Tere, loodusesõbrad täna teeme ühe retke Eestimaa karstialadele ja meil on, mida uurida. Karstijärve torud, koopad ja mitmed põnevad karstivormid veel võtavad meie avastusretke ja siinkohal koondume mõistagi asjatundja Uudo timmi selja taha. Kes meid nüüd ühest paigast teise juhatama hakkab. Mina olen Haldi Normet-Saarna. Kas Eesti on nüüd selle Carstinduse koha pealt ka üksjagu rikkam kui mõni teine maa? Tere no Eesti on rikas karsti poolest küll sellepärast et meil on paekivi, mis on karsti eelduseks ja kogu meie Põhja-Eesti on tegelikult siis poeg pinnase peal ja, ja karstialasid täis. Neid iseasi on see, et nii ühest kui teises kohas on siis see Carst nagu pinna lähedasem ja, ja inimsilmale hästi näha nad karstivormid, teistel puhkudel on võib-olla karstinähtused lihtsalt maapinna all peidus ja me ei näe, ja noh, meil kõige kuulsamad kindlasti kuulajatele teada tuttavad paigad, kus siis karsti eriti hea vaadelda on, on siis kostivere Tuhala ja puhaku näiteks Ida-Virumaal ja neid kohti on muidugi küll ja veel. No kellel tekkis äratundmisrõõm, siis sellel tekkis ja kellel ei tekkinud, et siis hakkame tasapisi pihta, et mida see Carst üle pea endast kujutab? No kõigepealt, võib-olla me peaks rääkima natukene sellest, et kust see karsti nimetas, üldse tuleb Sloveenias on selline platool karsti platool, kus siis kohalik geoloog uuris seal platool toimuvaid nähtusi ja neid nähtusi, siis on mitmesuguseid, nii nagu siin eespool juba öeldud on, nad küll on karsti Urkeid küünlalõhesid, küll on koopaid, aga kõik see on kujunenud v ja siis karbonaadse ehk siis meie mõistes paese pinnase koostoimel ja neid nähtusi hakati siiski rahvusvaheliselt ka karsti nähtusteks kutsuma. Nii on ka meie keelde sai Carst sellisena üle tulnud. Nii et jah, see on siis pärit Sloveenia kohanimest, aga noh, kui me vaatame, kuidas need karstinähtused siis tegelikult toimuvad ja tekivad siis paekivi. Meie mõistes paekivi, noh, kui geoloogid ja maavaradega tegelevad inimesed jagavad selle paekivi veel marmoriteks ja Tolo kivideks ja veel veel peenemateks fraktsioonideks siis meie jaoks, kes, kes nii sügavalt geoloogilistes terminites iga päev ei toimetas ja siis me võime lihtsalt öelda paekivi ja paekivi ei ole sugugi mitte monoliit. Ühe tugevune oma kihistustest ja seal on tugevamaid kihte, seal on puredamaid kihte, seal on selliseid kohti, kus, kus on rohkem soolaseid Messis vees, paremini lahustuvad ja niimoodi need, kui see veega kokku puutub, siis hakkavad tekkima selle paepinna peale väiksed lohukesed, kõigepealt siis baas on reeglina meil lõheline, sinna lõhede vahele kipub vesi minema ja kui seal vesineid voolama hakkab, siis ta hakkab lahustama neid pehmemaid kihte ja hakkavad tekkima erinevad karstivormid. Ja, ja noh, siis meil Eestis on, on neid karstivorme ka uuritud juba Kaheksateistkümnenda sajandi lõpust ja esimene, kes kirjeldas meil karstinähtusi just Tuhala piirkonnast sealset maa-alust jõge, oli siis August Wilhelm Hupel juba 1782. aastal. Nii et kastid nähtusi pandi tähele juba meile üsna varakult, 20. sajandil. Ja selle algupoolel just uurisid siis meie karstivorme Gustav Vilbaste, Armin Öpik, Artur Luha, Kaarel Orviku. Nii et kuna meil karsti on palju, siis on ka meil teadjaid mehi selles osas üsna palju ja nüüd sajandi lõpupoole, siis oli kõige kuulsam karstiuurija Ülo Heinsalu, kes siis ka eraldas hästi palju neid erinevaid karstivorme ja tüüpe. Looduse lemmikud. Aga nüüd on siis põnev, mida need erinevad karstivormid endast kujutavad, et kõige väiksemad neist on karrit, mida need karrid endast siis kujutavad? Karrid kujutavad siis noh, mõne kuni mõnekümne sentimeetri sügavusi augukesi või lohukesi Wagokesi siis paekivi pinnal ja need siis tekivad reeglina kas siis lainetes või siis pidevalt vee sees olles. Vesi lahustab soolased ja natukene pehmemaks osa paekivitükke. Ja kui laine siis jälle hooga tuleb, siis ta pühib selle minema ja need nii tekivadki, sellised väiksed paepinnapealsed keset või sügavikud ja näitses nimetatakse karrideks ja meie kõige paremad karrikohad praegusel hetkel ka kõik see protsess toimub, need on siis Vilsandil ja, ja vaika saartel näiteks, kus siis Vilsandi tuletorni juures. Kui minna randa, siis, siis me näeme seal selliseid korallrihv tegelikult ja siis paepind on seal just selline lohukeste lõhekeste ja vaakestega. Nii et need on siis karrid. Aga neid Carrie on loomulikult näha ka teistes Eesti osades, eriti siis Lääne-Eesti kunagiste ranniku Astangute juures, olgu ta siis Kirblast või siis avastes kussis endise mereranniku Astangute juures. Need sellised karstivormid kujunesid. Teine väike väiksepoolne karstivorm on veel naljakama nimega. Muuseas, pugemid ainsuses peaks siis olema pugem, aga üldiselt kasutataksegi mitmuse vormi, sellepärast Need on siis sellised avaused. Noh, kui me nüüd vaatame seda karstivormi arengut, et kõigepealt tekivad siis pae sisse sellised lohud augukesed, aga need on, need on kindla põhjaga seal, et juhul kui siis laine viskab näiteks sellise paekihi peale või paepanga peale vett, siis vesi jääb sinna kui pidama. Aga kui nüid algul põhi on alt ära, siis seda nimetatakse juba pugeemiks. Nimeta sellised lohud, missis enam vett ei pea, vaid lasevad vee läbi. V8 väljavesi poeb välja ja vot see on, see poeb läbi läbi põhja, siis järelikult on sellest tulnud järgmine karstivorm, siis kujuneb järgnevalt torm juba edasi, kui me vaatame, paeplaadid või paepind on reeglina mingite lõhedega noh, kas siis pugemite kaudu või lihtsalt paepinna pealt voolab vesi ja läheb sinna lõhesse ja hakkab lõhe servi järjest ladustama ja laiemaks tegema ja, ja kui see on maapinna peal väljas, siis nimetatakse seda ava lõhex. Niiet. Meie suurematel karstialadel olgu ta siis kasti veres või Tuhalas või või ka teistes, kus pinnakate on suhteliselt õhuke, seal on siis täiesti tavaline igal pool näha neid avalõhesid. Lavalõhed on siis reeglina paari-kolmekümne sentimeetrise sügavusega ja teinekord nad võivad olla üsna laiad, isegi nii, et kui seal nende avalõhede juures kõndida, siis tuleb olla ettevaatlik, et sinna sisse ei astusest kivi lõhesse astudes, siis võib paljugi juhtuda ja kui hooga minna, siis siis võib kondika murda seal. Nii, et see on nagu järgmine arenguaste siis karstinähtuste. Ja karstilehtrid, mida nemad endast kujutavad? Neina karstilehtrid puhul on need lugu selles, et neid karsti lõhesid, kus siis vesi liigub neid võib-olla nii kõrgemal kui sügavamal ja kui nüüd reeglina siis just on nii pae kõige ülemine pind on võib-olla natukene tugevam ja siis selle all on jälle sellised savikamad kihid missis v puhtuvale toimele rohkem alluvad ja tekivad sellised tühemikud käigud siis nõnda tugevamate kihtide all teadmiste tugevamate kihtide all. Ja kui nüid see auk tekib seal juba nii suur ja mingi raskem ese sinna üles läheb, siis nii nagu ikka mis jääga juhtub, seda juhtub ka siis õhukese paekihiga, nii et ta lihtsalt kukub sisse, tekib auk, kus täiesti maal näha võib. No neid on näha jällegi just nendel suurematel kastealadel praegu võimegi võtta, nii et kostivere ja Tuhala ja need on ka sellised, kuhu on hea kerge ligi pääseda. Siis nendel karstiväljadel või karstialadel me näeme kõiki neid erinevaid karstivorme arengujärke, nii et noh, need on tõeliselt head õppepolügoonid. Kui me tahaksime kellelegi selgeks teha, et mismoodi üks Carst arenev seal, siis me saame igas arengustaadiumis iga erinevad karstinähtuste demonstreerida väga hästi. Aga neid karstilehtrid muidugi on täiskogu Pandivere noh, kui me hiljem nende juurde tuleme tagasi, kuidas on siis karstinähtust piirkondades vaja inimesel toimetada, Ta ta, nii et loodusele ja meile endale keskkonnale kahju ei teeks. Siis me kindlasti tuleme nendegi arste lehtrite juurde tagasi, aga kui me praegu võtame need erinevad nähtused kiiresti üksteise järel läbi, et tervikpilt saada, kuidas Carstis kujuneb, siis jah, sai, karstilehter on sisselangenud karstikäik ja ta on täis siis seda pinnast, mis seal peal oli ja seal ei ole vett, siis avan kuivad. No neeluaugud, need kõlavad üpris kurjakuulutavalt ja mida nad siis endast kujutavad? Kahed karstinähtused? Ikka karstinähtused ja noh, nii nagu mainisid, et kurjakuulutavalt neil teine nimi ongi kurisuu ja need on siis mõne meetri kuni mitmekümne meetri laiused karstivormid, Missis neelavad pinnavett. Ehk siis noh, kui mängi kraav või oja jookseb siis läbi neeluaugu ehk siis kurisuund vesi läheb maa alla ja siis tuleb ta kuskil kaugel juba allikana uuesti välja. Nii et need kohad, kus siis ojad või, või terved jõed lähevad maa alla, neid siis nimetatakse kuri suudeks ja ahneid kurisuid, rahvas nimetabki just et nad on nagu maapõue kurjad suud ja üsna paljude kurisudega. Üks kuulus kurisuu ongi kohe kurison imeline. Hiiumaal lauka külas. Seal on näiteks sellega seotud legende, kurisuust läks alla, uppus karjatüdruk koos härgadega kahe härjaga, nii et tema juuksepael tuli mitme kilomeetri kauguselt, et siis ühest allikast välja. Noh, nii karm neid see elu ka just ei ole, et meil nii väga suuri kurisuid oleks, aga, aga noh, nädal kuri suudele on teinekord päris huvitavaid nimesid. Näiteks Tuhala jõe neeldumiskoht, seda ju kutsutakse Ämmaauguks. Maa alla alles jupi maa tagant tuleb siis ta uuesti välja Veetõusme allikatena. Neid kurisuid on muidugi ka jälle erineva kujuga, on väiksemaid, on suuremaid ja osa neist töötavad terve aasta läbi, teised jälle on ainult suurvee ajal käigus ja noh, juhul kui siis kuri su või see v vooluauk jääb nagu kuivaks, noh siis siis on loogiline, mis seal on kujunenud. Seal on siis koobas. Ehk siis karstikoopad. Looduse lemmikud. Koopaid on nii maa-aluste jõgede või maa-aluste voolu sängide kohal madalamad veeseisudega, aga kui muidugi veeseis on kõrge, siis on see koobas kõik täies mahus vett täis. See protsess kogu aeg käib aga edasi. Ja kui vaadata sedasama vett, mis siis sinna karsti kujundab, noh ühelt poolt ju vesi peaks olema suhteliselt neutraalne, puhas vesi, aga meie atmosfääris on ikkagi küllalt palju süsihappegaasi ja veelgi tööstuspiirkondades rohkem ka lämmastik vaktsiinide ja veel hullem vääveloksiid siis sadades. Need oksiidid reageerivad veega ja, ja tekib siis happe. Ja mida tugevamad happed, seda kiiremini ta reageerib paekiviga, seda kiiremini tekivad karstimuutused ja teine, kuskohas neid meie Eesti oludes see vesi tuleb. Tee siis karstinähtused on meil just suurte rabade lähikonnas, sest rabavesi on teatavasti natuke happeline ja neid, kui see happeline vesi siis paekivi sees või, või vahel seal voolab, siis ta seda karsti järjest arendab. No milline on karstiteekond? Karsti teekond, nüüd, kui ta järjest areneb, aga edasi järjest suuremaid tühimikke maa alla tekib, siis seejärel loomulikult tekib neid nii karsti lehtreid kui järelejäänud saarekesi. Teinekord noh, väga kuulus on ju kasti verekivisaar kus ümberringi on kõik maapind alla langenud ja veega ja sära uhutud ja selline kiviseen või kivilaud on keset vett kevadisel ajal suvisel ajal loomulikult kuiv ümberringi käik ja vot selline teine hästi rahutu maastik. Et nagu oleks sõda üle käinud ja sellist noh, karstivormide lõpp faasi siis kutsutakse karsti häiludeks. Sa juba ka vesi on toonud muud materjali juba uuesti sinna karsti lõhedesse, kohati annad ummistunud ja siis nendestki arsti häiludes omakorda võib hakata juba vesi kogunema taas, nii et nii langatusalad kui karstiorud. Ja siis siis kui, kui vesi enam sealt ära ei suuda imbuda noh siis siis tuleb juba karstijärved igast Järvikud langatus elada, need, kust asi langeb jah, kus asi langeb, kukub alla, ehk siis kui alguses räägime väiksest karsti lehtrist, noh, see on mõnekümne meetri suuruse läbimõõduga, võib-olla. Aga kui, kui veel suuremaks lähevad need alad, siis, siis juba öeldakse üldmõistega, et noh, vot siit langatusala noh, sellel langatusalal on kindlasti ka selliseid tugevamaid jäänuk saarekesi kõrgemaid künkaid, kesi, aga aga kogu see noh, kui me vaatame kas või või kasti veretki, siis seal välja peal natukene on näha ka maantee pealt lausa mööda sõita, siis seal on neid karstiauke terve rida ja mida kaugemale minna, seda, seda rohkem neid alasid on, kus maapind on noh, täiesti kuumaastik. No salapärased tegelased siin Carstindluses on ka salajõed. Jah, no kui me vaatasime neid kurisuud, siis kurisuu oli see koht, kus niimoodi jõgi või oja, mida me silmaga näeme. Neid salajaseks kipub kätte minema ehk maa alla pugema. Ja kui ta saab maa all nüüd voolab, noh siis seda me nimetamegi salajõeks naasin Nabala piirkonnas, praegu on pikemat aega käinud vaidlusi, kas ja millised need voolu sängid seal neid on või ei ole ja selles osas on nagu kõik ühel meelel, et kui vesi maa alla läheb järelikult ta kuskil seal voolab. Kui suur peaks voolusäng või lõhe olema, et teda nüüd lausa maa-aluseks jõeks nimetada, noh, see on, see on juba maitse asi, aga selge on see, et nii Tuhalas kui Jõelähtme ess kostivere karstialal kui Uhakus ja paljudes teistes kohtades näiteks Läänemaal Salajõe küla juures on tee ääres just selline salajõgi või siis vesi läheb maa alla ja sealt alles kilomeetri või teinekord veelgi kaugemalt uuesti välja tuleb. No kuidas me teda nimetame, need, noh, ütleme, et nad on maa-alused salajõed. Ja kui me vaatame nüüd, millega see salajõgi siis lõpeb, siis ta kuskil maapinna peale jälle tagasi tuleb. Ja ta tuleb siis allikana. Ja nüüd neid allikaid võib-olla kahesuguseid, ühed on siis sellised, mis mis reeglina avanevad siis kas nõlvadel kuskil või, või põhja Eestis näiteks meie klindiastangu vesi jookseb seal paekihtide vahel ja tuleb siis paeserva peale välja ja kukub alla. Imelihtne langev allikas, vesi langeb, kui ta välja tuleb maa seest ja noh, selliseid allikaid langeallikaid on näiteks Vasa risti, see on siis valgejõe ürgorgu väljuv allikas ja teine on näiteks karjaoru, mis on siis Saka külas tuleb siis paekihtide vahelt välja ja moodustab siis joa. Sellised on siis langev allikad ja teised jälle on nii, et nad purskuvad või tungivad maa peale välja. Ja sel juhul nad on tõusuallikad tõusu allikaks näiteks on kuulus Tuhala nõiakaev. Tema on üks selline ajutine, teine tõusuallikas, mis töötab siis ainult kõige suuremad veehulkade juures. No tegelikult, eks, eks nad tõusuallikad on, on kõik sellised, mis siis maapinnast välja surub v ja nüüd nüüd see, kui tugevalt see vesi sealt välja tuleb, kui surve survega sealt välja tulevad, see on see siis nagu osutub otsustavaks, et kas ta hakkab lihtsalt valgub seal maa peale tulles rahulikult ära. Aga muidugi nõiakaevuga on, on see lugu, et kuna seda on kasutatud tatud tõesti kaebuna siis on talle ehitatud peale käed ja tavaliselt allikatel rakkeid peal ei ole ja, ja noh, see selline visuaal kujuneb noh, antud juhul hästi vaadeldavad ka ja ta ei tööta mitte iga aasta, vaid ta on ainult lühikest perioodi siis või on piisavalt vee hulka seal maaaluses jões ja siis ta tuleb välja. Muidugi see, see väljatulek on ka selles mõttes ju ilus vaatepilt, kuidas, kuidas tõesti tervest kaebust surutakse korraga suur hulk vett välja, Aason, paljud kuulajad on seda näinud, aga kas on mõni enam-vähem samaväärne nõiakaev veel nimetada, et no päris päris selliseid nõiakaev ei ole, aga noh, näiteks üks allikas, mida nimetatakse purskemaks allikaks temaga kunstlikult tekkinud Allikes nimelt Endla soostlikust põhja poole, seal tehti geoloogilisi uuringuid, puuriti maad ja satute sellise survelise veesoone peale, kust siis hakkas välja purskama vett ja see purse on seal tunduvalt kõrgem, aga nafta tulebki väiksemast torust siis. Ja, ja seetõttu see mass, et ei ole nii suur kui Tuhala nõiakaevu ja kui sinna peale ehitada näiteks mingisugune kaevutaoline asi või, või midagi muud, noh siis siis tast võib-olla kujuneks uus, ma ei tea, mis asi nõia või või, või mingi muu väega allikas. Aga kuni seda tehtud ei ole, siis seni on vast atraktiivse ikkagi sees. Tuhala Tuhala on kindlasti atraktiivne ja, ja mitte ainult see kaev, vaid, vaid kogu see kompleks, mis seal on, kuidas siis ämmaaugust kuni Veetõusme allikate nii välja ja kõik need, need vahepealsed karstivormid sinna juurde ja see on puht looduslik, see ei ole mitte tehislikult tekkinud selline purskav allikas. Looduse lemmikud. No karstijärved on ka täiesti olemas. Ja täiesti on olemas just need karstijärved. Ühelt poolt siis kujunevad sellistesse kohtadesse, kus siis vee äravool nõgudes maapinnanägudest ei ole nii suur, et näiteks lumesulamisvesi või, või suuremate vihmadega kogunev vesi kiiresti alla läheks. Siis tekivad veekogud, suuremaid veekogusid ikke järvedeks nimetame, aga kuna need järved ei ole päris kindlapõhjalised ja nende põhjast jookseb siis karsti lõhe pidi vesi ära siis, siis naid nimetataksegi karstijärvedeks. Ja nad reeglina on ajutise iseloomuga. Ehk siis kuivema laste ajal, nad on kuivad paljude karstijärvede põhjas, rahulikult tehakse heinanäiteks. Noh, olgu nad siis Märjamaa Jäpad või savaldama või siis Hasa malla karsti Järvika. Eks kõik noh, osa sügavamaid karstijärve. Ja noh siis väiksema väljavooluga Järvi nendes, noh, näiteks Porkuni järvedest, seal on ka aasta ringi vesi ikka sees, aga see Veetase kõigub nendes karstijärvedes üsna suures ulatuses. Et reeglina on surve ajal suured järved ja siis kuival ajal heal juhul väike loik või päris kuiv. Ja põhjast sealt võime leida siis neid lõhesid, kust kaudu vesi on jalga lasknud. Selline oli tänane saade karstinähtustest Eestimaal, stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.
