Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid. Millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Oleski ja Helen Sürje alustavad. Raadio kahe eetrisse teeb otsa lahti saada ja puust ja punaseks teid, teritavateleniorko. Tere jälle. Ja tunni jooksul. Te juba teate oodata erinevaid teemasid, mis kõik puudutavad teadust, tehnoloogiat. Tänases pikemas intervjuus näiteks läheme rekordmadalate temperatuuride manu, vaatame, milleks neid vaja on, kuidas neid tehakse. Saate lõpus saab vastuse ka üks kuulajaküsimus, ent esmalt tavapäraselt väike meiepoolne valike nädala põnevamatest uudistes. Selle minu uudis puudutab neid spermata saidi, et ka temast väikesest on tehtud robot ja robot mitte justkui temast endast, vaid selles mõttes teda saab nüüd juhtida. Ja kuidas see siis juhtus, kuna teatavasti on pisikesele robotile sobivat mootorit väga keeruline luua. Ja eriti raskeks muutubki see siis, kui robot on vaid ühe raku suurune. Aga Saksamaal laimnetsi ühingu materjaliuuringute instituudi teadlased on siis nüüd otsustanud kasutada loodusliku jõujaama, nagu spermatosoide ja seemnerakud on liikuvad sõnad suudavad läbi tungida kõige pikematest kehavedelikest. Lisaks annad kehale täiesti kahjutud ja spermatosoidide on seal väga raske selgeks teha, kuhu nad minema peaksid, eks ole seda siiani. Nüüd on siis sellega hakkama saadud. Ja siin tuligi appi nanotehnoloogia. Oliver Schmidti uurimisrühma liikmed valmistasid rauast linast nano torukesed mis siis olid ühest otsast kitsamad. Ja panid need Petri tassile tavaline katseklaasis täpselt ja lisati ega pulli seemnevedelik. Ehk siis, kus need spermatosoide pärit olid. Torru ujunud spermatosoidide jäid sinna lõksu ja siis hakkas peale. Nimelt magnetite abil suunasid teadlased metallkestas seemnerakud liikuma sinna, kuhu vaja. Ehk siis nad olidki muutnud nad robotiks, mida saab juhtida. Juhitav seemnerakk võib aga tõhusamaks muuta kunstliku viljastamise. Näiteks saab viljakusraviarst suunata seemnerakke naise kehas, lisaks ka metallkestas Permit, panna hävitama vähirakke või ravimeid kohale viima. Nii et raudrüü pannakse talla ümber ja siis magnetitega suunatakse sinna, kuhu tarvis. Kaimekas väikes Vervates hoid kõlab peaaegu nagu Ironman. Ja milline on sinu uudis? Ärka? Samamoodi väga väikeste olenditega seotud. Räägime mikroobidest, kes elavad sügaval maa all nimelt sügavate puuraukude põhjadest, isegi kilomeetrit kahe kolme vist rekord on lausa viis kilomeetrit. On leitud mikroobe baktereid, mis elavadki maa all. Kuidas nad täpselt seal hakkama saavad, kus nad saavad energiat, toitu, seda täpselt ei teata, aga sügaval nad elavad. Ja üllatus, millest nüüd just hiljuti räägiti, on see, et kui teadlased võtsid maailma eripaigust kogutud neid samu baktereid ja võrdlesid nende DNAd siis tuleb välja, et Nad on praktiliselt samasugused identsed sugulased mis on äärmiselt üllatav, arvestades, et nad elavad niivõrd sügaval ja nad elavad niivõrd maailma eripaigus. Et, et kui me ka, kas see siin maa peal võtame mis tahes loomaliigid juba mäestik on vahepeal liigid on teistsugused, rääkimata erinevatest kontinentidest, kus see nagu täiesti erinevad liigid, aga näed sügaval maa all baktereid kõikjal on enam-vähem samasugused. Mis paneb teadlased ka arvama, et järsku võib-olla elu tekkiski sealt. Teil on needsamad bakterid, ongi esimesed eluvormid maa peal, mis evolutsiooni käigus panid aluse kõigele sellele, mis praegu siin maa peal liigub, igal juhul. Põnev areng. Neid baktereid uuritakse veel, et selgitada siis kuidas nad täpselt elavad. Toituvad. Igatahes on nad tagasihoidlikud, hoiavad ilusti maa alla ja ei ole au ja kuulsust lenda peale saanud. Küll aga võiks juhtuda täpselt, kui selgubki, et võib-olla tõesti nemad on kõige alus meil siin maa peal nüüd aga aeg muusikaks ja siis juba meie saate pikema teema juurde, milleks on täna ülimadalad. Temperatuurid läheb külmaks. Stuudios on läinud külmaks sellepärast et tänane pikem stuudio teema ongi pühendatud väga madalatele temperatuuridele märksa madalat matele kui see, mis valitseb akna taga, nagu meil on praegu siin nullilähedane ilm. Paar päeva tagasi tuli teade maailma absoluutsest külmarekordeid, mõõdeti Antarktikas, mis oli miinus 94,7 Raadi siis meil on külas keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Urmas Nagel, rätte, kes igapäevaselt tegeleb ist märksa madalamate temperatuuridega, miinus 94,7 füüsikule. Kas ta on selline, ütleme, nuusata asi? No kui sellesse sisse sattuda, siis kindlasti mitte. Aga selle tekitamine laboris laboris on lihtne. Kuidas see käiks kõige lihtsamal juhul, see võiks nii olla, et võetakse pisut vedelat lämmastikku ja siis aurutatakse seda, seepärast vedel lämmastik veel palju külmem. Selle vedela lämmastikuga saab 94 kraadi Allotzeelsuse nulli lihtsalt tekitada ja see ei ole isegi väga kulukas. Kas ta on huvitav, selles on küsimus, et kas seda kasutatakse palju? Miinus 94 kraadi tekitamiseks ma ei tea. Meie ei kasuta meid huvitavat, palju madalamad temperatuurid kus toimuvad huvitavamad asjad. Kui madalale siis Eestis mindud on? Milline on Eesti külmarekord, sõnastame niik? Kõigepealt tuleb rääkida temperatuuriskaalast, sellepärast Seltsuse kraadid ei ole just kõige paremad. Sellises skaalas sobib meile tavaelus, kus kõik on vee külmumise ja keemisega seotud. Seal, kus toimub elu, eks ju. Aga füüsikaline skaala on niisugune termodünaamiline ala mis on küll sellise skaalaga seotud, aga selle nullpunkt on, on hoopis madalam. Milline see on, kas see on absoluutne null. Ja see on absoluutne null? Jah, absoluutsel nulltemperatuuril soojusliikumine on lõppenud. Aga see ei tähenda sugugi seda, et kogu liikumine lõpeb. Aga selguse skaalaga võrreldes, kus siis asub absoluutne null ja milles mõõdetakse sealses skaala? Mõõdetakse kraadides, aga nendele kraadidel on nimi Kelvini kraadid, kelmini, kraadid on nad sellepärast, et paarsada aastat tagasi lord Kelvin uuris gaasi tavalist õhku minu arust ja uuris seda kasutades ideaalse gaasi oleku võrrandist, siis ta seob rõhuruumalaga aparatuuri. Need rõhu ruumala korrutis on võrdeline temperatuuriga. Ja sellest seosest on võimalik temperatuuri arvutada. Ist arvas, uurides ideaalset gaasi. Null Kelvinit, null temperatuur, absoluutne null, millest madalamale minna ei saa, on umbes 273 kraadi allapoole. Sellises nulli. Selgus, et see on üsna õige. Ja see täpne number on siis miinus 273,15, eks ole. Jaht seisuse järgi, mis on siis null Kelvinit, jah. Nii, ja kui nüüd jõuame jälle selle Eesti külmarekord juurde, siis Kelvinites, kui palju ta umbes 10 milli Kelvin, ma arvan, see tähendab, et kui mõelda niimoodi toatemperatuuril 20 kraadi, sellest on umbes 293 Kelvinit siis vedela õhutemperatuur on 78 Kelvinit, mis on siis umbes neli korda madalam. Kui sellest 78-st Kelvinist umbes 20 korda veel madalamale minna. Jõuame vedela heeliumi temperatuurile. See on niisugune aine, millega jahutatakse erinevaid asju, muuhulgas ka magnetresonants tomograafia, magneteid, saloneid, sadade liitrite kaupa vedelat heeliumi sees. Ja kui sellest neljast Kelvinist siis veel umbes 500 korda madalamale minna, siis me saame midagi niisugust, mis on olnud Eestis 10 milli, Kelvinid, see on siis, kui me võrdleme. Kui üks kraad võrduks ühe meetriga, siis siis ongi 10 millimeetrit, üle selle absoluutse nulli. Jah. Lineaarne skaala ei ole tegelikult väga hea, kuigi ta on õigetes ühikutes üks jagatud temperatuuriskaala on palju ilmekam selles mõttes, et sellest 10-st millikeemilist võib veel ükskõik kui palju allapoole minna. Aga ka maailmarekord, maailmarekord, räägitakse, et on Helsingis aga see juhtus seal ammu umbes vist 20 aastat tagasi, umbes on nad saavutanud 100 piko. Kelvin, mis on siis number püks, mille ees on 10 nulli üks null on enne koma üheksa tüki peale koma. Ja see oli niisugune temperatuur, kus Ühe metalli tuumaspinnid reaalselt keerasid kõik ennast ühtepidi ja see muutust tuuma spinnide mõttes feromagneetikuks umbes nagu tavaline magnet väga hästi madalal temperatuuril ja mitte elektroni spinnid, mis korrastasid, vaid hoopiski tuuma spinnid. Ja see kuidagi indikeerib, et seda energiat seal süsteemis on äärmiselt vähe. No ja eks see korrastatus saadigi niimoodi, et kõigepealt seal olid need tuumast vinnid, mis on tegelikult magnetmomendid ja siis seda madalat temperatuuri saadigi seal magnetväljadega manipuleerides. Tegelikult jahutati see ainetükk suhteliselt madalale temperatuurile mingisuguses tugevas magnetväljas ja siis magnetvälja aeglaselt vähendati ja siis osutus, et need kõik need tuuma spinnid on kõige madalamale energianivool lõpuks. Ja siis selle kohta arvati, et see on umbes 100 pikku, kellelt. Kui temperatuur langeb, siis aatomite liikumine aeglustub ja neil on liikumiseks üha vähem energiat. Kuidas selliseid temperatuure saavutatakse? Aatomid sunnitakse tööd tegema, kuidas see täpsemalt käib, seal on erinevad meetodid, kõige lihtsam on mingisuguses, no tegelikult me peame rääkima. Me räägime külmamasinateks, sunnitakse mehaanilist tööd tegema, nendeks aatomites on mingisuguse hästi ideaalse gaasi aatomid näiteks heeliumi, aatomid paisub ja nad siis need aatomid lükkavad seda kolbi ja teevad tööd ja jahtuvad ja siis seda tehakse tsükliliselt. Võib ka teha turbiiniga. Ja niisugused masinad on kõige rohkem levinud Eestis osanud haiglates mis hoiavad neid magnetresonantstomograafi magnet poole nelja kraadi juures. Kas need on kreastaadilinatajaid? Nii, need on teise nimega. No need on suured kroosid, krostat on, ei ole midagi muud, kui et nagu termos jah, et kreekakeelsetest sõnadest siis külmahoidjatele, jah, aga noh, tegelikult tavaliselt on ühe termose sees veel teine. Selleks, et üks termos on vähe, ei isoleeri piisavalt hästi. Ja ei ole midagi muud kui üks purk, millel on seinte vahel vaakum ehk seal ei ole midagi mis seisis, kanna seda energiat minema, sest seal ei ole neid just neid molekule või aatomeid, mis soojust üle kannaksid. Sellise purgi seinad peavad olema siis ka tehtud hästi peegeldavast ainest, et seal ei oleks kiirgus, mis suust üleval. Kui tavainimene tahaks minna kuhugi lähedale, kus on hästi kylm, siis haiglad on see koht, kus kõige. Mitte, et me soovitaksime inimestel haiglasse sattuda ja MRI aparaati. Seda veel eriti mitte, aga, aga põhimõtteliselt need on nagu kõige levinumad külmad kohad, kuhu inimesed sattuda võivad. Ja, aga ega inimesed selle külma kätte ei satu, sellepärast see külm on isoleeritud seal masina sees, just nii, et sealt ei ole midagi midagi näha. Ja seal masina sees on siis vedel heelium, lihtsalt valatud sinna termosesse, siis hoiab seda külma. Jah, ta hoiab seda sellepärast, et aurab. Tegelikult eks ole, nagu me rääkisime, on seal niukene, külmamasin, mis kogu aeg seda sooja, mis kiirguse ja konstruktsioonielementide kaudu sinna sisse läheb, viib ära. Nii et selles mõttes on see niisugune keeruline asi, aga kõik see värk on omakorda teise termose sees, mis siis on täidetud vedela lämmastikuga millel on tunduvalt suurem keemissoojus ja mis isoleerib toatemperatuuril sellest hästi madalast osast. No me siin enne rääkisime rekorditest ja millised rekordid keegi on saavutamas, et kas on siis mingisugune selline piir kustmaalt edasi on võib-olla enne on nagu lihtne tekitada külma ja siis sealt edasi läheb nagu raskeks, et kas võib öelda, et on ka selline piir olemas, kust edasi hakatakse nii-öelda võistlema laborites? Ma ei usu, et keegi võistleb selle külmaga. Aga miks seda tehakse? Sellepärast et erinevad nähtused hakkavad madalamal temperatuuril ja ega siis keegi seda külma niisama ei tekita, ikka sellepärast, et midagi huvitavat juhtub. Aga kas selline koht on, kust edasi on nagu keeruline jälle külmemaks minna? Noh, alati on niisugune koht, aga mitte selline teada, läheb konkreetne number rinnal. Seda ei ole vist jah numbrina öelda, tehniliselt läheb muidugi keerulisemaks, aga siis peab olema ka midagi, mille jaoks seda saavutada. Selles mõttes, et väga suures mastaabis külma enam ei näe eriti sageli, kuidas Speišatel taevasse lendab, aga seal oli suur paak vedela hapnikuga, mis on viik 90 Kelvinist ja ja veel suurem paak vedela vesinikuga, mis on seal kuskil 20 keelemini kandis mis neid segati omavahel ja siis põletati, oli väga suur teostat raketikütus, eks ole, ja see tekitaski selle tulejoa, mis, mis ei, ei tekitanud, ei tulejuga tuli uks nendest tahkekütuserakettidest, vesinik põleb nihukese, nähtamatu leegiga, seda pole üldse näha. See neid tõukaski tagant alguses tõukas, jah. No kui nüüd mainisite ka seda, et niisama keegi selle külma pärast ei võitle ega võistle, siis millised on need põhjused, miks seda külma meile vaja läheb? No praktiliselt näiteks tahetakse uurida, mis inimese sees on. Aga peale selle on muidugi uurijatel huvitav uurida erinevaid nähtusi, mis ainetes juhtuvad madalal temperatuuril millised nende nädal, no need on erinevad. Näiteks miks neid rohkem näha on, madalal temperatuuril on see, et soojusliikumist on vähem. Siis kvantnähtused tulevad paremini esile. Aga on ka nisukesi kvantnähtusi, mis kõrgemal temperatuuril üldse ilm. Ülijuhtivus on niisugune suurepärane nähtus, kust võtame näiliselt tavalise metallitüki juhib elektrit, tal on väike takistus, jahutame seda ja siis ühel hetkel tal enam takistust ei ole. Elektrivool liigub täiesti vabalt seal sees nihukesest traadist teha, pool otsad kokku panna Voolu täis ajada ja siis on magnet, ongi niisugune püsimagnet, mille sisse võib erinevaid asju panna ja seal tugevas magnetväljas uurida. See on üks asi, mida meie näiteks teeme. Kas sellel põhinevad kaaned, magnetresonantstomograafid, haiglates, suured torud, millest me siin juba rääkisime, eks ole, samamoodi tugev magnetväli, mis tekitatakse seal sees tänu nende Aado endale on jah, suhteliselt tugev, aga ta ei ole mitte väga tugevat magnetvälja ühikutes, on seal üks, kaks või kolm Teslat eks, kõige tugevamad püsimagnetid on umbes 11. Ja teelaborisse siin Tallinnas Akadeemia teel. Nagu ma aru saan, siis nende madalate temperatuuridega teete veel tugevamaid magnetvälja? Jah, meil on seal terve rida magneteid, mõned magnetid on siukesed püsimagnetid kus uuritakse tuumade magnetresonantsi, mis on seesama asi, mis haiglates magnet tomograafidest tehakse. Aga siis on ka teisi magneteid, kus vaadatakse ainult muid omadusi. Jätkame juttu külmast, Urmas sageli ka mõne hetke pärast kuulme vahele, natukene jahedat muusikat. Jätkame saadet. Puust ja punaseks täna on meil teemaks ülimadalat temperatuurid, temperatuurid, mis jäävad kraad-paar üle absoluutse nulli, kui sedagi. Ja meil on külas Urmas Nagel, kes on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur ja tegeleb peaaegu igapäevaselt vist selliste ülimadalate temperatuuridega. Me siin juba jõudsime rääkida natukene sellistel temperatuuridel, tekib ülijuhtivus imepärane omadusainete puhul, kus vool liigub ilma takistuseta. Mis veel, mis on need täiesti ebatavalised omadused, mis tulevad välja sellistel madalatel temperatuuridel? Madalatel temperatuuridel tuleb üsna erinevaid nähtusi välja. Üks nähtus, mis on juba väga ammu avastatud, on ülivoolavus, on väga sarnane ülijuhtivusele kus aine vedelik voolab ilma takistuseta. Ja kui nüüd vaadata vedelat heeliumi läbi, kreostati akna. Vedel heelium keeb, seal on pisikesed mullikesed niukene, hallikasaine mullikesed tõusevad kiiresti, aga nüüd, kui gaasi rõhku vähendada seal pumpamise teel, siis ühel hetkel see keemine läheb hästi nihukeseks tugevaks ja siis kaob ära see keemine. Vedel heelium muutub niukseks täiesti nagu kristallselgeks. Ei ole peaaegu üldse võimalik isegi näha seda vedelikku pinda. Ja seal niuke olekus vedel ilmun ülivoolavas olekus ja ta voolab väikestest aukudest ilma takistuseta läbi. Ja sellises aines on näiteks võimalik uurida laine ergastatud olekut ja selle aine ergastused, ankeerised tegelikult neid keeriseid on uurinud erinevad inimesed, aga üks on ka seal Tartus alles, kes uuris küll natuke teises heeliumis, selles heelium kolme jotoobisnäkeerised. Aga jah, ülivoolav aine on selle poolest huvitav, et siis võib selle ülivoolav aine mingisse purki panna. Kui purgi all on mingi svamm niisugune hästi väikeste pooridega, kus ülivoolav heelium läbi saab, aga tavaline eelmi saa hakata siis seal purgi sees seda heeliumi soojendama. Ja kui juhtub, et purgi peal on väike okt siis mitte ülivoolav, heelium purskab sealt ülevalt välja kalt koogilivooluateegiumit juurde, siis on niisugust katset võimalik teha. No ma ise ei ole siukest katset teinud pilte näinud. Efektne, väga efektne katseja. Aga seda ei ole kerge teha. Ma arvan, et me kindlasti leiame internetist mõne video selle kohta ja paneme selle oma Facebooki küljele üles. No kui temperatuur on kõrgem, siis aatomite liiguvad kiiresti, kui inimesed sibliksid kuskil väljakul, kui temperatuur langeb, siis nad hakkavad käituma koherentselt, justkui nad oleks paraadil üles rivistatud ja kõnnivad kõik samas suunas. Et kas ka sellist nähtust on võimalik kuidagi piltlikult kirjeldada, et mis seal siis toimub, kui nad seal paraadil marsivad? See tähendab seda, et nad on ühes ja samas kvantolekus. Ja kui vaadata nende liikumist niukse lainetuse kujul, siis lainetus kõigil nendel aatomite lon täpselt ühes faasis ja sellepärast nad ongi nagu paraadil. Ja just see juhtubki ülivoolavas heeliumis. Seiliumis siis niimoodi üle anuma serva niimoodi valgub, et seda me oleme kõik näinud kuskil televiisorist, vähemalt. Jah, aga hästi õhuke kilevalk ronib ülesse, aga see ei ole ülivoolav aine eriline omadus tegelikult on leitud mingisugused niukesed orgaanilised lahustid, mis ka võimeliste ülikoole üle servavool on. See ei ole ülivoolav aine omadus tegelikult alguses mõeldud. Kas selliseid madalaid temperatuure, kas nagu tegeletakse põhiliselt ainult heeliumiga või on ka niimoodi, et, et meil on see hästi madal temperatuur ilmapilt, siis me paneme sinna mingisuguseid aine tükke sisse ja siis vaatame, mis nendega juhtuma hakkab, et mille peal nägu, neid madalaid temperatuure uuritakse. Jälle on väga erinevaid asju, mida uurida. Meie uurime kristalle, keerulisi kristalle, mida alles viimasel ajal on õpitud kasvatama mis võivad koosneda näiteks neljast erinevast aatomist. Ja nendest kristallidest pakub meile huvi et see, kuidas elektroni spinnid seal need on, elektronide magnetmomendid, omavahel on seotud, kuidas nad korrastuvad ja millised uued omadused sihukestel ainetel on seda lihtsam teha, kui need ained on maha jahutada. Ühesõnaga, kui on teada, kuidas need spinnid vastas, mõjustuvad seal mis on need seadused, mis nende liikumist kirjeldavad, siis on võimalik seda ka kasutada kõrgematel temperatuuridel mingite asjade tegemiseks või no aga keegi ei tea veel, mis asjad need õieti on, see pole veel täpselt selge, mida nad seal teevad, aga tõsi on, et madalal temperatuuri me saame teada, millised need omadused on. Ja siis saame neid kasutada ka kõrgematele. Nojah, me saame aine omadusi uurida. Kui palju selliseid omadusi on, mis säilivad tegelikult ka, kui me kas või toatemperatuuril neid asju kasutama? Ülijuhtivus kaob ära, eks ole, no võib-olla kaob, pole veel leitud, et niukesed ained, mis toatemperatuuri oleks ülijuhtiv, aga hirmsasti otsitakse. Aga vedela lämmastiku temperatuuril on võimalik täiesti praktiliselt kasutada, Ta vaid ülijuhte teha ja nendest on võimalik ka ehitada näiteks magneteid. Aga sellised teised omadused, mida nende kristallide puhul uuritakse, et kas on juba leitud tõesti midagi sellist, et me leiame sellise madala temperatuuri juurest ja nüüd kasutame laialdaselt niimoodi iga päeva, ma ei tea, kas tehnoloogias või elektroonikas kasvõi või kus iganes. Peaaegu kõik omadused, mida on uuritud, on ikkagi algselt uuritud madalal temperatuuril. Ja noh, pooljuhtide füüsika ja tehnoloogia seal on väga palju katseid tehtud madalatel temperatuuridel, aga aga need riistapuud töötavad meil õnneks toatemperatuuril. Nüüd tegelikult on, tuleb arvestada seda, et kui mingisugust uut vidinat või asja keegi leiutama hakkab, ega siis see baas püra kui seda vaadata nagu mingit püramiidprotsessi, siis see baas on tohutu lai ja sinna, kus, kus midagi tegelikult hakatakse vabrikus tegema, jõuab väga vähe. Aga ometigi on kõik need teadmised vajalikud selleks. Nii et selles mõttes on väga keeruline öelda, mida on näiteks, eks ole, arvuti kõvaketast siis on need pisikesed lugemispead, mis seal ketta pinna koha peal liiguvad ja ketab pinna sees olevate pisikeste magnetite suunda mõõdavad ketas. Mahutavus on läinud paarikümne aastaga väga palju kordi suuremaks tänu sellele, et millalgi mitte nii väga ammu leiud avastati. Aine, kus elektritakistus sõltub väga tugevalt magnetväljast. Ma nüüd ei tea täpselt, mis temperatuuri seda avastati, aga ma usun, et seal olid ikkagi madalad temperatuurid ka mängus. Ja siis sellest on siis kõik või jää uued kõvakettad tehtud jah, aga paremini neid enam ei ole, varsti on juba mingid muud vidinad ilma pöörlevat pindadelt tahkete struktuuridele olevad kettad. Kui me räägime sellisest ohutusnõuetest, siis ma kujutan ette, et ega siis vedela lämmastiku ja vedela heeliumiga töötamine otsene kokkupuude inimesel ei ole ilmselt väga tervislik. Sõltubki kajast. Vedela lämmastiku sisse võib sõrme pista ja midagi ei juhtu. See on umbes nagu. Kui veetilk kukub kuuma pliidiraua peale, siis seal on aurukiht ümber ja ega see veidi kiiresti ära jaurab. Aga loomulikult jah, natukenegi pikem aeg. Vedela lämmastikuga kokkupuutel on hullem kui põletus. Ja selles mõttes on oi ta silmi kõigepealt kaitse bilitavad ees olema. Ei tohi seda sisenda peale last. Et seda tuuakse ikkagi metallist kanistritega. Kuidas seda hoiustatakse, seda tuuakse autoga umbes nagu bensiiniauto, aga sees on vedel lämmastik või haiglasse viiakse, vedela hapnikuga hoitakse ta suurtest Hermustes ja siis, kui vaja on, siis lastakse kroonist mingisse väiksemasse termosesse. Ja siis, kui kuskil veel mujal mujale vaja viia on, siis viiakse mingite inimeste nõudega. Selles mõttes seal midagi väga hullu ei ole. Aga vedela heeliumi kohta ma ei tea, et oleks mingisuguseid erilisi nõudeid. Muidugi tuleb arvestada seda, et kui suur kogus vedelikku aurab, siis mul tekib suur kogus gaasi. Ja kui see gaas jõle hapnik siis selles ruumis hapniku osakaal väheneb ja ja võib juhtuda, et hapnikku jääb liiga väheks ja sellest inimene aru ei saa. Selles mõttes peab olema ruum hästi ventileeritud. See on teine oluline ohutusnõue. Nii et kui kuskil maal koopas vedela lämmastikuga heeliumiga tegutseda, siis peavad olema seal hapniku andurid, seinad, mis mõõdavad, kui palju hapnik läheb, liiga väheks, läheb punane tuli põlema, jookse välja. Aga aga see seade, mis teil oma laboris on, see, millega te tegite selle Eesti külmarekordi, kuidas see tegelikult töötab, kas on niimoodi, et sa valad kusagilt nagu kusagile paaki natukene seda vedelat heeliumi vajutad nupule, natukene müriseb ja siis kraadiklaas näitab, et, et mis ta seal oligi, et 10 milli, Kelvinit on nüüd saavutatud või kuidas masindatud töötas? Tänapäeval saab niisuguse masina tõepoolest osta, isegi ei ole midagi sisse valada, lihtsalt nuppu vajutada ja lähebki külmaks. Meie masin nii lihtne ei ole, meil on natuke vanem masin. Sinna on vaja tõepoolest valada vedelat heeliumi sisse vedelat heeliumi, et ei saa valada nagu kohvi kallatakse selleks kasutada toru mis ise on ka nagu ehitatud nagu termos kahekordsete seintega. Ja see masin tuleb ennem natukene maha ka jahutada toatemperatuuril seda vedelat heeliumi meeletult palju ei kuluks. Ja siis, kui ta on enam-vähem külmaks läinud, siis kui sinna on mingisugune mõistlik kogus vedelat heeliumi sisse valatud näiteks 50 liitrit siis on vaja panna käimas, et pumbad, millega selles masinas ühte väiksemat ruumala saab jahutada sel moel, et pumbatakse ära heeliumi gaasi mingis selle vedela ilm kohalt, see on uus, nagu kui hakkad veeauruvett keetma mägedes, siis on temperatuur madalam, siis läheb ka vedela heeliumi temperatuur alla. Siis on algab üks huvitav protsess. Kui temperatuur on umbes umbes ühe kraadini jõudnud Kelvin järgi või natuke alla poole, siis on, siis hakkab seal üks niisugune protsess, kus segatakse ühte heeliumi isotoopi, teisega nisukest hõljumit, kus on kaks prootonite, üks neutron, segatakse teise heeliumi sisse, kus on kaks prootonite, kaks njuutonit ja selgub, et selline segamine madalal temperatuuril neelab soojust, jääbki neelama null temperatuurini välja. Ja kui nüüd seda protsessi pidevalt teha siis saab vedela heeliumi temperatuuridest palju madalamaid temperatuure ja siis millega teoreetiliselt on vist võimalik umbes kolme milli, kes kohe. Aga selleks on palju keerulisemad riistad meilt midagi tahta, uurida selle külmas ja siis kuidas siis seal masinas on, et kas siis keskel minski õõnsus, kus valitseb siis see külm kuus asi sisse torgatakse, paneb pead ikkagi panema selle konkreetse heeliumi supi sisse. Midagi, see on nii ja naa, aga kõik algab sellest, et masin on soe, lahti võetud. Ja siis kuhugi seal keskel mingisse kohta pannakse siis oma uuritav objekt, see võib olla mingi kristall, võib-olla ka mingisugune pooljuhtseadeldis. See võib olla väga erinev asi ja kui ja võib ka panna selle segu sisse, see on kõige lihtsam. Samas on ta ka kõige keerulisem selleks, et seal tekib üks niisugune huvitav probleem, et seda külmava sellest heeliumisegust kuidagimoodi kätte saada. Ja kuna see vedel heelium on nisugune, kvantvedelik helikiirus on hästi väike võrreldes tahke ainega, siis need soojusvõnkumised ei pääse tahkest ainest sinna vedela sisse vedela heeliumi sisse ja tekib niisugune nähtus nagu nagu täielik sisepeegeldus valgusele. Ja seetõttu on vaja väga suurt hinda sealt vedela eelmisesse sooja saada. Selleks kasutatakse natuke niuksed pinnaga paagutatud hõbedapurust, anumat, kus see segu on. Ja siis on meil võimalik jahutada mingi metallist kopsik küll maksja selle kopsiku külge võime siis oma asju kruvida. Umbes nii see käib. Ja seda kõike te teete peaaegu igapäevaselt siin Tallinna sama oma laboris. Päris iga päev ei tee, sellepärast et selle masina jahutamine võtab ka paar päeva aega ja noh, tavaliselt läheb ikka nädal aega ära, et sealt midagi teada saada. Kas absoluutsest nullist madalam temperatuur on võimalik, et kas see on ka võimalik tekitada negatiivseid, absoluutselt temperatuure? See on väga huvitav küsimus, 60 aastat arvati, et saab. Aga täna ma avastasin ühe artikli, mis on eelmisel nädalal kaheksandal detsembril ilmunud Salon ära seletatud. Kui Asjonit täpselt vaadata, siis ei saa et tuleb kipsi vaba energia korralikult üles kirjutada ja sealt alustada ainult ruupiat ja hakata temperatuuri leidma ja siis tuleb välja, et ei saa. Kuigi jah, sel aastal 2013 tund palju artikleid olnud olulistes ajakirjades selle kohta, kas negatiivse temperatuuri Nii et miinus 273,15 seisuse järgi ehk siis null Kelvinit on absoluutne null ja jääb ka selleks kõige madalamaks võimalikuks temperatuuriks. Jah, praegu küll hetkel praegu küll tundub. Aga sügisel veel ma nii ei arvanud. Vaatame, mida siis tulevik toob. Külma osas rääkisime täna ülimadalatest temperatuuridest. Meil oli külas keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Urmas Nagel. Suur tänu. Kuulaja küsib? Kuule, vana möll on raadio kahe foorumis esitanud järgmise küsimuse, kuidas mõõdetakse toidust valgu süsivesikute rasvasisaldust 100 grammi kohta. Ja selle puhul tuleb meile taas appi üks varasalvajagi, Tarkade Klubi on samale küsimusele vastuse otsinud kunagi ammu, sellele vastas tookord vaimi nõmm, kes on veterinaar- ja toidulaboratooriumi keemiaosakonna juhataja ja tema siis kirjutas. Et kuna valgud sisaldavad Nad koosnevad aminohapetest sisaldavad lämmastikku siis valkude määramine põhineb proovis sisalduva kogu orgaanilise lämmastiku määramiseks, siis üks katse selle kohta rasvade määramiseks eraldatakse proovist rast, siis kasutatakse selleks Tiieti eetrit ja metrooeetrit ja selle sellega saadakse raskete ja siis leitakse selle kogus. Süsivesikute määramisel saab kasutada mitut erinevat meetodit. Üks neist on niinimetatud feeling meetod, mille puhul süsivesikud hüdrolüüsitakse mineraalhappe abil monoSahhariidiks. Eks suhkur ja keedetakse Tseelingi lahusega. Teine võimalus süsivesikute määramiseks arvutuslikult nimelt orgaaniline proov koosneb põhiliselt valgust rasvast süsivesikutest, niiskusest ja anorgaanilisest ainest ehk siis tuhast. Ja kui me määrame valguprotsendi protsendi niiskuse ja tuha siis selle põhjal me saame arutada süsivesikute sisalduse, ehk siis 100-st lahutame kõigi ülejäänute protsendi ja mis alles jääb, ongi süsivesikute protsent siis niiskuse me saame niimoodi, et aurutame siis vee välja ja tuha saamiseks lihtsalt põletatakse see proov 550 kraadi juures ja kaalutakse ära, palju siis tuhka alles jääb. Aga huvitav on tõesti ka see, et kas toiduainete tööstus siis ise tegeleb selle mõõtmisega või või suunatakse need juba teistesse laboritesse. Nii ja naa, et need ühtset, kellel on oma laborid, sertifitseeritud laborid, olemas, need saavad, et neid kasutada. Teised tellivad seda laboriteenust kusagilt sisse ja et oleksid need numbrid, mis pakendile kirja lähevad ametlikult ikkagi kinnituse saanud ja kus võib veel öelda nii palju, et umbkaudselt arvestatakse, et üks protsent valku ja süsivesikuid annab umbes neli kilokalorit. Üks protsent rasva annab umbes üheksa kilokalorit. Üks kilokalor on umbes 4,2 kilodžauli. Puust ja punaseks. Selline oligi tänane jõuluElle puust ja punaseks saade. Jutt oli robot, spermatosoidide vest, maa-alustest bakteritest, absoluutse nullilähedastest, temperatuuridest ja toidu toiteväärtuse mõõtmisest. Uued teemad juba uuel nädalal mõnusat ja rahulikku jõuluaega. Kuulmiseni.
