Hea äriidee, andekad teostajad ja rikkad toetajad on varemgi  väärt asjadega hakkama saanud. Langebrowni maalitud portselan oli Eestis kuulus populaarne  ja on teadlaste poolt põhjalikult läbi uuritud. 2007. aastal oli Eesti ajaloomuuseumis näitus langebrauni  portselanitööstuses dekoreeritud esemetest. Näituse kuraator oli Anne Ruussaar. Näituse pealkirja langev Raun lauale oleme laenanud  ka oma saatele. Ja. Colai Langebraun oli kahtlemata väga ettevõttlik ärimees  ja kogu see niisugune. Eesti portselani. Ajalugu või tegelikult ei olegi ju Eesti portselani ajalugu,  vaid Eestis dekoreeritud portselani ajalugu saab siiski  alguse nutikast äriideest. Nikolai Langebraun sündis 1877. aastal Tallinnas. Tema isa oli Kuusalu vallast Tallinnasse kolinud  ja väikese ettevõtte asutanud. Õppima asub Nikolai Tallinna kubermangu gümnaasiumi,  kuid lahkub sealt enne lõpetamist, et asuda tööle ärisse. Nimelt on Nikolai Langebrauni õemees, jõukas kaupmees Teodor  Kaarman Kaarmanile kuuluvas kaupluses Nikolai alustabki. Töötades siis mõnda aega kaarmani äris, portselani  ja klaasi müügijuhina, saab ta siis aru,  et inimesed armastavad portselani, aga osta ei jõua,  sest Eestis kehtis dekoreeritud portselanile väga kõrge tollimaks. Samas dekoreerimata portselanile tollimaksu ei olnud,  mis siis muutis selle lihtsa tooriku väga odavaks,  aga juba ülemaalitud või kaunistatud portselani kalliks. Ja seoses sellega tekib tal siis geniaalne üsna lihtne  äriidee hakata siis neid tühje toorikuid kohapeal kaunistama. Nikolai abikaasa Ellen, neiupõlve nimega Tiits on andekas  ja lahtise käega kunstihuviline naine. Veelgi andekam on aga naiseõde Astrid Tiits. Siis otsustab ta luua niisuguse väikese pereäri,  kus siis Teodor Kaarmanni firma kaudu ostetakse Eestisse  sisse dekoreerimata portselantoorikud ja  siis Nikolai enda abikaasa ja abikaasa õde  ja siis veel üks kaugemalt sugulane asusid neid toorikuid  siis kohapeal kaunistama. Kui äri alustas 1928. aastal, siis jah, esimene tööline on  siis palgatud 25.-st oktoobris 1928 ja tegelikult  siis ametlik luba tööstuse avamiseks tuleb alles 29.  oktoobril ja ja esimene tööline ongi seesama Langebrauni  abikaasa õde Astrid Tiits, kes siis hiljem on tõesti  siis väga oluline kogu selle tööstusettevõtte ajaloos,  kuna siis tema kujundatud ongi need nii-öelda tuntuimad  langebrauni dekoorid või mustrid, noh eeskätt muidugi  seesama kuulus Muhu mänd. No. Tootmise jõudlus oli jah, alguses väga väike,  sest et ütleme, kunsti huvist ja, ja, ja lahtisest käest oli  natuke vähe, et, et see ka portselani peal ilus jääks. Esiteks ka, et need nõud siis nii-öelda terveks jääksid  ja selleks nüüd, et, See pereäri, mis ootamatult edukaks kujunes,  kuna siis kalkulatsioonide kohaselt tõesti see koha peal  dekoreeritud portselan oli üle 30 protsendi odavam kui  siis juba välismaalt dekoreerituna ta sisse tuua  ja seetõttu siis tal oli kohe tohutu müügiedu. Ja seda siis ka Kaarmani poes turustati,  kuid selleks nüüd, et see veel edukam oleks,  kutsub siis Baierimaalt Rosentali tehases väljaõppe saanud  spetsialisti Karl Hoffmeisteri oma äritehnoloogilise poolt  juht Karl Hoffmeister siis pärines juba,  nagu öeldakse portselani perekonnast. Terve perekond oli selles tööstuses mitmeid põlvkondi  töötanud ja tõesti tema ise siis oli tolle juhtivas  portselanifirmas väljaõppe saanud. Mistõttu tema, see ampluaa nii-öelda oli väga lai. Ta juhendas neid tehnoloogilisi protsesse,  ta joonistas siis ka neid. Pilte. Lisaks sellele määras Hoffmeister dekoreeritud portsenalile  ka hinna. Juhendas toodete pakkimist oli mees,  kes tegi kõike, mida vaja. Peagi sai aga selgeks, et kolmest dekoreerijast ettevõttele  ei piisa, olgu nad siis kui tahes andekad. Hakati otsima neid andekaid ja võib-olla juba  siis ka koolitatud spetsialiste ja loomulikult hakati neid  siis otsima riigi kunsttööstuskoolist. Ja nüüd 30.-te alguses saabuvad tõesti esimese spetsiaalse  väljaõppe saanud dekoraatorid, siis Langebrani firmasse tööle. Kunsttööstuskoolis oli tol ajal legendaarne õppejõud,  kes dekoratiivjoonistamist õpetas. Clara sider, kes siis õpetas ka klaasitööstuses läbi löönud  Agnes neid sama õppejõu käe all õppisid ka näiteks Eeva  ja Juta puustak, kes siis. Mõlemad suundusid 30.-te alguses tööle langerauni firmasse  ja hakkasid neid dekoore välja töötama. Langebrowni dekoorides on kasutatud kolme põhilist võtet. Kõige enam esemeid on kaunistatud niinimetatud kirjutrükis. See oli teiste tehnikatega võrreldes kõige odavam  ja lihtsam viis. Mo. Kuna ta ise palju reisis, tal oli niisugune oma äripartner Lipsiis,  ostab ta siis neid albumite viisi sisse ja  siis tegelikult need kohapealsed dekoraatorid  ja ma usun ka hea maitsega abikaasa ja tema õde,  siis tegid väikese valiku. Täna. Need pildid olid odavad, neid sai palju kasutada erinevaid motiive. Nii. T? Oluliselt keerukam ja kallim protsess oli  siis terastrükk. Mille puhul siis? Valmistati siin kohapeal niisugune metallplaadile  siis kanti mingi motiiv või kindel muster  ja selle, see siis koloreeriti ja nüüd vot  selle plaadi pealt siis hakati neid tõmmised võtma,  neid plaate hakkasid kujundama needsamad kohapealsed Eesti  kunstnikud ja dekoraatorid. Sest selle kirjatrüki puhul algselt siis jah,  langebraun neid kohalikke oma kunstnikke ju ei usaldanud,  nii et tegelikult langebrauni algusaegadest,  kui põhiliselt ainult seda kirjutrükki kasutati,  siis tegelikult meil on ju ka Tallinna vaated,  mis on selles samas kirjutrükis teostatud,  aga need pildid on siis valmis tehtud siiski Saksamaal  selle tema sama äripartneri juures Laipsigi,  kuhu ta siis saatis lihtsalt Tallinna vaateid,  postkaarte, fotosid, mille järgi siis need pildid seal  Saksamaal tehtud? Nii. Oi. Langepraan oli niivõrd igas Eesti kodus,  ma kujutan ette, langeproun ja mina mäletan oma kaugest lapsepõlvest,  siis sai ikkagi söödud taldrikutelt, kus olid just nende  trükitud peale siis need motiivid, need toodi  ka siis vastavalt välismaalt sisse, näiteks seal olid. Sõjajärgsel ajal eriti noh, ihaldatavad pildid olid seal  viinamarjad ja õunad ja ploomid ja kõik sõid  selle pudrukese ära siis alt paistis se me oleme niivõrd  harjunud nendega niivõrd igapäevased nõud  siis ei kujutanudki ette, et ta nüüd on muutunud selliseks  põnevaks nähtuseks. Langeproov on väga kõrge kunstilise väärtusega asju,  aga kas küllaltki noh, võiks öelda natukene siukese liigset  suveniirliku lähenemist asjale liigselt kommertsliku,  kohati langeproov tegi kõike. 30.-te aastate lõpu poole töötas Langebrowuni ettevõttes  juba üle 30 inimese. Eesti mõistes oli ta kindlasti suurtööstus,  suurem osa olid siiski tunnipalka, saavad trükitöölised,  kes siis tõesti neid kirjatrükis esemeid deklareerisid. Aga siis neid dekoraatoreid, kes siis ka neid terasplaate kujundasid,  oli siiski päris arvukalt tööl. Selle arvu ajab suureks just selle tehnilise personali rohkus. Kui tööstus alustab siis tõesti tegevust ahju tänaval Ühes  väikeses Herbert Johansoni planeeritud tööstushoones  kolmeruumilises siis see jääb 30.-te alguseks kitsaks  ja siis tööstus laieneb Vene tänavale. Kuhu siis ehitatakse Baltimaade moodsaim tunnelahi 10 meetri  pikkune ja kus siis kolmekümnendatel need põhilised  põletusprotsessid siis aset leidma hakkasid,  mis siis näitab seda, et tegelikult see ettevõte oli ikkagi  mõeldud kasvama veel suuremaks? Üks osa langebrouni dekoori toodangust oli aga eriti  väärtuslik ja ka kõige kallima müügihinnaga. Kolmanda, ja mitte siis vähe tähtsana nendest dekooridest me  võiksime siiski mainida ka käsimaali nüüd nende eelnevate  dekooridega võrrelduna on seda siis tõesti kuni 15 protsenti  kogu sellest üldtoodangust, mis siis tähendab ikkagi väga  marginaalset osa ja seda siis usaldati Astrid Tiitsule ja,  ja nendele kunsttööstuse kooli lõpetanud dekoraatoritele  ja selle eest makstav palk oli siis tolle aja mõistes ikkagi  üsna hea käsitsi maali esemed olid kallimad loomulikult kui  nii teras kui kirjutrükis dekoreeritud esemed,  neid oli vähe ja tavaliselt siis neid ka markeeriti eraldi. Nii et nendele nõudele on siis alla kirjutatud. Kas saksa keeles andke maalt või siis eesti keeles juba  käsimaal osad nendest käsimaalis kujundatud mustritest viidi  hiljem üle siis teras trükki. Et needsamad kunstnikud, kes siis käsitsi algul neid esemeid dekoreerisid,  siis nii mõnegi oma sellest populaarsest mustrist tegid  terasplaadile ja sealt siis oli hoopis odavam seda  terastrükina siis hakata juba esemetele kandma,  väga tuntud, sellised on just siis sellesama astrid tiitsu  kujundatud Arteko laadne draakon, mis on  siis ka üks nendest langePrauni õnnestunumate dekooridest. Ja. Tere. Väga oluline on see värvide kirkus. Kui me võtame näiteks siin kirju trükitehnikas tehtud sidruni,  siis käsitsi on tehtud need seemned, et kui siit sõrmega tõmmata,  siis ta ongi nagu kõrgem see seeme, et tegelikult võib ära  petta küll, et, et olekski nagu päris sidrun. Kui nendest toorikutest rääkida, siis neid toorikuid oli  väga mitmeid, olid odavamad toorikud, mis  siis meenutavad fiani näiteks Soomest, Araabia tehasest  osteti sisse paksuseinalised. Enamasti läksid need suurtele söögikohtadele küll,  aga toorik võis siis olla ka väga õhukene. Munakoort meenutab just Rosentali vabrikust sellise uhke  vampiirvormiga ja sel juhul neid dekoreeriti,  nii et terve selle eseme pind kaeti hõbedaga  ja nüüd hakkab siis mängima sellesama tooriku enda vorm  ja vot need esemed olid siis tõeliselt kallid. Langebrauni äri tegelikult väga suuri tagasilööke ei olnudki,  tema äri siis laienes ja laienes ja tõesti niisugused suured  majanduslikud tagasilöögid teda ei tabanud. Tema auks peab ütlema, et samas ta ei jäänud  ka nagu nii-öelda oma loorberitele puhkama  või saavutatud nautima, vaid ta siis pidevalt arendas oma  ettevõtet edasi tellides siis ka rahvuslikke kavandeid,  Eesti kunstnikelt just ka erinevaid rahvusmotiive  ja spetsiaalselt tema tööstusele kujundatud dekoore  siis ka väljaspoolt oma dekoraatoreid, tema töökoda kasutas  ka näiteks Adamsoni Erik oma ideede ja oma dekooride elluviimiseks. Langebrauni dekoreeritud portselani on teadlikud kogujad  usinasti talletanud. Sellegi harrastuse allikaks on lapsepõlvest kaasa saadud mälestused. Ja eks kõik see, see lugu läheb ikkagi kuskile lapsepõlve,  et kui minu kooliaeg langes nii-öelda Brežnevi aega,  siis siis ikkagi vanatädi juures nähtud ajakiri kõigile  ja niisugune lugupidamine ja armastus sellise esimese  vabariigi vastu. On on saanud sealt alguse. Kui ma nüüd ise oma pere lõin ja siis 92.-st aastast on  esimene ost, mis ma siis tegin oma oma koju,  oli siis langepreuni esimene serviis. Ja siis hakkas mul see huvi tekkima kogu  selle vastu, et mida ta siis veel on teinud. Ja sealt nüüd siis täna juba üle üle paarikümne aasta olen  ma sellega, kui hobiga tõsiselt tegelenud,  minu abikaasa ütleb, et alati on ilus eksponeerida  põrtselani kui riiuliteks kaks, kolm neli eset  ja see, see näeb siis oluliselt esteetilisem  ja ilusam välja. Et mul on ta küll niisuguse kollektsiooniäri kontekstis,  et on, on pandud palju asju kokku ja see,  see mulle endale pakub, et mul oleks need asjad ikkagi  ka nii-öelda igapäevaselt silme ees. Jah, siin on oma süsteemid selles osas, et kui me vaatame  neid linnavaateid või, või käsimaalitud asju ja,  ja kõiki muid niisuguseid asju, et nad on ikkagi kuskil  teatud süsteem ikkagi on. Priidu nõmm hindab kõrgelt langebrauni toodete,  dekoreerijate, andekust ja oskusi. Kui me räägime Astriti poolt tehtud muhumänd  ja Traokonid, need on tõesti väga perfektselt tehtud,  tundub, et asja tehti tõsiselt ja tulemus oli  ka minu arvates väga hea. Eks ta tabas Eesti inimese maitset ja kui vabariik kosus,  kosusid ka tema kodanikud, nii et neid sai  siis rohkem nõudlust ja hakati neid ostma. Neid on igasuguseid põnevaid esemeid, mida  siis nii-öelda esimese vabariigi aegseid kööke  siis siis kaunistasid. On aga veel midagi, mis kollektsionääride meeli köidab  ja ka hangitud esemeid väärtustab. Nende esemetega kaasas on ju nende lood,  et ma olen ju sellega palju tegelenud, kuidas need inimesed on,  on pidanud Eestist põgenema, kuidas need esemed on olnud maa  sisse kaevatud? Mul on ka see väga oluline, et need inimesed,  kes mulle oma asju on, on müünud, siis nad on  ka rääkinud selle, selle, selle loo sinna,  et et see on väga-väga palju. Kuidas ma ütlen siis traagilisi saatus ja,  ja kuidas neid siis püüti kaasa võtta ja,  ja mida õunapuu alla maha maeti, nii et selles mõttes on  igas esemes ka mingisugune niisugune konkreetne lugu. Paarikümne aastaga on inimeste asjatundlikkus märgatavalt  kasvanud ja langebrowni erinevate tootemärkide avastamine  silmnähtavalt levinud. Siiamaani ikkagi veel tuleb ju antikvaaride käest ju asju,  mida on leitud lihtsalt ikkagi kalamajast veel prügikastide  kõrvalt inimesed ikkagi täpselt ei tea, millega tegu on,  et kahjuks noored inimesed sageli siis oma remonti tehes  viskavad need vanad asjad lihtsalt minema. Aga kindlasti täna on inimesed sellest langeprownist ja,  ja tema tööst oluliselt teadlikumad kui aastakümneid tagasi. Selle üle on mul hea meel. Neid osteti ja neid on kodudes päris palju olnud,  nii et üks Nõmme vanaproua rääkis, kui juba oli napsu võetud  õhtu käigus ja härrad tahtsid ikka veel natuke midagi peale hammustada,  siis torkisid tühja kahvliga veel seda taldriku põhja,  arvates, et seal veel vorsti või kurgilõik. Geograafiliselt polegi langebrowni toodete leidmine  nii piiratud, kui võiks sõjaeelsete turude järgi arvata. Paljud esemed ongi tulnud välja nii Soomest kui kui Rootsist,  ka Lätist, ka Riiast on palju asju leitud ja,  ja loomulikult siis inimeste Lahkumisega Eestist on neid ka palju kaasa võetud,  nii et need on jõudnud ka Kanadasse ja, ja Ameerikasse,  kus nad on siis jälle minu kollektsiooni teistpidi nüüd  jälle osaliselt tagasi jõudnud ka väliseestlaste seas on see  kindlasti väga, väga oluline ja, ja mälestus te poolest  oluline tarbekunst. Sellise tohutu kogu juures, nagu on Priidu nõmmel võiks  veeta tunde ja tunde kuuleme aina lisa omaaegsetest,  äriprojektidest ja tellimustest. Minule just pakuvad huvi sellised väiksemad kohad Otepää  kirik või tõrva või Valga või pühajärve vaatajad,  need on kõikide nende turismikohtade osas,  eks tal oli hea vaist äri peale, aga kõik need,  need Eesti erinevad linnad ja, ja vaated,  üks huvitav vabadussõja ausambad nii Rakveres kui Viljandis,  kui siis Narva-Jõesuus, nii et need on kõik objektidena  siis ka nendele nendele esemetele suveniirid on kantud. Tellimustöid neid on, neid on niimoodi ka kaootiliselt säilinud,  aga need on siis jah, niisugused võib-olla rohkem  siis sellise tavalisema paksema portselani peale  siis tehtud. Minu kollektsioonis on ka, ütleme siis alates mustpeade maja  kui Georg Stude. Kui, kui erinevad kohvikud rannahotell Pärnus kindlasti  Eesti politsei serviisist, kus on siis politsei vapp  ja selliseid tellimustöid tehtud küll. Paksus ka varieerub, sellepärast sul on niisugused kohvikassid,  mis on ikka peaaegu läbipaistvad. Et see on ikkagi luu luuportselan ja need on ka,  ütleme siis sellised käsi käsimaalitud asjad on üks peenemad  portselani peale tehtud. Et need on tõepoolest jah, paistavad paistavad läbi  ja see portselan on ikka nii-öelda kas siis maailma,  aga ütleme siis Euroopa klass, et see on kindlasti paremad asjad,  tehti kõik väga heale porcelanile. Jah. Aitäh. Kui siin kollektsionäärid neid esemeid koguvad,  siis tihtipeale ju ei kogutagi mustrit, vaid kogutakse  ka märki. Ja nüüd langeprauni portselani on  siis tõesti lihtne ära tunda, sest et need portselanimärgid  on nende esemete põhjade all olemas. Esimene märk oli siis punane teras, trükis lange  ja Braun ja päike ja Tallinn siis põhja all. Neid on siis erinevaid ja hiljem siis kolmekümnendatel,  kui see toodangu hulk kasvab ja võetakse  siis kasutusele ka kummitempel, kus langeprouni nimele tuleb  siis ümber niisugune ovaal ja neid on siis  ka telliskivi punasest pruunini. Kuigi suurem osa sellest portselanist oli  siis mõeldud turustamiseks Eestis. Selle hinnavahe pärast siis tegelikult siin toota oli ikkagi  nii odav, et langebrownil oli odav teda siis  ka Eestist välja müüa ja sel juhul siis,  kui tegemist oli juba ekspordi ks mõeldud esemetega,  siis mõtleb kaval ärimees välja sellise nipi,  et ta hakkab seda portselani tooriku tootja,  noh, näiteks ütleme Rosental Toomas Bavaaria seda portselani  tootjamärki kinni katma siis algselt kuld  või hõbetäpi, trapetsi erinevate pabermärkidega  ja siis sinna kõrvale lööb siis oma firma märgi. Ja. 1939. aasta jooksul kasvas rahvusvaheline pinge. Algas teine maailmasõda ja ettenägelikud inimesed mõistsid,  et veel hullemad ajad on tulekul. Kui siis oli näha, et ajad läksid ärevaks ei jäänud ta  siis nagu väga paljud ootama, et äkki siiski ajad muutuvad  taas paremaks, vaid ta siis koos oma abikaasa  ja Karl Hofmeisteriga suundub üsna esimese Hitleri kutse  peale siis Saksamaale ja jättes siis oma äri juhtima oma hea  sõbra ja kaugelt sugulase Gerretsi. Ja kui siis ajad muutuvad veel palavamaks,  siis sõlmitakse ka Gerretsi ja Langebrauni vahel ettevõtte  ostumüügi leping, kus siis näiliselt ettevõte nagu läheb  sellesama raamatupidaja omandusse. Tegelikult oli see siis tõesti fiktiivne leping ja,  ja ettevõte siis jäi oma omanikku ootama. Esimesel nõukogude aastal jõuti ettevõte  natsionaliseerimiseni ja ühendati see, mitme väiksema töökojaga. Tekkis kerama-nimeline asutus. Langebraunide pere vastu oli saatus armulisem kui paljudele teistele. Nende perekond siis asus ümber Saksamaale  ja Saksamaale nad elama ka jäid. Müncheni lähistele ja oma elu. Viimased aastad veedab ta Sierse linnas. Oma abikaasaga nad elasid siis hooldekodus,  lapsi neil ei olnud ja sinna on ta siis ka maetud. Ta sureb siis alles 1960. aastal, nii et elas ilusa  ja pika elu, kuigi siis jah, paraku Eestisse tagasi ta  siis enam ei pöördunud ja loomulikult need ärid jäid kõik siia. Teistest märksa pikema elu elas Nikolai Langebrauni naiseõde  Astrid Tiits, kes oli Ameerika Ühendriikides disainer,  kujundades 11 aastat portselanlampe osmanski stuudios. Abielludes sai ta nimeks Astrid Barmask. Veel kaheksa aastat oli ta disaini stuudio omanik  ja lõpetas töötamise 83 aastasena. Astrid Barmask suri New Yorgis 98 aasta mõnusana. Järeltulijaid polnud ei langebrownidel ega Astridil. Portselani dekoreerimise aga võttis Eestis üle  kunstikombinaat Ars. Nüüd on paraku nii, et õitseaeg oli kuskil 60.-st kuni  üheksakümnendat pärast arsi lagunemist, seal töötab veel  niisugune väike väike portselan, maali kooslus. Siiamaani aga siiski, ma nimetaksin õitse ajaks siiski. Kaheksakümnendat aastat vot see oli aeg,  mil meil oli puudu sellist väärikast kingitusest ütleme  niimoodi mida, mis oli ka ka mõnes mõttes nimelt just  unikaalne ja portenomaalijad täitsid selle niši väga hästi,  nii et tehti juubeli kingitusteks ja, ja  ka miks ka mitte meie väliskülalised, kes olid väga suure huviga,  sest midagi muud siis. Noh, nagu põnevat ei olnud Jääb faktiks, et soodsad kaubandusolud ja tollipoliitika  lõid eeldused portselani maalimisel Eestis  ning Nikolai Langebraun oli ärimees, kes on oma peatüki  jäädavalt Eesti kultuurilukku kirjutanud. Aitäh.
