Terve eelmise nädala väl. Viisin ma oma koduaias täiesti juhuslikult valitud murulapil  läbi Eesti rahvusringhäälingu aga selle kaudu tegelikult  kõigi maksumaksjate poolt finantseeritud põhjalikke  ja süstemaatilisi uuringuid. Juhust kasutades tahaksingi nüüd kõiki teid  selle võimaluse eest tänada, aitäh. Ühtlasi teen teatavaks selle projekti raames saadud vaatlus  ja mõõtmisandmete maatriksanalüüsi tulemuse. Sissetulekud kahanevad, kinnisvara kukub  ja eelarve käriseb, aga rohinäe muudkui kasvab. See on lausa rõõmusõnum. Sääraseid sõnumeid on mul veel ja veel. Tuul puhub, vesi voolab, päike paistab ja linnud laulavad. Ja vidivit sirja, tsorr ja Klukklukkla. Mõnda lindu ongi tegelikult märksa hõlpsam kuulda kui näha  eriti tihedas metsas. Aga kuulmine ei lähe arvesse, üksnes nägemine. Eestis on ära nähtud 368 erinevat linnuliiki loomaaia omasid  arvesse võtmata. Ometigi ei ole see nii lihtne, et muudkui lähed metsa  ja vaatad. Osooni võtterühm sõitis roherähmi pärast teie  kulul muide lausa Saaremaale. Aga ikkagi nad seal. No aga mis ma sest räägin sellest, kuidas nad ei Ma parem  sellest üldse ei räägi. Rähnide elupaiku seostatakse ikka. Kuivanud puudega, et siin on nüüd üks tüügas näha,  et kui oluline roherähni jaoks Kas selline kuivanud tüügaste olemasolu on? Roherähnil on need kuivanud puud ja ka veel elavad,  aga siis südamemädanikuga lehtpuud hästi olulised. Sellepärast, et ta on rähnidest kõige Nõrgema nokaga, see tähendab, et ta ei suuda raiuda. Ta ei suuda üldse raiuda, ta ei suuda teha pesakoobast. Tervesse elusasse puusse. Ja ta. Vaevaliselt nokitseb sellist mädandpuud ja teeb oma pesa koopa. Ainult just sellistesse puudesse. Tänases Eestis on roherähn üliharuldane lind,  kellega pole just paljudel õnnestunud kohtuda. Meie varahommikused üritamised filmide roherähni kandsid  küll vilja, kuid mitte väga palju. Pelglik lind eksponeeris ennast küll korra elektripostil,  kuid tema avalik etteaste jäi üsna lühikeseks. Ta on selline paigalind, see tähendab, et ta hulgub küll  ringi talvel laiemalt. Jah, aga väga pikki retki ette ei võta. Et öeldakse isegi, et need. Poegade hajumiskaugus jääb sinna kuskile 15 kilomeetri kanti,  et nad ei lähe oma sünnikohast kaugemale. Roherähn on erandlik teistest rähnidest ka oma toitumise poolest. Kui enamus rähne toituvad puutüvedes elavatest putukatest,  siis roherähn toitub maa peal, süües põhiliselt sipelgaid. Aga põhiliselt tema toiduks on. Suvel pesitsus ajal. Need, keda rahvas ütleb, mustad sipelgad  ja punased sipelgad, see tähendab, et. Murelased ja raudsikud. Ja nei ta saab peamiselt. Karjamaadel rohumaadel metsaservadelt. Puisniitudelt ja ka siit sellelt puiskarjamaast. Eestis on roherähn, taandub liik pesitsedes vaid Saaremaal Kesk-Euroopas,  kuhu jääb roherähni peamine eluala, on ta veel tavaline rähm. Siis räägime. Roherähni sellisest hoidmisest siis vast kõige lihtsam ongi. Talupidajatele ja inimestele, kes maal elavad  või siis maal metsa omavad või sellist suveelamist,  et soovitada seda, et ärge kõike päris korda tehke,  et jätke selliseid surnud puid ja surevaid puid  ka mõnedki, et siis on see elurikkus palju suurem  ja roherähni ka elupaik. Roherähnid teevad oma pesa tavaliselt vanadesse haavatüvedesse. Eelmises saates saime me teada, et ka luiged ei pesitse  reeglina õunapuude otsas. Aga siiski lõikasin ma hulga oksa maha, nii igaks juhuks. Nüüd on mul õue peal paras oksahunnik. Mida sellega teha? Ärapõletamisega on nii ja naa, osa omavalitsusi lubab lõket teha,  osa mitte. Kuid ärapõletamisega kaasneb ikka üks häiriv mõte,  et mis ma sest ilmast soojaks kütan, kuumeneb teine ju niigi. Aga olgu, mina hakin peenemad, oksad kirvega puruks. Seda puru saab suurepäraselt kasutada kala  ja liha suitsutamiseks. Jämedamatest okstest võib teha kabenuppe  või kasutada seda grillimiseks. Etem kui mistahes grillsöed. Lausa äriidee kohe, et võtangi aias kõik puud maha,  teen tükkideks ja rahaks. Naabri õunapuud ka. Ei ole loll mõte, üldsegi mitte. Niisuguseid äriplaane on meil küll ja küll. Harju maakonnas asuv Tuhala maastikukaitseala on tuntud kui  Eesti suurim karstiala. Tuhala valda kutsub rahvasuu juba ammusest ajast nõiavallaks. Siin paiknevad suurveeaegu ülekeev nõiakaev,  Eestimaa kivide kuningas ja Eesti võimsaim energiasammas. Need aga meelitavad ligi kümneid tuhandeid turiste aastas. Lisaks on paikkonnas kinnitatud üheksa maa-aluse jää olemasolu,  mis annavad oma panuse kohalike elanike joogiveevarudesse. Veerežiim aga võib pea peale pöörduda, kui sealkandis  hakatakse kruusa kaevandama. Uurisime, mida arvavad sellest kohalikud inimesed. Oleme Harju maakonnas Kiili vallas paekna karsti järve ääres. Mihkel Pukk, miks on see oluline järv? Oluline on see järv sellepärast, et. Et siia avanevad need maa-alused jõed, see on  siis Allika järv. Ja sealpool otsas, siis on nende kõikide maa-aluste jõgede  avanemise kohad ja see vesi on siin äärmiselt selge  ja siit saab siis alguse ühtlasi ka vääna jõgi. Üsna ainulaadsete maaluste jõgede tulevik on aga ohus,  sest alale on silma peale pannud kolm kruusa kaevandada  soovivad firmat. Räägitud on koguni seitsmest karjäärist. Seda, et maa-alused jõed sealkandis tõepoolest olemas on,  kinnitavad soomlaste poolt sel talvel tehtud georadari uuringud. Inimesed, kes, Kes planeerivad nüüd ehitustegevust, vaatavad sellele asjale  üsna ühekulgselt peale ja ja selle tõttu. Ollakse paigutamas raha tegevusse, mis, mis võib  siis looduse jaoks. Nii-öelda pöördumatu tagajärgi kaasa tuua. Ja. Nii palju nüüd kui. Seda veekeskkonda vaadata ja ja kogu seda karstiala üleüldse siis. On äärmiselt selge, et, et oma unikaalsuses ei ole võimalik,  et siin Tegelikkuses ka mingisugust kaevandustegevust saaks teha,  sest et sellisel juhul me lihtsalt hävitasime  selle kogu keskkonna lõplikult. Näiteid sellest, kus loodusele on juba kahju tehtud,  ei pea kaugelt otsima. Praegu oleme siis kureveres ja see, kus me kõnnime,  on tegelikult üks vana jõe säng. Kuivanud jõesäng. Jah, enne 1960 seitsmendat aastat voolasid läbi angerjõgi  alaliselt ja suur vaegoli, see kuiv eerg. Kogu aeg suur vaeg oli ääre täis. Aga 67 pandi angerja jõgi Tallinna vee varustamise huvides  teistpidi voolama, enne läks siiapoole tuli,  aga siis pandi hoopis Pirital voolama lõhati tuhala nabala vahele. Kolmemeetrit, tita, sügavane kraav pae sisse  ja tulemus oli, et järglepa järve alanes meetri võrra  Levaraba järves meetri võrra nõiakausmeetri võrra  ja Nabala ja Tuhala kandi madalamad sahtkaevud kõik korra  poolt kuivaks. Nüüd nad tahavad minna kaheksa korda sügavam. Ja tulemused on karsti puhul ettearvamatud. Akadeemik Antur aukas on öelnud, et see suure augu kaevamine  viis kuni 10 kilomeetrit, mis on üheksakorruse maja sügavune,  mõjub vähemalt 15 10 kilomeetri raadiuses. See on ülemist järvest kuni mahteni välja,  kuhu jääb vähemalt 1000 ühe pere kaevu ja ühe karjääri  väljapuha veekogus oleks 23000 kanti ööpäevas  ja sellest 17000 on põhjavesi. Siia tuleks korutada seitsmega, kuhu see surnuvesi lastakse? Mitte keegi sellest aru ei saa. Kas Ülemiste järve. Kuivanud jõesängist viib meid tee tagurpidi voolama pandud  jõe juurde ja sealt suundume juba metsa,  mis on tihedalt kaitsealasid täis pikitud. Meie oleme praegu siin Tulime siitpoolt sisse, tulime. Nii see Merkoala siin on tammiku looduskaitseala,  siin on rahvana maaskaitseala ja siia peale saab teha  paekivi tehas tahab teha, vot siin on näha maastikukaitseala peale,  siis jah. Praegu me oleme siis sellises kohas, mida nimetatakse Bermuda kolmnurgaks. Jah, et ütleme sellises tulevikuvormis, sellest on ühtepidi  nagu tõesti nagu kurb rääkida, eks ole, et kui sa võtad,  et siinpool me asume sellise koha peal, kus siinpool on  siis looduskaitseala ametlik riiklik looduskaitseala,  kus on 22 kaitsealust liiki, neist 15 orhideed,  mis on väga haruldane ja teisel pool, siis minu selja taga  saaks siis tulevikus olema 25 meetri sügavune paekaevandus  ja sama ka teisel pool siis teed teises suunas,  et siia jooksevad nagu need need kaks kaevandust pluss  siis looduskaitseala ühte kohta kokku. Siin selja taga. Tulevase nii-öelda võimaliku paekaevanduse territooriumil on  küll praegu Rahkvälja maastikukaitseala lisaks sellele,  et kahtlemata on tegemist nagu äärmiselt suure nonsensiga,  et kuidas on võimalik Lõpetada looduskaitseala 25 meetri sügavuse kaevanduslehtriga,  et et see on juba puhtalt iseenesest ju täielik nonsents. Ma tean ise siin kohta, kus ma iga kevadel käin vaatamas  kuldkingade õitsemist, kus on noh, mis see võib olla,  ütleme siis 20 korda 20 meetrit alal, on,  on sadu sadu kuldkingasid, mis on tohutult haruldane vaatepilt. Sinna suunda 500 meetri kaugusel magas sel talvel karu  talveund sinna suunda kilomeeter poolteist mustad toonekurepesa. Siin elavad lendoravad ilvesed, et. Ja ja tegemist on ju lisaks ikkagi Tallinna lähedase suurima  nagu rohelise vööndiga, et. Mis toidab Tallinna lisaks ka hapnikuga. Lisaks võib lähedal asuvast metsast leida põllekivide hunnikuid,  mis annavad tunnistust muinaspõldudest. Umbes 3000 aasta tagusest asustusest annavad aimu  ka kultuskivid. Natuke eemal üllatab paik meid uue loodusrikkusega. Keset metsa kõrgub hiiglaslik kivi. Aivar. See, millal me seisame, on Eestimaa kivide kuningas. Jah, Eesti suuruselt. 24. rändrah ja minu jaoks isiklikult on emotsionaalselt väga oluline,  et, et on üks ühelt poolt. Üks selline suuremaid vaatamisväärsuse selles piirkonnas  teistpidi öelda kultuurilise emotsionaalselt. Mina kujutan endale ette, et, et sellisel moel inimene peab  seostuma nagu oma kodupaigaga, et ta peab tundma. Nii füüsiliselt kui ka vaimset sidet iga objektiga,  mis selles paigas asuvad. Ja ja see on olnud nagu Läbi ajaloo selline võimas. Tähendusega kivi, tõenäoliselt on siin ka ohverdamas käidud,  ma arvan, et tegelikult Eesti noh, räägitakse kogu aeg,  et me peame leidma mingi Eesti Nokia, et Eesti Eesti Eesti  väärtus Et mis on see eriline väärtus Eesti, ma arvan,  et see on olemas, et see Eesti loodus on meie eriline  väärtus ja me oleme nii pisikene riik, et et. Nii pisikene maa, et seda maad nagu maha müüa ei kannata,  et, et siin pole väga palju müü. Me peame väga ettevaatlikud olema kõikide nende oma  loodusrikkurikkuste kasutamiseks, iseenda huvideski. Kui juba Tuhala kandis olla, tuleb üle vaadata  ka kuulus nõiakaev. Legend on selline, et kui tuhala nõiad kaevus vihtlevad,  siis nõiakaev hakkab keema. Ääretult populaarne turismiobjekt sel aastal küll üle pole käinud,  ent turism võib vaibuda, kui kaevandused käiku lähevad. Kui juhtub nüüd niimoodi, et Nabala kanti. Tehakse seitse pae karjääri siis juhtub nii,  et maa-aluste jõgede kaudu tõmmatakse suurvesi enne ära,  kui ta siia kaevu alla üldse jõuabki. Ja teadlased ütlevad, et see mõjub vähemalt 15 kilomeetri  raadiuses Ülemiste järvest kuni mahtani välja. Ja kui Nabala soostik tõmmatakse veest tühjaks,  siis mahta soostik tuleb takkajärgi. See kõik on ettearvamatu. Tuleb tunnistada, et nõiakaevust ammutatud vesi maitseb väga hästi. Ent kohe selle kõrval asub väidetavalt Eesti tugevaim energiasammas. Aga on siin nüüd inimesed, kes on käinud,  on nad ka näiteks terveks saanud. Ei, ma mõni vanem inimene öelnud, et ma olen oma kannavalust  lahti saanud, mõni on seljavalus lahti saanud,  mõni hambavalust lahti saanud ja kolm inimest teadaolevat,  mis tagasiside on olnud, on tagant saanud ma kuulmis. Seega positiivset ja ilusat on nõia vallas palju. Kurb oleks, kui vähemalt osa sellest kaevandamise tõttu kaoks. Aga mida siis ikkagi teha, sest kasvõi teedeehituseks on ju  killustiku ja kruusa tarvis. Palju mõistlikum oleks kaevandamise mõttes ikkagi  või ütleme, nende killustikuvajaduse mõttes katta see,  see, see vajadus siis. Selle selle kiviga, mis kaevatakse välja Ida-Virumaal. Seda tänase seisuga visatakse üsna palju üsna suurel määral  veel ära. Et see kivi, mida tegelikult ehitajad igatsevad,  on tegelikult Eestis olemas. Aga ta on võib-olla natukene liiga kaugel,  seda peaks transportima. Ja olgem ausad, need ettevõtted, kes Harjumaal täna siin  seda asja ajavad, ega nemad sellest kasu ei saaks,  kui sealt kivi tus. Et see on nagu selline äriline küsimus, jah. Käsitsi oksi hakkides ma niipea rikkaks ei saa. Sellepärast võtan kasutusele hoopiski elektrilise oksa purustaja. Sõbrad Toomas ja Aili tahtsid seda lihtsalt niisama minema visata,  aga siis kinkisid hoopis mulle kingitud oksapurustaja  valtside vahele. Pole küll ilus vaadata, aga mina timmisin  selle nii nii väikeseks kui veel võimalik  ja proovime nüüd. Kuiv sirelioks. Haagib kui kuld Nüüd aga toores õunapuuks ei taha hästi sisse minna,  sest on nagaline. Ja välja tuleb selline muljutud puutükk. Ei ole osooni asi aiatöömasinaid kiita või laita  ja tegelikult pole ka minu oksa mure üldse mingi õige mure. Paljudes maailma paikades on asi hoopis vastupidi. Seal on mureks see, et kuidas üldse saada omale peakohale  hingavaid varju andvaid puuoksi. Varjuaeda. Märka lumeolude üha kapriissemaks muutumisest võib täheldada  mitte üksnes Eestis. Mägipiirkonnad näiteks alpid on kliimamuutustele eriti  tundlikud ja kannatavad juba praegu keskmisest suuremate  temperatu tuuritõusude all. Näiteks siin Šveitsi alpides on soojenemine selgelt märgatav  pidevalt taanduva jääliustiku ja vähenenud lumikatte tõttu. Alpe külastab igal aastal 60 kuni 80 miljonit,  talispordihuvilist üha süveneva lumepuuduse tõttu sulgetakse  siin aga ilmselt peagi mitmed külastuskohad. Alpides on kliima soojenemine tunduvalt kiirem kui mujal maailmas. Mitmete prognooside kohaselt on praeguse tempo jätkudes  aastaks 2050 sulanud kolm neljandikku Šveitsi liustikest. Ja aga see on noh, niisugune lusti päält mure muidugi  eurooplastele suur ilmselt ja, ja aga aga siiski ei ole ta  sama tõsine nagu veepuudust. Teadlased on üldiselt üksmeelel, et kliimamuutused avalduvad  kõige selgemini polaaraladel ja suurimas ohus on Arktika  merejää Gröönimaa ning Antarktika jääkilbid. See on olnud nüüd viimase paari aasta suur avastus  ja ärevust tekitanud ja seda on ka palju. Kirjuta. Et see jää sulamine Gröönimaal ja Arktikas  ehk siis terves ookeanis on suurem, kiirem kui oli prognoositud. Ja see puudutab veel ka igikeltsa maid, millest kõige suurem  on Siber ja Kanada Arktika. Nii et, et see jää sulamine käib õige mitmel rindel. No Gröönimaal teda siiski jätkub, ta ei sula nüüd  välkkiirelt meie silmadele ära, sest et see liustik on  ka päris paks. See soojenemine on üsna järsk üle maakeralises mõttes,  kuna lumi ja jää on väga hele asi. Niimoodi see tuleb maast peaaegu 90 protsenti  päikesekiirgust tagasi. Niipea kui aga see muutub mustaks maaks,  näiteks must muld, turvas, need on 10 protsenti ainult peegeldavad,  ülejäänud kõik neelavad ära. Ja see muutub soojuseks. Kliimamuutuste tõttu on Kesk ja Põhja-Euroopa ilm muutunud  niiskemaks ning vihmasemaks. Lõuna-Euroopas aga esineb üha sagedamini pikaajalisi põuaperioode. Eriti Hispaanias on kuivenemine täiesti tõestatud viimastel aastakümnetel,  aga ka mõnevõrra Itaalias ja Kreekas. Ühtepidi on need need tohutu tulekahjud,  mis lõõmavad suviti seal Vahemeremaades üks üksteise järel  igal pool on ja. Teine on siis hispaanlastel on näiteks jõed kuivanud sealt  enam vett ei jookse ja nad ütlevad, et nad on  selle kõik ära joonud selle pärast sealt ei saa tulla  ja puuritakse juba 400 meetri sügavuselt,  mis noh, Eestis on õnneks täiesti tundmata  ja mõttetu tegevus, oleks meil seda vett on ikkagi jätkub  muud moodi aga see näitab täpselt seda, mida mudelid on  ka ennustanud, et lõuna lõuna pool süveneb kuivenemine,  siis noh, Hispaanias võib öelda, et see on juba teatud kõrbestumine. Murssia regioon Lõuna-Hispaanias on üks Euroopa kuivemaid  ja kuumemaid piirkondi. Ilma niisutussüsteemideta kõrbestuks see piirkond kiiresti. Antonio Soriano on üks neist Mora farmeritest,  kes üha soojeneva kliimaga päevast päeva. Üsna selge on see, et kliimamuutused mõjuvad enim arenguriikidele. Kõige haavatavamad seisavad silmitsi ka suurima riskiga Aafrikat,  näiteks ähvardab üha enam põuapiirkondade laienemisest  tingitud joogivee nappus. Tugevasti saastunud vesi on seotud ka nakkushaiguste levikuga. Timpunktuu on linnake Lääne-Aafrika riigis malis Sahara  kõrbe lõunaserval Nigeri jõe ääres. Timbuktuu asub sahelis ühes maailma põuaseimas piirkonnas piirkonnas,  kus kõrbele ennustatakse pidevat laienemist. Liiv tungis siin põllumaadele, lükkab paigalt,  teid tungib veekogudesse ja ka inimeste elamisse. Euroopa Liidu rahade toel otsitakse siin praegu võimalusi,  kuidas liiva tagasi hoida. Tuult tõkestavad malis suured liivast vallid,  mille vahele istutatakse puud. See süsteem hoiab ära liiva tungimise põllumaadele. Seda on tehtud siin meie kandis Läänemere ääres luiteid  peatatud ja näiteks luide on üks Hiiumaa koht seal Tahkuna  ja Kõpu poolsaare vahel. Seal istutati Sanglepik ja pandi luited kinni. Mitmes muus Aafrika paigas on aga hakatud istutama  eukalüptipuude salusid, et need tuult vaos hoiaks  ja liiv põldudele ei paiskuks. Seal on küll tehtud metsa istutamisprojekte  ja seal on meie naabrid Skandinaavia ja Soome  ja on väga tegevad, aga seda ei tehta sahelis eriti,  sest et seal ei ole lihtsalt tingimusi, seal ei ole paikset asustust,  vaid on olnud rändavad rändavad karjakasvatajad ja,  ja kui puudub infrastruktuur, siis ei ole sinna võimalik  läheneda niimoodi, et sellest tööst tolku oleks,  et see mets jääks. See on natukene soodsamates kliimatingimustes,  kus seda metsakasvatus õpetatakse hästi. Sellest kõigest hoolimata on Aafrikas veel palju neid kohti,  kus joogivee järel käiakse paarikümne kilomeetri kaugusel  ja kus vee toomine moodustab tähtsaima päevase toimingu. Andres Tarand rõhutab, et Eestis pole kliima soojenemisest  tingitud puhta vee puudust karta. Vastupidi, kliima muutumine toob meile sademeid juurde. No meie oleme kõikide mudelite järgi Mis ennustavad siis soodsas kohas Lääne-Euroopa koos  Skandinaavia ga? Baltikumiga on see koht, kus kliima soojenemine toodab  ka rohkem sademeid. Ja meil on toimunud ainult üks nihe selgelt,  see on. Talve peale on nihkunud suurem jagu. Kuna talvel sajab palju ka vihma siis. Jääminek, mis kevadise suurveega oli suur,  tore loodus, nähtus, see jõgede seisu maksimum on näiteks  juba praegu ja oli juba ka veebruaris, nii et,  et see on nagu Lääne-Euroopas tuminnes. Aga sellest ei ole sooja ega külma sellele,  kui me räägime joogiveevarudest. Pole sooja ega külma meil on parasjagu ilma. Üldsegi me elaks nagu paras vöötmes parasjagu siukene  eksprompt või noh, peaaegu eksprompt. Ja mis tarkuse tera siin enam siitpoolt ekraani vaadates paistab,  et täna kõik niigi targad Nii et laseme aga rohul edasi kasvada läbi kevadpühade  ja suure prügikoristuse kuni järgmise esmaspäevani. O kolm.
