküla,  aga kuigi nad praegu räägivad, et kala on vähemaks jäänud  ja järve veetase on madal, aga aga eks kala ikka kadunud ei ole. Ise käite ka kala püüdmas või väga soovin minna,  aga pole aega olnud. Kas nii palju on tööd siis vallas? Nii tõesti on nii palju, et pole, mitu aastat pole kalale saanud? Ma vaatan, et ei ole kalale saanud ega pole naist  ka võtta. No ma ei julge rohkem enam küsida, kes teab? Mis siis veel võib tulla, muidu paistab,  et hea huumorimeel, allavanem on teil. No muidugi, ega nalja tuleb ka teha, ega kogu aeg ei saa  tõsine olla. Elu peab rõõmu ka pakkuma. Õige ja elu pakub meile rõõmu ka siis, kui me siin koos  teiega laulame, selle vahva tänassilma ja viiratsi valla  rahvaga ja hellad velled on teile külla tulnud. Paika küll, kuidas praegu kui. Ei lasta sa. Tule otse sülge küsi, ei miks keegi, kui siis. Ta. Viib välja suvi küll kuid miinus lahti ja. Ja nüüd on minu kõrval proua Enna Lond, kes siin teab  kultuuri ja haridus asjadest. Vast kõige enam tere tulemast saatesse, tere. Olete ise kaua siin elanud juba sügisel,  esimesel septembril saab 40 aastat siis. Juba selle peale kohe kõva aplaus ja. Nii no kuidas selle Kultuuriga siin on, sest me juba siin vallavanema ga  rääkisime tore kultuurimaja selja taga, rahvamaja,  kenasti mitte kultuurimaja, vaid rahvamaja tõesti,  et rahvas liigub, rahvas teeb, sest teil on vist väga  sügavad juured kultuuride siin. Tõepoolest, meie mail on sügavad juured ja kui nüüd ära mainida,  siis peaks kõigepealt Henrik Koppel, kes on meie vallas  sündinud kunagine Tartu Ülikooli rektor,  siit on pärit ka keeleteadlane, et Pent Nurmekund  ja ka poliitik Jaan Tõnisson. Just nimelt, rääkimata veel sellest, et siit võib  selle viiralti tamme üles leida kusagilt ja,  ja kusagil lähemal seal teise poole võib  ka selle virve talu üles Kolga jaani pool juba,  nii et siinkandis on väga-väga hea pinnas kultuurile või. Pinnas on hea, soodne olnud, siis see kultuur on jätkunud  ka siiamaani ja tõepoolest, meil on väga tublid kultuuriinimesed. Eriti tahaks ära mainida praegust täna silma rahvamaja,  kus me oleme Viiratsit ja ka Uusna kosub  ja hakkab tegutsema hoolega kus lapsed koolis käivad,  siin lapsed käivad koolis Kalmet põhikoolis  ja peale seal veel Viljandis. No nii, ja mida nemad siis ka teevad siin sellel vabal ajal,  siis kui aega üle jääb, et kas on näiterin,  tantsuring, orkester, mis teil on siin? Koolis on meil koorid, siis väga tubli on rahvatantsuring  rahvatantsuõpetaja ja need on põhilised alad,  millega me tegeleme, aga ise mina laulan  ja tantsin rõõmsameelsete rühmas siinsamas,  täna ilma rahumajas. Rõõmsameelset. Igaveste vahva nimi see. Oli väga hea. Iga sellele, et järgmisena võiks laulda maha kohe ühe laulu,  mille nimi on labajala valss. No lõpsai luusaadi lõpsada. Kuusadi kui. Niimoodi ta pani hästi tihti ära lase käsi lahti. Vaat upsadi luusangadi kott lupsadi kuld ki. Siiras läbi piiradi paela. Kuu kuu sadi maade psadi. Tita pani taha a. Aga nüüd, kohe palun ma siia meie kahe takti laulja Fred Rõigase. Ja teile, televaatajad seal kodudest teadmiseks,  te tahate teada, mis oli eelmises saates olnud küsimuse vastus. Vastuseks on, kumba ra. On ennemuistne rahvas olnud juba Kreutzwaldi ajal aga tänase  saate küsimus on järgmine, mis rahvusest oli Viljandi  paadimehe laulu aut tor ja saatke õiged vastused meile  Felmani 12, Eesti televisioon ja siis võite võite äkki 200  kilogrammi komme, aga meie jätkamegi sellesama nimelise lauluga. Turg küll, aga tänased laulud on peaaegu kõik lauldud,  aga aitäh teile, me kohtume teiega jälle järgmisel nädalal,  siis juba Rae vallas ja teiega ja meiega on kukerpillid kahe  takti laulja Ott Leplan. Täna aga on veel üks väga suvine lauljad laulda. Kastilise aitäh ja kohtumiseni. Suur tänu.
