Eelmisel nädalal kulges kõik tavapäraselt. Jätkus majanduskriis ja maadevahetuse protsess. Poodides algas jõulupalavik ja Ameerika presidenti. Kingapaariga aga mitte sellest ei tahtnud ma teile rääkida,  vaid hoopis sellest, et läinud teisipäeval võttis heast  peast niisama oma lõbuks väriseda tubli tükk põhjamaad. Ja. Teisipäeva hommikul toimunud 4,7 magnituudise maavärina kese  asus Rootsis Malmeo lähedal aga selle registreerisid  ka mõõteriistad Eestis. Siin moloogiliselt rahulikus piirkonnas tundub meile  maavärin millegi eksootilise ja põnevana. Aga maailma mõõdus väriseb meie planeet pidevalt 100000  värinat aastas, seega üks kuni kaks värinat minutis. Ka Maarjamaa väriseb regulaarselt korrani 10 aasta jooksul  ja selles pole midagi tavatut. Igatahes mitte tavatumat kui selles, et Eestis elab lind,  kes oma sulestiku värvinguga peaks kuuluma hoopis troopikasse. Suure noka ja silmatorkava sinipunakirju sulestikuga jäälind  meenutab pigem puurist pääsenud papagoid kui põhjamaa jõgede asukat. Kuid jäälind ei ole siia eksinud puurielanik,  vaid meie iga-aastane pesitseja. Enamus selle seltskonna lindudest on tegelikult lõunamaa linnud,  seda me võime oletada juba nende toreda värvikuue järgi. Sellepärast et nii sätendavaid linde üldiselt meil  tüüpiliselt Eestis ei ole. Nimi on jäälinnul seda pentsiku, et jäälind on meil suvine  pesitseja ja enamus linde lendab jää tulekuajaks hoopiski lõunamaale. Jääga ei tohiks sellel linnul üldse midagi pistmist olla. Aga meil ilmselt omal ajal inimesed panid teda tähele just  selle valge. Lumevalge jää taustal selline ilus sinine,  sillerdav lind. Pani talle sellise nime. Jäälind pesitseb kagu ja Põhja-Eestis enamasti väikeste  ja tundmatute metsajõgede kaldanõlvades. Kõige tuntum jäälinnu elupaik on aga kahtlemata taevaskoja. Millest see tulnud on, et taevaskoda on saanud just tuntuks  kui jäälinnu kodukoht? Ilmselt üks põhjuseid on tegelikult see,  et Erik kumari omal ajal siin teda kõvasti uuris ja. Inimesed ju tihti võtavad sellised lingid üle  või neil tekivad mingid sellised seosed. Ja kindlasti on see siin see koht, kus jäälindu on palju  lihtsam jälgida kui nende ma ütleks, et tegelikult  tüüpilistes elupaikades, sellepärast et metsaojal me kuuleme  ainult väikest heli, kui see lind ära lendab oma pesa koopa  juurest jal juhul me näeme seda pesakoobast kuskil kaldavallis. Aga siin on noh, sellised ilusad paljandid,  kus me näeme, kuhu ta sisse lendab, näiteks. Täpselt samuti me näeme, kui ta piki jõgi jõge,  ta lendab sinna pesa juurde madalalt vee kohal lennata. Jällegi me paneme teda tähele paremini, nii et suhteliselt  lühikesel jupil jõest on tegelikult siin õige mitu paari,  nii et noh, arvatakse, et viis kuni 10 võib neid siin olla. Väga raske on tegelikult seda täpset arvu kindlaks teha. Taevaskojas olevad liivapaljandid on jäälindudele pesade  rajamiseks justkui loodud. Jäälind on ise kõva uuristaja ja ta on nii kõva uuristaja,  et tal lausa esimesed kolm varvast on otsapidi kokku  kasvanud palju kaugemale kui teistel lindudel. Selleks, et oleks hea siis nendest aukudest seda  pesamaterjali välja visata. Kui mäger meie loomade hulgas tuntud pikkade urukäikude  kaevajana siis jäälind on seda lindude hulgas kõigest 40  grammi kaaluva linnu kohta kaevab ta uskumatult sügavaid käike. Kui ta leiab omale õige sellise koha, kus pinnas ei ole  päris liiga kõva, aga piisavalt hea selle jaoks,  et sinna urgu teha, siis see võib olla meeter isegi natuke  üle meetri. Nii et kõva töö tegelikult selle jaoks, et oma lapsed seal  üles kasvatada. Kui nüüd neid liivapaljandeit vaadata, et seal on neid urge  päris palju, et need ju kõik ometi jäälinnumaad ei ole? Ei, kindlasti mitte põhimõtteliselt me saame nendel urgudel  vahet teha, näiteks selle järgi, et kaldapääsukeste urud on  pigem ümarad, jäälinnu omad on noh, nii öeldakse ka,  et sellise pirnikujulised ehk siis nad on kindlasti altpoolt  laiemad ja kui meil õnnestub mõnda väga ligidalt vaadata,  siis peaks seal olema näha nii öelda Rattajäljed ehk siis need kohad, kust jäälind iga kord sisse  lennates natukese peab kraapima, et ennast edasi lükata,  seal. Urus, nii, et sinna tekivad tegelikult kaks vagu. Kui jääb endiselt kahtlus, kas paljandi seinas on tegu  jäälinnu või kaldapääsukese pesaga siis ei jää muud üle,  kui tuleb urusuuet nuusutada. Üks hea võimalus. Kui. Kuidagi õnnestub neile juurde saada, siis on alati nuusutada,  sellepärast et jäälinnu urg nagu tihti selliste ilusate  asjade puhul on kindlasti ka midagi. Mitte nii ilusat, jäälinurg haiseb koledasti. Pojad terve selle. Aja jooksul, mis nad seal pesas on, roojavad sinnasamasse. Ja. Tulemuseks on see, et see on ikka tõeline peldik  ja arvatakse. Põhjus, miks me tihti näeme jäälindu pesa urust väljumas  ja kohe vette sulpsatamas, on see, et vanalinn tahab ennast  siis sellest kõigest puhtaks pesta. Kuni järgmise korrani, millal järgmise kalaga tuleb  siis kurgu lennata? Ja. Linnud-loomad ja kaladki aimavad loodus katastroofi mingil  seletamatul moel ette ja pagevad ohtlikest paikadest. Inimene seevastu ei koli aga ära ka siis,  kui vulkaanipursked või hiidlained on taas hävitanud sadu  tuhandeid liigikaaslasi. Küll aga on inimesed ikka toonud loodusjõudude lepitamiseks  erinevaid ohvreid. See siin on Uku kivi. Eesti kõige suurem ohvrikivi. Kõrgust on tal ligi kuus meetrit, ümbermõõt aga kõvasti üle 30. Ohvriandideks toodi münte, ehteid, toite. Ohverdati ka inimesi. Liivi ma kroonikaski on kirjeldusi sellest,  kuidas eestlased tõid ohvriteks sõjavange  ja ristiusu preestreid. Me arvame endid olevat 1000 aastaga muutunud võrratult  arukamateks humaansemateks ja mis kõik veel. Aga ometi pole meie teod ülemäära mõistuspärased nüüdki. Toon näite ilma seda nähtust vähimalgi määral arvustamata. Üksnes nentides. Igal aastal ohverdatakse Eestis detsembrikuus paarsada 1000  kuusepuud jõulurahu, pereõnne ja laste rõõmu nimelistele jumalatele. Kindlasti on osooni vaatajate hulgas inimesi,  kes toovad oma jõulupuu metsast kuid enamus ostab siiski  selle kuskilt turuplatsilt ja turuplatsile jõuavad jõulupuud  üha tihedamini istandusest, mitte metsast. Elva puukool kasvatab lisaks metsakultuuridele igal aastal  tuhandeid okaspuu taimi just jõulupuudeks. Tundub üsna uskumatu esmapilgul, et selles tabletis saabki  alguse ühe jõulukuuse lugu. See on kokku surutud turvas, tableti. Ja tal on võrgutaoline ümbris. See auk on sees, seeme pannakse sisse ja kui nüüd hakkame kastma,  siis turvas paisub teatud kõrguseni. Eelis on see, et. Konteinerites taime juured keerduvad ümber poti. Vot see ei ole hea taimele jääb kiratsema. Siin kasvab vabalt läbi siin tema, nüüd on ta nüüd paisunud suureks. Siin on nüüd Serbia kuusk, ühe aastane. Aga siin on kaks taime, paistab sees olevat. No ongi nii, et igaks juhuks Tuleks panna üks kuni kolm seemet, sest idanes protsent ei  ole neil kunagi 100 jäävad osa tablette tühjaks  ja seal juba kahju. Ja eriti kui panna kaks, siis ma saan nüüd selekteerida,  sel aastal võtan kehvema ära. Ja sageli ongi nii, et kukub mingil põhjusel ladvapung  või siis ma hoian kokku neid tablette. Meie inimesed näevad jõulupuuna eelkõige kuuske kuid  jõulupuude kasutamine maailmas on märksa mitmekesisem  ja harilik kuusk ei ole mujal nii iseenesestmõistetav valik,  kui meil. No meil Eestis on traditsiooniline ikka olnud see harilik kuusk,  aga kui nii hakata mõtlema ajaloos, siis see komme tuli  Saksamaalt ja Saksamaal on ikka põhiline nulg. Tanel Paun on null ju me laulame siin, et saksa keeles  tõlgituna see laul, ah kuusepuu kuusepuu,  Tanel un. Peaks laulma hoopis, et ah ja nulupuu nulupuu. Ja mujal Lääne-Euroopas ja Ameerikas Ühendriikides  ja kasvatatakse hästi palju nullkui väga mitmeid liike. Ja see mood on kiire meile tulema. Kuigi nulg maksab turuplatsil poole rohkem kui jõulukuusk,  lähevad nad müüjate sõnul väga hästi kaubaks. Nuluoluline eelis on see, et ta ei aja okkaid. Lisaks nulule on uued tegijad must kuusk  ja Serbia kuusk. Serbia kuuse eelis on see, et ta on kitsa võraga  ja kuni erapooletult võtta siis natukene ilusam arlikust  kuusest sest tema noorel taimel ei paista välja aga okka  alumised küljed. Tal on kaks rida, õhulõhesid, need on ka allikahõbedased allikad. Ja samal ajal ta ei ole väga eksootiline,  mõned, kes on arliku kuusega karjunud, ei taha näha ei nulgu  ega mingit võõrast, puud aga aga eemalt esimese pilguga,  oh ei erine nii väga palju harilikust kuusest,  nii et ta Sobib väga ilusasti. Ja muidugi jälle eelis on see, et ta on kitsa võraga. Ta võtab toas vähem ruumi. Maido Urbas toob välja istanduste puu peamise eelise. Seda saab vastavalt tarbija maitsele disainida. See on ka põhjus, miks on istanduste puud maailmas minevam  kaup kui metsaservast toodud kuused. Mujal maailmas on isegi selline selline nagu väljakujunenud  nõue või et. Silmade kõrguselt ei tohiks puutüvi paista  nii tihe. Ja istanduses saame ta tihedaks teha sellega,  et me lõikame tagasi. Samuti võib istanduse kuuske ostes olla kindel,  et see ei ole mõne metsakasvataja vaevaga rajatud  metsakultuurist varastatud vaid jõulupuuks spetsiaalselt  kasvatatud taim. No mina kui vana elupõline metsamees võin seda täiesti kinnitada,  et, et enamus no ütleme üle poole kindlasti võetakse ikka sealt,  kus ta võtta ei tohiks või ei ole ilus võtta. Puukoolist lähevad kaheaastased kuusetaimed istandustesse. Eesti ühe suurima jõulupuude kasvataja kuiva Leski kuusetalu  peremees Peeter Rivis demonstreerib meile,  mismoodi üks jõulukuusk oma ideaalse vormi saab. Et proovime siis selle selle. Noaga. Otsad maha. Kui tihti nüüd? Iga aasta. Aastaajal. Suve teine pool siis, kui kasv on lõppenud Nii. Nüüd on seal kaks latva. Kahest ladvast siis teise. Teise jätame alles ja kui me leiame, et see latva on nüüd  liiga pikk, siis võtame lühemaks. Maks noh, selline selline ta võiks jääda. Kuused saavad istanduses kasvada keskmiselt kaheksa aastat. Neist neljal viimasel aastal kärbitakse kuuskede oksi  ja latvu, et puuvõra tihedamaks läheks. Kuusekasvatuse rusikareegel ütleb. Kui kuusk on mehe kõrgune, on aeg müügiks küps. Mitu aastat ta kasvada tahab? Siin kuus, need konkreetsed on seitse kasvanud,  aga ütleme, esimesed puud saab juba kuuendal aastal kuus,  seitse, kaheksa, üheksa. Oleneb, kuidas konkurente tõrjutakse. Kui heina ja umbrohu ära saad, siis, siis kasvavad kiiremini. Mehaanika inseneri haridusega Peeter tunnistab,  et Eesti ühe suurima kuusekasvanduse rajamise idee tuli tal  sõbraga õllelauas istudes. Tuli lugu selline, et sõber ja kursusekaaslane Töötas aianduskeskuses Tallinnas ja nemad hakkasid Belgiast  jõulupuid maale tooma. Ja sealt see esimene turukogemus ja. Sealt see mõte Sai esimene, esimene hektar maha pandud 2001. Ja tasapisi edasi edasi mindud. Soomlased on hästi palju aidanud. Soomlased on tublid, tublid jõulukuusekasvatajad. Ka nagu hobi Nad ei ole väga-väga äri, ärilised kasvatajad aga,  aga sellised hobikasvatajad oskavad lõigata  ja neil on oma oma jõulukuusekasvatajate selts. Ja vahetavad kogemusi seal. Peeter usub, et kvaliteetsele jõulupuule oleks turgu  nii Eestis kui mujal kuid samas tuletab maaomanikele meelde,  et kvaliteetne jõulukuusk ei kasva iseenesest,  vaid vajab kasvataja suunavad kätt. Mina tean, suuri istandusi, on siis noh,  kui suur see on siin, ütleme, mingi 10 10  või midagi sellist hektarit. See on ja siis on tõrva kandis üks üks noh,  see on väga suur istandus, seal oli ka Mingi kümned hektarid, sajad hektarid. Ja ega ma suur. Teistandusi rohkem ei tea, aga kui mööda Eestimaad sõidad,  siis on, on ikkagi selliseid pool hektarit,  hektar kaks, kolm erineva noh, üldiselt on nad kuidagi nagu  lohakile jäetud. Aga selliseid, võib-olla ma ei tea, 1000. Et kui, kui sealt need need kogused kokku arvad,  siis ma ei. Ma ei kujuta ette, ikkagi mingid 100 sajad tuhanded vist on,  on keegi kunagi kasvama pannud. Ja. Eestis on teada üle 400 ohvrikivi, kuid kindlasti oli neid  märksa rohkem kui talumehed 19. sajandil asisteks muutusid. Koristasid või lõhkusid nad hulga ohvrikive ära? Ohverdamine ei ole siiski üksnes jumalate tänamise  või soosingu saavutamise akt vaid sellel on  ka oma hingeline külg. Kui keskaegne kaupmees jõudis küpsesse ikka jagas ta oma  vara laiali ja läks ise kloostrisse või vaestemajja. Hindu jättis naised, pojad ja põllud ning suundus metsa. Medi. Eesti talumees kirjutas aga kohapoja nimele  ja pagendus vabatahtlikult sauna. Sõjavägi on institutsioon, mis peab olema alati valmis  ohvreid tooma ja ka ohvreid tootma. Kui sõjavägi asub aga rahvuspargis kas siis ohverdatakse  loodus või ohverdatakse sõjaväe sooritusvõime? Või veel kuidagi? Ka. See suurepärane vaade siin ulatub enam kui 20 kilomeetri. Meetri kaugusele ometi on see vaid murdosa,  noh, amberandi rahvuspargist, mis on üks eraldatumaid  ning inimtühjemaid piirkondi tervel Inglismaal. Rahvuspargi pindala on üle 1000 ruutkilomeetri elanik aga  kõigest 2000 ehk kaks inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes veerandi pargist võtab enda alla Otepääl sõjaväepolügoon,  mis tegutses siin juba enne rahvuspargi rajamist. Mõlemad osapooled kinnitavad aga, et säärasest kooslusest  võidavad kõik. The Hasben a feeling. He ah, melety using, ataria has stop beng,  improved. Lo of hea is forestet oi the. Nintendo. And Lo pefo feelsed. Presents in the Sanlai tenaha. Pa stop the ara. Beg Plante with foris, so thea. Teo Public of ise access to. The Li ahhaa has to tes Conserving, beat and andestanding,  anoiment. Era Comeple beteen, millete Traning and anoment by pisites. To wathing. The Pa be s now. Wasa for the Milety and of Case ust with out pak Bi kasutuse  aia es. Eest. Beat i. Pereativit, et. Aas. Ofirte valtment pat. Te. Will management nat wi d aseste park. Netica anship. Omavahel hoitakse tihedat sidet ning iga liigutus on hoolega planeeritud. Blaning stactionina Icon. Infrastructure of New rangus, othe then,  range s we have How ave, tas olin postible. Web bi Cande is if if range become Reondant Bikas of New  Wapens inservis. Then laus Gea park sai Fre ground. Weeee Ne ground to New infrastruktuur For New epens,  mes. Aa. Anithink Tosep eri. Mosbe infitinit the Bildins en rouninairi. Amaterials She Defit in Wimante existin,  Buldiens on park. Ta Din Very good, job in in conserving the Nature of of the traning,  aria. In. Ise e tee Belot of Maney ana lot of efort. An sammu Speepic le Cam. What a, kas challengees heterotional Park faces tes days  Witho ute või? Shin te pigis Challenge to nution, Parksin Inglindis. Like S mother Parts of the world, we Par sa ta. Manage in Ingland nuti Parks. Tis privet ly nd ad s. Manage by famas and Forestus and st challenge is reali ring  to work with haa. An Forestes To enshu. The Th wa th managet is inline with atio. Ees. Me or mo thing for them to ah make Gold leving from from  farming as subsed. Remuvedas the wartisti org. Näo. See armas on, on wa. In Eestis Sants, when was a pik, Coshin ees aricate produt. And we lot of over, grasin, aga thing. No eas Lo or the sistema nii-öelda incarage to. Manage landi arment Friendly way Thisind. Pushing. Wordse aga anyway. Soovitus th. GepingeNational parkis iasy a nova täis stB. Jah, jah, jah. Ines e. Lais is Forest and lage Is on by the forst comission,  whch, iste Statn and where s et Forest Comision tat up the. Prim. See embe Te na ha, moty perpes ames. Nagu conservation, iseter, enjoyment as well as prousing tempera. Mor in line, with with a the national park is aming to do. Houd manage fine the right, Balenc betwen preserving Nature  and and lowing public to Accesset. K Challenge ting, ti park. Whi just reviewing o ation Manage plan t moment antas,  no anna the thing, we going to be loking. As Wa o things we mi tri to do in te fuur suhe son the  nationa park and Lok ed ari We ah. Promot viis, Com and then teras, maybe mo sensetive In  elatin to the wa life. We we dah le. No no carage mo peop t go eti ti. Ba for the feature. Bot min jaely või? Pepe cm. Sg number. Re co Damage. And se public less problems on sama the terational Park in Inglise. No Thambellandi rahvuspargi territooriumile jääb  ka suur osa omaaegsest Rooma sõdalaste kätetööst Hadrianuse vallist,  mis teisel sajandil Rooma tollase imperaatori adrianuse  käsul kõigest kuue aastaga valmis ehitati. Kogu 100 seitsmeteistkümne kilomeetri pikkuse valli ulatuses  kulgeb ka matkarada. Nii et iga huviline võib selle erakordse rajatise kasvõi  algusest lõpuni üle vaadata. Praegu ma sõna otseses mõttes tallan UNESCO maailmapärandit  jalge alla sest millegipärast on kaitsemüüri sellel osal  otsustatud jalgrada rajada täpselt müüri peale. Muidugi on suur osa vallist juba ajahambast puretud ent  pikad jupid on veel alles ja pakuvad arheoloogidele  ning ajaloolastele, küll aga uurimismaterjali veel tänaseni. Ent lisaks mõnekilomeetristele matkaradadele on siin  ka üks selline, mille läbimine ei võta mitte tunde  või päevi, vaid nädalaid. See siin on kogu Inglismaa kõige pikem matkarada. 429 kilomeetrist rada külastab igal aastal enam kui veerand  miljonit matkajat. Rajal on üle 200 silla ja peaaegu 300 väravat. No tambelandi rahvuspargi ning Šotimaa piiri vahele jäävas  paunas on aga veel üks omapärane vaatamisväärsus. Kiilderi mets on Euroopa suurim tehismets. Selle istutasid möödunud sajandi esimesel poolel töötuks  jäänud kaevurid ja tehasetöölised. Pärast seda, kui esimene maailmasõda oli ära kulutanud  enamiku riigi puidutagavarast Sirgetes ridades kasvavad kuused on märk inimese võimust  looduse üle ning pisut hirmutavaks näiteks sellest,  kuidas tehismaastiku ühel hetkel looduse loomuliku osana  võtma hakatakse. Sestap jätame piideri metsa ning sellega kokku kuuluva  hiiglasliku paisjärve sinnapaika ja siirdume tagasi rahvusparki. Uurime perenaiselt rahvuspargi haruldaste liikide kohta. Semen te Ke Dange spechis International Park larausad. And ten Plans thes. Ic is no li comen aationa park. Bog ked, wich, grose on. Bog in the park. Of hatthe mo. Hitlin Spechese with Clune and Areca. Hamedos pled hamedoste. In Ingland ante. Lus email one the. North of Ingland and International Park ther. Poble bau fifty hemedos remaning. Ning loomulikult jagub siin paiku kõikvõimalikele  legendidele alates salakaubavedajatest kuni jõkke uppunud lambavarasteni. Paiga suurim väärtus on aga inimtühjus. Ja. A. Tagasi teisipäevase maavärina juurde lõpetan saate  kurvavõitu tõdemusega. Kui maavärisemine möödus vaikselt ja kiiresti  siis maade vahetamine kõmiseb veel kõvasti ja. Järgmise esmaspäevani. Kolm oso. A.
