Aasta viimasel päeval käisin metsas vanas tuttavas kohas, kus praeguseks on välja kujunenud väga eripalgeline maastik. Soised, võpsikud, rabamännik, kõrgematel kohtadel, kuusetukad vaheldumisi Sarapikega. Viimaste aastate raied on siiski jätnud metsa räsitud lagendike ja mõnest raiesmikud on saanud juba päris kõrged kasenoorendikud või lepavõsa rikud. Tundus, et jahihooaeg oli loomad kusagile ära peletanud. Nägin porisel metsateel vaid ühe noore põdra ja üksiku metskitsejälgi. Olin jätnud metsaraja lähedale ühe rajakaamera omaette pilte tegema ja läksin seda kontrollima. Kuid ka seal ei olnud märke loomade tegevusest. Oli tüüpiliselt vaikne talvine ilm. Kuigi, kui ei oleks kalendrisse vaadanud, poleks osanud arvatagi, et on talv kuuskede all juba verev koriks seen ja maapinnal polnud näha lumeraasugi. Eks me siin Eestis ole selliseid talvesid juba küllaga näinud ja midagi imestamisväärset selles ju ei olegi. Aga ka helipilt oli tüüpiline pimedale ajale peaaegu täielik vaikus. Asendusaeg-ajalt tuulekohin aga, ja siis möödalendavate tihaste häältega. Tihased otsisid mitmel rindel endale söögipoolist, kes allpool võsas või kuivanud kõrtel, kes kõrgemal latvades ja okstes. Kuulsin seal nii rasvatihased, põhjatihasesalu, tihast, tutt-tihaste ning ka väikest salka sirtsu, vaid sabatihaseid. Siis oli mõneks ajaks jälle vaikus. Siis kuulsin kaugemalt drillerdust mida mitte just igal metsaskäigul ei kosta. See hääl kuulus must rähnile meie metsade kõige suuremale rähnile. Mängin siinkohal mustrani lennu häälitsusest ette salvestuse, mis on tehtud ühel varasema aasta kevadel enamust taustal olevaid teisi linnuliike talvel meil ei õnnestu kuulda. Musträhn on meie ainus rähniliik, kes suudab oma tugeva nokaga raiuda aga täies elujõus puutüve sisse oma pesa õndsuse. Neid pesaõõnsusi kasutavad järgnevatel aastatel hotell, paljud teised linnud ja ka mitmed imetajad oma eluasemeks. Lindudest näiteks karvasjalg, kak ja imetajatest näiteks orav. Ka toitu otsides on mustre väga jõuline ja sageli lõhub ta terve kännu laiali, et sealt sipelgaid kätte saada. Kevade poole kuuleme musträhni trummeldust, mis on jällegi meie rähmitte seas kõige Valium ja ka kõige pikema kestvusega. Üks trummeldus võib isegi kuni kolm sekundit kesta ning minutis teeb ta mitte rohkem kui neli trummeldust. Trumeldus on rähni territooriumi tähistus. See annab märku teistele musträhni teleet. See ala hõivatud musträhni trummeldus võib kostuda päris mitme kilomeetri kaugusele ja trummeldavad nii emased kui isased. Kuid emaste trummeldus on mõnevõrra vaiksem. Mustonenil on veel mitmeid erinevaid häälitsusi, mis kõik on üsna valjud kuid ühte neist võiks nimetada peaaegu et lauluks. Seda küll mitte sellepärast, et oleks eriti kaunis, vaid see on seotud kevadise pesitsusperioodiga ja kaaslase otsimisega.
