Tere, lapsed, pere, lapsed. Meie täna timmuga uurime asjade vanust just. Aga see jägukene, see on, see on kindlasti uuem,  ma arvan, ta on kuskil noh, viis aastat vana. Ta ei ole vana asi. Me otsime nimelt lastetoas kõige kõige vanemat asja kõike. Kõige vanemat, ma arvan, et see on üks. Niisugune vana kohviveski, paned siia kohvioad sisse,  vältad ja siis tõmbad siit jahvatatud kohvipulbri välja. No näiteks ka kärakas. Mis see ja see oh, see, mis see on, mida see meenutab sulle. Rotitapja. Timoteos, see on vana vana vana triikimisraud pressraud,  see jah, see rauakänkar raske rauakänkar aeti kuumaks. Kuuma selle pliidi raua peal ja siis triigiti sellega pesu. Oh sa poiss, see on, oh sa poiss, see on tõesti vana si. Nii aa, siin on sul üks vahva kell, minu vanaemal oli  ka selline kell, see on tõesti ilus vanaaegne asi. Mis sul veel on? Kastani munad, väga värsked, iga aasta tulevad uued. Aga nüüd ma leidsin ühe asja, mis on ilmselt vanem kui ükski  teine asi siin lastetoas, pott ei, siin poti sees. See kivi ei ole üldse vana selle ma leidsin üleeile Timo Teos,  kui sina selle üleeile leidsid, see ei tähenda,  et see kivi oleks üleeile tekkinud. Kust sa tead? Ma arvan, et see kivi on vanem kui me arvata oskame. Kuule, kuidas see kivi üldse tekib? Mina ei ole kiviteadlane, aga mul on jäänud mulje,  et kivid nagu kasvaksid maa seest välja. Kuule, kuule, mis su perekonna nimi on? Kivi küll, aga see on selline inimeste poolt tehtud kivi. See kivi võib kasvada välja maa seest. Ei, ma olen kuulnud, et kosmoses tiirlevad suurel hulgal kivisid,  tiirleb, tiirleb, mis siis noh ja mõni võib neist ju alla  ka sadada, kas pole põnev? Ja aga ma ei tea, kas see on korras. Sa nagu imelikku juttu räägid? Ei tasu tähele panna, lapsed. Mis juta siin jubedat, räägib kokku, miks see jube on? No mõtle ise, taevast tulevad äkki mingisugused kivid hakkab  sadama kivivihma või. Ei ole see põnev midagi siin ära, mulle ütleb,  et see põnev on. Kuidas saab olla põnev kivi, vihm, ma ei julge enam õue  ka minna. Timo teus aga. See on ju põnev, kui sa leiad maast ühe kivi  ja mõtle ta võib-olla üks külaline kosmosest Sa poiss,  uta. Mis sa arvad? Kas see võib olla kosmosekülaline? See kivi? Kui ma aus olen, siis mina ei oska seda kindlaks teha. Aga kui ma ei eksi, siis need kosmosest alla sadanud kivid  on tumedamad. Nad on sellised ärapõlenud. Ära põlenud kivi ei põle juta. Ma ei saa aru, Tõnul näiteks on ju saunaahi tehtud kividest,  eks ole. Ja kui kivid sinu jutu järgi põlevad,  no siis Tõnu saun oleks ammu maha põlenud. Jah, aga sa oled ju näinud tähesadu augustikuu öösel,  muidugi me oleme Tõnu väga palju käinud tähti vaatamas,  aga need, mis seal alla langevad, need ongi kosmosekivid  teiste sõnadega meteoorid. Ja kui nemad need kosmosekivid satuvad, siis maa atmosfääri,  siis nad süttivad suure kiirusega, lendavad sellest  atmosfäärist läbi ja põlevad seal ära, see kiirus paneb  siis põlema seda mina täpselt ei tea, kuidas see täpselt  nüüd toimub. Oota, aga kui ta näiteks ära ei põle, siis ta peakski  kukkuma läbi atmosfääri potsti meie maa peale juta potsti,  kas sul kodus on mõni taevast kukkunud kivi? Ma ei ole selles päris kindel. Ma ei oska seda kindlaks teha, ei saa ju aru,  kust see kivi pärit on, aga loodusmuuseumis olen ma küll  näinud meteoriiti loodusmuuseumis. Ma tahaks näha seda oriiti. Ma arvan, et hetkel on loodusmuuseum kinni kinni kell on palju,  aga kuidas ma näen? No mõtleme. Kus ma Ja palun, kiviteadlane, palun, palun. Tere, tere. Tere. Mina olen mina, olen juta telliskivi väga meelel  ja mina olen Kairi loodusmuuseumist väga armas. Aga kus, kus ma nüüd täpsemalt olen? Täpsemalt öeldes olete te lastetoas ja meil oli siin nagu  huvitav temadiga kivid. Ohoh väga põnev, ma olen alati tahtnud lastetuppa saata. Väga hea ja juta. Juta, jah, sa tutvustas d ennast ja Juta ma juba ütlen,  sina tead, mis juta rääkis mulle, et taevas tulevad kivid alla. Mind hakkas huvitama, et kas tõesti taevast võib kukkuda kive. No Juta rääkis täiesti õiget juttu, mis kivi kosmoses ringi Täiesti nii ongi ja mina vaatan praegu üllatuseks,  et te olete mind siia muundanud või võlunud koos just nimelt  selliste kividega, mis taevast alla kukuvad. Ju sa sellega parasjagu tegelesid. No näiteks see siin on päris pesuehtne meteori,  taevast alla sadanud kivi. Kas ma võin seda katsuda? Ettevaatust. Raske pesuehtne, ta on pestud. No päris pestud ei ole pesuehtne, tähendab see,  et kohe päris päriselt päris selline väljend. Aga kas see on siis sealt atmosfäärist põle põlenud kivi  ja see kõik meteoriidid, kui nad kosmoses tiirlevad seal  niimoodi rahulikult ja satuvad meie atmosfääri  siis liiguvad nii kiiresti. Juta rääkis seda täpselt, seda rääkiski läheb põlema see kiri. Aga miks ta põlema läheb, seda mina küll ei,  see on sellepärast, et nad liiguvad nii tohutu kiir. Mina ütlesin seda ja öeldakse isegi, et näiteks 12  kilomeetrit ühe sekundi jooksul 12 kilomeetrit,  ühe see on väga pikk pikk maa. Tugev kiirus ja suur kiirus, pesuehtne aga kuidas selline. Aga kuidas te tuvastati, et see on nüüd see meteorii,  kust te teate, et see ei ole lihtsalt üks raua känka  suhteliselt sarnased ja aga selle, selle konkreetse kivi või,  või ütleme, meteoriidi puhul on hästi lihtne seda tuvastada,  sellepärast et inimesed on seda näinud, kuidas ta on alla  kukkunud just sedasama ja sellel Meteoriidil on uhke nimetus sikute alin. Ja. Ja ja see meteoriit kukkus alla. Kohe ma ütlen päris täpselt. Ja ta kukkus alla 1947. Aastal. 12. veebruaril kell 10 30. Siberis Venemaal ja paljud paljud inimesed nägid,  kuidas see suur tulekera siis läbi atmosfäär alendas,  nägid seda tulejutti tal taga ja nägid ka seda enam-vähem  seda kohta, kus ta kukkus, kuidas ta sinu käes on  siis no tegelikult siis kohe teadlased olid väga ärevil  sellest nägemisest ja kiirustasid kohale leidsid  ka selle selle piirkonna, kus oli see meteoriit  siis alla, kus Siberi berisse rongidega lennukitega kõikidel  võimalikele viisidel ja vot siis nemad sealt leidsid sellest  samast august ja selle lähedalt päris suure piirkonna pealt  palju-palju-palju just nimelt selliseid raskeid rauakärakaid  ja need kõik olid siis selle meteoriidi tükid,  mis olid atmosfääris purunenud ja siis lõpuks maha sadanud  mitmete mitmete tonnidega, aga miks siis me ütleme  selle kohta kivi, kui ta tegelikult on. Raud see on lihtsalt tore väljend öelda,  et kosmosekivi tegelikult on kahte sorti meteoriite on sellised,  mis öeldakse kivimeteoriidid ja on sellised,  mis öeldakse, raud, meteoriidid et meie käes praegu on  selline raudmeteoriidisee ongi peaaegu puhas raud võiks sama  hästi kasutada selle press rauana, aga kui suur see  meteoriit siis oli, mis siin all 1947 Siberis alla 100. kas  selle laua suurune või see oli palju, palju suurem tema oli  ikka üks niisugune võib-olla isegi kümnetes  või rohkemates meetrites läbimõõdu. Kuule, kuule, kuulge, tüdrukud, ta teeb ju mass au. Ta tegigi ja tegelikult ta tegi kohe päris mitu auku. Nojah, sellepärast et mis temaga juhtus,  oli see, et see suur suur suur mitumitu,  mitukümmend meetrit läbimõõduga rauakärakas,  kui tema atmosfääri sisenes, just see hetk,  kui nad põlema lähevad, eks ju, siis ta tegelikult purunes  tükkideks tuhandeteks ja tuhandeteks tükkideks. Ja vot need tükid siis nüüd sadasid alla,  ega kivid ju ainult kosmosest ei 100. Kuidas kivi veel tekivad? No ikkagi see, et mõni kivi kosmosest sajab,  see on selline nagu pigem haruldane, pigem haruldane. Et tavaline kivi tekkimise protsess või protsessid,  neid on mitu, et need on ikkagi palju siis lihtsamad,  et näiteks laavast võivad nad tarduda. See on see kuulakivi vulkaanist no näiteks vulkaanist  vulkaan on lihtsalt tegelikult me käime kogu aeg lava peal,  aga ta on väga sügaval maa sees. Ja vulkaan on tema siis uks maa pinnale,  kus see lava välja tuleb, see ei ole igal pool,  siis ei ole seda ust, ei ole nii sügaval,  on nii sügaval, et aga Eestis ei ole. Eesti on väga rahulik piirkond, meie ei pea üldse muretsema  vulkaani ära rahulikult. Täitsa Eestis tekivad kivimid rohkem settimise teel seti  settimise ja see tähendab näiteks seda, et meres  või järves liiv, savi, igasugused väiksed osakesed muudkui  seal vee sees nii-öelda hõljuvad ja hulbivad ja,  ja aegade jooksul nad muudkui setivad sinna mere või,  ja vajuvad põhja ja järjest rohkem ja rohkem  ja rohkem ja rohkem ja rohkem tuleb seda setet sinna. Kuni nüüd läheb miljoneid aastaid mööda,  muutub see sete kõvaks ja ongi kivi valmis. Ja aga mere äärest kivide pealt, mina olen leidnud selliseid  kivistisi või fossiile, kus on nagu putukakuju  või loomakese kuju ja mõnikord juhtubki niimoodi,  et näiteks mere sees seal, kus on needsamad väikesed  osakesed et seal ujuvad ju ka loomade Kala ja võib juhtuda, et nad jäävad mõne settekihi alla  ja siis headel tingimustel võivad nad seal säiluda  ka päris kohe 100 ja sadasid ja tuhandeid  ja miljoneid aastaid, aga kui ma panen selle jänese näiteks  kusagile ja lasen tal settuda asju peale,  siis ta kivistub sinna kivisse? No see peab olema väga eriskummalised ja head tingimused  selleks tuhandeid, aga me ei saa seda kahjuks jälgida,  aga siia järeltead, põlved võiksid seda protsessi jälgida,  võib-olla siin on isegi miljoneid aastaid,  isegi miljon miljon eid on palju miljoneid. Aga sul oleks jänesest ju kahju ka? Oleks küll, see võis olla niisama. Ei, mul tuli mõte. Vaadata seda protsessi, aga hea küll, kui see  nii pikk on, siis me ei jõua seda ära oodata,  aga need teised? Siili, neid on palju, neid on ikka üsna palju,  sul on seal töö juures palju neid, oi, meil on  ka seal juba üsna hulka neid. Kuule, kuule. Ma tahaks neid näha. Muidugi see hea mõte ongi meil vaatamise jaks,  kas sa saad näiteks neid näidata, sa saad homme  ka tulla, siia saan ikka homme õhtul, mul täitsa vaba. Väga hea, siis tuled oma vossisiilidega siia  ja me vaatame, see on väga huvitav teema  ja uurime ja. Lapsed head aega ja aegavist vossisiilid.
