Täna saates, kuidas loodusfotol saavad kokku loodusteadmised  ja kunst, mis nipiga looma pildile saada,  loodusfotograafid Sven Zatšek ja Jaak Põder kaameraga loomi püüdmas. Miks on vaja kala päritolu määrata, kuidas toimub nii-öelda  kala pesemine läbi naaberriikide? Kalakaaslane ränivetikas aitab pettuse paljastada. Tavainimese jaoks ei ole tähtis, kuskohast pärineb see kala,  mida ta poest ostab. Küll võib aga asi muutuda kriminaalseks siis,  kui kalakaupmees üritab selle abil riiki petta  ja loodust rüüstada. Järgnevate minutite jooksul saame teada,  kust pärineb tegelikult see kala, mis täna öösel Ikla  piiripunktis maha võeti. Mis ajendab kalureid püügipiirkonnaga saatedokumentides valetama. Küsimus on selles, et, Koha ahven. Ja sellest tehtud toodang on Kesk-Euroopas väga hinnas  ja Eesti on selles suhtes eriliselt agratiivne koht. Kuna. Kalapüük käib aastaringselt. Nii kevadel, suvel, sügisel kui talvel, talvel käib see jää alt. Meil on väga rikas veekogu Peipsi järv kohast  ja ahvenast ja ka ka muudest kaladest, aga koha  ja ahven on need kalad, mis põhiliselt lähevad Kesk-Euroopasse. Aga Peipsi järv on meil piiriveekogu kahas Venemaaga  ja seal on kvoot. Seal on ka kala ja kuna meres kala nii palju ei tule,  kui oleks sellele turgu, siis kalurid üritavad ebaseadlikult  seda Peipsi järvest püüda ja et seda kooti mitte nüüd täita,  siis näitavad oma püügiandmed Soome lahe peale  või siis Pärnu lahe peale. Aga mis roll on siin kalatööstustel? Kalatööstuste roll on selles, et kalatööstused ju tarbivad kala. Ja veel on küsimus selles, et. Nõudmine ületab kordades pakkumise ja, ja eks see paljus  sellest tingitud olegi. Illegaalse kala püüdmiseks ja turustamiseks kasutatakse  mitmeid skeeme. Levinuim on dokumentide võltsimine ja riiulifirmade abil arveldamine. Ühe potentsiaalse võimalusena võib toimuda nii-öelda  kalapesemine ja läbi naaberriikide Peipsist illegaalselt  püütud kala saadetakse teise riiki, kust uute paberitega  meie kalatööstustesse tagasi tuuakse. Ühte potentsiaalset juhtumit olemegi Pärnus uurimas. Ega me ei välista, et see on Peipsi kala. See ei ole välistatud. Uues kalapüügiseaduses on täpselt loetletud ära,  millised on kalapäritolu tööndavad dokumendid  ja sellele kalale, mille pidas iklas kinni tolliliku rühm. Ei olnud neid dokumendi. Sellepärast see kala. Võeti ja toodi siia. Olete nõus sellega? Ma ei tea, praegu ma ei oska. Ei ole, ei ole ka omanik, ma ei ole ka omanik. Teab, mida me nüüd teeme. Me võtame sellest siin kaks koha ja saadame  selle ekspertiisis, teadlased. Teadlased määravad, kuskohast see kaladele pärit. Kala võtmine ekspertiisanalüüsiks käib kindla korra järgi. Proov peab teadlasteni jõudma pitseeritud kilekotis,  ilma, et seda keegi vahepeal avanud oleks. Analüüsiks läinud kalade kohta koostatakse protokoll. Nad mõõdetakse ja kaalutakse. Nüüd on need kalad pakendatud niimoodi, et et seda kilekotti  on võimatu lahti teha ainult kohapeal. 1,55 kilogrammi, see on proov number kaks. Roog number üks 1,63 kilogrammi. Me loodame leida vastust sellele, et kas need dokumendid,  mis meile esitati, et kust see kala pärit on,  kas need peavad nüüd paika et me ei saa väita,  et see kala ei tulnud sealt naaberriigist,  mida näitavad dokumendid. Aga me võtame proovi. See esimene probleem ees, et kui me nüüd ei saa seda  rikkujat sealt Kaldalt kätte, et kuidas me, kuidas me suudame ära tõendada selle,  et see kala ei ole sealt püütud, kuigi meile enesele oli see selge,  et see kala ei ole meres püütud. Keegi kalur sealt kõrvalt ei püüa seal ühtegi kilo koha,  aga teine näitab sealt tonni. Ja siis me otsisime võimalusi, et kuidas siis. Oma tõendamismaterjali tugevdada ja, ja nii edasi minnes. Me jõudsimegi teadlaste juurde välja, kes on võimelised  võtma kalast proovi ja, ja suht 100 protsendi tõenäosusega ütlema,  kust veekogust on kala püütud. Osooni võttegrupi abiga jõudis kala turvaliselt Tallinna teadlasteni. Kuidas siis tehakse kindlaks kalade päritolu? Minu poolt nagu juurutatud meetod on, on,  põhineb nagu selles, et, et, Et Me uurime selle kala puhul mitte kala ennast,  vaid proovime kalast leida ränivetikad ja ränivetikad on niisugused. Kenad organismid, et peale selle, et nad ilusasti välja näevad,  on neil ka hea omadus selline, et nad eri liigid,  renivetikaid elavad erinevates veekogudes  ja põhimõtteliselt siis selle järgi on võimalik kindlaks teha,  kust on kala püütud ja kus ta on elanud. Täpset kohta, kust proovid võetakse, me arusaadavatel  põhjustel saates näidata ei saa. Reni eti. Kuid esineb kalakehas mitmel pool. Üheks paigaks võib olla kas või magu. Nüüd on proovid, nüüd on siis proovid võetud,  kaks kala ja kaks proovi. Ja ränivetikatega on selline asi, et. Selleks, et neid mikroskoobi all korralikult määrata,  siis me peame siin ülearusest materjalist lahti saama. See on selline. Igasugune orgaanika segab mul mikroskoobi all neid määratlemast. Nii et. Mul on siin selline keemiline. Ühend nagu vesinik, perroksiid ja tema hakkab  siis seda orgaanikat lagundama, nagu näete,  hakkab siin meil mullitama, et see orgaanilise aine  lagunemisprotsess hakkab pihta. No nii, nüüd on need proovid siin ööpäev seisnud  ja kõik see orgaaniline aine, millest me oleme tahtnud lahti saada,  on ära lagunenud. Ja natukene. Proovi segada. Meil on vaja nüüd see vesinik perroksiit siit nagu kätte saada. Selleks segane elle, proovi sind. Segistis ära ja lisan siia destilleeritud vett. Nagu näha, on siis Ränivetikat sadestunud siia. Tsentrifuugi katsuti põhja ja. Nüüd meil tuleb. See materjal viia mikroskoobiklaasi peale. Läheme siis järgmise etapi juurde, et viime  siis ränivetikat. See õhukene väike klaas on mikroskoobi katteklaas. Ma pean nüüd selle materjali siia peale panema  ja siis me kuivatame selle siin. Plaadi peal, et ära aurustu, vesi aurustub  ja siis jääb järgi mulle nagu puhas ronivetikas. Ränivetikad on ainuraksed, mikroskoopilised,  vetikad suurusega vaid tuhandik millimeetrist vetikaraku  kattev kest on ränist ehk põhimõtteliselt klaasist  ning äärmiselt mitmekesise ja liigi spetsiifilise mustriga. Meil on selline hea omadus, et näiteks ookeanides elavad  ühed ränivetikad. Sisemeredes, kus soolsus on väiksem, hoopis teised  ränivetikad ja mageveekogudesse minnes, seal on hoopis  kolmandad ränivetikaliigid ehk ränivetikad. Neid on kõikjal, kus on vett ja erinevate omadustega  veekogudes elavad erinevad ränivetikad. Ega siin ei olegi midagi muud teha, kui me vaatame,  mikroskoopi ja kogenud spetsialist võib päris väikese  vaevaga ära ütelda, kas tegemist on soolase veekoguga,  kus see kala elas või tegemist on mingi muu veekoguga,  näiteks maga veekoguga. Ja. Niimoodi siis on põhimõtteliselt toimub jälitustegevus. Aga vaatame siis järgi, kuskohast need Itla piiri punkti  kalad tulevad. Nonii nüüd nad jooksevad mul silmade ees siit läbi. Siiamaani olen ma näinud ainult küll nihukesi vetikaid. Kes elavad? Magevees põhjalikuma vaatluse tulemusena leidsime proovist  ka mitmeid Eestile tundmatuid liike Atko Heinsalu kogemuste  põhjal või potentsiaalse kalade püügikohana välja pakkuda  Leedus asuvat magedaveelist kura lahte. Hea näitena eri ametkondade ja riikide koostööst võivad nüüd  keskkonnainspektorid Leedu kolleegidega ühendust võtta. Töö ühiste kalavarude kaitsmisega jätkub. Talvike vaevalt märgatav, tavaline linnukene. Vaadake, kui uhke aga on tegelikult ta sulerüü kui säravad värvid. Nagu looduses tihti on just isalind see värvikam. Emalind on märksa tagasihoidlikuma sulestikuga. Ega nad talve hakul nii väga üksteisest ei erinenudki. Mida rohkem aga kevade poole, seda säravkollasemaks muutub  isalinnu sulestik. Ta nagu kuulutaks peatset sooja kevadpäikese võidukäiku. Selle sulestiku säral on loomulikult ka oma praktiline ülesanne. Peitusperioodi alguseks peavad isalinnud särama täies pulmarüüs. Sven Satšek ja Jaak Põder on noored mehed,  kes kõrtsis istumise asemel veedavad õhtuid  ja teinekord terveid päevi metsas. Sven ja Jaak on loodusfotograafid. Osoon käis nendega ühes, Järvamaa metsas pildistamise hetkel kaasas,  et loodusfotograafia kohta rohkem teada saada. Teie jaoks mitmeti eriline. Võib-olla niivõrd meie jaoks ei olegi kui,  kuivõrd minu jaoks, sest et siit on. Siit on saanud paar niisugust niisugust suurt asja. Alguse niimoodi, et siin metsas on nagu enne käidud  ja siis on need asjad asjad nagu ilmavalgust näinud. Üks asi oli, oli looduspilt e ja teine on  siis nüüd peagi ilmuv loodusfoto ajakiri  ja noh, see on niisugune hea kompromisskoht ka,  et jaagul Tallinnast sama palju tulla, kui mul Tartus. Et selline heade mõtete mets on siin, see on heade mõtete mets,  jah, siiamaani on mul nii palju, kui ma siin käinud olen,  on põtra näinud, nii et ma. Ja loodan, et täna ei ole see päev, kui ma esimest korda  siit lahkusin ja putra nägemata. Lähme vaatame. Lähme vaatame. Saime vaevalt paar sammu astuda, kui mehed juba poolküürakil  hiilima hakkasid. Treenimata silm ei näinud metsa all midagi. Kogenud piltnikud aga tabasid taamal kolm kitse. See on ilmselt treeni silma treenimise küsimus,  et kits muidu praegusel ajal on karv selline,  et selles võserikus noh, on teda suht raske näha,  aga tal on jälle see valge tagumik nagu,  mis ta välja annab. Nii et kui seda nagu valget täppi näed, siis tasub,  tasub nagu vaadata, et kas piirjooned ka ümber on. Loomade leidmisel on abi ka nende jälgede tunneks. Siin on nüüd üks mudane laik, aga teie loete siit päris  palju välja, vist. Jah, et siin sisuliselt kolm jälge, et põdrajälg,  see ongi see mudane laik, onju. Et siin on näha nagu liikunud sinna suunda Ja siis kähriku jälg siin. Ja siis seajälg on ka veel siin. Kas jälje küttimisoskus tuleb ka lihtsalt kogemusega või,  või olete eraldi õppinud seda lausa? Kuule alguses ma ikka vaatasin küll neid,  no mina sain sealt ikka jahilkäigust kõik need jäljeasjad selgeks,  et ma isegi vist hästi põgusalt vaatasin raamatust,  et, et kuidas, kes käib sirgelt ja kes käib niimoodi loogeldes,  aga, aga jah, ütleme, kui on selline raskem pinnas,  lumepea on alati lihtne, aga kui on just niisugune niisugune  pinnas nagu, nagu siin võib olla, et see see kährikujälgi või,  või see siga siin, et, et siis siis on see jah,  peab natuke silm natuke kogenud olema, et põdrajälge ikka  õnneks näeb, see on nii suur. Siit me nüüd leidsime siis põdrad ka mitte,  küll väga ilusad enam, mis siin siis juhtunud on? No kui metsas näiteks sihuke kolp leida,  siis võib arvata, et on loomuliku surma surnud,  onju, sest et muud asjad tassitakse, kõik laiad on kerged,  aga see põdrakolp on nii suur, seda keegi laiali tassida ei jõua. Aga meie siin leidsime terve metsaaluse neid täis,  et võiks juba arvata, et on nagu. Surnuaiaga tegemist aga aga tegel Ta on,  ilmselt on see hästi aktiivse aktiivne jahipiirkond  ja see on vist lihtsalt siis jahimeestel siuke  nülgimiskohaks kujunenud, kuhu siis ütleme nii,  et mittevajalikud detailid maha jäetakse. Et siin see peast vist sülti eriti ei viitsita keeta enam,  et ja, ja kuna see on mingi noor noor pullike on,  et sarvi ka ei ole, et siis ilmselt on see maha jäänud. Metsaelanikud on kindlasti saanud hea kõhutäie,  siit. Asukohta vahetades näeme viimaks ka elusaid loomi. Tee ääres nosivad rohtu kaks kitse. Paraku aga satub just siis. Tühjale külavaheteele sõitma üheaegselt nii liinibuss kui  ka erkpunane, sõiduauto ning loomad peavad targemaks metsa taanda. Jätkame rekke ning satume peagi looduslikule raielangile. Siin on siis nüüd koprad kõvasti tegutsenud,  nagu jälgede järgi näha. Et sinul on ka päris palju vahvaid koprapilte,  oskad äkki mõne saamisloo rääkida? Üks üks esimesi esimesi kohtumisi meelde,  kus ma kus ma läksin uude kohta ja ma ei olnud seal varem  üldse käinud ja mitte midagi ei teadnudki,  et see võiks üldse kobrast olla, vaid lihtsalt vaatasin,  et vee ääres ikka alati midagi toimumas,  et liigun seda veeäärt pidi ja ja ma arvan,  et oli, ta oli peale jaanuaritormi oli siis,  kui just ilm oli uuesti külmemaks läinud ja,  ja vaatan kaugelt, et mingi auto, kes see auto kumm,  et kuskil ma olin kuskil looduskaitseala südames  ja vaatan, et autokumm on jää peal, kaugelt tundus täpselt  nagu seda sisemist rõngaski nägin, aga tegelikult oli kobras,  kes näris seal pajuoksi. Ja siis noh, mul ühtegi koprapilti siis veel ei olnud,  siis oli väga suur närv tuli sisse ja siis ma hiilisin ikka  jõudsin vee äärde välja ja mõtlesin, et nüüd ma ei tea,  et nüüd ta peaks mind küll nägema, aga ei näinud  ja tegi hoopis tuli vette oma oksaga ja ujus uhkelt minu  eest läbi niimoodi ja lasi paar mulli ka vee peale  muigamiseks niimoodi. Kui palju nüüd selle hea foto saamiseks loodusega  manipuleerida või, või peab see olema täiesti naturaalne,  et kui ma näiteks ma ei tea, panen loomadele süüa kuskile,  sealjuures valitsen, et kas see on siis päris loodusvan. Söödalt tegemine üldiselt loodusfoto, ringkonnakohus  aktsepteeritud nähtus, et sa nagu annad ikkagi loomale vastu  selle eest, et ta sulle sind pildile laseb nagu võtta. Et nüüd manipuleerimine nagu noh, võib-olla parem näide on putukatega,  et sa lööd nagu putuka maha ja siis teed tas pilti  ja et noh, see nagu ei ole õige on see fotograafia siiski kunst. See nii ja naa, et loodus, fotograafia, Paljud paljud ütlevad, et ei ole õige õige nagu fotokunsti  liik või, või kunstiliik, et noh, käime metsas  ja teeme dokumentaalkaadrid tegelikult. Mis reaalselt eksisteerivad ja nii edasi aga noh,  teisest küljest jälle Ma just ütleks, et see on üks keerulisemaid nagu kunstiliik. Sa teed teatud ettevalmistusi vaimusilmas juba visualiseerid  seda ja siis lõpuks, kui sul on see hetk käes,  siis sa ikkagi sa vormistada selle niimoodi ära,  et ta oleks visuaalselt ilus ja, ja noh,  meeldiv vaadata. Et sa jah, oma modellidele ja asjadele ei saa öelda,  et kuule nüüd hüppa või nüüd lehvita natuke juurde. Saab rohkem ja näed mõnus päikeseketas punaselt horisondi koha,  et kuule, lenda sealt eest läbi, et ma saan jube hea võtta. Kuivõrd need loomariigis kehtivad samad reeglid,  mis inimeste hulgas, et kui me paneme siin,  ma ei tea, ma, ma panen oma kaamera selle kaamera kõrvale  ja kui me läheks ööklubisse, siis on selge,  kes meist saab ja kes ei saa, et kas looduses samamoodi,  et sellise lühikese toruga jääb. Oleneb, millest sa ilma jääd, näiteks kui sa tahad,  siin on ilus metsaalune, eks ju, tuleb õhtul kuulde,  päike tõmbab mingit kiiret seal mängima on,  ju, siis sina saad, mina jään ilma. Aga aga ütleme, looma ja linnu puhul on küll niimoodi,  et noh ikkagi see, see kaugus on oluline,  et nad on nii tundlikud, nad ei lase sind lähedale ja,  ja siis peab olema pikk objektiiv millega sa saad siis,  mille taha sa sisuliselt sa saad ennast ennast nagu peita sellega,  et sa jääd, jääd temast kaugele. Nii et päris seebikarbiga on metsast pea võimatu  loomapildile saada. Sven ja Jaak hindavad odavaima komplekti hinnaks,  millega harrastaja juba looduses tegutseda saab 10 kuni  20000 krooni. Kes aga vähegi tõsisemalt tahab alaga tegeleda,  võib summale julgelt ühe nulli juurde kirjutada. Aga ega pelgalt raha veel head pilti garanteeri. Hea ja ütleme halva loodusfoto vahe võibolla on selles,  et, et kogenud piltnik oskab nagu paremale vaadata,  et ta ei, ta nagu ei lähe nüüd, kuidas ma ütlen kohe silda,  et jess, et nüüd nägin looma ja siis kohe tegin  nii kaugelt klõpsud ära, et kui, kui vähegi võimalik vaid,  vaid tal on juba mõttes mingi pilt olemas,  et mis situatsioonis ta tahab või mis, mis taustaga  või nii edasi ja, ja ta nagu suudab selle võrra  siis seda keskkonda või seda looma nagu paremini edasi anda. Aga jah, kipub ta nii olema, et headus nagu tuleb kogemusega Kui palju neid loomi selle tõttu jalga laseb,  et tahaks veel lähemale minna ja veel lähemale minna  ja siis lõpuks on juba liiga hilja. Enamus kõrbenii lõpebki, et vähe ikka tahaks ära minna,  nii et ei segaks, et mul ikka on ka, vast ma arvan,  mingi viis, 10 siukest korda, kus ma olen ise ära läinud  ja loom või lind on siis end sama sama samasse olekusse nagu  ta oli, aga aga tavaliselt on ikka nii, et mingil hetkel sa  lihtsalt märkad, et ta juba sai aru, et sa seal oled  ja siis sa mõtled, et võiks, võiks veel proovida,  et et kui sõber on Ja siis ta siis tema arvab mingi hetk, et  nii sõber veel ei ole. Kui tihti seal metsas? Käima peab, et nüüd aimu saaks, mismoodi siin asjad toimivad,  et päris sellest vist ei piisa, kui ma kord kuus pühapäeval  paariks tunniks tulen ja siis tahan saa. Aga pilte? Ei, ei piisa ja mida, mida rohkem käid, seda rohkem nagu avastada,  see suurem tõenäosus on, et et sa kellelegi peale satud,  sest täna me praegu siit lähme, onju, kedagi ei ole,  homme lähme ka, ei ole, aga võib-olla ülehomme juba on,  keegi on ju. Et, et niimoodi kohti tundma õppides ja,  ja palju ütleme nii, et palju ringi käies ikka ikka trehvad  millegi peale. Teine küsimus on, mida sa nagu pildistada ka,  et et osad nagu perioodid Ongi võimalik sul võib-olla ainult mingi paari päeva jooksul  pead selle pildi ära tegema ja korras, noh,  et liiguvad loomad edasi või või noh, näiteks linnupesadest  mingit teatud etapis poegi sa ei saagi rohkem kui kaks päeva pildistada. Aga noh, selle, et kui sa ainult pühapäev käid,  siis tõenäoliselt esimene kord mune veel ei ole  ja teinekord on juba pojad läinud. On teil ka mingid oma lemmikud kujunenud  või mingi ihaldusobjekt, keda veel tahaks pildi peale saada? No päris niisugust nagu kindlat, keda nüüd  keda nüüd kohe ütleks, et hüppas naast välja,  kui see tuleks, niisugust ei ole. Sul võib olla jah, aga ma ei tea, mul iga iga loom  ja lind ja putukas on kuidagi omamoodi huvitav,  noh, et, et on mingid perioodid praegu näiteks siin. Eelmine kuu või eelmine aasta viimane kuu sai põhiliselt  käidud pildistamas vesipappi, jälle erinevad nüansid asjad,  õpi teda nagu paremini järjest tundma ja ei tea kassikakku. Võib-olla tooks välja. Et noh, seda ma ei ole elu sees nagu näinud mujal kui ainult  loomaaias ja samas ta nagu meie kakuliste nii-öelda kuningas on,  et. Ma küll kassi kaku pärast või hundi pärast iga kellaast välja,  aga samamoodi kui siin kasvõi rasvatihane teeb ägedat tantsu,  siis ma ikkagi hakkan teda pildistama ja teda siin taga ajama. Et nii, nii ei ole jah, et, et ma kõnniteet oi et siin  harakas peseb sinna kraavi. Ei meile ma ikka otsin, see. On hea jah, et tegelikult nagu Eesti niisugune liigirikkus  on niisugune täpselt paras. Et sul ei teki nagu tüdimust, et kui kogu aeg peaks nagu  võib-olla tõesti hommikust õhtuni koduvarblast pildistama  ja nii aastast aastasse, siis lõpuks enam ei viitsiks nagu jamada. Aga praegu on nii, et kui mingi teema nagu. Läbi siis tahakski pildistada seda, kuidas koduvarblase  sealt muna väljub, niimoodi. Läheks hullem moment viietiinik selle momendiga. Panete suuri varandusi tehnika alla ja vedate pikki päevi  perest ja, ja kodust eemal on see seda kõike väärt. Kui, kui me teeme, ei saa, me ei saa vist vastata,  et ei tegelikult salati. Maha müüa ja tegeleme tegelikult. Mõttetusega, et eks see ongi. See on niisugune. Vaheldus kuidagi. Metsas nagu saad olla omaette, et võib-olla ongi puhast  mõtlemist ja edasi oled pärast parem isa  ja parem mees ka kodus. Sven ja Jaak on kahtlemata oma ala fanaatikud,  sest kui tee ääres noore kuuseladvas handkakku istumas märgatakse,  hüppavad mõlemad bussist välja ning kaovad pimeduse saabumiseni. Te jahtisite nüüd päris pikka aega siin kakku,  kuidas nende kaadritega võib rahule jääda. Võib päris rahule jääda, see valgus oli hea  ja haruldaselt julge händkakk oli ka, lasi meid ikka päris lähedale,  kahjuks olime ise parajad munad, et magasime magusamad kohad maha,  kaardid said täis ja siis hakkasime kustutama  ja ja kakk otse otse s meie poole sai, sai hiire kätte. Sven ja Jaak on ka uue eestikeelse fotoajakirja Lovo toimetajad. Meil on noh, fotoajakiri siis me mõtlesime sedasi,  et õiges fotoajakirjas peaks olema ikka hästi palju pilte. See ajakiri on noh, ütleme üks kolmveerand on pildid  siis natuke juttu ka juurde. Ja peamiselt. Üritame pakkuda Eesti nagu kvaliteetsele looduse ole väljundit,  et erinevad Eesti pildistajad ja siis ka näidata nagu  maailmast kedagi, et et mis, mis tase nagu maailmas on,  et nagu hea võrrelda? Ma arvan, et praegu nagu häbis enam eestlased väga ei jää. Kui areng niimoodi edasi läheb, siis, siis paari-kolme aasta  pärast on juba ei peagi rääkima enam Eesti tasemest  ja maailma tasemest või vaid rääkida lihtsalt loodusfoto tasemest.
