Ahja jõe külm vesi pühib napivõitu, suured unejäägid silmist. Kohvi lõhn meelitab meie suure pere lõkke äärde kokku. Pilvitu taevas tõotab taas ilusat matkapäeva. Üksteise järel vajuvad ligi maad meid möödunud öökülma eest kaitsta püüdnud. Katused suur Ikarus ootab luugid kutsuvalt lahti, et laagrivara endasse koguda. Ja kui ka matkasellid on oma kohad sisse võtnud, lähebki sõiduks. Veljo Ranniku on kuidagi salapäraselt vait. Mõlemal pool teed näeme juba tükk aega ainult metsa. Ja keset seda metsa palub täkki juhil buss peatada. Vana tudengikombe kohaselt need, kes esimest korda sõidavad, vanad kalad, vanad tudengid ootavad siin vaikselt metsa all on settinud kuskile toobrid puude peal üles niiviisi ja siis palutakse nad hetkes, lastakse puuete, palutakse hetkeks autost väljuda ja kastetakse korralikult märjaks, sest ega kuivmees märsi helge sisse ei saa. Nüüd ühesõnaga need inimesed meist, kes on käinud juba järv, selles lähme välja, võtame võimalikult suured ämbrid kaasa. Ja siis ülejäänud, neljas, aga kas ma nüüd loomulikult telekast, muidu tuleb meningiit ja puugile kõik halvad aegsed, tuleb kallal, aga see on garanteeritud. Niisugune profülaktiline abielu, palun. Kaasa kopsikud, kaasaja rituaalne kastmine. Väljavalitute brigaade saab peakokalt ausõna vastu ämbrid ja kaob Veljo Ranniku näpunäitel kuhugi metsa vahele. Bussi juurde jäetud ei oska endaga midagi peale hakata. Ja mine, siis panin ämbrisse. Ega vältimatu ära lähevad märjaks, muidu teeme siis nüüd niiviisi Vena pikki sõnu ei loe peale, aga ma kohe lasen paraja kaarega. Lõpetatakse. Ja enam ei metsamehed rebessega ega igasugusesse muusse paades haigustesse ja soovett ka juua. Muidu on ees, kes kaua soovett joob. Seal soolad puuduvad palavik ja muud hädad. Sest on näha, et kõik on väga rõõmsad, kes said. No nüüd tuleb, ületa nii, julgus, tuleb kogemustega ei ole viga midagi, hiie uisu käis joomas, juba ilus näeb see seltskond välja, kõik nagu oleks suure vihma käest ära jooksnud. Kellel rohkem, kellel vähem piisku peal. Uuesti välja ka anname talle välja laenama. Rüütel oli see üle nii, veeprotseduurid loetakse sooritatuks. Meie armsad tahmased ämbris rändavad jälle bussi sisse ja no eks tagasi muidu. Noh, tööriistad kokku ja. Kõige tähtsamad tahmased. Nüüd võime siis julgelt sisse sõita Järvseljale omapärasesse asulasse mis elab ainult metsast ja metsale kuni Emajõe Peipsini välja on ainult soodia, metsad. Põldu pole siin kunagi olnud, ka muinasajal mitte. Need tohutud metsad, ega nad päris kasutud ei olnud, kuid niukesed õiged majandus siin möödunud sajandi algupoolel ei olnud. Need kuulusid kunagi Mäksa alla ja Mäksal sattus omanikuks üks niisugune metsameelne mees vana Essen kes kutsus endale tööle õige mitmeid metsandust hästi tundvaid mehi välismaalt üks niisugune oli näiteks tuntud metsandustegelane Maura ning nende meeste käe all oli esse nõus tegema väga suuri kulutusi, et pera valla ja ja Kastre tagused ja, ja siis siin järve ümbruse metsad muutuksid majandatavaks tema muidugi eelkõige metsamajandust. Ta laskis kaevata võimsad kuivendussüsteemid. Ta laskis kaevata mitu parvetuskanalit, täitsa erandlik asi, eks ole, parvetuskanaleid talvel siis veeti kanali kallastele veeti hobustega palk välja ja kevadel suure veega parvetada Ahjasse Ahjast alla Emajõkke, siis kas üle Peipsi Pihkva saeveskites taritu saeveskites ülesostjate kätte ja peale kõige muu alustastega siis metsanduslik uurimisi, sest seal on väga vaheldusrikkad, metsatüübid. Me võime öelda, et järsku on esindatud praktiliselt kõik Eesti metsad loometsade, no ja siis palu metsadega, tähendab liivased Nõmmed siin puuduvad ja muidugi puudus see Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti klibune loo peal. Kui nüüd tähendab ajal medrevolutsioon lõppes ja, ja parunitel võim siin maal ka ühele poole sai siis kahekümnendatel aastatel kohe rajati siia Tartu Ülikooli katse metsandik ja sellest ajast saati on siin, et ei olnud üliõpilaste õppima ja, ja metsateadlaste katse ja pärusmaa. Ja Eesti metsade tüpoloogia Ki on eelkõige Järvselja metsade baasil siis kirja pandud need ühesõnaga Messariste Suht, kui nii võiks öelda, on üks väga omal ajal need suurt kõik on lõpetanud. Ühe kooli parem siis Tartu riikliku ülikooli metsandusteaduskonna, praegu siis EPAs vastava teaduskonna, kõik Olühe koolipoisid ja kõik on siit läbi käinud kuskil ühelgi teisel elualal ei avaldu põlvkondade side. Nii hästi, tähendab kõige nooremast, kuni kõige vanema mainib, et kõik on seotud omavahel. Ja siis aeg-ajalt nad kogunevad ka siia Järvseljale ikkagi mõne tähtsama ürituse puhul ja vaatavad siis kõik generatsioonid üksteise näkku. Nii et selles mõttes on see omamoodi arvutane paik kõrgharidusega metsameestele. Nüüd lähme üle järve jahilossi juurde, et pikk ja kitsas järvekene no ikka hull soo järv, kui nii võtta. Aga, aga noh suhtlemispaik ja nagu öeldakse, põhjatu, eks ole nii mõnegi elu võtnud, kes siin olete, on Hanno, see nõuab erilist tähelepanu, see andis kohale nime Järv, Järvselja ja väikene metsa, järvekene nihukesi soo järvekesi on siin ahju ääres teisigi, aga, aga lausa metsas rohkem teisi pole, see selle nime andis. See on jah, niisugune tumeda tumeda veega järv ja täiesti oi see kaldega. Puud tulevad nagu otse veest välja, osa neist on sisse langenud. Solidaarsusest puudega on üsna sisse langenud ka see sild, mille peal me praegu seisame. Jahiloss ja selle ümbrus, sametine, pügatud muru ning ilusad suured puud, mille mitmes toonis roheluse vahel äratab tähelepanu tumelillade lehtedega sarapuu lõunamaine külaline, kes meiegi kliimat talub. Kõik on siin hiilgavalt korras. Mis selle sajandivahetusel läks suurmoeks mõisnike hulgas endale jahilossi ehitada ja siis ka Jer, sellel oli niukene kena oma lossikenemis ehitati sajandi alguses. Ja mispärast jäi siis nagu traditsioonilised tudengite ööbimispaigaks, kahjuks ta põle seal ja kui nüüd peeti EPA juubelit, siis metsamehed tegid kingituse, taastasid praktiliselt vanade fotode ja mälestuste järgi, taastasid uuesti vana kuulsa Jäärsele jahilossi, nii et see on tegelikult uus hoone, kuigi näed nagu välja nagu päris ehtne vana. No ja seal on muidugi väga kuulus jahimaa olnud sest nendes metsades vaheldusekeelses maastik, kes on kõike metskitse ja on juba läbi aegade põtra olnud ka sellel ajal, kui Tra mujal Eestis peaaegu tuntud, mõni siin ikka ringi kõlas. Ja ehk siis sellepärast, et nagu jahiloss ka olema ja ja esimesed eesti põdra jahidki, see on siis 50.-te aastate lõpul, kui meil põder hakkas muutuma tavaliseks. Ta jahikus, metsamehed said kooli, mismoodi põder välja näeb ja kuukohtadeta lasta tuleb ja mis põdrasarved tähendavad ja nii. Eks need kõik tehti siin Järvseljas ja ka esimesed jahid, korralikud niuksed õpe, jahid ikka, peetisin Järvseljas. Nii et niukene anakool on olemas, siin oli kunagi üks kuulus põdrapull kutsuti vana sinine, miks sinine, seda ei tea, aga niisugune nimi oli küll teda iiliti ja grillida ja heitjaga küll kloon, küll tema oskas lollitada kõik jahimehed ära. Tavaliselt oli nii, et ajajad läksid mööda ja siis, kui olid mööda läinud, siis paarisaja meetri kaugusel tema tegin ja siis läks rahulikult perekond ja minu mälu järgi tema vist ei saanudki kuulivaid tikke läks oma loomulikku surma. Nii et Jäärsele on kuulus ja jahimaa ja mitte ainult metsa õppima, vaid jahi õppima. Metsaloomad ja ammu juba et varsti tuleb loba nüüd õige aeg valmis seada. Ja saapad ja need teised. Trofeede võistlus kuulutati välja loomadele päris naist ja mul käed püsti, ta jäi Maanotiga samba. Erinevate. Ma ei oska me ka kitsendusi, seadus ette nägi. Vaos tuleb hoida ava ja räägi ära, küttis emasid ja läheb. Ja mehi, kes on peilivad, no ta läks hooaeg lahti, metsas pidu käima. Kõik loomad olid poolteist päeva täis. Kui ükskord ära vajus. Ei. Need. Kõik põlislaanes näitus täiesti lahti, kõik loovad väsinud peale pikka ja kuid nende silmist paistab rõõmus Me. Terved ja putkel inimsooga vanad arved hulga sääreluid, kontaks näriku ja vaiguga, kaunilt lakitud hammas hamba vastu. Juhei. Vello Vello plaanuse kroon. Meie seisupäevad olid esimesed kuivad päikesepaistelised päevad pärast pikki juunikuu sadusid. Järvselja on iseenesest juba soine ala. Nüüd oli vett igal pool niipalju, et pärismetsale, mida te le Me ei pööranudki. Matkajuht ütles, et kes teab, kuhu me siis saame või sisse jääme. Piirdusime ringiga mööda suurt sillutatud teed. Aga seegi kulgeb metsa vahel. Konnad kraaksuvad ennastunustavalt ja tee terved, pakuvad meeldivaid üllatusi. Näiteks võta või jäta suurel hulgal kauneid valgeid kallasid. No üldiselt, kui me leiame kuskil metsas sellist lopsakat, kallad, soov õhku, siis võib kindel olla, et sinna sisse minna jala ei tohiks, tal on vähemalt pool meetodi jubedat muda tema lausa sellises Murastes ja Allikalise toitega tihtigi või lodudes või niiviisi ja kallanud alla tema perekonnanimes on see sõna sees täitsa ladina keeles perekonnanimes, noh, ta on niisuguse kena valge õielehega õigupoolest polegi. Et lihtsalt leht, mis on valgeks värvunud, see püsib õitsemis ka veel tükk aega, kenasti valge ja siis kasvab temast sealt välja niisugune vili, mis läheb sügisel punaseks lillakaspunaseks lause otse mürgine deme kuulub meie mürgiste taimede nimistusse, aga noh, ta ikka väga armas. Väga armas lill. Leinalill. Mitu korda üritas Veljo Ranniku metsa põigata, et tuua palsamnuluvaiku rahvale nuusutada aga ikka takistas tüma maapuule ligipääsu. Kui olime ringiga jõudnud jälle hoonete lähedusse siseid vasakule, korralikult võrkaiaga piiratud dendroaiad ja seal sai igaüks ise oma käega puutüvel vaigu punnikese katki vajutada ning head lõhnaainet kõrva taha määrida. Nimega nimetatakse ära professor Mattiisen, tuntud dendroloog. Täna me võime lugeda siis seal selle õppekatsemetsade isaks Nemo tegutses praktiliselt siin kogu oma küpse teadlase elu kodanlikul perioodil. Ja no tema siis tegi siia esimesed dendroaiad. Ja siis samuti uuris põhjalikult kuivenduse mõju. Ta on selle kuivendusvõrgu efektiivsus, mis rajatud oli. Ja praegu muidugi jätkavad nooremad kolleegid ning siin on väga hinnalised dendro Haiad, aiad, kus viiakse läbi katsed, mis siis meil tasub metsadesse kultiveerida ja mida tasub kasvatada dekoratiiv, taimede, näeva dekoratiivpuude ja põõsaste, kõik need saavad ja hinnangu siin nende sealsele metsades. Et veel kord ütleme, et see on lihtsalt üks EP auditoorium väljas looduses. Meie nululõhnaline seltskond jätab loodusliku auditooriumi selja taha. Sõidusiht on selge jõuda uuesti välja Peipsi äärde. Ostsime merena laia vee veljeäärist, aga nüüd paistavad vastaskalda puud üsna selgesti kätte. Praegu oleme me siis Peipsi kõige kitsama koha peal ja naljakas küll, siin on vähem ainult kaks kilomeetrit ja ametiga Peipsi kõige sügavama koha peal üle 13 meetri on siin üks, süvikustutakse Mehikoorma ševikuks siis olid meie ees ei olegi nagu Järvaid suur jõgi. Peipsi siis koosnebki nagu kolmest järvest põhja jääb Suurjärv ja lõunasse ja Pihkva järv vast siia vahele, nagu jääb sihuke kitsas kael. See on Lämmijärv tänu siit läbi voolavatele vetele, võrdles intensiivne voolus, on ja ei teki siia kaua aega, sügisel jää kevadel tükiksinjega veidi varem ära lagunema, pehmetel talvedel isegi on need jää ei kanna ja sellest siis juba see Mehikoorma nimi, see on koht, kus alati tuli koormad ümber laadida, lasi, aeti koormad maad pidi randa, Silladeti nad siis laevade peale nad läksid siis kas Pihkva suunas veel kuhugi. Sellest niisugune tore nimi, kuna see on tõesti kõige kitsam koht, siis muidugi kõikide sõjakäikude aegu on teda kasutatud ka üle tulemisteks. Ja siin soisel eestimaal muistse lahingud käisidki tavaliselt talvel sõjakäigud siis kui kõik jõed ja sood ja järved olid kinni külmunud, siis oli paras aeg tulla. Ja me teame siis Aleksander Nevski omaaegseid operatsioone 1002 42, mõlemat pooled ühelt poolt Novgorodi Pihkva poole ja teise poole pealt siis siin ordu ja piiskopi pool valmistusid usinasti sõjakäikudeks. Nevski tuli siit talvel kõigepealt üle ja jõudis kuni Moosteni välja, kuid ta läks sealt nagu kaarega tagasi, üks väike lahing isegi seal toimus ning teda jälitades tulid siis rüütliväed siia randa. Nevski oli ennast juba kuskil siia vastaskaldale seadnud lahingukordadesse Voronniva Kamnia, nii öeldakse musta või kaarnakivi juures. Ja tema siis andiski lahingu pealetungivate rüütlivägede, nemad tulid ikka oma kuulsa seaninaga, tähendab raskesti rautatud mehed seanina tipus ja nõrgemad mehed külgedel. Kuid nad jäid siiski tiib haaretesse ja nad suruti Lämmijärve kõige pehmema ei jää ka kohale ja seal juba raskeid raudmehi ja ei kannud ja mehed hakkasid uppuma koos hobustega. Lahingukorrad läksid segi ja kerged jalaväeüksused siis Nevski mehed suutsid hävitavalt purustada ja sisuliselt lõpetatud Ta ta saksa ordu poole ekspansiooni Peipsi järve vastaskaldale. See nagu paneeli pilgud paika, tookordsed jõudude vahekorrad, tookordsed piirid. Ka 1702. aastal tulid Vene väed just Mehikoorma juures üle Peipsi ja purustasid Rootsi garnisoni. Siit nüüd tublisti põhja poole, jah, Piirissaar me teda praegu ei näe, Kauksi ja kuidagi nagu silmapiiri taha ära niuksed, puudetutid on nagu õhku tõusnud, muide see, mida te praegu näete, on miraaž. Näete, vesi lõikab nagu puud lahti on kõigepealt vesises on taevas ja siis uuesti Puurseni klassikalisi Meras, vot sinna kuskile jääb Piirissaar üks väga tore ja põnev saar. Veebruaris 40 14. Esimene löök Eesti randa vabastamislahingute käigus. Kõigepealt puhastati Piirissaare sakslastest ja löödi ka välja, kasid Peipsi Eesti rannast paarist külast, kuid siis tookord tõrjuti tagasi meie väed teisele kaldale. Ning siis juba valmistati ületulek korralikult ette. Eelnevalt purustati veel Peipsi flotilli poolt sakslaste veepealsed jõud. Siis tuldi rünnakuga üle ja 16.-st kuni 19. augustini toimusid väga ägedad lahingud, mis lõppesid sellelt suunalt pealetungiga Tartule Tartu vabastamisega. Viiendal septembril toodi siia sinimägede ja Narva joonelt ümber teine löögiarmee. Veidi uneski juhtimisel ning viiendast kuni 19. septembrini tuli siitsamast üle ka Eesti rahvuskorpus. Edasisest lahingutegevusest on meie eelmistes saadetes juba juttu olnud sest me liigume tookordsele sõjategevusele vastupidises suunas. 1944. aasta lahinguid meenutab Memoriaal taht Well Mehikoorma tuletorni mürsukildudest läksitud seinal. Tuletornil, mis on täpselt mina ametivenna kaksikvend? Tööd jätkub, sest siit käib läbi laevade Tartust Pihkvasse. Vastaskaldalt veavad praamid Tartusse ehitusliiva, mida pumbatakse otse järve põhjast. Ilusa liivaga on ka siint kalda puhkerand, mida vähemalt pühapäevasel päris usinasti kasutatakse. Siinkandis on kunstnik Jaan Vahtra noorpõlvemaad. Ligi kaks aastat pidas ta Meeksi vallakirjutaja ametit, seejärel teist samapalju lähedal asuvas Ahuna palus koolmeistri kohta. Oma mälestustes kirjeldab Jaan Vahtra värvikalt siinse rahva elu sajandivahetusel. Segaelanikkond külades on tõsiseid Peipsi kalureid läbi aegade vene keelt ähvast ja on siis Eesti peresid, segakeelseid peresid, ja siis ta kirjutab nendest toredatest Peipsi kalapüügipäevadest. Tol korral olid kõige tähtsamad tindi püügipäevad kuid randa tuli siis kõik, tööd jäeti, saun jäeti pooleli, nii kui öeldakse, et kas sünnitamine jäeti pooleli, sest kõik pidid minema tindi peale, teisiti ei saanud, sest tint, tulijate tähtis nõudmisi oli mõne tunni, mõni pole mõne päeva küsimus, millest saadi terve selle järgneva aasta tuludest tinti kuivatada pätipäeva käes ja kuivatati erilistes tingimustes olemise kujutamise ahjudes. Ja tema oli omal ajal Venemaal laialt tuntud paastutoit. Sellepärast siis suure Venemaa turud olid Pindile lahti, noh, see hea tindiaasta andis siis kindla garanteeritud tulu terveks aastaks ja tint iga aasta ei andnud ka väljatants kahe-kolme aasta tagant oli suur tint, nagu öeldakse, korjuska korjuska, neid päevida väga ilmekalt kirjutab oma lugudes. Tee viib meid jälle järvest pisut eemale. Meeksi teeristis meenutab matkajuht, et meil siis on sündinud pianist, organist Peeter Laja ning tema vend, veterinaaria professor Ferdinand Laja. Siit on ka pärit õigusteaduse professor Artur-Tõeleid kliimat. Jätkates sõitu Räpina poole, möödume varsti Eesti bibliograafia koolkonna isa, kauaaegse Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja ja õppejõu Friedrich pukk soo sünnikohast, mis asub metsaservas. Nüüd tuleb üks väga ilus mets, sans Peipsil ammil kasvav mets, kuni nahani tee läheb sirgelt läbi metsa, siit jookseb levimixi ojakene hästi lauka tõmmuveega ja edasi nahaoja ja mõned peakraavid veel, vot need said meil omal ajal kuulsaks kobraste elupaikade, nagu Eestis hakkas taas asustuma Pihkva poole pealt. Sealt see nagu üleasustuse eest taanduv suur kobras siis siinsamas meiks, ridamisi oli kopratammeoja peal ka nagu õppevahendeid, et mismoodi see kobras välja näeb, see kõik käisid uudistamas, siis ta sunnik läks, lasub põllu alla, kaevas koopas põllu sisse toredasti, põld hakkas kokku vajuma. Siis hakati juba tasapisi kiruma ja kui maaparandusobjektidel treeni suutnud ka vete jäid, noh, siin on naljaasi, uputasin langu peaaegu üldse, eks ole. Kui niiviisi kobras tegutsema hakkas, siis tasapisi hakati mitte ainult kiruma, vaid öösel juba tamme lõhkuma ka, aga tema nussin, töömees tema vastu hommikut teeb selle tagasi, milles öösel-lõhud ja siin taevani käisin, meeleheitlik võitlus selle suurenerilisega suure soliidse loomaga. Aga tänu Räpina piirkonna ja Põlva piirkonna väga viljakale ja niisuguse toreda Razukonnale oleme me siit tasapisi üle viinud paljudesse teistesse Eesti metsajõgedesse põllumajandusega ei tohi tuua, ta seal teeb palju pahandust ja lõpuks isegi võtnud ta looduskaitse alt ära. Praegu kobras on meil tavaline jahiloom, kuid limiteeritud jäi loom riikliku jahi jaoks. Aga mäletame teda ligi 150 aastat. Eestis ei olnud, ta oli hävitatud kui ülihinnaline karusnahaloom. Et me oleme, jah, nüüd sellises kopra taasasustamisrajoonis tan kolooniates elav loom näo 10 12 looma, siis on pere tugev. Ja siis nad tibisin. Kallastes elavad haruldane insenerivaistuga insener. Räpina alev. Selle asula tööandja on olnud läbi mitmete aegade paberivabrik. Kuid meie matkajuht alustab siiski hoopis vabriku vastas asuvast monumendist. Ja seesugune valik on põhjendatud, sest puuaiasõjast vähe külges meist kuulnud on. Ja me teeme Mahtra sõdujad jäme Kose-Uuemõisa seda, kus olid tõsised kokkupõrked lasul relvastatud, kokku pottideli, ohvreid, aga neid sõdu on ka olnud varem ja siis 1784 siin Räpina mõisas, selline sõda toimus nimelt töölistele ja Theo meestele olid mõned juba tol korral nii liikuma hakkavad reformi mõtted ebaselged. Kuuldusi levis rahva hulgas ja nad saatsid viimases hädas kolm meest maad kuulama Riiga. Need kolm meest püüdsid pääseda kuberneri juurde, kuid neil isegi vedas. Nad said Riias Katariina teise adjutandi jutule. Meeste vene keele oskus suur ei olnud, neil oli kaasas tõlk, see aga osutus argpüksiks ja tõlkis valesti umbes nii, et nad tulid sinna sooviga astuda vene õigeusku taluma tabasid siiski vale ära ja tegid oma asja ise selgeks. Tõlk arreteeriti. Talupoegade kaebus jõudis tõepoolest keisrikantselei nii välja, kuid ega sellest kasu midagi ei olnud. Küll aga asus mõis vasturünnakule, tahtes neid saadikuid üles leida. Mitmel korral kutsuti rahvast mõisa, kuid mehi keegi välja ei andnud. Lõpuks käsutati korraga välja üle 500 ümbruskonna talupoja. Siin meie jalge all oli suur puuaed, kõrge planguga, piiratud aed suurte väravatega. Need 500 meest aeti kõik puu aeda kinni, puu ja väravale pandi relvastatud valve mõõkade ja püssidega. Ja öeldi, et enne välja ei lasta, kui on süüdlased välja antud. Kuskilt siit poja kõrvad läksid paar tüdrukut mööda, kael Kokotaja toobri puudega ja need sokutasid siis meestele läbi aiapragude toobri puud kätte need meestes ikka lõpuks mingid relvad olid, mehed murdsid ennast aiast välja, siis toimus üsna tõsine sõda, see niinimetatud puuaia sõda, kus neli viis soldatid said raskelt haavata. Ja noh, tulistamine ja, ja muidugi mõõkadega raiumine viis selleni, et paartalupoega said ka surma tublisti rohkem sai haavata. Pärast seda toimeliselt muidugi karistamised ja osa talupoegi põgenes raskemate karistust seest ära. Venemaale põgenesid üle Peipsiga muidugi need kolm saadikut. Nii et 1984. Sündmustele siin endise puuaia kohal nüüdses Yalevi pargis on praegu püstitatud monument sünge näoga mees, käed lausa pilvedes, sest tookordne hädakisa tõesti tõusis pilvedeni. Pilved ei aidanud. Meie vastas on Räpina paberivabrik niisuguse nimega vanast ajast, noh nüüd on tema kartongivabrik. See on üks Eesti vanimaid ettevõtteid üldse, tööstusettevõtted ja manufaktuuri, mis järgi jäänud on, kunagi olid Räpina paberivabrikumeistrit niivõrd kuulsad. Räpina vabriku vesised märgiga paber oli väga hinnatud dokumentide paberina, veksli paberil, rahapabereid lausa tehti siin. No erinevatel aegadel märki kasutatud, aga põhiliselt on SR fabriik Grapiin. Kahjuks praegu siin enam niux väga kvaliteetset paberit ei tehta, vaid tuuakse kokku vanapaber ja temast saab nüüd lihtsalt Auscartong pea alla. Natukene on jah teisenenud see toodang, aga vabrik on ikka endisel kohal ja seesama põhitoodang, mis mitu sajandit on juba Räpinast tulnud, tuleb endist moodi. Siit sellest hoonete kompleksist. Niimoodi, kasutades ja kohisedes tuleb paisjärvest läbi kanali paberivabriku vesi mitmelangusega maalilised sillad üle. Tegelikult see Joakenemis kukub, on õige kitsas, aga tellida annab võimsat kohinat. Laiem langus, mis ei ole kitsasse kanalisse aetud, vaid mis tuleb mööda astmeid ja siis läheb veel üle kivide alla. Kunagi seitsmeteistkümnendal sajandil, Rootsi ajal otsustati siia tagamaadele teha omaette kihelkond ja muidugi püstitati siis ka kirik. See vana pole enam säilinud. Just nimelt siin lähistel siin olid põhjasõjas üsna tõsised lahingud hiljem siis, kui maa kosuma hakkas siis endine kirikuase uuest joonestate ja 1785 see on siis juba hilisbarokk-is. Üleminekustiiliperioodis ehitati uus kirik, see on Eesti üks stiilsemaid, selle perioodi kirikuid astmeliste Belastritega jäliseenidega niiviisi liigendatud ja seda päris puhta krohviga seinapinna, mida saab toonida, seda kohe üsna vähese valge värv, nagu domineerib. Siin on toredat nishi seintes ja ja siis ülal on niukene Dorarcatuur viilus ja nurk. Kas niisugune varaklassitsistlik motiiv ja niukene sale kõrge torn ja torni kohal suurse galeriiga barokne kiiver näiteks nihukesi küpsemaid teoseid tollest perioodist? Teine erandlik nähtus on esifassaadil, kes on kaks skulptuuri Nissides. Need kaks antiiksetes riides naise figuuri ühel jala tagant paistab ankur ja teisel on käsi südamel sümboliseerivad lootust ja armastust. Usu sümbol on ehitis ise tervikuna. Mis on seal siis pool jääb nägemata. Aga eks nägemata jää alati mõnigi asi ja siis tuleb vaadata jälle seda, mis mujal näha on. Ja see on Räpina sovhoostehnikum oma pargiga, kuhu siirdume läbi ja Smiinidesse uppunud alevi pargi. Vana paberivabriku telliskivikorstna otsas lehvitavad pesas rõõmsalt tiibu kurepojad. Sovhoostehnikumi peahoone on 1800 neljakümnendail aastail ehitatud Räpina mõisaloss. Klassitsistlik ehitis, efektse kõrge ja laia trepiga Kolmnurk viilu kandvate vägevate sammaste taga rõduplaat, panused, mitmesugused vanikud ja muud dekoratiivdetailid. Neid detaile valmistati kogu Venemaa jaoks, Peterburi töökodades ja Moskva tööga, Talts no meie jaoks muidugi Peterburist ja lihtsalt neid tuli sealt kohale tuues ja valmiskujul seina panna. Muidugi. Nad meenutavad kõik raidtehnikas detaili, tegelikult tänad ikka krohv, kips, kena niukene, klassikaline valge värv. Jäta, jääb parkimist ära, see on säilitanud toredat okse ilma, näete, siin on Bergolad ja mis siia, roose ja niukse võiksid aspeke terasse ja väikene aknakene järvele läbi Bergola, seal on selline väikene etteulatuv osa, millel on Skivis parapet niukse tore vaatekoht, kust on võimalik vaadata siis paisutatud Võhandut ja vaade langeb ka siis kirik hoonele, tema nihukeses aedale tornile ja supelrandadele niiviisi. Ja siit me hakkame nüüd nägema selle regulaarse kõrval juba ka natukene head maastikuparki. Näete, kuidas paigutatakse vertikaalid kõrvuti pehmete vormidega vertikaal nulg nagu nõelad taevasse ja nullule on vastandatud leinavormis kask hele, rippuvate okstega, kujutage endale ette, kui oleks õigus, sügis või varakevad. No ja siis taustaks on tõsised tammed tumedamad või siis käharamad ja niiviisi pehmema ümaramad niukse vormiga pärnad. Kontrastid on ääretult olulised vabalt kujulistes parkides hele tume kontrastis ja vertikaali dianiuksed, ümarad ja pehmed vormid, kontrasti ja selle pargi projekti. On ka teada, selle pargi projekteeris omaaegne väga nimekas arhitekt Engel hart. Talle küll aadlik, jaa, jaa, aga ta oli saanud niuksed tõsise kooli ja ja töötas tavalise tubli arhitektina. Hiljem on seda parki loomulikult korduvat rekonstrueeritud ja nüüd need viimased baroksed lahendused siin on osalt räpina tehnikumi enda õpilaste poolt kujundatud ja siin on käinud ka abiks maastikuarhitekt Eedel Brahman. Lossi esikülg on samas stiilis kujundusega sama sportikkusel metallist. Paluks traal palustris te näete taime lehtedes kujundades fastikat kahjuks spastika kui väga iidne päikese ja tule sümbol rikuti fašismi poolt ära ja sellepärast me ei oska teda enam väga ahah, nagu antiik siis lugupeetud ja austusväärseks niukseks kehis elemendiks pidada. Aga noh, siin me teame, 1800 neljakümnendates aastates pandud tol ajal, kui veel ei teadnudki, mis asi võib-olla sõna fašism, vast ikka on siin täiesti olemas ja väga levinud dekoratiivelement, eriti põhjarahvaste juures. Kuule ta Arhangelskisse siis jälgiga Arhangelski vene vana rõivamuuseumit, seal on erakordsed ilusad tikandid valgel lõuendil punase niidiga tikandis seal ükski tikandi säinas kastik, et ta läbis niukene päikese ja tule ja liikumisi ja noh, nihukese elu, elu sümbol ja noh, siin on tema kenasti olemas. Pargis oskame nüüd juba ise otsida neid hele-tumeduse ja vormi kontraste, millest äsja teispool lossi Too oli ja nüüd veel on üks niisugune element, mis kindlasti kuulus niisuguste parkide juurde trepilt tavaliselt pea ukselt avaneb väike aken maastiku, see on selleks, et kogu see kunstlikult loodud mets, eks ole see kunstlikult loodud park siduda avamaastikuga avarusega. Siin on ta veel eriti ilus, sellepärast et kõigepealt avaneb pargi välu puudest ja madalates põõsas piiratud välu siis on Ace puude vahel ja siis on veepeegel. See on Võhandu jõgi, mis poolkaarega ümber pargisaare. Niiviisi kaardub ja siis tulevad põllud ja Jaava maastik kuskil taustal metsadega. Tooming see pika-pika vaate perspektiivi alarmiks, huvitava sideme. Vot need on need niinimetatud teljed vaateteljel. Peahoone esiküljelt avaneb vaade üle vee põldudele peole. Küljelt avaneb vaade kiriku torni vertikaalile. Pargis on üle 100 ilu, puu- ja põõsaliigi. Meil on ka etiketid juures. Nii et oleks aega, võiksin vabalt ringi jalutades üsna põhjalikult ennast harida. Kohe otse teie taga näed ikka puu. Tema võrdsetel ja koorel on see mõrkja, säilita maitsema äädikat temast teha, see on selge, aga ta on väga dekoratiivsed õied, ta hakkab sügise poole õitsema, niuksed, karvased ja toredat niuksed, püramiidid tõusevad siis lehestikus, sulged, lehed, äädikapuu. Nunnud on möödunudaastase möödunudaastased viljad juba ja ta hoiab neid lillakaspunaseid vilju terve terve talve pealt. Mida siin kõike ei ole? Madal põõsataoline? Aga mis väänikas see on? Võta kinni suruga pikku. Nii, sa ei ole seal kuradi puu. Kõige tõelisem olen vihastanud, kurat Yales kohe puu nimiga käes olnud temalanne kuradi kabejäljed peal, kui ta lehejälge Puubel vaatate, näete siis siin on nagu hobuseraua jälg, kurat pidi olema ju kapjadega, mitte inimeste jalgadega, isegi naela jäljed on ka need kuraator rautatud olnud kogu aeg, eks ole, temal on hästi pikad, sulgevad lehed ja naftavarjus kasvab ilusti. Minul oli möödunud aastal võimalus Koreas Jaapani mere ääres Minnaste metsasesse lõhandiku Vihma 100. ja siis sattusin kõht tehnikusse. Kui siin kuradit vanduma, sest ma sattusin kuradi puu tehnikusse. Küll oli sealt põrguvälja tulla, ta meil ei kasva eriti soojast külmahell ja nagu ta on. Aga ta on erakordselt pikad, niuksed, kenad õieõiekobarad ja ta õitseb sügisel elanikke. Kena puu, kelle aias on olemas siga, iga veidrikust dendroloog käies peaks olema kuradi puujumala puu- ja juurpuu. Tuntuim Räpinaga seotud muusikamees on Richard Ritsing sündinud küll Võõpsus kuid õppinud siinses kihelkonnakoolis. Elmar Luhats, kauaaegne Vanemuise näitleja on vahest veelgi enam tuntud rahvamuusikaentusiastina pillimehena pillimeistrina ja orkestrijuhina. Tore, et mõlemate Tartus sündinud pojadki tallavad isaderadu. No nüüd ma nimetaksin veel ühe vähetuntud mehe küll luulemees, aga eelkõige oli ta küla boheemlane. See on Herman Julius šmalts lühekstralt ilmus üht-teist ka kirjalikult, ilmus luulekoguna, aga eelkõige oli tema niisugune külast külla käiv laulu ja ja pillerkali mees pilamees ja muusikamees. Ja tema teeneks peetakse siis selle kandikeelne luule setukas õitseva hõpsunud võta koormaga, vaat seda. Lausa rahvalauluks peetud laulu omistatakse nagu temale ja veel tähtsam on sauna taga tiigi ääres. See on kas matsi lugu ja siis tema suust ma ei ütle, et sulestavat just nimelt suust pärinevad sümpaatse kadakasakslaste pihta suunatud paroodiat. Ma ühe Realon hoite morjen, tahtsin minna ümber Strasse kõndima, Aber, kumma jõudsin sinna kopter, ma ei tea, mis seal luua ka, eks olev. Jalaga sümpaatne, tore paroodia, kadakate pihta temad siiski ilmus ka tõepoolest ööbik Võhandu kaldatud 894. Ta elas kõrge vanaduseni ja suri 45. aastal võimu haigena maetud siiasamma risti Palo kalmistule. Tagasihoidlik hauamärgikene seal. Sõidame meiegi edasi mitte just potti, vaid kotikoormaga. Aga Setumaale küll saates jõuame sinna pärale jälle nädala pärast. Kohtumiseni.
