Tere teile sinna kodudesse, armas televaataja,  me oleme oma lauludega jõudnud nüüd Pärnumaal Pärnu lahe  äärde Tahkuranna valda ja oleme võistle suveaias,  see on tõepoolest okaunis koht, meri siinsamas kiviga visata. Keinugi pole palju maad. Siin on sündinud sellised kõvad mehed nagu Andrus Veerpalu  ja Konstantin Päts ja siin on vahva rahvas,  kes tahab hästi palju laulda. Esimene laul meie saates on, ei takista,  valid ei takista kraav. Läks käima, aga kohe tuleb üks väga armastatud laul. Otsa saan, kui on meri hülgehall. Nüüd minu kõrval siin on üks tähtis mees,  Kalmer Metsaorg, Tahkuranna volikogu esimees  ja mina lugesin. Sellest memost, et taguranna on selline koht,  kus juba väga-väga vanal ajal tulid lausa Viljandis mehed  silgu ja räime järgi, et siis, kui nälg käes oli,  et kas ka praegu on siin kalapüük nagu esimesel kohal? Kas ta nüüd kõige esimesel kohal on, aga tähtis on ta ikka jah,  jätkuvasti. Ja kui vanasti käisid Viljandist kala järel,  siis täna käivad Ukrainast kala järgi natukene mastaabid muutunud. Ma panin tähele ka seda, et ega siin lätlastel on  ka üsna vaba voli käes, et tiirutasid siin ümber bensujaama  ja oli neid hästi palju. Lipud lehvisid. No ja ega neid lätlased siis muidu kiluvarasteks ei kutsuta,  tahavad meie räime pihta panna, nemad saavad varem püüdma hakata,  viivad ära siis meie ja peavad hiljema. Aga kala kalaks, kala on tõesti. Täti siin, kui me mere ääres kord oleme,  et on püütud ju ju kaua aega, aga millega see rahvas siin  veel teenib leiba ja millega siin tegeldakse üldse? Tegeletakse väga paljude asjadega. Metsaga põlluga kalaga, minu arust meil tegelikult,  eks kõikide asjadega ma ei ole kuulnud, et oleks tanke siin  tehtud või sõjalaevu või, või, või lennukeid,  aga muid asju, isegi laevadesse mööblit näiteks  valmistatakse ja ja üks esimesi suuri golfiväljakut pidi  meile tulema, kahjuks ta ei ole veel valmis saanud,  niitvälja jõudis ettepoole, aga küll ta tuleb,  et siis ta vist tuleb Eesti üks suuremaid  ja uhkemaid võtab aega ja ja kuna me oleme linnalähedane vald,  siis väga paljud inimesed saavad tööd linnas ja,  ja vald meil järjest kasvab, kui meil oli siin 4000 inimest,  nüüd hakkan varsti 5000 tuuri saama. Ja iive on meil tubli, et iga kevad ja sügis on meil  sellised tittede päevad, niinimetatud siis et üha enam üha  enam on neid sündinud, tittesid iga poole aasta tagant siin  kümme-viisteist juba varsti juba 30 tükki aastas. See on ainult teretulnud, et meil ei ole mitte ainult  sisserändega rahvas ei suurene, vaid ka juba loomuliku iibega. Et noored on tublid. Teeme aplausi nende noorte peale just, aga ise ma saan aru,  Kalmer on ka Tahkuranna poiss, et. Peaaegu terve oma elu siin elanud, et milline see lapsepõlv  siis oli. Lapsepõlv oli väga kena, siinsamas lähedal oli kool. Suveti sai karjas käia, lehmi taga aetud mereäärt mööda  ujutud sai nii palju, et ma ei ole vist viimased peale seda,  kui ma sain seda siis vähe täisealisemaks  ja ära läksin siit natuke koolidesse, et ma ei ole enam  meres käinud ki, et selle lapsepõlve sai seal  nii palju leotatud ennast, et et isu läks päris ära pealt kohe. Aga suvitajad käib siin palju ka, et kas  selle nendest suvitajast vahest ka nagu villanud ei saa või,  või vastupidi see on kingitus, et nad siia tulevad. No suvitajaid on igasuguseid, jah, et kui minu lapsepõlves  olid niisugused mereäärsed kohad, kus me karjas käisime,  siis seal ei käinud keegi ja kui ma täna sealt mööda sõidan,  siis seal on kümneid, võib olla isegi sadu autosid  ja see, mis sealt järgi jääb, on küllalt selline trösti. Aga vald on proovinud ka seda natukene, seda  siis distsiplineerida võib korraldada, aga see oleneb ju  väga palju ilmadest, et sa võid seal kuu aega mere ääres oodata,  et inimene tuleb ja tema järel koristada korda teed,  aga siis ei ole jälle ilma ja siis, kui teine aasta vaatad,  et noh, ei ole vist mõtet sinna minna, siis on jälle ilusad  ilmad ja nii ta käib, see korra vestman all  ja piibeleht peab ja vastupidi. Väga tore, suured tänud. Laulurahvas on siin väga hea, seda me oleme juba kahe  esimese laulu järel aru saanud ja siitkandist on teisigi  lauljaid tulnud ja nüüd me palume laulma siia Pärnu tüdruku,  Kaire Vilgatsi. Ja minu kõrval on nüüd siin kena kübara all kohalik. Naisseltsi elu edendaja Renate Linter tulemast saatesse. Tere, Reet ja tere kõik külalised. Naisselts ei ole ainukene selts siin vallas,  kes tegutseb, aga meid on jah, 15 tegusat naist juba pea 15  aastat ja me siis talviti koome ja telgede taga. Ja suvel organiseerime siis nagu tänagi laulge kaasa üritust  ja teisi üritusi. Käime külas kaugemal äsja tulime me Leedumaalt. Et püüame nagu rohkem jah, mitte ainult iseendale mõelda,  vaid ikka vallaelule kaasa aidata. Nii et elu käib ja keeb meil ja muidugi vallas on palju,  tähendab kaheksa küla kokku on kaks, kaks alevikku ja,  ja kuus küla ja igal külal on oma nägu, omad tegemised. Ja me mõtlesime, et kuidas saaks üks kord aastas küla  vallarahva kõik kokku ja see ongi seesama saade,  mis te täna siin meie juures teete. Selle peale on küll aplausi vaja ja veel üks küsimus,  et aga kus need mehed on, mis siis mehed teevad,  kui naisselts on nii kõva? No mehed on meil ju kõik ikka mere peal ja  siis nad jaanipäevast alates hakkavad oma püüniseid  puhastama ja, ja noh, siis nad on väsinud loomulikult. Ja ja eks meie mehed, just need mehed, kes meie kõrval siin  päriselt on, eks nad ikka ole vahel meie peale pahased ka,  sest nad peavad ikka meid aitama. Aga nad aitavad, aitäh. Renate aitavad meid siin kõvasti laulda,  sest ümber meie siin on kahel pool praegu mehi ju,  kui palju mehed nagu männi juurikad, aga järgmine laul meie  saates on selle selle selekandi lugu ja see on Pärnu ballaad. Iga kiire süda, et roosi Ei seda teadnud ma. Et. Selline siis Raimond Valgre Pärnu lugu, Pärnu palad just ongi,  aga televaatajad ootavad küsimust küsimusele vastust. Ja see küsimus kõlas nii, mis kihelkonnale,  mis kihelkonna alla kuulub Abja ja see oli halliste kihelkond,  oli õige vastus, aga tänase saate küsimus on see,  kes on need kaks väga kuulsat meest, kes on siitkandist  pärit Tahkurannast pärit, kirjutage meile aadressil Felmanni  12 laulge kaasa ja viimases saates saate võib-olla väga,  väga, väga rikkaks ehk suure auhinna omal iseks. Aga nüüd ma palun siia ühe väga kuulsa väga tähtsa  Tahkuranna poisi, Rait Maruste. Suur tänu. Aga mul üks küsimus, kum, see nüüd raskem on,  kas see laulmine või või kohtuniku ameti pidamine oma  rahvaga laulmine. Oma rahvaga on palju meeldivam olla, kuigi süda väriseb  ja hääli tuleb hästi välja, aga oma rahvaga on tore koos  olla ja mu hing kuulub ranna äärde, nii et väga hea. Aitäh, saadame Rain Paruste aplausiga kohale  ja mina ütlen, et meie laulame edasi niisuguse vahva toreda  laulu nagu irma. Minu silmade on selle taga saladus, terve Su silmades on suvel. Siia. Hea rahvas ja head laulud, aga järgmisel laupäeval kohtume  Paikuse vallas Reiu vabaõhu. Mäel ja meiega laulab Anne Adams, tänase saate viimane lugu  on aga sinu ilusa siinist. Siiani. Ma mitte ei näi Ei oleks ju südame rahu? Osata kaduma. Ei oleks südame rahu. Ei osata rahu.
