Ilmast rääkimine on alati viisakas jututeema,  aga täna oleks ilmast mitterääkimine lihtsalt ebaviisakas. Seepärast küsingi ma nüüd, kas ilm on tõesti hukas? Kas eilne lumetuisk, mis jättis autosid teele  ja palju majapidamises ektrit kahandades  ka meie tänase saate vaatajate arvu on järjekordne märk  kliima muutumisest ja lähenevast maailma lõpust. Kas see on emakese looduse karistav isakäsi? 1000 aastat tagasi ootas keskaegne Euroopa pidevalt maailmalõppu. Nüüd peame seda pimedaks ebausuks, kuid lõpuhirmul oli täita  ka oma osa. See sundis inimesi endid muutma, käituma paremini,  õigemini. 1000 aastat hiljem ootame jälle maailma lõppu kuid nüüd  kannab see teaduslikumaid nimetusi. Energiaressursside ammendumine, üleilmne ökokatastroof,  kliima, globaalne soojenemine. Kas ilm saab tõesti inimese pärast hukka? Mina ei tea. Arvan aga, et see on rohkem uskumise kui teadmise asi. Ma ei halvusta uskumist ega eelista teadmist. Oh ei. Just uskumine annab inimesele jõu  ja tahte tegutseda nii või naamoodi sealhulgas uskumine teadmistesse,  tarvidusse, neid aina koguda ja koguda. Novembri keskel võis Tallinnas USA suursaadiku residentsi  aias näha askeldamas palju koolilapsi. Kireva inventariga varustatud õpilased vaatlesid pilvi,  määrasid puude kõrgust ja teostasid teisigi loodus vaatlusi. Kõik andmed aga pandi hoolega kirja. Ehkki koht oli sel korral eriline, on selline tegevus Eesti  pea 50. koolis üsna tavapärane. Tegu on ülemaailmse klo programmiga, millega Eesti liitus  juba 1996. aastal. Kohaliku koordinaatori Kaido Reivelti sõnul on tegu  mitmemõõtmelise projektiga. Üks mõõde on on selles, et et lapsed omaenda kooliümbruses Läheksid tõesti tõesti õue ja, ja vaataks enda ümber,  et nad ei vaataks ainult arvutiekraani või vaataks ainult õpetajat,  vaid vaataks ainult ainult kooliraamatut,  et nad vaataksid ka loodust, mis on ju seal neil samas samas  nende ümber õpiksid seda sellest aru saama. Ja suhtuksid siis sestap ka. Mõningase kriitikameelega sellesse infosse,  mis neile matt massimeediast tuleb. Teine teine mõõde on see, et, et tõepoolest,  kui kui me ju räägime väga tihti sellest,  et kliima soojeneb näiteks siis selline kliimasoojenemise  uurimine või, või, või see, millel need jutud põhinevad,  on ju mõnesugused, mõõtmised reaalsed ja need mõõtmised  peavad kusagilt tulema ja, ja see klob, programm on üks selline. Selline. Süsteem siis, mis tegelikult üle maailma korjab neid  temperatuuri mõõtmisi ja, ja, ja pilvekatte mõõtmisi  ja selliseid asju. Ehk siis Club peaks andma ka üle maailma teadlastele. Neid mõõtetulemusi, mille järgi siis oma tööd teha. Tosing on aasta jooksul on Eestist andmebaasi läkitatud  umbes pool miljonit vaatlustulemust aga mida kõike  siis õpilased mõõdavad? Kõige lihtsamad on atmosfääri uurimused,  kus, kus uuritakse siis õhurõhku ja, ja mõõdetakse õhurõhku temperatuuri,  maksimum miinimumtemperatuuri pilvkatet ja taolisi asju. Aga metsas käiakse ringi, vaadatakse, kas puuõra on ikka  tihe ja, ja muud sellised asjad, et. Sitikad mutukad veekogudes, neid mõõtmisi on päris palju,  et tehakse kõike, mis ajapäraste asjadega võimalik teha. Muuhulgas tutvustasid õpilased sedagi, kuidas Emajõest  võetud veeproovi analüüsida. Kuna kõrval oleval vaatluslaual võis näha mitmesuguseid anumaid,  kus ujusid ringi väikesed veeelukad, siis uurisin,  mis täpsemalt toimub. Ma võtsin kaasa mõned veeloomad, mida praeguse ilmaga ei  õnnestu püüda, muidu nad on mutta pugenud,  et meil ei ole siin ühtegi tiiki ja üritan praegu ühte  sõudurit siit välja saada. Ta. Jookseb eest ära, aga siin on, on mõned niisugused  tavalisemad veeloomad nagu näiteks kiilivastne  ja üks teine kirivastne ja siis on üks ehmes tiivasi vastne  ja vesi kakandid siin kaks tükki rõõmsalt ujuvad. Veeloomake koguma, see on veel üks, üks osa ju,  kui on vesi, mõõdame hapnikku ja kui vesi on puhas,  siis tegelikult nad on ju mingil määral puhtusenäitajad ka. Osa osa liike ja. Ja ju indikatsioon, bioindikatsioon, põhimõtted,  et missugused liigid elavad, kas vesi on puhas  või ei ole, et on huvitav jälgida näiteks sellel kiiri kiiri  vastena on huvitav püünismask, millega ta putukaid püüab. Ja ta liigub muidugi ka huvitavalt, et nagu. Viskab vett välja, taga, tagumikust, siis liigub edasi,  et kui siia tilguta tinti, siis on põnev vaadata,  kuidas ta nagu raketi põhimõttel liigub. Ja noh, tähendab, mis on elementaarne vaatluse oskuse  arendamine lastel. Klubis kaua osalenud Laura Aitin aga tutvustas seda,  kuidas käib pilvede vaatlemine ja pildistamine. Meie andmed täiendavad Seda Klaudzat, NASA andmeid, need annavad kokku ühe  tervikpildi sellest, mis toimub pilvedega. Pilved on teatavasti väga tähtsad, sest neil on hästi suur  mõju kasvuhooneefektile ja kliima soojenemisele  ja erinevatele protsessidele õhusaastele. Kõigele pilved on veeringi tähtsa osa. Ja see ongi, et meie mõõdame, vaatame, mis olukord toimub. Ja see on nagu tervikpildi loomiseks. Kõik. Seega jookseb kogu info kokku USAs asuvasse andmebaasi. Vaatluse andmete põhikasutajad on sealsed teadlased,  ent pidevast looduse tundmaõppimisest tõuseb tulu  ka siin mail. Mis Eestis nende andmetega tehtud on, on ikkagi see,  et õpilased ise teevad uurimistöid, nad teevad seda nii,  nagu nad oskavad ja nii nagu nad jaksavad,  võtavad teema, kirjutavad sellest töö, mis,  mida saab siis teistele lugeda, anda, mida saab üksteisele esitada. Ja Eesti teadlastega koostöö on, on asi,  millega me töötame kooliõpilaste kaudu või selliste  programmide kaudu on nagu kõige lihtsam ilmekam nagu seletada,  et millega need teadlaste tegelevad, et seda on tegelikult  vaja nii teadlastele kui ka siis siis lastele  ja Eestile üleüldse. Teadlased teevad aina uusi teadmisi, aga inimest ei tee  õnnelikuks hunnikteadmisi vaid oma koha ja rolli tajumine  osadus enesest suurema vägevamaga. See on inimese hingetee, mida ta käib kogu elu. Aga alustada võiks näiteks loodusõpperajalt kolm  ja pool kilomeetrit iseenese poole. Kümnekonna kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asub  rannamõisa maastikukaitsealal Tabasalu looduspark. Sel sügisel avati aura Eestimaa looduse fondi stuudio  Viridise ja Tabasalu looduspargi koostöös seal  ka õpperada, kus huviline võib tungida looduse saladustesse. Nüüd oleme jõudnud siis siia klindi alla,  siin on näha neid paekivi kamak. Kai, mis on alla kukkunud ilmselt vist vee mõjul? Jah, siin on üks paarist kolmest ojakesest,  mis looduspargi rannajoone ulatuses merre jooksevad  ja see ojakene siin on ainult suurvee ajal,  nagu nad kõik nähtaval ja tuleb klindi seina seest vesi välja. Kevadel üsna võimsalt kohiseb ja vahutab  ja aja jooksul ta on siis uhtunud see ojake  nii palju pinnast minema ja kulutanud poekivi,  et ülevalt kukub kogu aeg siis suuri poegavakaid talle aja  jooksul peale, noh, see ei juhtu niimoodi,  et et igal aastal võib olla kord 50 aasta jooksul midagi  pudeneb aga siis pehmematesse Liivakivisse ja, ja savidesse on siis tekkinud temast üsna  võimas uht org sälgukujuline. Ja see läheb rannikuni välja. Nii et vesi on, on üks, mis nii meri, kui  siis vooluveed, need, mis kujundavad meie rannikut  ja liigutavad neid aegade jooksul ja, ja panevad nad elama. Et siin on siis varakevadel üks hea vaatepilt just siis. Kui puudutavad lehte? Põhja-Eesti klint ulatub tabasalus veepiirist mitmekümne  meetri kõrgusele. Panga pealt avaneb võimas vaade ka Tallinna linnale. Siin on üks paras paarkümmend meetrit seda vaba langemist,  et. No siin on klint Tegelikult isegi üle 30 meetri kõrgune juba. Ja jah, see kamakas, mis siin, mis siin seisab,  siit tõenäoliselt mingil ajal ka lahkub loomulikku teed mööda. Loodetavasti ei seisa keegi parajasti siis  selle paekamaka otsas kliendi serva peal käimisel peab  teadma seda, et see ei ole nagu graniit,  graniit on kumerate servadega tavaliselt  ja on näha, kus on serv. Aga poeklint on väga petlik, võib olla lõhesid,  võib-olla alt tühje ruume, kus ainult õhukesed poeplaadid on  veel peale jäänud. Kõik on muru ja rohuga kaetud, rohi on üle serva varjab ära,  kus see tegelik serv on, nii et, et meeter poolteist tuleks  ikkagi nähtavast servast kindlasti eemale hoida. Looduspark on ka hea paik linnuvaatluseks väike parvek,  aga need tulevad kaugemalt. Muidu nad on siin lahes, ööbivad. Need tulevad kaugelt, ma isegi ei saa praegu. Vaikselt lähevad. Kellega siis tegemist on, keda praegu näha on,  seal nad on nii kaugel, et kindlalt ei julge öelda,  nad läksid. Kuidagi hästi vaikselt ja tuuline on ka,  tuul kannab heli ära, tuul on nende poole tõenäoliselt valgepõsklagled. Siin. Lahesopis on liivaleeted ja siis on siin rände ajal palju veelinde. Suhtuma ja ööbimas ja siis on neid just siin  selle platoo peal hea vaadata, sest kui nad hommikul vara  lähevad põldudele ja lagedatele toituma,  siis nad ei jaksa nii kõrgele tõusta kohe siit klindi serva  alt ja tulevad hästi madalalt üle selle välja. Eestis ristuvad kaks suurt lindude rändekoridori,  ühed linnuparved kulgevad idast läände ja teised  Skandinaaviast Aasia poole. Peatuspaiku parvedele pakuvad meie mererannik  ja Peipsi rannik. Seega on meie maalapike linnurände jälgimiseks üks paremaid  kohti üldse. Ent õpperajal edasi liikudes jõuame peagi välja pisut  salapärasesse kohta. Eriline on ta selle poolest, et ta kasvab kliendi alusel  rusu kaldal, mis on tavaliselt kuskil 45 kraadi lahtised  alla veerevad, alla vajuvad tasapisi allapoole,  venivad poekamakad ja siis puud üritavad nende külge kuidagi  klammerduda ja aja jooksul loomulikult liiguvad puud  ka koos selle rusukaldega allapoole ja kui nad  siis viltu vajuvad, siis sätivad oma ladvad jälle õigeks  ja tulevad sellised põnevad kõverad tüved. Ühtlasi mõjutab kõike seda merel tulev. Soolase. Soolane selline selline niiskus mis tuulega  siis lainetelt üles lendub. Nii et aeglaselt kasvab mets ja ja näha siin on ka,  kuidas, kuidas puud näevad vaeva, et, et oma juurtega kinni  hoida sellest veerevast liikuvast alusest? Sellised metsad on vähe levinud ja, ja erakordselt väärtuslikud,  loomulikult nüüd me oleme jõudnud siis sellise koha peale,  kus on üsna palju maha langenud puid, et siin saab sellist  puude elu ringi jälgida või. Teinekord arvatakse, et, et kui puud maha kukuvad,  siis nad on surnud ja ja sellist asja ei tohiks olla  ja nii edasi, aga tegelikult areneb mahalangenud puude peal väga. Põhjalikult uus elu, nii et, et ühes terves  ja mitmekesises metsas peaks alati olema igas vanuses puid  ja ka surnud puid ja jalal seisvaid, kuivi. Siis on elurikkus liikide rikkus kõige suurem. Et tabasalu 3,5 kilomeetrise õpperada sai täies ulatuses  avatud sel sügisel uurisin, milles taolise raja tegemisel lähtuti. Kõigepealt mõtlesime välja, mida oleks tegelikult inimesel  üldises plaanis vaja loodusest teada või  mida ta võiks teada või mis innustaks edasi uurima,  kui alg, mingisugused küsimused juba juba tekivad näiteks  mõne teema pealispindsel käsitlemisel. Ja siis pärast leidsime Tabasalu looduspargis sobivad kohad,  kus on käe-jala ulatusest võtta ka kohe näiteid  selle teema illustreerimiseks. Ja tegime seda ka nii, et et õpperada ei pea tingimata  läbima täis pikkuses tingimata algusest lõpuni tingimata  kindlas järjekorras, vaid saab alustada oma retke ükskõik  millisest punktist. Läbida ainult mingeid teatud lõike. Nii saavad ka õpetajad planeerida oma tundi vastavalt teemadele. Ja teksti koostamisel lähtusime sellest,  et ta oleks piisavalt arusaadav ka lastele. Me oleme tulnud nüüd õige pisut maad ja jõudnud täiesti  eriilmelisse maastikusse jälle. Ja see on iseloomulik selline tihe mosaiikne maastiku  vaheldumine tegelikult kogu Eestile. See on jälle üks üks asi, mis pärast. Peab mainima, et, et, et pagana väärtuslik väike lapike on  meil käes veel edasi suurupi poolsaare poole minna läheb see  vaheldusrikkus aina suuremaks ja suuremaks. Nii et mingi paaritunnise jalgsi retke jooksul näeb kümneid  ja kümneid eriilmelisi maastikke. Siin on nüüd selline natukene puisniidu moodi. Suured puud ja kunagi ilmselt niidetud. Otse õpperaja ääres võib näha üht meie ilusaimat sambliku  looduskaitse all olevat kopsusamblikku. See näitab, et antud kohas on õhk väga puhas  ja sambliku ei tohiks mingil juhul puu küljest lahti võtta. Nii et väärtusi Tabasalu looduspargi õpperajal jätkub. Mõistlik ja, ja ettevaatlik inimtegevus on see,  mis väärtustab maad mitte kunagi, aga lõppkasutus,  mis tänapäeval on kuidagi paraku levinud loodusharidusega  ja eriti just lastele ja eriti just see algab liikide tundmisest,  et sellega võib-olla õnnestus panna uus alus sellele seltskonnale,  kes võib-olla edaspidi väärtustavad maad tibakese paremini  kui meie kaasaegsed. Väärtustame maad, õhku, vett ja täna ka lund aina rohkem  sellepärast et ei soovi inimsoo hukkumist ökokatastroofist. See oht teeb keskkonnahoiu teema eriti tundlikuks  ehk moekamalt öeldes sensitiivseks. Osoonil on verivärske kogemus. Kui me eelmises saates järve kallast koristades panime  lõkkesse muu prahiga koos ka tüki toidukilet  ja kaks plastpudelit võpatasid paljud televaatajad sisemiselt,  et mida nad ometi teevad? Dioksiinid. Tõepoolest, me käitusime eksitavalt. Ja palume vabandust kõigilt, kellele põhjustasime  ebameeldivaid tundmusi. Mil määral me aga loodust mürgitasime? Konsulteerisime teadlastega kahe joogipudeli põlemisel  eraldub sama palju süsihappegaasi kui tubli bioteie märgade  puulehtede põlemisel. Dioksiin aga ei teki. Dioksiini tekivad PVC polü vinüülkloriidist plastide  põlemisel kuid valdav enamus joogipudeleid toidukilesid  ja karpe on tehtud polüetüleenist mille põlemisel dioksiine  ei eraldu. Kuidas teha vahet? Plastid on märgistatud mööbliuse nooltest koosnevate kolmnurkadega,  mille sees või ka kõrval on numbrid ühest seitsmeni,  mis näitavad plasti liiki numbrid üks ja kaks. Polüetüleenid ei ole mürgised. Number kolm. BBC ja mürgine. Aga numbrid numbriteks? Mistahes tarbetuks muutunud plastikoht ei ole looduses vaid  taaskasutuses ja mitte ainult meil. Ka Ameerikas. Uskuge või mitte, aga tulevikus võivad autod sõita saepurust  tehtud alkoholiga kohe uurimegi. Kuidas biokütus on vanim inimkonnale teadaolev kütuseliik. Ajast, mil inimene õppis tuld tegema, on ta energia  saamiseks kasutanud puitu tuhandeid aastaid hiljem oskame  taimi ka muul moel energiaks muuta kui pelgalt halge ahju loopides. Nii näiteks saab biodiislit põletada automootorites. Teoorias on biokütuste kasutamine õilis. Iga taim seob oma eluaja jooksul täpselt sama koguse süsiniku,  kui tema põletamine vabaneb. Seega ei lisandu biokütuste kasutamisel atmosfääri uut kasvuhoonegaasi. Ent esmane biokütuste vaimustus lahtus kiiresti,  kui sai selgeks, et hädad peituvad hoopis mujal. Haritava maapinna nappus tähendab, et biokütus rikaste  riikide autodesse kipub tulema vaeste riikide toidu arvelt. Selgub aga, et praegu laborites tehtav uurimistöö enam  nii jõhkra vastandusega ei tegelegi. Niisiis uuritakse siin kütuste valmistamist,  jäätmetest. Ent loomulikult ei saa ka sellega liiale minna,  sest sellel, mis meie jaoks on jäätmed, võib looduse jaoks  hoopis suurem väärtus olla. Bioetanooli tootmise protsess on pikk, keeruline  ning pärast ringkäiku labori tootmishoonetes võiks öelda ka,  et aroomirikas keemilisel töötlemisel lagundatakse  tselluloos suhkruteks, millest omakorda saadakse  fermentatsiooni teel etanool. Biokütustega seoses on peljatud ka geenmuundatud organismide levikut. Tahab ju iga tootja, et tema põld annaks võimalikult suurt saaki. Tonnist jäätmetest saab 340 liitrit etanooli,  mille kütteväärtus on võrdne umbes 230 liitri bensiiniga. Päris puhta etanooliga autot siiski ei sõida. Paide segatakse bensiiniga. Säärane kütus on muide müügil juba ka Eestis,  ent selle kasutamine eeldab vastava mootoriga autot. Nagu kombeks, palume igal teadlasel ennustada,  millal tema uurimisvaldkonna toode laiatarbekaubaks võiks saada. Argo. Biomass saab siiski olla vaid osaliseks lahenduseks  inimkonna energianäljale ja konkurent sobiva toormaterjali  pärast tekib isegi jäätmeid kasutades, kuna maailmas  uuritakse võimalusi ka biokütuste kasutamiseks  olemasolevates söekateldes. Neid on aga palju ning nende isu suur. Ent nrLis uuritakse ka hoopis teist tüüpi võimalust autosid  punktist A punkti B toimetada kasutades kütusena vesinikku,  mis kütuseelemendi abil toodab elektrit,  mis omakorda käivitab elektrimootori. Kui akusid kasutavad elektriautod suudavad kahe laadimise  vahel läbida kuni 100 kilomeetrit, siis kütuseelemendiga  masinate puhul on see vahemaa juba ligi 500 kilomeetrit. Siiski loodetakse, et uurimistöö käigus toimub mõni suuremat  sorti läbimurre, mis võimaldab vesiniku senisest hõlpsamalt salvestada. Just see on hetkel tehnoloogia kitsaskohaks. USA-s on muide juba 40 tanklat, kust saab autosse vesinikku tankida. Sõidukite masstootmine peaks teadlase prognooside kohaselt  algama nelja-viie aasta pärast. Tuleme tagasi tänasesse päeva talvehakk Eestis,  lumi, tuisk, päeval pikkust vaid seitse tundi,  oksad murduvad, aktsiad kukuvad, mütaki mütaki. Õnneks on inimesel võime vaadata asju erineva nurga alt  ja minagi koogin sügavalt hangest välja sobiva tarbetarkuse. Lumi, tuisk ja pimedus teevad meile palju head sellega,  et rämpsu pole üldse näha. Eks vaatame, kauaks seda ilu on. Kolm osoon.
