Tere õhtust, head inimesed, kalendri järgi on käimas juba  kolmas kevadepäev. Loodus kutsub, aga meie hoiame teid ikka,  mine metsa saatega laupäeva õhtuti kodus televiisori ees. Mingit kasu sellest meie saatest peaks ikka olema,  äkki siis annab teile vähemalt oskuse juurde,  kuidas loodust jälgida ning kuidas looduses toimuvat tähele  panna ning endale siia väikese kõvaketta peale ära salvestada. Meil on eelviimane eelvooru mäng käimas,  täna üks tänasest koolist pääseb edasi veerandfinaali,  üks peab minema tagasi koju, metsa. Vaatame saate jooksul. Kuidas läheb, kes meil täna siis meie külla tulnud on,  kes olete teie, kuskohast te meile tulete? Me oleme Lääne-Virumaalt, Muuast, Lääne-Virumaalt,  Muugast, nii. Kuidas te tänaseks saateks? Hästi palju raamatutest lugesime igasugust materjali,  luges. Euroopa linnud ja Euroopa kalad ja igasugused imetajad. Ma arvan, et selle viimase raamatu peale üks meie žürii  liikmetest hakkas heast meelest silmi pilgutama. Väga hea. Soovin teile tänaseks mänguks edu,  kes teie olete? Meie oleme Viljandimaalt, nii, Raudne koolist,  Emtalist, nii. Ja mina olen Peep Meelis. Ja mikspärast peaksid Muuga kooli õpilased teid kartma. No me oleme jube raudsed Jube raudsed. Vaatame, kas raudsus Raudna koolilt toob  ka teile võidutäna või too vaatame edasi. Meil on ka olemas auväärne. Kahekesi seisavad seal rõõmsalt, kellest esimene on zooloog  ja parasitoloog, härra Aleksei Turovski. Ning teine härrasmees, kes on ka loomulikult väga suur  looduse sõber, eriti sellise looduse, mis on märg  ja kus ujuvad kalad sees. Härra Vladislav Korsats. Härra Turovski, millal loomaaias kevad algab? Noh, kuidas kellele Kotkastele algab see  ja lõunamaistele või lõunapoolse liikidele juba 20. 25.  jaanuari paiku või isegi natukene varem. Veebruar on juba kindlalt kevade aeg. Nendel on vähem muresid kui loodus elavatel loomadel  ja rohkem nagu võimalusi seda valgustatud päevaosa  pikenemist tähele panna. Nii et laulu-tantsupeod kotkastel ja väga paljudel teistel  loomulikult ka suurtel kassidel algavad tõesti jaanuari lõpus,  veebruaris. Et võib öelda, et loomaaias elu käib. Väga hea, Vladislav Korsets, kuidas kalad kevade saabumisest  märku annavad? No ikka sedaviisi, et hakkavad tegema seda,  mida kevadel loodus teeb sugu tegema. Tore, meie võistkonnad on tutvustatud, žürii on tutvustatud,  läheme mänguga käima, esimene voor on võistkondade etteasted. Meie võistlejatel oli ka kodus ettevalmistamiseks antud  ülesandeks selline väike tutvustus, mis tutvustaks  siis oma kooli või siis kodukanti ning vaatame,  kuidas see nendele välja tuleb, minu käes on münt muuga kas  kull või kiri kull, viskame münti ja tuli kull,  mis tähendab seda, et teie alustate, palun. Rakveres lõuna pool asub Muuga Leht meile mõisa jättis maa. Seal on ruumide iluja maalidel õhtuse kuus last,  ole maa ka. Kolme ha on palju igal sammul seal kõne samas. Valiti taas nii päeval kui meil on 16 õpetaja. Ta nooste sees tuli jumalamees meie külale alguse pani. Ning vaatame, kuidas üllatavad meid Raudna põhikooli noored,  palun. Viljandimaal Raudna ürgoru lõunaservas köidab pilku  omanäoliselt kaunis Heimtali mõis. Mõisa südameks on härraste maja, mis minevikus on olnud  koduks perekond von siiversitele. Raudne põhikool asubki Heimtali mõisa härraste majas. Mõisamajanduse arendamiseks lasi härra ehitada lossi  meenutava välisilmega viinaköögi. Tänapäeval on romantiline viinaköök ümber ehitatud tavandi  ja peopaigaks. Olulisel kohal mõisasüdames on kogu Baltikumis ainulaadse  hulknurkse põhiplaaniga ring. Ringtalli müüride vahel käib hetkel kibe ehitustöö,  sest hoone avab sügisel oma uksed kooli spordihoonena. Mõisnik oli suur asjatundja hobuste alal. Ta soovitas Liivimaale tuua inglise tõugu hobuseid. Hobusekasvatus ja ratsasport on ka praegu Hentalis au sees. Mõisarahval oli lähedane suhe loodusega oru nõlvadele  rajatud paviljonides musitseeriti loodi luulet  ja kunsti. Õuesõppe tarvis püstitatakse uus paviljon,  koolis peetakse lugu õuetundidest ja maastikumängudest. Hinteli kaunist loodust kutsub avastama,  õpperada. Mõisnik Estofiil kogus Heimtalis rahvaluulet  ja viis selle Euroopasse. Ka meie kogume ajaloolist pärimust, siin on koolivaip,  mis on valminud laste kavandite järgi ja  ka koolipere poolt kootud. Aitäh Raudnale ning vaatame, kuidas ja kui palju tulevad  meie esimesed punktid, härrased, žürii liikmed,  teie kommentaarid, palun. Skust. Mina ei ole. Ma sain nii palju targemat targemaks, et annaks kohe kaks  punkti mõlemale. Ma olen sinuga nõus, oled nõus, nõus, siis on hästi. Aitäh esimesed punktid on jagatud, kindlasti tuleb punkt,  teeme mängus veel juurde ja juurde äkki ka järgmises voorus,  millel nimetuseks videoküsimus. Meie video küsimuse voorust tuleb teile ära tunda pildil  tegutsev loom. Kui meie videolõik on peatunud, siis on teil õigus voetada nuppu,  kumb võistkond teeb seda kiiremini, saab endale vastamisõiguse. Kui vastus on õige, ei ole minul kahju, ei ole  ka žüriil kahju anda selle eest õige vastuse eest üks punkt. Miskit keerulist ei ole, vaatame meie videolõiku. Raudne ei ole naarits. Muuga. Tuhkur ei ole ka tuhkur. Õige vastus oleks olnud. Ning Ameerika naarit, kes ei ole tegelikult naaritsa. Sellest voorust kahjuks teile võistlejatele punkte juurde ei tulnud,  aga vaatame, mis saab edasi. Järgmine voor on kiirküsimused. Mul on teie jaoks kolm küsimust, millel on neli  vastusevarianti ning kiirus on see asi, mis selles voorus  tele kindlasti eelise toob. Ma olen ära lugenud küsimuse, lugenud ette  ka vastusevariandid, siis tuleb teil vajutada nuppu,  kumb jõuab seda teha. Kiiremini saab vastamis õiguse endale. Kui vastus on õige, saate endale punkti,  kui vastus on vale, on vastamis õigus, vastas võistkonnal  esimene küsimus, kuidas nimetatakse loomarühma,  kes elavad nii vees kui ka maismaal, Amöödamfib amorfi  või Albatros? Ja Muuga amfiib on õige vastus tubli. Niimoodi. Teine küsimus. Kas folklooris konnakapsana tuntud taim on kollane vesikupp,  kullerkupp, varsakabi või kanakoole? Raudna ka kanakoole ei ole õige vastus. Muuga araabi varsti bi on õige vastus, tuli. Punki aga muudkui tulevad ja tulevad. Raudna ärkab ka ülesse. Ning selle vooru viimane küsimus kus asub Eesti suurim  maapinnale moodustunud meteoriidikraater Saaremaal,  Hiiumaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal ja Muuga Saaremaa,  Saaremaa on õige vastus. Tubli. Kuidas meie žüriiliikmed kommenteerivad seda vooru? Noh, vastused olid. Vähemalt need vastused, mille eest te saite punkte,  olid õiged. Aga Raudna sõbrad, ma olen kindel, et te  ka teate vastuseid natukene kiiremat peate olema. See on mäng, ärge unustage. Ja tubli aitäh. See voor on läbi, järgmises voorus võtame meie  näitlemisoskused ette. Vooru nimi on loomaaed, tüüd. Nüüd me saame teada, kuidas te olete loodust jälginud  ning looduses toimunu endale meelde jätnud. Kuna Muuga alustas meie tutvustamise vooruga,  siis Raudna esindaja, palun tuleb minu juurde. Valib siit endale ühe. Näita mulle. Nii sul on aega 20 sekundit, mis läheb käima nüüd. Sisalik õige. See oli raudselt üks kõige kiiremini ära tuntud loom  ja Muuga esindaja, palun minu juurde. Mul on väga hea meel eelkõige selle üle,  kui kiiresti ja hästi Rauna meeskonna liikmed teine teist mõistavad. See oli tõepoolest välk vastus ja õige see  siis oli. Känguru oli muidugi väga-väga ilus  ja väga selge. Ei ole noorhärra sellist saba. Et kõik saaksid kohe aru, et tegemist on känguruga,  aga jah, väga hästi tehtud, tublid, tublid,  tublid mõlemad võistkonnad said sellega endale punkti juurde. Jätke seis Muuga kasuks kuus-kolm, aga punkt on meil veel  hästi palju teie jaoks, et et vaatame, mis saab. Järgmine voor on loodusküsimused. Selles voorus loevad teadmised. Tähtis on see, et kunagi loetu ja kuuldu  ka meelde on jäänud. Küsin teie käest kolm küsimust, pärast küsimuse kõlamist on  teil aega 30 sekundit, et oma vastus tahvlite peale kirjutada. Esimene küsimus, mida Mäger talvel sööb,  aegläks käima? Aeg läbi. Kuidas vastas Muuga? Puukoort ja siis nii palju, kui neid putukaid leidub,  siis midagi ehk. Ja kuidas vastas raudna? Puukoort sammalt ja kala puukoort, sammalt  ja kala. Nii. Vaene loom kohe näribki, niiviisi jänestega võitu,  puukoort ei sööda talvel. See oli konksuga küsimus. Nii nagu ka karu, nii nagu siil ei söö ka mäger talvel. Tal on talveuinak, mis loomulikult ei ole mingisugune hübernatsioon. Ta kõike kuuleb ja haistab, kuid ta lihtsalt elab kogutud rasvast. Mäger kogub väga palju mitu kilo rasva endale talveks  ja ta on tõepoolest väga kopsakas elukas,  kui ta sügisel läheb talveuinakut tegema,  seal mõnusasti. Kevadel tuleb, no nii sale välja. Kahjuks siia ei tulnud punkte kummalegi võistkonnale. Aga loodus, küsimusvooru teine küsimus on aga selline,  kuidas sanitaarraied metsades ohustavad. Rähme aeg läks käima. Aeg läbi. Raudnah, kuidas vastasite? Hävitavad elupaiku ja söödakohtade arv väheneb. Ja Muuga samuti hävitavad elupaiku ja vitases toitu,  kelleks on siis süraskid? Põhimõtteliselt need mõlemad küsimused on õiged,  nii see on pehkinud, surnud põud. On rähnile absoluutselt hädavajalikud selleks,  et teha sinna parajad õõnsused, pesitsemiseks vajalikud  sellised ruumid ja loomulikult ka trummiks nii-öelda oma  pulmalaulu asemel ta ju lööb trummi hinnangu,  löökpillide meistrid ka soleerivad, eks ole. Selliseks tegevuseks sobib ka surnud puu,  mida. Korralikult majandatud metsast sanitaarraie tehtud  loomulikult on välja võetud ja üldse sanitaarraie vähendab  üldkokkuvõttes just nimelt rähni toidubaasi liikide putukate,  mitte ainult putukate, muidugi peamiselt putukate  mitmekesisust väga õige, väga õige vastuseid,  nii et üks üks. Mõlemale viskele punkt väga tubli. Ning selle vooru täiesti viimane küsimus on selline. Millisel elusolendil maal on silm suurem kui aju. Aeg läbi. Raudna. Jana lind, jana, lind, Muuga jana lind. Kahjuks on see õige vastus. Õige vastus muidugi siin tuleb natukene täpsustada. Jutt on maapealsetest loomadest, kes jooksevad,  kõnnivad, elavad maa peal kuiva maa peal  ja hingavad õhku. Meres on selliseid elukaid tuhandeid liike,  no näiteks mõõkkala silm kaheksa sentimeetrit läbimõõdus,  aju on palju väiksem. See ei tähenda, et nende ajud on põhimõtteliselt tillukesed  ja et mõõkkala ja jaanalind on loljakad,  nad ei ole lollakad. Lihtsalt silmad on nii suured. Aga jah, õiged vastused, mõlemad, üks, üks. Väga hea seis on kaheksa viis. Käima läheb meie järgmine voor, milleks on looma lugu. Meie selles voorus härra Turovski räägib meile nüüd ühe  huvitava loo, aga ta on meil aeg-ajalt väga sellist  krutskeid täis härrasmees, kes natukene luiskab teile selles loos. Teie ülesanne on see üks protsent, mis selles jutus vale on  üles leida ning pärast jutu lõppu 30 sekundi jooksul oma  tahvlite peale kirjutada. Härra Turovski, palun. Ma tänan. Ärge siiski hakake protsentuaalselt hindama seda juttu,  võib-olla ma valetan pooleteise või isegi kolme  ja poole protsendi ulatuses, aga ma räägiks juttu krokodillist. No ütleme, hari krokodillist või meeldib rohkem Niiluse krokodill,  nad on üsna sarnased, olgugi et elavad erinevates paikades  päris suurest krokodillist, sellisest liigist,  kellele inimene on lausa menüüs vähemalt selles,  sest ajast peale, kui see krokodill, hari,  krokodill või Niiluse krokodill kasvab üle nelja poole viie  meetri pikaks. Need on võimsad, võimsad loomad, väga ürgse,  pärit päritoluga, tegelikult krokodilised tekkisid enne  esimesi saurusi maailmas ja siiamaani vähemalt mageveelise  päritoluga krokodillised elavad väga hästi,  nad on soomustatud ja peas vähemalt peas,  külgedel, natukene ka selja peal mõnes kohas. Nendel on sellised soomusplaadid, mis koosnevad  nii sarvollusest kui ka luukoest selle poolest. Nad on väga-väga haruldased ja omapärased loomad. Nad on teatavasti võimsad kiskjad. Ja enamasti on nende elu seotud veega. Muidugi nad saavad päris pikalt olla maa peal,  nad võtavad päikest ja nad võivad ka joosta. Aga tavaliselt nad eriti ei kütta, ei, ei ürita kütta. Kedagi pidada jahti maa peal, peamiselt ikkagi vees,  nagu kõik anfiibid, kahepaiksed, loomad. Nad võivad vees olla tunde ja tunde, mitte mitte oma  õhuvarud uuendamata. Lausa mitte. Et nad peaksid siis õhu järele tulema. Krokodillid on väga head emad, kes hoiavad,  on pesi ja toovad lapsed ka vette, kohe lõugadega,  panevad neid vette ja valvavad võivad kuni poolteist  või isegi rohkem aastat. Need loomulikult on ema, krokodillid, emased krokodillid  võivad söömata olla valvates sellist väikest jõesonni,  kus on nende lapsed kasvamas seni, kuni viimane laps läheb  ära ja kus ma panin nüüd pada. Teil on aega 30 sekundit, palun. Muuga palun. Vale oli see, et krokodil peab käima pinnal hingamas. Ta ei saa väga kaua vee all olla. Krokodilliab käima pinnal hingamas. Raudna sama tegelikult. Peavad käima veepinnal tihedamini hingama hingamis. Härra drovski. Ma ei ole väitnud, et nad ei pea seda tegema,  ma ütlesin, et pikalt, pikalt, mitme tunni vältel nad võivad  pinna peal käimata vee sees olla. Ei, sõbrad, ma nimetasin neid kahepaikseteks. Ma ütlesin, fiibid isegi välja. Kes on krokodillilised? Muidugi roomajad. Aga aitäh teile sellegi poolest. See voor taaskord paraku punkte juurde ei toonud,  vaatame, mis on meie saate viimases voorus,  milleks on fotomosaiik. Nüüd hakkab pihta üks suur-suur mõistatamine,  küllap mõni nutikam mängija on uurinud juba  loodusfotograafide pildipanku. Teil on eelis, kui te olete uurinud Aarne Adari pildipanku,  sest sealt meie pildid ka tulevad. Need on kaetud üheksa ruuduga, hakkame neid ruutusid eemaldama. Kui te arvate teadvat õiget vastust, vajutage nuppu  ning vastakaga, vastus on õige. Saate punkti vastus on vale, vaatame edasi. Võtame ette meie esimese pildi. Ja Raudna lumikellukene. On õige vastus tuli. Sellised nad siis on ja võtame ette järgmise pildi. Eemaldame sealt ruutu. Võtame veel lootused maha. Muuga kuus ei ole kuusk, läheme edasi. Võtame ootused maha. Kuidas meie žürii liikmed kommenteerivad fotomõnigi mosaigi vooru? Ma pean Raudnat kiitma nii kiiresti, täpselt nagu telepaatia. Minu meelest küll midagi suurt seal näha ei olnud,  aga aga tabasid ja kindlalt ja selgelt, väga tore,  väga tore, aga ka teil oli osaliselt õigus,  seal oli kuusk. Nii et jah. Meie tänases saates on punktid jagatud, teps mitte ei ole  veel saade läbi head inimesed. Teie televaatajate küsimus tuleb nüüd. Meie tänase saate televaatajate küsimuse esitamiseks ma  kutsun enda juurde keskkonnaministeeriumi looduskaitse  nõuniku härra Hanno Singeli. Tervist, teie küsimus, palun. Aastal 1935 loodud riigiparkide valitsuse põhiliseks  ülesandeks oli tagada kolme Eesti pargi heakord. Palun nimetage need kolm parki. Aitäh kui te teate sellele küsimusele õiget vastust,  siis internetis on koht nimega www.etv.ee ki. Mine metsa. Seal võite vastata ja kui teil on õnne, siis te saate endale  vahvaid ja harivaid loodusraamatuid ja kui teil on väga  palju õnne, siis te võite meie võitja võistkonnaga minna  suvel kaugele, kaugele reisile samamoodi kaasa. Meie eelviimane eelvoor on lõppenud täna Muuga kooli napi,  ent kindla ühepunktilise võiduga Muuga teid. Ootame veerandfinaali. Raudna Ma ütlen teile lõpu. Meie žürii liikme härra Gorsetsi kuldsed sõnad,  kuid ei saanud punkte. Saite endale juurde teadmisi. Soovin teile kõike ilusat ja head, teie head sõbrad. Tulge uuesti ETV ekraani ette. Järgmisel laupäeval kell 18 15 vahepeal aga minge metsa sellepärast,  et õues on kevad, olge rõõmsad ja kohtume. Tšau.
