On üks lind, kelle mainimine alati lasteaiatuju lõbusaks teeb ja ka täiskasvanutel suunurga ülespoole kisub. See on pasknäär. Pasknäär iga on seotud üks väärarusaam, mille ma kohe alguses tahaks ära klaarida. See on seotud pigem linnu nimega kui tema tegevusega. Aiapidajad ja marjakasvatajad kiruvad sageli linde, kes käivad nende marju söömas ja nimetavad neid pask näärideks. Aga see pole päris õige. Pasknäär on ikka metsalind, kes naljalt peenra vahele ei tule. See aga, kes marjakasvatajatele peavalu valmistab, on tavaliselt hallrästas, kes tõesti võib maasikaid nosimas käia või kambakesi teevad Kirsipuumarjadest tühjaks. Suuremate parvedena võivad marju söömas käia ka näiteks kuldnokad. Aga pask, näärist edasi. Ta kuulub Voreslaste hulka nagu ka mänsak või põhja pool taigas elav laanenäär. Pasknäärid on küllaltki mitmekülgne toidulaud, ta toitub nii selg roodutest, seemnetest kui ka vahel linnumunadest. Sügisel võib teda näha tammede juures askeldamas korduvalt samal marsruudil tamme juurde lendamas. Pasknäärid koguvad talveks tammetõruvarusid, mida siis raskel ajal on hea võtta. Tõrude transportimisel kannavad nad korraga mitut tõru ja osa neist on isegi sügaval neelust. Sel ajal. Nad peidavad tõrud mulla ja lehtede alla. Aga mitte alati ei püsipask nääril meeles, kuhu ta oma tammetõrud peitis ja nii võib unustatud tõrudest sirguda metsa noorte tammede seltskond. Samamoodi võib muidugi minna, kui pasknäär mingil põhjusel talvel hukkub. Arvatakse. Pasknäär on üks olulisemaid tammede levitajaid, sest ta peidab tõrusid enamasti sinna, kus noortel Tammedel on hea sirgumist alustada. Lagendike servadesse. Pasknäär on küllaltki ettevaatlik lind, kes inimeste eriti ei usalda. Siiski võib näha teda mõnikord ka kost tihaste, puukoristajate ja rähnidega inimese pandud talvise lisatoidu kallal maiustamas. Kui aga pasknäär avastab päevasel ajal mõne öökulli, on ta väga kartmatu ja ründab ehmunud röövlindu päris vihaselt. Hämaruses on muidugi lood vastupidised ja siis võib ka pasknäär ise kaku saagiks langeda. Pasknäär on väga laia levilaga ja lisaks Euroopale elab ta ka Aasias täna mitmeid erinevaid värvivorme ja alamliike, mis sulestiku värvuse poolest veidi erinevad. Pasknäär on päris kena ja värviline lind tema sulestiku beežikad. Üldtoonil torkavad silma kontrastsed tiivad, millel leiame lausa Eesti lipu värvid. Pasknäärid on üks huvitav komme. Ta armastab sipelgapesade juures sipelgatele enda peale ronida lasta. Tegelikult on seda kommet ka teistel lindudel täheldatud. Mõned linnud nagu kuldnokad võtavad isegi sipelgaid nokka ja kasutavad neid nagu deodorandi pudeleid. Kuna sipelgad sellises olukorras hakkavad sipelghapet pritsima. Arvatakse, et nõnda hävitavad linnud oma sulgedel elavaid parasiite kuna sipelga happel on putukaid hävitav jagamisele teatav mõju. Nagu teised vareslased, on ka pasknäär nutikas ja hea suhtlusoskusega lind. Neil on mitmeid erinevaid häälitsusi ja lisaks suhtlevad nad omavahel ka kehakeelt kasutades, kus märku antakse niipea, kui ka keha ja tiibade asendiga. Üks tavalisemaid hääli, mida pasknäär kuuldavale toob, on käre ja vali kraaksumine. Seda kuuleme sageli siis, kui pasknäärmeid metsas avastab ja teistele teada annab. Et mingi ohtlik tegelane on ümbruskonnas liikumas. Pasknäärid on ka osavad imiteerijad, nad õpivad kõikvõimalike ümbruskonna helisid järgi tegema. Mõnikord kasutavad nad helisid ka röövlindude segadusse ajamiseks, tehes järgi röövlindude enda hääli. See heli, mida nüüd pasknääripoolt esitatud kuuleme meenutab hiireviu häälitsust ja see heli oli kuuldavale toodud. Merikotkavahetus läheb. Lõpetuseks üks salvestus, mis on tehtud augustikuu hommikul, kui ärkasin telgis ja avastasin, et telgi ümber käib pask nääridel mingi veider mäng. Ja seda saatsid põnevad hääli.
