Kuigi linnud suudavad ette võtta väga keerulisi toiminguid, mis justkui nõuaks suurt ettenägelikkust ja planeerimisvõimet, nagu näiteks pesaehitus on siiski kogu see tegevus instinktiivne. On aga linde, kelle, kes on tõeliselt nutikad ja intelligentsed üks lind, kelle intelligentsust on kõige rohkem kiidetud ja keeles, et läbi aegade on ka väga palju lugusid räägitud, on ronk. Mõned teadlased on ronga isegi inimahvide ja delfiinidega ühele pulgale pannud, kui jutt käib intelligentsusest. Ronk on meie vareslastest kõige suurem ja ilmselt ka kõige aukartustäratavam. Tema sulestik on metailselt helkivalt must ja must on ka tema nukk. Ja ka jalad. Ansambel Ruja laulis kunagi, et ronk, see va must elajaloom tema sündi olekese ta toitub põhiliselt surnud loomadest, on temast teinud paljude rahvaste silmis surma saadiku või teispoolsuse vahendaja. Samas on temas nähtud ka jumalate kehastust näiteks indiaani hõimude juures. Rongad on väga laia levikuga ja ohtusele liigi kadumisele ei ole lähitulevikus küll näha kuid seoses linnastumisega on ronga levila varasemaga võrreldes muutunud ja teda ei kohta enam inimese naabruses nii palju kui kui varem. Näiteks keskajal oli ronk lausa sanitari staatuses. Tänavat ja linnamüüride taha kogunes tollal rohkelt sodi ja jäätmeid, mida keegi ei vaevunud koristama. Ning nõnda oligi ronk justkui prügifirmatööline, kes inimese poolt kõrvale heidetud kraami käis koristamas. Muidugi tema tegi seda söömise eesmärgil. Tolleaegsed sagedased hukkamised olid samuti ronkadele tõmbenumbriks ja nende järel said rongad alati ka keha kinnitada. Inglismaal on ronkade levila koondunud nüüdseks pigem mägistele aladele ja ranniku lähedale ning inimasustusega piirkondades on ta haruldane. Briti saared on aga läbi ajaloo olnud väga rongakesksed, seal on hulgaliselt trongala viitavaid kohanimesid ja arvatavasti kõige kuulsam rõngaga seotud fakt on see. Inglise kuningakoda on juba sajandeid pidanud Londoni kindluses kuut või seitset ronka, kes on peaaegu et ise kuningliku staatusega. Legendi järgi ähvardab kuningriiki koguni hukk, kui need Ronki enam kindluses ei ole. Nende kuninglike ronkade tiivad on muidugi kärbitud, et nad niisama lihtsalt ära ei saaks lennata. Kuid vaevalt, et nad väga ihaldakski sealt ära minna, kuna igapäevaselt on neil kindlustatud rikkalik kõhu täis ja, ja ka kaitse ohtude eest ümbruskonnast isegi kõrvaldatakse vareseid, et vältida linnuhaiguste jõudmist ronkadeni. Rongad on Seltsingulised loomad ja pesitsusvälisel ajal kogunevad nad ööbimisparvedesse, kus valitseb kindel hierarhia ja käitumistavad. Seltsingu lisusega käib kaasas ka suur mänguluist, mida ka pealtvaatajal on lõbus jälgida. Rongad võivad 11 pikalt mänguliselt taga ajada, kasutades vahel ka mingeid kasutuid asju kullimänguks, kus siis üks peab teise käest oksakese või kivikese kätte saama ja ja seejärel vahetavat tagaajaja tagaaetav oma rollid. Võib-olla ongi kullimängu nimi tulnud sellest. Inimesed nägid röövlinde taevas 11 taga ajamas ja panid oma mängule ka lindude järgi nime. Looduses on ronk sageli kiskjate saatjaks ja niipea, kui mõni suurem loom on maha murtud on platsis ka rongad. On isegi kindlaks tehtud, et kui rongad ise leiavad mõne surnud looma, millest läbi nokkimiseks jõudu väheks jääb meelitavad nad oma häälitsustega ligi mõne tugevama kiskja, kes siis suurema rebimise ja närimistöö nende eest ära teeb. Ja rongad pääsevad sellega pehmematele kehaosadele ligi. Väiksemate loomadega saab ta ka ise hakkama, kuna nokk on rongal suur ja tugev. Ronk võib mõnikord isegi saaki küttida nagu kullid ja kotkad kui lihtsamalt kättesaadavat toitu ei ole. Üldiselt aga on ronk äärmiselt kohanemisvõimeline toidu otsimisel. Vermonti Ülikooli professor Bernd Heinrich tegi katse, millega ta tõestas ronkadel loomuliku intelligentsuse olemasolu. Ta riputas nööri otsas liha okste külge ja vaatas, kuidas rongad selles olukorras käituvad. Ronkadel ei olnud muidugi varasemat kokkupuudet ei nööri ega nõnda serveeritud toiduga kuid nad said üsna ruttu aru, kuidas toit kätte saada. Oksal istudes hakkasid nad nööri Pole sikutama tõmmates korraga nööri nii palju kui võimalik. Ja seejärel panid nöörile jala peale ja tõmbasid üles järgmise lõigu nööri, kuni oligi lihatükk käes. Ka häälitsedes on ronk väga mitmekülgne ja loominguline. On tähele pandud vähemalt 18 erineva tähendusega häälitsust millel on lisaks veel piirkondlikud erinevused. Samuti võivad rongad mõnikord justkui puhtast lõbust või loomepuhangust hakata häälistades improviseerima. Kuulamägi valikut ronkade häälitsustest.
