Tere, ilusat laupäevaõhtut, head inimesed on 18. 12 saanud kell ning teie silmad on pööratud Eesti  televisiooni ekraani tele. Me oleme alati olnud metsarahvas ning nüüd selles saates  mine metsa, me vaatame, kui hästi või kui halvasti meie  võistlejad metsa tunnevad. Me oleme oma eelvoorudega jõudnud juba poole peale  ning tänasest saatest läheb üks võistkond edasi veerand finaali. Teine võistkond peab aga paraku tunnistama,  et kõik on metsa läinud. Vaatame, kes meil täna saates kaasa mängivad. Tere, kes teie olete ja kuskohast te meile tulete? Me oleme Roosnaliku põhikoolist Ja kuidas on teie nimed? Mina olen Siim, Mari-Liis ja Martin, äkki keegi teie julgest  kirjutab ka oma kooli nime sinna peale, kuidas Roosna,  Allikul, noored inimesed vaba aega veedavad? Mängivad saaliokit ja niisama istud õues ringi. Kuidas te tänaseks saateks ennast ette valmistanud olete? Tantsu ja lauluga. Aga kas te olete ka näiteks lugenud mingisuguseid loodusajakirjasid,  vaadanud saateid, kuidas Eesti loodus Eesti loodust lugesite  ning arvate, et sealt saate kätte õiged vastused? Loodame, loodame väga hea. Vaatame, kuidas teil mäng täna läheb ning  kes olete teie. Meie oleme Anna haava nimeline palakool,  Anna Haava nimeline palakool, see on vist üks pikema nimega kool,  kes meil siin saate ajaloos vist on olnud. Kuidas on teie nimed? Mina olen Siim, Jaanika Sander ning miks peaks Teie vastased  teid täna kartma? Ma arvan sellepärast, et me lihtsalt oleme neist üle,  ah nii, enesekindlus on väga hea, vaatame,  kas see toob teile ka kasu, kirjutage oma kooli nimi,  ga, palun sinna tahvli peale. Võistkonnad on meile tutvustatud igas endast lugupidavas  võistlusmängus peab olema ka žürii ning meie oleme enda üle  eriti eriti uhked, sellepärast et meie žürii liikmed on  vahvad teada-tuntud loodusemehed, kellest esimene on sooloog  ja parasitoloog, härra Aleksei Turovski. Tema kõrval on koha sisse võtnud ETV saate osoon. Saatejuht härra Vladislav Koržets. Tihtipeale küsitakse minu käest, et kas žürii on  ka õiglane. Kas te olete õiglased? Oleme küll mina olen. Ja küll ma su üle õiglust an. Õiglus on teiste õiguste tunne ja mul on seda palju. Me peame Aleksei omaga läbi ajama niimoodi kahe peale. Loodan, et teile see õiglustunne saate jooksul ära ei kao. Kõik on ära tutvustatud. Alustame mänguga pihta, esimene voor on võistkondade etteaste. Kuidas meie võistlejad enda kodukooli ja kodukanti näevad  ja kuidas nad seda oskavad välja näidata,  seda näeme me kohe. Võistkonnad on ette valmistunud kodus ühed väikesed etteasted,  mida me nüüd siis ka huviga vaatama hakka. Võtame Roosna alliku, kas kull või kiri. Kiri viskan mina münti ja kaekae tuli kiri,  teie alustatakse lahked. Jõgelehte kalten, Brun, kus need Järvamaal küll on? Rosenid ja Stakelbergi sinna oma mõisad tegid. Pärnu jõgi algab sealt Pandivereserva pealt. Kool ja mõis ning valge roos tänaseni, seal on koos. Lisaks õpime mõisalugu ja käime kalten rulliradu allikatest,  tegime matkaraja värgi preemiaks, saime keskkonna teokese märgi. Õpsid õpilased rahvatantsu, tegid äkki meid Tallinnas peol nägi? Kui sul pole tantsukingi ehk siis tule tõstmise ringi oleme  seal kõike näinud. Plikatki on tõstmas käinud. Õpetajad ennast mõisaprouaks peavad roosnalliku mõisa väga  palju teavad. Räägitud sai vaevalt pool, oleme Järvamaa kaunim kool ja. Tule Roosna li. A. Aitäh RoosnaAlliku, vaatame aga, millega üllatab meid palakool,  palun. Vana kool on, meie kool, kolis loodus igal pool Peipsi  veeres asub pala suure metsa ees ja taga. Kaunim kool, kaunim kolme tuntud Eestis,  igal pool kooli ümbrus, aja pool. Seda teeme ikka. Kui on aasta ajast suured väiksed suuskade al. Starti tuleb noori kõike, maraton saab jälle võite. Rahvatantsust lugu, peame selleks loota,  saame ees. Tallinnasse ka tantsupeo antima. Aitäh ka palakoolile ning ootame meie tänase saate esimesi punkte,  mille saamiseks me pöördume meie auväärse ürii poole,  mis teil on öelda? Teatava lakoonilisuse löövusega ja kaera,  jaani ja sellise räppimise ühendamisega kuidagi. Kraadikene etemana tundus mulle palakooli. Etteaste Roosna Alliku omast sai ka väga palju teada  ja oli huvitav, aga kontsentreeritus oli etem siinpool. Ja minu ettepanek on kaks, üks. Jah, ma sinuga pean nõustuma ja, ja. Mäng on läinud käima, esimesed punktid on jagatud,  aga mäng jätkub ning punkte tuleb aga juurde  ja juurde. Järgmine voor kannab nimetust videoküsimus. Me tänases videoküsimuse voorus jätkame eelmistes saadetes  alanud linnuaabitsa teemat, ehk me näitame teile ühte videolõiku,  kus kohas on peal üks lind. Kui video lõik on läbi, loeb kiirus, kumb jõuab esimesena  vajutada teie laua peal olevatele nuppudele,  saab vastamisõiguse, kui vastus on õige,  olete ära teinud enda võistkonnale ühe punkti. Roosa Allikutine. See ei ole tihane. Kas palakool soovib ühe korra pakkuda? Mingi soovi ei soovi, ei soovi. Härra Turovski, kes see lind oli? Keegi enam ei proovi või? See on muidugi talvike ja videolõik lubas vaadata seda lindu  profiilis külje poolt eespoolt isegi ülevalt,  nii et väga põhjalik video lõik oli liigi Määramiseks täiesti piisav, nii et talvike Aga mis parata, ega me ei tunne kõiki linde,  nii, muidugi. Ja. Meie viktoriin on televaatajatele ju suurepärane võimalus  nagu järgi kontrollida enese peal, kas neile on põhikoolist  ja üldse loodusharidusest kasvõi midagi külge jäänud. Või tuleb kooli raha tagasi nõuda? Selge, selle vooru punktid läksid meil auväärt žürii  liikmete kontole ning jätkame mängu. Järgmine voor on kiirküsimused. Kui meie vooru pealkiri on kiirküsimused,  tähendab see seda, et selles voorus mängib väga suurt rolli kiirus,  kuid ka teadmine. Ning kui te olete ära kuulnud vastusevariandid,  siis kiirem kool, kes on jõudnud nupule vajutada,  saab vastamisõiguse. Kui vastus on õige, saate enda koolile punkti juurde. Kui vastus on vale, on vastasvõistkonnal võimalik ühe korra proovida. Esimene küsimus, mis lille järgi sai nime 15. sajandil  toimunud inglise kodusõda, tulp neli Roos,  liilia ala nelk nelk on täiesti vale vastus roosna liku  rooside sõda. See on rooside sõda, see toob teile punkti juurde. Tubli. Niimoodi. Teine küsimus. Mitu puud säästab üks tonn ümber töödeldud vana paberit kaks,  10 17 või 29 puud. Palun. Pakuks 17 17 on õige vastus tubli. Ning selle vooru täiesti viimane küsimus. Teatavasti ornitoloogiaühing valib igal aastal aasta linnu,  kes on 2008 aasta aasta lind, suitsupääsuke kiivitaja,  must hoonekord või Teder pala teder. Teder on õige vastus. Tubli. Kuidas meie žürii liikmed kommenteerivad meie kiirküsimuste vooru? Kõik said vastused, ehkki mina olen kogu aeg mõelnud,  et noh, et, et kui suured need puud ikka on need 17 puud  just ja, ja et kus see nii täpselt on mõeldud,  et 17 puud, et see on tark inimene, kes on teadnud,  et et just 17 puud Selle vooru tulemusena on palakool rebinud natukene ette,  etteseis on neli, kaks, kuid punkte on meil teie jaoks  jagamiseks veel hästi-hästi. Palju. Järgmine voor on looma etüüd. Selle vooru edukuse otsustab kehakeel. Kuna esimest vooru loosi tahtel alustas Roosna Alliku  siis loomaet üüdi vooru alustab palakool,  palun teie esindaja tulla minu juurde. Vali siit endale üks. Näita mulle seda. Sul on aega 20 sekundit, aeg läheb käima. Nüüd. Ei ole pääsuke. Tean, ei vii. Pingviin on õige vastus tubli. Niimoodi. Ja Roosna, Alliku esindaja palun minu juurde. Valisite endale üks. Näita mulle seda. Sul on aega 20 sekundit, see läheb käima nüüd. Jänes on õige vastus tubli. Härrased, žürii liikmed, kuidas te kommenteerite meie  loomaetidi vooru? Jänes oli absoluutselt laitmatult selge ja arusaadav,  oli see valge jänes või halljänes. Ta oli must. Aga selle kollase pingviiniga mul läks. Ma sattusin veidi segadusse, kuid Vladislav tundis ikkagi ta ära. Mul mulle tundus küll, et on vist pingviini. Olgugi kollane. Pärast loomaettetüdi vooru on seis viis-kolm,  jätkame oma mängu aga loodusküsimustega. Jällegi on hinnas meil teadmised, pole tähtis,  kuidas ja mismoodi need on omandatud. Põhiline, et nad on omandatud. Küsin teie käest kolm küsimust, pärast igat küsimist on teil  aega 30 sekundit kirjutamaks vastus oma tahvlite peale. Mõlemal võistkonnal on võimalik saada õige vastuse eest üks punkt. Esimene küsimus, milleks kasutab kala oma uimi? Teil on aega 30 setit. Aeg läbi. Nii kuidas vastas roosnaalliku liikumiseks miseks  liikumiseks ja ujumiseks kuidas vastas palakool hoo  pidurdamiseks ning mu teekonna juhtimiseks? Tegelikult funktsioone on rohkem kui ainult ujumine  ja liikumine kuid põhifunktsioon on kahtlemata ujumine,  edasi liikumine ja põhiosa sellel on, millisel uimel. Edasi liikumisel. Saba saba uime, kuidas me punktid jagame? Me annaks, kuidas me annaks, annaks kaks,  üks kaks, üks väga hea roosnaaluks. Teine küsimus. Kuidas nimetatakse taime maa-alust muundunud Võsu 30 sekundit? Pala kool, kuidas vastasite, üks on mugul  ning teine on risoom. Nii. Ja roosnaliku risoom mugu. Risoom muguljuur. Ma pakuksin niiviisi, et üks, üks mugul ja risoom on õige  juur siiski mitte sibul oleks pidanud kolmandaks nimetama,  aga noh, sibulat ei tulnud, kuid risoomi  ja muul me saime ju, eks ole. Kuigi punkt jah, kummaligi punkt. Seis on seitse, kuus, vaatame, kas ka kolmas küsimus toob  meile punkte. Millist loodusnähtust kutsutakse rahvakeeles nõidade vihklemiseks. Aeg peaks käima nüüd. Aeg läbi kuidas vastas roosnalliku? Nii ja palakool. Vihmasadu päiksega ehk vikerkaar. Vastus on mõlemal õige. Kuid. Mõlemad oleks veelgi võinud ühte-teist lisada. See on juba selline. Laiemasse valda minev näiteks nõidade vihtlemiseks  kutsutakse ka lörtsi või lumesadu volbripäeval just nimelt volbripäeval. Ja see ei ole nüüd üldine, aga see on kohati niimoodi olnud. Ja kutsutakse ka näiteks tuhala nõiakaevu üleajamist  kutsutakse samuti millegipärast nõidade vihtlemiseks. Nii et neid vastuseid on mitu, aga mõlemad andsid õige  vastuse vikerkaare näol. Nii et mõlemale punkt ja, ja, ja ausalt teinud. Mäng läheb aga edasi, järgmine voor on meil looma lugu. Ajude ragistamine nii-öelda on meil selleks mänguks läbi,  ülejäänud aeg läheb aga oskuse peale kuulata  ja märgata. Härra Turovski on meil väga jutukas härrasmees,  talle meeldib hästi palju rääkida ja eriti loodusest  ning räägib ka teile ta hetkel ühe. Ühe nii-öelda loodusloo selles jutus on peaaegu kõik on sulatõsi,  aga üks väike vimka on tema jutus sees. Teie ülesanne on pärast jutu lõppu 30 sekundi jooksul see  oma tahvli peale kirjutada, mõlemal võistkonnal on võimalik  saada õige vastuse eest punkt härra Torovski,  palun. Räägiks sipelgast hea meelega räägiks kõikidest sipelgatest,  aga kuna neid on ligi 10000 liiki, siis ma piirdun,  noh, võtame metsa kuklasse. Väga, väga ilus, äärmiselt kasulik, tohutu tohutu tähtis  igas metsa ökosüsteemis putukas, kes kuulub nagu kõik  sipelgad astlaliste kiletiivaliste hulka. See on selline ülemsugukond. Kuigi jah, astel enamasti enamasti puudub sipelgatel kõige  primitiivsematel on astel ja pikk, kuid enamasti Aslad siiski puuduvad, kuid absoluutselt kõik sipelgad on  täiesti ühiskondlikud putukad, nendel on  siis asutaja emased, no mõnel liigil neid on sadu lausa kuningannasid. Aga nendel on ka töölised ja need töölised,  loomulikult on steriilsed emased ja mõned töölistest,  mõned vormid on ka sõduriteks. Ja te teate kõik, kui valusasti sipelgad hammustavad,  väikesed putukad hammustavad nad oma lõugadega naha katki,  aga siis oma suust. Süljenäärmetest pritsivad nii kibedasti mõjuvat mürki,  et olla ausa, hakkad karjuma. Sipelgad On iidsed putukad. Kuid jah. Nende kohta palju õiget juttu rääkisin ma nüüd siin pikalt,  kus ma panin para ja väga kindlalt. Nii aeg läbi. Roosna-Alliku. Vastasin, et on pesakonnas on ainult üks kuninganna. Nii ja palakool ei ole, neil ei ole astel. Ei ole astelt. Härra Torovki. Jah, nagu ma ütlesin, mõnel liigil on neid kuningannasid  tõesti sadu. Enamasti on üks, kuid kaugeltki mitte kõikidel. Astel primitiivsetel sipelgatel bonneliinidel näiteks on  ja kuni sentimeetri pikkune ei sõbrad mitte suust ei pritsi  nad mürki mitte süljenäärmetest, vaid pepu tipust. Olete ju näinud, kuidas nad kaitsepoosi võtavad? Astla astel võis olla kadunud, aga astlanäärmed on mürginäärmed. Nii et kahjuks null null. Härra Turovski sai selle punkti endale huraa. Meie võistlejatele see voor punkti juurde ei toonud,  üks voor on meil teie jaoks veel, see kannab nimetust foto. Aik. Nüüd saame kohe teada, kui teraselt te oma ümbrust olete jälginud. Meil on teie jaoks kaks pilti, mis on kaetud üheksa ruuduga,  me hakkame neid ruutusid seal ükshaaval eemaldama  ning kui te arvate teadvate õiget vastust,  aga vajutage nuppu ja vastaks, kui vastus on õige,  saate enda võistkonnale ühe punkti juurde. Seis on pinev, vaatame, kas ka tänase mängu viimase vooruga  muutub meie mänguseis totaalselt. Vaatame esimest pilti. Eemaldame ruute. Roosnaliku lepatriinu. Ei ole paraku õige vastus, vaatame edasi. Pala levike on õige vastus. Selline ta siis on. Ning meie tänase saate viimane pilt tuleb teie ette  ning see näeb välja selline. Eemaldamise ruutusid. Ala pakuks, et see on hirv, see ei ole hirv. Vaatame edasi. Võtame ruute maha. Võtame palakool, kits. Täpsemalt metski metskits on õige vastus tubli. Meie stuudiomäng on tänaseks laupäeva õhtuks saanud läbi,  kuid mitte meie saade, meie tublid ja väga usinad televaatajad,  kes juba ootavad oma küsimust, et saaks hakata vastust otsima,  ei pea enam kaua ootama. Nüüd tuleb televaatajate küsimus. Kliima kui soojeneb, siis talved on meil eriti palju  soojemaks läinud endiste aegadega võrreldes  ja varematel aegadel, mida vanemad inimesed mäletavad veel,  ütleme ka kuuekümnendates oli jääminek üpris tavaline asi  kevadel suure mürina ja kohinaga ja see oli mõnus vaatepilt vaadata. See jääminek keskeltläbi Eesti jõgedel on nüüd hoopis  hilisem ja on ka üksikuid talvi tulnud. Millal ei olegi jääminekut võimalik oodata,  kuna jõgi seisab lahti terve talve ja küsimus on,  et arva, arvate ära, kui. Palju varasemaks on keskmine Eesti jõgede jääminek. Praegusel ajal ehk siis mõtleme 20. sajandi viimast  kolmandikku muutunud endiste sajanditega võrreldes. Kui te tahate sellele küsimusele vastata,  siis minge koduleheküljele www.err.ee mine metsa,  kirjutage sinna oma vastus ning te võite olla see üks  õnnelik inimene, kes saab meie hooaja võitjavõistkonnaga  preemia reisile kaasa minna. Aga meie tänane lahing siin stuudios on lõppenud,  auhinnalise teise koha sai Roosna-Alliku põhikool seitsme  punktiga ning veerandfinaali edasi 10 punktiga pääseb palakool. Huraa. Enda poolt, head inimesed, ma ütlen teile,  aitäh, et meid vaatasite. Järgmisel nädalal tuleb veel parem saade,  kõike ilusat ja head ning loomulikult mets on see koht,  kuhu te peaksite minema, mine metsa ja kohtumiseni nädala  aja pärast.
