Kägu on eesti rahvapärimuses kõige populaarsem ja tuntum lind kelle kohta on palju mitmesuguseid tähelepanekuid, endeid ja legende. Üheks näiteks on selline ennustus, et kui kevadel kuulajad esimest korda käo kukkumist ja ei ole sel päeval midagi veel söönud, siis on terveks suveks täid seljas. Selle vastu aitas hommikul väikese toidupala söömine, mida nimetati linnupetteks. Linnupetteks ei olnud suurt loomingut vajagi, piisas vaid väikese leivaraasukese hamba alla pistmisest. Linnupete aitas mitte ainult geovaid ka teiste rändlindude puhul, kes kevadel tagasi tulid. Lõuna-maatia, kes võisid inimest ära Petmine, võis endaga kaasa tuua mitmesugust ebaõnne ja häda. Vanasti ju tegelikult teadmised lindudest ei olnud eriti sügavadega teaduspõhised ning kasvõi see, kus rändlinnud talvel tegelikult on, oli paras müsteerium. Arvati, et metskurvits läheb talveks mättasse varjule ning käod murravad talvel väikseid linde ning suur osa värvulistest arvata maa sees peidus olevat. Samas aga seda, et kägu käib teiste lindude pesadesse munemas teatiga vanadel aegadel ning selle kohta on samuti mitmeid legende. Tegu ongi sellepärast üks väga põnev liik, et ainukesena eesti lindudest ei vaevu ta ise pesa ehitama ega hauduma vaid laseb teistel lindudel selle töö ära teha. Teadlased nimetavad sellist nähtust pesa parasitismiks. Laias maailmas on siiski selliseid linde rohkem, näiteks Ameerikas Turpjalid ja Aafrikas mee näiturid. Tavaliselt helistab üks kägu aasta-aastalt ühte ja sama peremees kelle pessa muneda ning see eelistus kandub edasi ka järgmisele põlvkonnale, nii et selle käo järglased munevad jällegi sama peremees liigipesasse kelle juures nad ka ise üles kasvasid. Käo sagedasemad peremees liigid on eri piirkondades erinevad näiteks Põhja-Euroopas tiigi-roolind ja Soogjuur, Kesk-Euroopas pass, aed, roolinud linavästrik, punarind, soomes, põhjavindid ja lepalind. Ühtekokku on teada üle 100 linnuliigi, kelle pessa kägu võib muneda. Lindudel, keda kägu kimbutab, on kujunenud ka mitmed vastu abinõuded käopoegade kasvatamist vältida. Mõned linnud hakkavad kägu ründama, kui näevate tähendab pesa lähedal. Teised aga suudavad käo muna enda omadest eristada ning lükkavad selle pesast välja. Kolmandad hülgavad pesa sootuks, kui arvavad, et kägu on neil külas käinud peremees. Lindude vaatevinklist polegi ju suuremat mõtet sellist kurna edasi haududa sest peaaegu kindlalt võib ette ennustada, et tema enda pojad kõik kukuvad. Käopojal on nimelt komme kõik, mis tema selja vastu puutub pesast välja nügida, olgu see siis muna või teise linnupoeg. Aga kuidas käo pahategu üldse toimub, kui isane kägu on päris häälekas ja muudkui kukub, siis emane kägu on salalikum. Tema jälgib ümbruskonda, kes kus pesitseb ja kui kaugel keegi oma pesitsemisjärjega on. Ja kui siis sobiv ohver on leitud, ups saab emane kägu vargsi tema pessa. Muneb kiiresti ühe muna, haarab ühe peremees liigi muna enda noka ja lendab minema. Kaasa võetud muna sööb ta ära, nõnda üritab kägu kindlustada. Pesaomanik ei märkaks, et üks muna on juurde tekkinud. Kägu võib peremees liikide sigimisedukust päris tugevalt mõjutada. Üsna sageli on kägude lemmiklindudel igas viiendas pesas ka käo muna mis tähendab, et selle linnuliigi iga viies pesakond läheb hukka ainult tänu kägudele. Kägu pole tuntud mitte ainult selle poolest, et ta teiste lindude pesadesse muneb vaid ka näiteks selle poolest, et ta on üks väheseid linde, kes suudab karvastest liblika röövikutest toituda. Aga mille poolest kägu ehk kõige rohkem teatakse, on tema hääl. Isase käo kukkumine? Paljude rahvaste keeltes ongi käonimetus ise sellest häälitusest tuletatud. Näiteks inglise keeles kukku saksa keeles kukuk vene keeles kukkus ka rootsi keeles. Palju vähem aga teatakse emase käo häälitsust. Seda häälitsust ongi väga harva kuulda ja kui lindu ennast ei näe, siis on raske ehk ettegi kujutada, et see kuulub Käole. See kilka või drillerdav hääl meenutab veidi ehk koovitaja häälitsust. Tänase linnututvustuse lõpuks aga lasen mängida ühe kevadise helisalvestuse, kus teiste lindude laulule taustaks ongi kuulda kägu.
