Vanal ajal ja vanades maades, nagu näiteks Roomas  või Indias oleks täna olnud aasta viimane päev  ja homsest oleks alanud uus aasta. Ka keskaegne Euroopa alustas uue aastaga ikka kevaditi  mis sobib looduse aastaringiga märksa paremini kui praegune  komme hakata aastaga pihta kõige pilkasemal  ja külmemal ajal. Aga tahta, et meie elu ja kalender loodusega kokku sobiks,  on küllap liiast. Selline harjumatu harmoonia võiks hakata lausa tervisele  nagu lüpsisoe, piim või nii. 426 aastat tagasi andis paavst Gregorius 13. välja Bulla,  millega ta reformis kalendrit ja viis muuhulgas aasta alguse  üle esimeselt aprillilt esimesele jaanuarile. Osa inimesi leidis, et see on suur lollus  ja tähistas aasta algust ikka esimesel aprillil. Teine osa inimesi leidis aga, et hoopis need esimesed on  lollid kuna usuvad, et uus aasta algab ikka kevadel,  mitte aga siis, kui paavst on sellel alata käskinud. Need teised hakkasid esimesi nimetama narrideks  ja saatma neile esimesel aprillil pilavaid õnnesoove. Muide paljudes keeltes on esimene aprill veel tänasenigi  ikka narripäev. Looduses algab aastaring muuhulgas sellega,  et puude sees hakkavad liikuma mahlad. Magusa vahtramahla kättesaamiseks on lihtsaim moodus lõigata  oks lühemaks ja sokutada selle otsa pudel. Selle pudeli võib kinnitada näiteks praadiga. Mahlad hakkavad vahtrates liikuma just märtsikuus,  siis, kui öösiti on veel miinuskraade. Päeval aga päike juba jõudsalt tüvesid, soojendab kõigepealt  aga koputagem viisakalt vasta puutüve kop,  kop, kop. Sest puu otsas võib elada händkak  ehk sabakakk ehk uuralikakk ehk lihtsalt ladina keeles strik uralensis. See pole meile sugugi ohutu. And ka on üldse Eesti kõige mehisem kakk  ja kartmatum ka. Kui tema pesa juurde minna, siis ta ei hellita  ja ta ründab peaaegu alati. Ma olen selliseid pilte korduvalt näinud,  kuidas sõber ronib pesa juurde ja kakk päise päeva ajal  ründab ja siis mees hüppab ja ka oma küüned välja sirutab. Tuleb talle järgi. Nii et selles mõttes ta ei ole kõige suurem kassikakk on  veel suurem. Aga kassikakk on arene. Aga ta on tavaline lind meil sellistes metsades,  nagu me siin praegu oleme, sellised. Natuke ürgse ilmega, aga mis lagendikega vaheldub,  saab süüa. Ta sööb põhiliselt hiiri, mitmesuguseid põlluhiiri. Mis on suhteliselt väiksed, aga teiselt poolt ta võib  ka tetri murda, kuigi harva ja, ja veel üks,  keda ta hea meelega sööb, on laanepüü, näiteks tavaline,  kuhu ta pesa teeb, on mõni selline maha murdunud,  selline suurem puu paari-kolme meetri kõrgusel ja,  ja sinna siis katust peale ei ole, sinna ta oma munad muneb,  üsna suurt ei tee ja. Või siis kolib kanakulli või? Kiire viu vanasse pessa, poegi on, oleneb sellest,  kuidas aasta on, ta mitte nii hästi ei sõltu nagu kodukakk. Kes siis selle järgi oskab hinnata hiirte arvukust  ja selle järgi siis doseerib mitu muna pessa tuleb,  et kui palju jõuab üles kasvatada, tähendab,  et, et mitu last sel aastal teeme vastavalt sellele,  kuidas majanduslik olukord on metsas, aga tal on kusagil kolm,  neli, noh, kolm tavaliselt. Ja ja viletsamal aastal jääb vähem ellu lihtsalt. Enne jaanipäeva siin juba varem hakkavad nad vaikselt,  nad kobistavad pesast välja ja hakkavad siis manguma süüa  ja liiguvad kusagil siin pesa lähedal. Noh, nad ei oska veel lennata pikka aega,  siis hüppavad oksalt oksale kusagile ja. Ja noh, lollid nagu ikka, lapsed. Ja ei oska ennast veel kaitsta, siis kui lähemale läheb,  siis hakkavad sisisema ja klõpsutavad nokkadega ja. Tasapisi siis septembri oktoobri paiku vajub laiali perekond  ja igaüks leiab endale mõne sobiliku ma paiga,  ja mis ta siis hakkab ise? Peame talve ja, ja kevadel Veebruaris hakkab jälle kisama. Selgetel öödel Ja nii see läheb see ringi. Minu kakuhoiatus oli väheke üle pingutatud,  kuna händkakud hoiduvad inimestest eemale,  aga vahtrad vastupidi inimeste lähedusse. Me leiame suuri vahtreid just aedadest ja parkidest,  metsadest aga väga harva. Asi on selles, et metsas jääb vaher teistele puudele alla  teised kasvavad kiiremini ja vajavad vähem valgust. Vahtrapuistud ehk vahtrikud on Eestis väga haruldased. Meie metsades on neid kokku vaid paarkümmend hektarit. Kes ei usu, mingu ise metsa ja vaadaku järele,  kuidas seal vahtrikke ei ole. Praeguse sulalume ja tüma maaga on metsas käia küll üsna raske,  sest jalg kipub ikka kas läbi või sisse vajuma. Niisuguse asja vastu aga aitavad hästi suured jalanõud,  näiteks saapad number 60 või muud laiad ja lapikud asjad. Kas aja kaaned, laudauksed, sülearvuti või haavapuust,  paadid? Kevadiste suurvetega Soomaa on just paras paik matkahooaja alustamiseks. Aivar, mis meid täna ees ootab ja millised  matkamisvõimalused siin üldse on? Noh, täna on plaanis minna sohu, et kui juba soomaal tulles  teeme väikse soomatka ka ja siis lähme jõele ka. Kahjuks see vesi ei ole küll nii suur. Aga noh, rabas on kindlasti midagi huvitavat  ja siin Lähme vaatame, soomaal on see suurim raba,  kus me matkasi teeme siin Kuresoos. Paar raba on nüüd juba ka kinni, poolest veebruarist kike  pärast valgerabasse näiteks ei saa, et seal on liikumispiirang. Ja pärast siis jõe peale lähme siia alliste jõele,  et proovime siis jõematka, aga mitte kanuuga,  vaid läheme täna haablatega. Meie retk algab siiski kanuus, mis meid üle jõe libistab  ja järsul kaldapeal sel maha poetab. Aga me pole sel hommikul esimesed, kes siia astuvad. Kääriku jäljed on siin maas värskelt ja teine jälg siin  värskelt ilmselt öösel kõndinud mööda jõe äärt. Saaki püüdmas, eks nad siin jahivad, jah,  nagu öösel. Soomaa mitmekesine loodus on maius palaks igale matkajale. Aivar Ruukel on juba aastaid pakkunud alternatiivseid viise  selle piirkonna avastamiseks. Tõukekelgumatkad jõejääl jäid küll sooja talve tõttu olemata,  aga räätsadega saab seigelda igal aastaajal. Noh, öine külm on isegi väikse jää võtnud peale laukale. Edasiminekuks tuleb nüüd siis panna need rätsa. Parem on jah, et kui me nüüd läheme siin juba pehmemasse  kanti ja oled sa ennem pannud niisugused eda kasutanud vist  läks õige. Tähendab ei olegi vahet vasakul  ja paremal lihtsalt nina sisse ja. Ja see Kumm siit tagant, nii nagu vanasti lastel olid suusad,  suusaklambrid, siis toon. Kohe näeme. Ikkagi päris palju sinu kandepinda ju suurendab,  eks ju, et ennem on sul siin 43 number saapa juures,  noh, palju on uutsentimeetrid ja igatahes on neli viis korda  on rohkem. Et saab minna kohtadesse, kuhu pall hea taga nagu ligi ei pääse. Jah või pääseda ja sa oled põlvini mudas,  nüüd ei pea siis ära vajuma. Aga lähme, proovime järgi. Esimesed räätsasammud on väga ebakindlad,  mõistus lihtsalt tõrgub astuvast kohtadesse,  mis sind tavaliste jalavärjudega ei kannaks. Õige pea aga saabub teine äärmus. Peaaegu tekib küll selline tunne, nagu oleks Jeesuse kõnniks  üle vee. Jah, paar aja tagasi oli veel see kelts sees,  siis polnud üldse probleemi. Aga nüüd on nagu jah, ikkagi kõik on sula. Et päris igale poole ikka ei maksa astuda nendega ka. Kriitiliselt hinnata asja, eks ju, eks üks asi on see,  et rääkides ise ei vaju nii sügavale sisse  ja teine asi on, et noh, ei talla nii seda pinnast auklikuks  ka ja mudaseks, et ta on ikkagi ka loodusele selles mõttes  natuke sõbralikum, kui lihtsalt palja jalaga käia. Kui palju matkajaid on, siis ei jää sellist musta rada maha. No täpselt, et noh, muidugi laudtee on selles mõttes  ideaalne võimalus, aga eks on inimesi, kes tahavad käia  ka nagu päris Kohtades, kuhu laudtee ei vii? Et tänapäevased rätsad on nagu sellised minisuusa moodi pisut,  et mida see rääkida ajalugu üldse, millest neid vanasti  tehti ja kas seal oli ka mingi oma kindel tarkus taga  või tegi iga mees nii nagu? Üldiselt ma ei ole seda väga põhjalikult uurinud,  aga. Need on kasutatud jah, Eestis. Näiteks heina tegemiseks, et noh, mitte siis raba s,  vaid madal soodes, kus ikkagi mingisugune hein kasvab  ja eks siis kui heinamaid oli vähe ja pidi  ka sooheinamaadel käima, siis samamoodi selliste räätsadega,  siis käidi seal niitmas ja, ja isegi hobustele pandi alla  esimestele esimestele kappidele sellised plangust nagu räätsalaadsed. Mis kannavad? Kes räätsasid liiga ebakindlaks, liikumisvahendiks peab,  võib riisa raba külastada ka laudteed mööda,  mida usinad töömehed meie külaskäiguajal järjest pikemaks ehitasid. Mille poolest see praegune aeg rabas eriline on? Noh, eks kevadel kõik Loodus ärkab ja juba oli näha, et tup, ilpea ju  ka hakkab õitsema, tema on esimene ja noh,  varsti on juba jõhvikaid ja muid õisi. Ja noh, linnud on Linnud on aktiivsed nii tedre kui, kui metsiku aru paik on  siin hulga. Sookohad on tagasi ääritsevad. Eks igal ajal on midagi huvitavat. Kas mingeid loomi ka juba liikvel on? No otseselt rabas ju loomad ei, ei elutse  nii väga, aga noh, neid raba rindasid pidi on loomaradu täis  ja nii sead kui kitsed, kui putad, kõik käivad siin ringi  ja ja siinsamas servas on üks hea pesakond ilmselt kuskil varjus. Talvel muidugi on kitseasemeid ka otse raba peal,  aga praegu on nad ilmselt liikunud siia rohkem jõe äärse  ääretesse loodudesse. Aivar isa Ain on põline jahimees ja loomaloendaja. Tema oskab kindlasti rääkida, kuidas tetrede  ja teiste loomade arvukus aja jooksul muutunud on. Siis me mänguplatsi ja leidsime ainult mõned väljaheited. Tedremäng on küllalt haruldane. No kindlasti nüüd on jäänud ja, ja ega see riisaraba on  suhteliselt väike raba, eks ütleme, suur see kuresraba  või kikeverraba seal on, kindlasti on tedremänguplats rohkem  ja on metsistan. Aga siin metsist ei ole, metsist on meil teispool jõge,  on seal oma oma metsades, seal on küll, ma tean,  kus on metsise mänguplats. Kas neid loomi, linde on aastatega vähemaks jäänud,  sellepärast et turism on kasvanud ja on siin muud põhjused? Ei tea, nad on nagu harjunud, alguses mäletan,  esimene aasta, kui see laudrada tehti. Varem käisid kõik põdrad ja sead käisid nagu jõekaldaid pidi  rabarinda mööda käisid ringi, oli, oli jälgi hästi palju,  esimene aasta, kui tuli tehti, siis praktiliselt üldse jälgi  ei olnud. Aga nüüd juba käib mõni niisugune ettevaatlikum,  vaatab, küll, tuleb, tuleb, käib piki laudrada,  aga ikka hüppab üle. No kas põder või metssiga eriti on hästi ettevaatlik. Aga ma olen seal enda vastas, on nundi jälge näinud. Ilves on käinud siin ja. Ei oska öelda, praegu on ikka kitse on ikka hästi palju  ja meie maadel on põtra ja siga ka. Siin tänavu aasta oli niisugune päev, et 12 meest  ja saime 13 siga. Niisugust jahipäeva veel olnud. Iga mees sai õhtul sea selga ja üks jäi veel jõulurahu laua jaoks. Loomadele meeldib siin soomaal vähemalt sama palju kui  ja kindlasti ta on ju niisugune rahu, vaikus Ta saab põder  minna poegima ja vasikad ilmale tuua ja sigade täpselt samuti,  aga noh, ega tema ei tea Soomaa piiri, ta tuleb ju  siis üle piiri meie maadele ka ja seal me saame talle jahti pidada. Siin on ikka meie, meil on tänu sellele Soomaale on ikka  loom hästi. Matka teine pool viib meid rabast veelgi ebakindlamale pinnasele. Jõele ega paadisõidust olekski muidu midagi rääkida,  kui paat nii eriline poleks. Sellised need ühest uus paarid on siis meil  siis abias ja abias avapuust tehtud, sellepärast niisugune nimi. Ja noh, see puu on olnud tegelikult niimoodi koos,  nii et poolemeetrisest puust, kui ta siis on sees nagu  tühjaks löödud, siis tule ja veega painutatakse pardad  laiali ja siis saab niisuguse meetrise paadi See on vist päris peen töö, et ta sellel ajal seda nagu  lõhki ei lööks. Nojah, siin on päris mitmeid nippe, et ma olen nüüd ise neid  siin paarteist aastat teinud, et et eks iga kord,  kui teed jälle järgmise paadi, siis on jälle mingid uued  võib-olla asjad, mida mida tähelepanu pöörata  ja ja nii, nii nii neid kogemusi saada. Seda vist kuskil mujal Eestimaal ei ole,  ainult siin Soomaal on ta säilinud. Nojah, tänaseks küll on ta nii, aga eks ta on olnud levinud  tegelikult ka mujal. Ja just eriti sellistes jõgede piirkonnas on teda teda  tegelikult ka olnud veel kasutusel alles hiljuti,  et nii Kasari erikonnas kui Emajõe suursoo kandis Soomaal jah, on ta nüüd nagu kandunud tänasesse päeva,  lihtsalt ainsana siin Eestis selle paadi ehitamisoskus  ja kasutamine ka. No mis tema eelised on sellise tavalise laudadest paadiga,  seda on ju kordades keerulisem teha, et miks temaga vaeva  nähakse üldse. Nojah, et eks see on võib-olla see, et selliseid paate juba  tehti või ütleme, umbes selliseid siis, kui saagi li tuntud  ehk kui laudu veel ei saetud. Et esimene noh, veesõiduk ilmselt oli mingi puunott,  mis niisama jões ujus ja siis parve tehti midagi,  pandi paar puud kokku, aga aga sealtmaalt,  kus juba siis võeti kasutusele Mingid õõnestamise vahendid, sealtmaalt hakati  siis ka põletama ja siis õõnestama sees neid tüvesid õõnsaks  ja ja noh, muidugi, kui riistad läksid paremaks,  ütleme, pronksiaeg tuli juba ja hiljem rauaaeg  ja noh, ütleme et on saanud teha kergemaid paate juba  ja õhemaid. Aga printsiip on ju jah, sama üks jäme puu  ja sees tühjaks ja ja jõe peale. Kui stabiilne selline riist on, ma tean siia tulles kõik  hirmutasid mind sellega, et nüüd saab kindlasti märjaks,  et kas see. No ega ta nüüd nüüd väga palju Kipakam ei ole, kui, kui see tavaline plastmassist kanu Aga kohe, siis saame proovida. Proovi ja. Võta otsast kinni. Haabjalt vette kukkumine pole siiski mingi kunst,  teavad mehed rääkida. Ühe puupaadis istudes on äärmiselt oluline tasakaalu hoida. Ega temaga teistmoodi sõudmine väga ei ole,  kui kanuuga või kuidas sulle tundub? Ega ma ei ole kanuuga ka väga palju käinud,  aga et. Ma pean taha vaatama, kuidas sa sõuad, muide,  kas ma teen äkki väga vale liigutuse? See kõik on õige. Tähtis on see, et keel oleks keset suud. See Hab ise on ikka ju selleks mõeldud inimest ühest koos  teise viie ega ta on nii ebastabiilne, et siit pealt ju kala  väga püüa. Ei, ikka saab kala ka püüda ja noh, temaga on tehtud kõike transporti,  mis siin on, ütleme, et majapidamistes on vaja teha kas  või näiteks, et. Kui ju teed olid kehvad nagu praegugi ja,  ja ega neid teid õieti vanasti polnud, siis veeti piimanõud  meiereisse ja siinsamas riisa külas, kus me oleme. Järgmise talu juures on meierei. Ja noh, eks see üks asi, miks ta võib-olla siin sooval on säilinud,  on just see, et ta on niisugune madala põhjaga  ja mugav temaga liikuda siis kui on üleujutus. Siin legendi räägivad, kuidas sai Haabjaga majast minna. Lauta, et loomi talitada ja Üldse, see üleujutuste aeg oli selline aeg,  kus käidi tema haabetega lusti sõitmas. Aga vaat see vesi ajas nüüd selle tõrvalõhna juba natuke üles,  tunned. Ja mõnus. See kevadine paaditõrva nike tead siis aised mitu päeva  pärast tõrva järgi. Nigel talv on soomaali tunda andnud, sestap ei ole  ka suurvesi tänavu kuigi suur. Praegu on veetase võrdlemisi madal, aga. Puu pealt on näha, et vahel on see vesi ikka päris kõrgel olnud. Jah, seesama vaata, kui see on seal. Jah, see on 2000 aasta jääminek. Et no üldse tüüpiline selline suureveeaegne veetase on  ikkagi paar meetrit rohkem praegu täiesti veel  ja istuks nagu allveelaevas. Räätsa tehakse pajuvitstest, Haabjas tehakse haavatüvest,  aga mida tehakse vahtrast? Vahtrapuit on kõrges hinnas, seda peetakse võrdväärseks tammega. Tugevast aga libedast vahtrapuust, tehti reejalaste taldu,  höövlipakke kirvevarsi ja näiteks veski hammasrataste hambaid. Tänapäeval tehakse vahtrast mööblit, parketi  ja ka kitarride kõlakaste, näiteks Vahtramahlast rääkimata. See on palju magusam kui kasemahl. Temas on. 1,2 kuni 3,2 protsenti suhkrut spetsiaalselt aretatud suhkruvahtratel,  Kanadas aga koguni seitse ja pool protsenti. Seal tehakse ka kuulsat ja kallist vahtrasiirupit. See on suurepärane näiteks pannkookidega. Oo. Vahtra või kasemahla kogumises on ürgset tungi. Meie meele teeb rõõmsaks ka magusate muulukate suure sirmiku  või vägeva põdrasarve leidmine. See on saak. Meis kõigis on üksjagu jahimeest, aga meie saagiks ei pruugi  olla tingimata linnud või loomad. Kui me oleme näiteks prügikütid, siis pakub meile põnevust  ka tühi plastipudel. Vana autokumm, hunnik eterniiti või kotitäis armastuskirju,  avastame, tuvastame, pildistame, positsioneerime  ehtsasportliku kirega. Ilmselt on iga looduses kõndinud inimene märganud aeg-ajalt  prahihunnikut või prügikuhilat. Et Eestimaa illegaalsest sodist vabastada,  on ellu kutsudtud kampaania, teeme ära 2008. See näeb ette, et kolmandal mail tuleb kokku mitukümmend  1000 vabatahtlikku, kes ühisel jõul puhtaks meie metsad  ja maa. Enne on aga vaja teada, kus praht asub  ja sestap käis veel ülemöödunud nädalavahetusel tihe prügi kaardistamine. Järvamaal jagati juhised ja kaardid kätte Roosna-Alliko vallamajas. Hetkel on siis üle Eesti kokku umbes 60 inimest kaardistamas  ja kokku toimub selle nädalavahetuse jooksul kogu see asi  seitsmes maakonnas mille jooksul kaardistatakse ära  siis umbes 30 valda. Nii et teil on nagu ilmselt kõige suurem nagu prügi  kaardistamise aktsiooni osalemise kogemus  siis ees. Juhised käes asusid mitukümmend kaardistajat,  nende seas Tapa väljaõppekeskuse sõduripoisid. Kaardistusretkele mõte oli sõita läbi kõik Järvamaa vallad  ja piiluda metsateede alguses. Kas on ehk kurikaelad sinna prügi maha poetanud. Aga mida kaardistamine ikkagi annab? Kaardistamine annab näiteks selle, et meil on võimalik  ühtsesse andmebaasi lisada korraga väga suur hulk punkte  ja me olemegi nüüd käinud igal nädalavahetusel üheksa  nädalavahetust järjest erinevates Eesti maakondades  vabatahtlike kaasabil siis kõik need punktid korraga kirja pannud,  et siis me saame arvestada seda, et palju meil on vaja masinaid,  treilereid ja veoautosid selleks, et seda kõike ära viia  ja milliseid vahendeid on vaja selleks, et seda prügi ära koristada. Kas meil on vaja koppa või meil on vaja tugevaid inimkäsi  või meil on vaja näiteks harki, et sellel on juba päris suur  vahe prügi kaardistades? Me oleme siis? Tavaliselt täitnud ära ühe väikese küsimustiku,  siin ta näitab pikkuse laiuskraade. Me oleme ära märkinud selle prügihunniku läbimõõdu. Siinkohal ta ilmselt võiks olla. Ma arvan, et kindlasti kuus meetrit. Ma arvan, et isegi võibolla rohkem paneks seitse kõrgus on  tal alla meetri, nii et see on meil vaikimisi me oleme arvestanud,  et ta on kuskil no ütleme, maksimaalselt pool meetrit  siis oleme ära märkinud, millega on tegu. Siin on niisiis sellist ehitussodi või noh,  ühesõnaga suurjäätmeid kui ka siis muud prügi. Kommentaaride s me oleme märkinud tavaliselt seda,  kui on tegemist väga raskete oludega, on tegemist sellega,  et näiteks prügi on kuskil vees. Ja ega siin muud ei olegi, kui lisada prügikoht. Ja kohe siinsamas ta laeb selle prügipunkti praegu üles,  nii et seda on võimalik siis kolmandal mail ära koristada. Kuidas aga paistab pilt kohaliku päritolu vabatahtlike kaardistajatele,  kas Järvamaa metsad on pigem puhtad või räpased? On paremaid ja on halvemaid kohti, mida linna lähedal  linnast väljapoole seda koledam oli nagu,  et aga on ka olnud väga kenasid regioone tegelikult,  kus ei ole oluliselt palju olnud. Et pigem ütleks, et üllatavalt noh, hästi ikka sihukest  kõledust nagu Tallinnas väga ei näe. Aga kui nüüd vaadata selja taha, siis see on suhteliselt  erakordne pilt või üsna tavaline. Ikka tahaks loota, et pigem erakorraline,  et on, neid kummi vedeleb küll igal pool,  aga vist nii suures koguses ikka naljalt ei kohta. Aga pigem ja et ongi niisugused kummid ja mingid noh,  ütleme olmejäätmed ja niisugust asja ei,  väga aga jah, pigem suuremat krahvi. Külmkapp ja pliit. Mina ei tea, minu meelest tundub, et on noh,  normaalne ei ole, sest see Ikka hull ma ütlen, et kui niisugused hunnikud nagu metsa  vahel on ja, ja see on tegelikult juhuslikult leitud,  kuna ma käisin ise siin kolamas fotoaparaadiga siin jõe ääres,  et minu meelest on hull see asi, et miks peaks nagu tooma  oma ehitussodi siia, et meelest võiks ju  siis prügimäele viia ju, panna kodus käru peale  ja ja seda sa pead ju öösse siia tooma või ma ei kujuta ette,  mis hetkel see siia toodud on, aga päevavalges ma kujuta,  s ei julge nagu teie tee pealt siit alla keerata,  eks ära tuua. Selle jaoks ei ole nagu mingit niisugust normaalset  põhjendust Siinkohal pole vast üleliigne meenutada,  et looduse prahistajaid võib tabamise korral oodata kuni  18000 kroonine trahv. Ja nii üllatav kui see ka pole, on ehitusjäätmete vastuvõtt  prügilates enamasti üsna mõistliku hinnaga. Enamiku Eestimaalastest on sel aastal ärritanud prügi  sortimise teema. Mis saab aga teeme ära kampaania korras kokku kogutud prahist? Ja on niimoodi läbimõeldud, et siis igast prügikuhjast kolme  kuni viie kilomeetri kaugusel asub siis üks lipujaam,  kus sorteeritakse ära rihvid elektroonikajäätmed  ja olmeprügi ja siis seda omakorda käitletakse eraldi. Et sellega meie kampaania raames hetkel piirdub. Aga miks ikkagi toimub, teeme ära aktsioon kampaania korras. Kas poleks lihtsam see, kui iga omavalitsus koristajaks  prahi oma territooriumil ise ära? Ja tegelikult vallad ongi ju teinud sellist asja iga aasta  reeglina ja aga sellepärast, sellepärast see ongi olnud  selline lihtsalt iga aasta uuesti ära koristamine,  et, et üldsus ja, ja ja laiem, laiem hulk inimesi ei ole  sellest aru saanud, et see põhjus ju ei ole tegelikult see,  et see prügi seal on vaid põhjus on see,  et inimesed leiavad, et see on normaalne,  et seda prügi sinna viia. Et kui see, kui see, kui me teeme seda niisuguse suure suure  hulgaga ja ja, ja teeme ja räägime sellest kõva häälega,  et siis võib-olla see jõuab ka inimesteni,  kes muidu selle peale ei tuleks, et see selle sellega võiks  tegeleda ja selle peale Järvamaalt pärit vabatahtlikud neiud igatahes lubavad tulla  ka kolmandal mail välja, et oma kodukanti ise puhtaks teha. Et mis tunne on siis minna loodusesse koristama kellegi  teise poolt mahajäetud laga? Mina arvan, et see on koht, kus ei pea üldse mõtlema,  kelle prügi on või kelle prügi ei ole, et kui sa tunned,  et sa tahad selles kaasa aidata, siis see ei ole koht,  kus mõelda sellele, et sina ei ole seda teinud. Tuleb mõelda lihtsalt sellele, et me kõik tahame,  et oleks puhtam. Et mina lähen selle suhtumisega ise. Et kurb muidugi on, et nii palju prahti maas on,  aga noh, tuleb rõõmsa nagu sellele vastu minna. Hea ju muud üle? Möödunud nädalavahetusega sai terve Eesti prahistamispaigad  enam-vähem kaardistatud. Kokku märgiti maha umbes 7600 prügihunnikut. Nüüd jääb üle seada vaim valmis, kolmandaks maiks  ja eelmisel nädalal oli end vabatahtlikuna kirja pannud juba  pea 4000 inimest. Kõigepealt võiks, võiks rääkida sellest ettevõtmisest  ja ideest oma sõpradele, töökaaslastele,  perele ja, ja, ja siis panna kokku oma kolme kuni  viieteistliikmeline koristus, tiim ja minna meie kodulehele  www teeme 2008 p e. Ja seal saab juba vajutada nupule registreeri  ja siis tulevad juba üksikasjalikud juhendid. Et kindlasti ka oleks tore, kui, kui, kui meeskonnal oleks  kaasa võtta näiteks üks üks Haagis või treiler. Et, et, et aidata lipujaamadesse toimetamisel,  et see oleks ka suur abi, aga jah, oma meeskond kokku ja,  ja meie kodulehele teeme 2000 kaheksa.ee ja,  ja seal saab juba kõik vajalikud protseduurid ära teha. Kui ma küsin endalt, et kelle või mille jaoks seda  prügivedamist ikkagi vaja on, siis pean ma tõdema,  et metsal on üks tapuha, on ta prügihunnikutes  või mitte. Puhast metsa on vaja ikka meile,  inimestele milleks ikka selleks, et ise puhtaks saada. Tänane lausung on selline. Meie metsad ei saa puhtaks enne, kui meie meel Kohtume nädala pärast. Aga homme on esimene aprill. Ärge ennast. Haneks laske tõmmata. Neli osoon.
