Eesti keele ilusamaid laulvamaid sõnu on leelo  ja luule. Veelgi lühem ja oma lühiduses kaunim sõna kui luule on aga luu. See ürgne ugri sõna tähistab midagi peenikest,  pikka ja kõva, mis on millegi sees näiteks linaluu  või sääreluu. Tõus sellest sõnast on luud ehk palju luid. Meid aga huvitab täna luud ainsuses see,  millega pühitakse või lennatakse. Ja. Sõna luud riimub sõnaga kuu ja parim aeg luua tegemiseks  ongi kevadel enne pungade puhkemist vana kuu ajal. Kuidas aga saada teada, et parasjagu on vana kuu? Mind õpetati niimoodi. Vana kuu ajal on kuu sirp just nagu täht C  ehk slaavi S mis on esitäheks sõnast stara  ja vana. Võib-olla ootaksime luua tegemise ka järgmise vana kuuni  kuid karta on, et siis võivad ka see oksakesed olla juba  laias lehtes. Kui nii edasi läheb, õitseb ju juba siin-seal mäsinii,  märtsikellukesed sinililled selleks nädalaks lubab küll  väikest talve, aga suure talve tulemisse ei usu enam keegi. Tulevad hoopis kiivitajad, haned ja luiged. Kolmapäeval lendas Saaremaal kühmnokk luik elektriliinidesse  ja vigastas ennast. Vaatame, mis temast sai. Osoon tegi kaasa retke riikliku looduskaitsekeskuse spetsialistidega,  et uurida, kuidas püütakse vigastatud loomi  ja mis neist Mis edasi saab? Seekord oli abivajajaks Kühnok luik, kes oli väikese väina  tammil olevates elektriliinidesse lennanud. Enamasti nad saavad surma. Kokkupõrge elektriliiniga linnulennul lõpeb sellega,  et lind saab kaela vigastuse või vigastab ennast  nii palju. Ta ei. Ei jää ellu lihtsalt küh. Luik, kes sealt roostikust paistab, mis sa arvad,  on sellele lootust või? Aga seda ütleb tegelikult veterinaar, kes teda läbi vaatab  ja tundub, et tiivad on tal terved. See on hästi. Vigastatud lindude püüdmine ei õnnestu mitte alati. Vähem viga saanud linnud üritavad reeglina. Püüdjatest põgeneda nendele, kes ei põgene,  on aga tihtipeale abi juba hiljaks jäänud. Selle luige saame siiski kätte. Nokas on välja. Mis see tähendab? Vael on vigastada saanud? Enamasti rändavad vigastatud linnud ja loomad Nigulasse,  kus on metsloomade turvakodu. Väina tammil olevasse kõrgepingeliini lendab igal aastal  paarkümmend luike surnuks. Väiksemate lindude üle, kes nendest traatides otsa leiavad,  ei peeta isegi arvet. Mingi lahendus ka. Siia liinidesse niimoodi lind ei jääks. Kõige parem lahendus on muidugi see, et, Et see õhuliin asendada kaabliga, mis on  siis maa sees või siin sel juhul siis rohkem meres. Ja tegelikult looduskaitsekeskusel on Eesti energiaga selles  suhtes ka kontakte olnud ja me oleme andnud Eesti energiale. Kaardid andmed kõige kriitilisemate liinilõikude kohta  ja see on kindlasti see väikese väina kõrgepingeliin on  kindlasti kõige ohtlikum lindudele. Selle. Sellepärast, et ta jagab ühe väga olulise lindude peatuskoha kaheks. Ja paratamatult hästi tihe lindude lend käib ühelt poolt teisele. Paar aastat tagasi paigaldati kõrgepingeliini külge helkurid,  et linde raatidest eemale peleta. Eesti energia on paigaldanud sellised kõige ülemise Kaabli külge sellised hirmutid Nende efektiivsus. Ei ole null, aga ta ei ole ka väga kõrge. Ja seda on hästi raske ka mõõta. Aga mis peaks tegema inimene, kes on leidnud vigastatud  metslooma või linnu? Kõige kindlam on helistada keskkonnainspektsiooni. Numbril üks kolm üks-kolm ja sealt juba siis suunatakse see  info edasi sinna et ta jõuab õigesse kohta ja. Ja leitakse lahendus. No. Mida 100 aasta eest polnud kühmnokkluik Eestis veel ollagi,  nad asusid püsivamalt siia elama alles poole sajandi eest. Nüüdseks on neid siin juba oma kaks ja pool 1000 paari. Seevastu kasepuu on kasvanud meie aladel ürgsetest aegadest saati. Luua tegemiseks sobivad kõik neli, meil kasvavat kaseliiki  nii sookask, nii vaevakask, madal kask kui  ka arukask. Luua kokkupanemine käib nii, et ühetasaseks sätitakse  peenemad otsad sissepoole keeratakse käharam külg  ning lõigatakse ära need oksad, mis turritavad. Et luud kannast liiga jämedaks ei läheks,  selleks lõigatakse kanna poolt oksad peenemaks. Luud pole kaugeltki ainus kaunis sõna meie keeles. Näiteks kõlab kohanimi soomaa vähemasti sama kaunilt kui  kuivade kase halgude. Helin soo. Soomaa luhad on koduks paljudele haruldastele linnuliikidele. Vanasti korralikult hooldatud luhaheinamaad kasvasid aga  heinateo lõppedes kiiresti võssa. Tänaseks on vahepealsed tegematajätmised heastatud  ning võpsikud taanduma sunnitud. Me oleme nüüd siin Viljandi ja Pärnumaa piiril Halliste luha serval. Kas võib öelda, et see on üks tüüpilisemaid soomaaluhtasid  ja täiesti üks tüüpilisemaid ja üks suuremaid siin soomaal? Kui siin ümberringi vaadata? Ta on üsna-üsna lage, praeguseks, aga need palgivirnad siin  ja metsavee doktor taamal reedavad, et ta vist ei ole mitte  kogu aeg niimoodi olnud. Just nimelt meil on siin käimas nüüd siis juba neljandat,  viiendat aastat suur Luhtede taastamise projekt  mille käigus siis on võetud võsa peaaegu sirka 2000  hektarilt praegust ja siin, kus traktor töötab,  on ühed viimased lõigud. Mida me üritame veel selle talve külmaga saada. Miks see võsa lõikamine oluline on? Eelkõige ikka selleks, et et saaks taastada neid elupaiku,  mis siin on. Sajandit-paar tagasi olnud, et saaksid siin pesitseda kõik  need linnud, kes kasutavad luhta endal elupaigana,  kõik need linnud, kes kasutavad luhta endale toitumispaigana  ja loomulikult Läheb see kõik korda, ka meie sõjalistele suure toidubaasina. See tundub pealtnäha selline suhteliselt tänamatu töö,  et siin juba uued pajuvõrsed ärkavad, et on üldse ette näha,  et ühel hetkel see töö ka valmis saab. See, see tundub tihti üpris nagu lootusetu olevat,  et et kui isegi kui pajuvõrsed ei värka,  siis mättad jäävad ikka alles ja kui ei ole mättat,  siis on kivid ikkagi, mis segavad, et et aga eks see kõik  ühest küljest ole jälle loomulik, et ega need see võsa oli  ka siin paarsada aastat tagasi ja ka siis said inimesed  nendega hakkama. Aga ei, selles mõttes me ise oleme optimistlikud,  et loodame lähiaastatel ikkagi saavutada sellise taseme,  et, et noh, et taastamine Soomaal on marginaalse tähendusega ja,  ja, ja enamikus me ikkagi hooldame seda. Vesistes tingimustes hooldamine on kõike muud kui lihtne. Tänavuse sooja talvega on jää nii nõrk, et ei suuda mõnes  kohas kanda isegi kerget ampiibautot raskemast tehnikast rääkimata. Sooma kuulus üleujutus ehk viies aastaaeg saab alguse Sakala  kõrgustikust kust jõed kevadise lumesulamisvee soomaale kannavad. Nii on siinsed jõed nagu kodumaine niilus,  mis üle kallaste tõuseb ja toitva muda ka maapinda väetab. Kui tähtis see suurvesi? Mis see luhtade jaoks on ikka väga tähtis,  ilma üleujutusteta ei oleks ka lamminiidu kooslust kui  sellist kindlasti olemas, et et need üleujutused toovad ju Suurt. Toitainete rohket huumuskihti siia luhtadele juurde  ja tänu sellele, siis saab siin kõik puhada  ja kasvada suuresti ja vingelt ja võimsalt. Miks see heinategu siin üldse soiku jäi? Tõenäoliselt ikkagi suuresti tänu sellele,  et loomapidamine vähenes, eriti siin vene aastate vene aja  lõpus vähenes kordades ja kordades. Et 70.-te alguses niimoodi räägivad kohalikud vähemalt,  et isegi 70.-te alguses siin kohapeal veel tehti kõvasti heina,  käisid kolhoosid ümber kaudu siit tegemas,  ümber sooma. Nii-öelda isegi alla heina tegemas, aga kuskil kaheksakümnendatel? Ei käinud isegi enam kolhoosid siia tegema,  sest lihtsalt puudus heinavajadus. Ja sellepärast, et ei olnud enam nii palju loomi. Viie aastaga on luhtade hoolduse ga jõutud sinnamaani,  et siit saaks taas heina tegema hakata. Ent kummalisel kombel pole selle heinaga  ka praegu suurt midagi peale hakata. Siin luhas pesitseva. Paljud tähtsad kaitsealused linnuliigid,  kes, kes peavad saama kindlasti oma järglased siin üles kasutatud. Siis kehtib Soomaal kaitsepiirang, et esimesest juulist  alates tohib alles niitma hakata. Isegi enamikel Eesti kaitsealadel, kus on  ka samasugused kooslused, on see isegi 15. Juuli. Kui hakata alles esimesest juulist niitma,  siis on toiteväärtused selle seinas juba ammu-ammu kadunud,  kõige magusamad toiteväärtused. On see mäng nüüd küllalt siis väärt, et ühelt poolt see  hooldamine siin on hirmus keeruline, selle heinamaa  taastamine on hirmus keeruline ja siis, kui ta on taastatud,  siis selle hinnaga pole ikkagi lõpuks midagi peale hakata,  et miks seda kõike ikkagi tehakse. Ma isiklikult arvan, et on ikkagi väärt,  et kindlasti kõige suurem põhjus on ikkagi needsamad linnud,  kes pesitsevad siin luhas või siis linnud,  kes käivad toitumas siin luhas. Kui, kui rääkida pesitsevatest lindudest,  siis on eelkõige tuleb juttu ikkagi kurvitsalistest  ja sooma märksõnaks see on kahtlemata rahune. Oma mängupaikadega ja rukkirääk. Kui rääkida lindudest, kes toituvad, siis ei pääse me üle  ega ümber Soomaal number ühest kes on väike konnakotkas. Kõik soomaa luhaääred on palistatud konnakatkaste  territooriumitega ja, ja, ja neil läheb siin väga hästi  ja läheb hästi tänu sellele, et, et luhad lähevad järjest  paremaks ja paremaks. Ja toitumisvõimalused lähevad järjest paremaks. See punapaine kaunitar minu kõrval on šoti mägiveis. Just tema ja temasugused võiksid tulevikus aidata sooma  luhtasid puhtaks süüa. Mägiveised on kesise ninasisega harjunud  ja söövad seetõttu ka sellist heina, mille kohalikud lojused  väheväärtuslikuna ära põlgavad. Atraktiivse välimusega loomad jõudsid soomaale  selle aasta algul. Riigi raha eest ostetud 25 looma jagati viie taluniku vahel  ning anti neile viieks aastaks kasutada. Siis tuleb loomad tagastada, ent vahepeal sündinud järglased  võivad talunikud endale jätta. Kui palju neid siia vaja oleks, nad suudaks kogu  selle Soomes. Seda on üliraske öelda. Kui meil on circa 2000 hektarit poollooduslikke kooslusi. Me arvestame, et kui, kui näiteks oleks üks loom oleks aasta  ringi väljas, siis noh, ta võiks olla circa vähemalt  pooleteisel kuni kahel hektaril, siis et noh,  siis võib sealt teha lihtsa matemaatilise arvutuse Aga aga nii palju loomi tõesti siia Soomaale kindlasti vaja  ei oleks, et lisaks tuleb neile ka heina teha,  et talvel natuke neile juurde anda, et ma arvan,  et, et kui me saaksime oma karja kuskil kunagi 500 pealiseks,  siis me oleksime väga õnnelikud igatepidi. Kas nad ise ei taha paljuneda siin nüüd tingimata kuskilt  välismaalt sisse tooma? Kindlasti need paljunevadki e ja sellega me oleme,  oleme, olemegi arvestanud, et noh, et ega me ei tahagi ise  seda viite sedat looma osta, et noh, et mida me pärast  selle 500 loomaga peale hakkame. Aga, aga noh, kuskil 100 lauba miinimum see minu isiklik  arvamus Võiks vähemalt riigi poolt nii-öelda siia seemneks ette ära tuua. Et eks need loomad siis ise siin viie-kuue aasta jooksul  kasvatavad selle karja nii suureks või 10 aasta jooksul,  kui, siis nagu vaja oleks. Kuigi mägiveised külma ei pelga ja oleksid hea meelega õues  kasvõi ööpäevaringselt hoitakse neid esialgu ikka öösiti laudas. Öösel on natuke kinni, ikka mõtleme, et on meie jaod,  mitte huntide omad. Kuigi mina juba mehele ütlesin, et hunt võib olla,  hüppab sealt üle aia sisse ka sealt ukse vahelt,  aga noh, tema arvas, et mina olen loll. Kui hästi nad Paika. Aga nii nad saavadki, et kui laudas käiakse tegemas,  siis ikka mõni ronib lauta ka ja susib seal sarvega neid teisi,  kellel sarvi peas ei ole. Ei, no päris ei ole jah, siin üks oli kirju,  oli lahti tõmbanud ennast ja siis siis. Oli siin kapanud ka sedasi, et paleigis ringi,  et hirmuga, et mis peletised, need on. Inimest nad nagu näha eriti ei pelga ja. Ja kui nii jääks, siis oleks ju tore. Inimest ei pelga ka naabertalu veised aga Eestis oldud  poolteist kuud pole kohanemiseks veel piisav aeg. Kohanenud nad ikkagi juba kuigivõrd on, aga see aeg tundub ikkagi,  on päris pikka aega nõuab, et nad muutuks  nii sõbralikus päris ja, ja muidugi ei tea ju praegu veel  üldse ette, mis nad teiste teiste Eestimaa loomadega nagu  kuidas käituvad, sellepärast et nad siin omavahelgi võitlevad,  et. Nende sarved ju kasvavad väga suureks, et eks näis  ja üksteise löövad sedasi paneb tagant üles nagu hobune. Muidu Eesti mullikas ei löö edasi, aga panevad küll. Üksteisele ikka põrak ja paraki. Mis elukas see šoti mägiveis üldse on, mille poolest ta  ütleme meie kodumaisest lehmast lambast erinev noh,  erineb ta ikkagi sellepärast, et nad hoiavad ikkagi ühte. Ta on niimoodi, et kui tema ikkagi on, siis nad 11 nagu maha  ei jäta. Ja, ja, ja muidugi, et ta on ikkagi niisugune loom,  kes peaks sööma nii võsa kui kui niisugust kehvemat ühesõnaga,  maast võtma. Luhta ja kõike ikka puhtaks närima, aga muidugi,  eks siin ole probleemid ikka huntide ja igasuguste asjadega,  ega ega see asi niisama lihtne ei ole. Tegelikult ta vist peaks ju vastu pidama  ka aastaringselt lausa lausa väljas, et seda nüüd küll meil  on nad praegu sellepärast laudas, et kui nüüd praegu minna  ükspuha kuhu heinamaasse kõik, igal pool on jää ja,  ja, ja libedusega võib ikkagi õnnetusi juhtuda,  võib ta jõkke kukkuda siia-sinna. Et, et praegu ei saa teda lihtsalt sellepärast välja nagu  lasta siin päris nii hooldusvaba loom ei ole,  et, et lähed kevadel lahti, järgmisel kevadel vaatad,  kas on alles noh, mererannas on see asi lihtsam,  aga, aga siin ei ole, siin on ju suured metsad  ja rabad ümberringi, et siin on see asi palju problemaatilisem. Aga noh, loom on uhke ja, ja siin ikkagi peab optimismi olema,  et, et kõik hästi läheks. Kuidas teile tundub, kas see Soti Mägiveis võiks olla nüüd  lahendus sellele soomaa heinaprobleemile? Seda sooma iiber auto palju see on tilk meres ainult. Ta on just, et tuua värskendust nii loomapildis kui kui  kõiges selles asjas, et tõesti oleks ka sellel turistid  midagi Eestimaa turistid vaadata sellest,  et välismaa turist on. Neid ennemgi ma usun, näinud, aga, aga just et Eestimaa  kohalik turist siin niimoodi neid nii näinud muidugi ei ole. Maa on need mägiveised juba metsas täiesti paljaks närinud. Nüüd tulevad meie kaskede kallale. Varsti pole enam vitsaraokestki võtta, millest luuale Võru keerata,  varest rääkimata, see osta lausa plastmassist. Tõsi, me tuleme oma maa untsu keeramisega suurepäraselt  toime ka ilma šoti mägiveisteta. Ikka oma enesetarkusest ja kõige paremat soovides. Vaatame, kuidas edeneb see asi Pirital ta. Kuigi Tallinna linn on endale võtnud rohelise pealinna tiitli,  ei klapi see nimetus paraku reaalsus ega väga hästi kokku. Üheks näiteks on linlaste poolt armastatud Pirita linnaosa,  mida kohalike elanike sõnul ähvardab uue üldplaneeringu  järgi Lasnamäeks muutumine. Viimaste aastate jooksul on Pirital rohealasid kolmandiku  võrra vähemaks jäänud ja suur probleem on rohekoridoride  vilets olukord. Bioloogiharidusega Oleg Toompuu sõnul on Pirita  rannamännikul väga oluline tähtsus. Siin nüüd Randvere oja kaldal me näeme, kuidas. See mets suudab ennast inimmõjude eest kaitsta. See koht ei ole siin kirvest näinud juba aastakümneid. Ja kogu põõsasrinne on kujunenud ja kasvanud,  nii nagu loodus on seda reguleerinud. Ja mets tuleb oma iseolemisega siin suurepäraselt toime. Siin selle tiheda põõsastiku sees on ruumi elada  nii linnul kui ka väiksemal loomal ja inimesel. Kuigi inimene on siinsamas kõrval ja puhkab,  ei ole siia eriti asja. Sellised saarekesed inimesest puutumata saarekesed on  rannametsale äärmiselt olulised ja neid tuleks säilitada. Mis siin praegu see kõige, ütleme, reaalsem  või konkreetsem oht on sellesama oja puhul kui  ka selle rannametsa puhul Siin on kaks põhilist ohtu. Esiteks asjaolu, et puhkajad tallavad väga metsa nendes  nendel saarekestel, mis jäävad nüüd kirvest puutumata,  nendel säilib tallamisvaba maastik, säilivad refuugiumid  ehk kohad, kus loomad ja linnud saavad ennast peita. Teine oht on see, et metsise metsise on pindalalt väike. Ja ta ei suuda ennast üksinda taas toota. Tal on vaja tingimata ühendust suuremate metsamassiividega,  eelkõige kloostrimetsaga. Intensiivse ehitustegevuse tõttu on Pirita rannamännikule  jäänud üksainus toimiv rohekoridor, mis ühendab teda kloostrimetsaga. Ent sedagi ähvardavad omad ohud. Me oleme nüüd liikunud siinsamas Pirita rannamännikus  kõigest pool kilomeetrit edasi natuke Viimsi poole ühe teise  oja kaldale ja siin Mähe oja kaldal on ikka hoopis teine vaatepilt. Jah, veel sellel suvel võisime me siit sellest Mähe ojast  temast märkamatult mööda minna kuni rannani välja,  sest kogu oja oli palista tud tiheda põõsastikuga  ja alusmetsa taimestikuga. Nüüd me näeme siin, sellel talvel on tehtud siin vägevat  põõsastikku alusmetsaraiet ja nähtavasti on seda tehtud  kõige paremate kavatsustega. Hooldaja on püüdnud inimestele võimalikult mugavaks teha  siin jalutamise ja no kasvõi koerte püsitamise. Nimelt näeb looduskaitse seadus ette, et taolistel ojadel  peab olema kümnemeetrine, veekaitsevöönd  ja 25 meetrine ehituskeeluvöönd. Raidega on aga tehtud loodusele kahju. Nüüd, mis on selle raide tagajärg, on kadunud väga oluline  saarekene selles metsas, mis stabiliseerib kogu metsa  ökoloogilist seisundit. Siin ei saa enam pesitseda linnud, siin ei leia varju  väiksemad loomad. Ja. Seal lähedal võime näha ka tee alt kulgevat truupi,  milles voolab oja. Kuigi vormiliselt on tegu rohekoridoriga,  ei paku see siiski loomadele mitte mingit võimalust liikumiseks. Nii on katki lõigatud ühendus kloostrimetsa  ja Pirita Rannamänniku vahel. Teiseks. Mäheoja rohekoridori. Ehituskeeluala. Kavatsetakse vähendada mäheojale nagu Pirita teistelegi  ojadele on kehtestatud praegu 25 meetri laiune ehituskeeluvend. Seda vööndit kavatsetakse siin mähe oja selles lõigus  vähendada 10-le meetrile. See tooks kaasa praktiliselt rohe rohekoridoride  ökoloogilise toimimise lakkamise. Pirita uus üldplaneering aga rohealadele armu ei heida. Osa haljasaladest on mõeldud täis ehitada. Ent vähemasti ühte kurba näidet Piritalt mäletavad kõik tallinlased. Magusa asukohaga rannahoonesse rajati hotelli ettekäändel  tegelikult korterelamu. Tõepoolest on erahuvi ja avalikud huvid põrkunud väga  ebameeldiva tulemusega et linlastelt on sisuliselt  rannahoone ära võetud ja siia on siis toodud elanikud samal ajal,  kui mõelda, mis elukvaliteet saab olla rannahoones,  kus terve siis suveperioodi käib mingi kära,  kus lõhnab tõenäoliselt grillimise järel,  kus inimesed joovad õlut ja mängivad palli,  et noh, see ei ole nagu võib-olla elamiseks kõige parem koht,  et siin arendaja on saanud, mis ta on tahtnud  ja ma arvan, et linlased on kaotanud ja pole vist võib-olla  pikas perspektiivis võidnud ka need, kes siia on korteri investeerinud. Uus üldplaneering on mitmete Pirita seltside poolt saanud  pehmelt öeldes turmtule osaliseks. Küll ei klapi seal kokku seletuskirjas olev  ja kaardile kantu. Samuti pole arvesse võetud strateegilise keskkonnamõju  hindamise aruannet. Näiteks ajaloolisest topihoonest linna poole jääv haljasala  on uue planeeringuga kuulutatud segahoonestusalaks. Mis nüüd arendaja soovide kohaselt siia topipiirkonda peaks tulema? Noh, kui me vaatame täna halduskogust läbi käinud planeeringut,  siis tegelikult peaks hooned tulema siia piirkonda  olemasolevast topist linna poole ja sellises neljas plokis  siit ja tulema siis viis maja, viis maja,  viis maja ja siis veel kolm, nii et tegu on 18 majaga,  mille maksimum kõrgus tänasel hetkel on topi poolt vaadates  siis kõrgeim punkt 18 meetrit ja, ja linna poole osaliselt  läheb siis väiksemaks. Mere ja Pirita tee vahele jääva maariba pikkus on umbes 400  meetrit ja laius 200 meetrit. Kui sinna kerkib 18 korterelamut, kus on  siis ruumi veel puudel? Kui siia ehitatakse nüüd elumajad, siis see tähendab,  et suletakse, suletakse vaade merele, mis tuleb siit Pirita  teelt siis siia peaks tulema mingi plaani järgi promenaad. Kui promenaad hakkab käima, siis inimeste hoovidest läbi,  mis tänapäeval tavaliselt on ka tarastatud,  ma ei kujuta seda hästi ette, et kuidas see,  kuidas see välja kukub, siin peaks olema ikkagi üldkasutatav ruum,  et see, et, et see, et arendaja, kes Topi korda teeks tahab  siia tingimusena ehitada elu maju, et minu arust linlastel  on õigus selle vastu sõna võtta, kuna see on linna ühine ruum,  kuigi see asub eramaal. Aga kuidas hindab linnaosavanem Terik, kas Pirital on  rohealasid viimaste aastate jooksul elamute arvelt vähemaks jäänud? Tegelikult, ega ei ole ju mitte ühtegi avalikku roheala  keegi täis ehitanud siin tegu on ikkagi eramaadega,  mille inimesed on endale reformi käigus tagasi saanud ja,  ja nad on teostanud. Oma maal oma oma. Ka Topi puhul pole Teriku sõnul tegu avaliku rohealaga. See on riigi poolt 2001. aastal eraomanikule müüdud kinnistu,  kus nüüd eraomanik soovib teostada oma õigusi. Praeguses üldplaneeringus. On ette nähtud, et Pirita elanike arv kasvab 14-lt 18-le 1000-le. Kas see ei too kaasa mitte alapuhkeväärtuse kadumise? Ega tegelikult ma ei näegi siin, et see puhkeväärtus tänu  sellele neljale 1000-le inimesele võib-olla  ka väga palju kannataks. Kui me võtame kas või paljuräägitud mähepiirkonna,  kus inimesed oma maju ümber ehitavad, ka sealt tuleb  tegelikult iga aastaga väga suur hulk inimesi juurde. Ilmselge on see, et see 18000 ei pea täis saama. Täna, homme me näeme, et see on tulevikus selline perspektiiv,  et Pirita võiks nii kaugele areneda. Aga Pirita inimestel on üks vahva ja hea omadus,  kuna tegu on sedavõrd toreda elukeskkonna ga tahab iga inimene,  kes siia tuleb, olla viimane enda järel ukse kinni panna  ja öelda, et Piritale mitte ühtegi inimest paluks enam mitte lasta. Seda, kas Piritast saab Lasnamäe, näeme veel tulevikus. Ent meenutades kas või seda, kuidas käis Sakala keskuse mahalammutamine,  võib möönda, et Tallinnas on kõik ja kogu aeg võimalik. Tee. Koosneb raagudest tehtud vitsadest kasevitsa poeetiliseks  teisendsõnaks on kaseurva plaaster. Tänapäeval seda enam ei kasutata, sest laste kasvatamine  toimub targa sõna ja arvutikeeluga. Kui keegi kusagil veel siiski lastele vitsa annab,  siis üksnes selleks, et säilitada pärimuskultuuri. Rahvapärimuses on ka moodsa laste ja loomakaitse lätted. Haljala kihelkonnast pärineb järgmine kaunis tarkusetera. Kui luua ka kassilööd siis kass sit. Kõike kaunist ja koledat. Järgmise esmaspäevani. O kolm. Osoon.
