Tere päevast, täna räägime loodusest, Eesti loodusest ja stuudios on ajakirja loodus vastutav välja india Jaan Riis ja ajakirja klubi liige ja stuudio Viridis direktor all Rajasaar. Mina olen Kerttu Soans ja välja oli meil käidud maailmapildi teemaks. Nähtused, sündmused Eesti looduses, nüüd siis selle aasta jooksul, mis on toimunud, mis on mainimisväärsed. Aga enne, kui asume nende juurde nende sündmuste, nähtuste kirjeldamise juurde enne paar sõna ajakirjast loodus, sest ajakiri loodus tähistab nüüd oma esimest sünnipäeva, saab ühe aastaseks. Esimene number ilmus 1997 detsember. Ja nüüd praeguseks siis viimased numbrid ilmselt just parasjagu trükitakse. Nii et aasta selle ajakirja elu Jaanrisse, kuidas on läinud? Aga kui öelda otse ajakirjal on läinud hästi ja tänu sellele, et, et ajakirja ambitsioonid ei ole olnud nii suur, et nad on meile jõukohased ja et meil on nii palju sõpru olnud, kaasa arvatud Val Rajasaar, kes mu kõrval istub siin. Ajakirja, on nüüd ilmunud tõepoolest kuus numbrit ja seitsmes number hetkel printalist trükitakse. Ja ajakiri on leidnud omale sõpruskonna omale lugejaskonna ja, ja praegused numbrid näitavad, et ka järgmiseks aastaks meie tellijaskont laieneb. See ajakiri ilmub kahe kuu kohta üks number, nii et teil peaks olema aega ja rahulikku võimalust süveneda neisse teemadesse, mida käsitlete. Aga sel aastal ilmus ka looduse kalender, nüüd selle ajakirja kõrval, ütleme nii. Ja selle kalendri koostis Val Rajasaar kas nüüd looduse kalender kuidagi teistmoodi kui kõik eelmised looduse kalendrid või, või oled sa jätkanud sellist sissetallatud rada? No mina teen seda kalendrit tõlkse esimest korda. Ja mingit sellist mõtet nüüd midagi muud moodi või teistmoodi teha küll ei ole, et tahaks jätkata seda valguse kirjastuse sisse töötatud looduse, kalendristiili ja, ja juhtmõtet. Ja on kuulda mitmete mitmete asjaga kursis inimeste käest, et see on paistab, et läinud just loogilise jätkuna sinna selle rea otsa, sedapuhku, nii nagu ta peakski olema. Kuidas looduse kalendrit üldse saab koostada, kas sa oled siis iga kuu selle aasta jooksul silmas pidanud seda eesmärki nii et jaanuaril alustasid ja siis oled pildistanud kirjutanud, oled selle aastaga kaasas käinud või on see niisugune tagasivaatav töö? Aastaga kaasas käimine, see, nii palju, kui ma olen pildistanud looduses see on paratamatu, lihtsalt nüüd ühte looduse kalendrit teha ühe aasta piltides lihtsalt ei õnnestu, kui ole ilma või on aasta teistsugune kui tavaliselt. Nii et tegelikult selles kalendris on pilte kõige vanemad vist kuue või kuue aasta tagant, isegi või seitsme aasta tagant. Aga põhiliselt siiski eelmisel aastal tehtud pildid kaasas käima loomulikult, sest ka need lühikesed kirjatükid, mis sealjuures on, et peaksid selle kuu loomust heegeldama ja ja juhatama inimesi otsima seda mida ehk sellel kuul on huvitav vaadata looduses. Nii et. Mu enda pildid olid mulle abiks, kui ma kirjutasin neid neid jutte sinna et päris õigel ajal kirjutada, loomulikult ei õnnestu. Et peab olema väikene ajaline distants, asjad peavad sättima, muljet, peavad sättima ja ja siis tõmmis, mis sealt järele jääb, see, siis peaks olema see, mis kontsentraat, mis mis, mis väljendub võimalikult väheste sõnadega seda, seda mõtet, mis sellel kuul inimesi peaks juhtima. Ja nüüd siis nende nähtuste ja sündmuste juurde ajakirjas loodus on ka selline rubriik, kus on uudised ära märgitud nii Eestis kui ka mujal maailmas, mis põnevat juhtunud looduses hakkame välja noppima märkimisväärsemat Jaan siis võib-olla Eesti meile kõige lähemal ja kuulaja rahvast. Huvitav nüüd tähele panna, et kas see, millest räägime, kas need sündmused, mis on äramärkimist leidnud ka tegelikult on kuule poolt tähele pandud? Kõige tähelepanu äratanud asi selle aasta loodus on olnud see, et et see aasta oli väga erakordselt vihmane suvi, aga val siin ükskord ütles mulle, et see oligi, see ongi selline, ongi tõeline Eesti suvi, aga, aga ma usun, et sina nimetad looduse inimesena kommenteerida seda väidet täpsemalt. Nojah, eks see arvamus on mul isiklik ja ei pruugi paljude paljude seisukohtadega kokku langeda, miskipärast mulle lihtsalt on tundunud nii palju, kui kui ma olen ringi uidanud Eestimaal, et. Eesti suvi peaks sisaldama endas mitte ainult lõõskavas päikest ja Juulikus, kõrbenud põlde ja kuivavaid puid, vaid vaid Eestimaa suvi peaks olema selline, kus on vaheldumisi tormi, äikest, päikeselise ilmu öiseid hoovihmasid jahedat ududega, öid 30 kraadi keskpäeval samuti. Et see Eestimaale kuidagi tundub olevat omasem see, et ilm vaheldub kiiresti. Et ühe suve jooksul on võimalik näha kõike, mis loodus pakkuda suudab. Miskipärast on mulle selline mulje jäänud, et Eestis võiks selline suvi olla ja sedapuhku see aasta läks peaaegu enam-vähem sini. Nii et sina olid täiesti rahul selle vihmase ja kirutud suvega. Jah, kui põllumeestel ei läinud hästi, siis samas, kui vaadata praegu kuuse latvasid või, või kui me vaatasime oktoobris pihlakaid, siis see pilt seal näitas, et suvi on hea olnud. Kuused on lookasse, pihlakad olid samuti need põldmarju palju, Marju, palju seeni. Nii et meie taimedele ja loomadele peaks olema niisugune temperatuur ja igatepidi selline kliimas soodne. Niimoodi see paistis olevat. Linde oli sügisrändest palju, kiiretsygisid kohtavatel arudel, nii et ma arvan, et metsa loomadele oli see suvi igal juhul väga hea. Inimene on vähe teistmoodi läinud, viimaste aastasadadega. Inimene jah, loodab vist rohkem mugavusele ja soojale aga inimeste loodus loodusinimestega just nimelt sel aastal juhtus ka igasugust põnevat või ütleme nii, et märkimisväärselt selles mõttes, et kokku langesid mitmed sündmused just enne saadet. Jaan rääkis mulle, kuivõrd palju looduse inimesi pidas sel aastal juubelit, nii et selles mõttes oli ka see aasta kuidagi soodne. Tõepoolest, see oli, see on üks harukordne nähtus, et nii palju juubelit vist ühe aasta peale tuleb jälle viie aasta pärast. Et ümarad numbrid. See aasta pidas juubel, et kaks korda ajakiri Eesti loodus kõigepealt sai 65 aastast siis 40 aastaseks. Aga samamoodi pidas juubelit ka Eesti looduse peatoimetaja kui Eesti loodusnõukogude aeg taasloodi akadeemik erast Parmasto oma juubelit pidas. Anstross juubel oli ka Jaan Eilartile Rein Ratasel ka meie peatoimetaja Tiit känderil, Henrik relvel ja, ja nii edasi, nii et, et selles mõttes oli üks tõepoolest tähtpäevade aasta. Ja omamoodi niimoodi väiksemaid numbreid vaadates. Oma väikseid juubeleid tähistas ikka kolm Eesti või nooremat rahvusparki. Soomaa, Karula ja Vilsandi. Oma viieaastast sünnipäeva ja ajakirja poole pealt vaadates oli jupla meil iga uue numbri välja tuleb nagu väike sünnipäev. Ja nüüd, kus me sõnumeid välja tuleb, saame aastaseks, siis siis on ka see väike tähtpäev. Ja tulles nüüd tagasi selle suve ja üldse selle möödunud aasta kliima juurde, siis valle mainisid siin, et pihlakad, kuused tunnevad ennast hästi ja Hight enam palju järeltulijaid ja kas sel aastal tuli Eesti vetesse või metsadesse ka mõni ebatavaline olend? Aasta pole veel päris läbi, eksin, talve poole tuleb talikülalisi põhja poolt ka veel, keda võib-olla suuremal arvul kui varem, sest sest on palju toidulaud on hästi kaetud. Sel aastal. Suvel torkas mulle silma see et oli rohkem ühtlesid kireva sulekuuega ja väga suure nokaga linde suur nokk. Vint, keda tavaliselt kohtab harva. Sel aastal oli neid miskipärast palju, eks see on ka lainetustena arvukust. Tõusud ja langused. Aga Eesti vetesse sattus järjekordselt jah, sel suvel üks Atlandi soojemate vete elanik mõõkkala, kes on kuulsate puri kalade sugulane. Tema ilmselt Taani väinadest tuli suure tormiga, eksis ära, sattus Läänemerre, ei osanud pärast allavoolu oma soolast vett üles leida uuesti ja neid külalisi on viimase kolme sajandi jooksul. Kui ma ei eksi, siis kas 17 korda vist mõõtkalasid Eesti vetest leitud? Enamasti nad küll hukkuvad siin magedasi külmas vees. Nii juhtus ka selle kalaga. Siis on püütud üle hulga aja Eesti vetest üks Läänemere küllaltki haruldane kala merisutt, et see on jõesilmu sugulane. Ta ei ole küll kala taris, ta kuulub sõõrsuude hulka. Päris kalaks teda pidada ei saa, ta on selline meetri pikkune angerjalaadne haaba suure ümmarguse suuga ja toitub samamoodi nagu jõesilm, imeb ennast mõne kala külge kinni ja siis saab sealt kudedest endale süüa ammutada. Et seda tegelast pole ammugi kohatud Eesti vetes, sest ta on lihtsalt niivõrd haruldane. Nii et üks nüüd siis jälle vähem, nagu seda juhtub. Siis on püütud välja Atlandi külalisi, Läänemerest on saadud kätte makrell, kes lääneveeks Atlandi, siis on väga tavaline, samamoodi nugakala. Läänemerre satub neid jällegi harva juhuslikult. Sügisel jäi silma milli mallikate, kõige nimega meriristide rohkus. Randadel jaga põhjarannikul isegi, kuhu tavaliselt neid neid tegelasi harva satub. Aga Meri Ristol jah, sel suvel ka palju. Kõigi nende külaliste kohta ei saa öelda muidugi inimene niimoodi ülbelt nina püsti ajavalt, et ilmselt hoiame me oma keskkonda paremini, et sellepärast tuleb meile selliseid kauneid külalisi. Keskkond ilmselt ikkagi läheb veel tasapisi halvemaks, kuigi vaatamata sellele, et seda paremini ehk nüüd hoitakse viimastel aastatel inerts on suurem seal loodusasjades aga paremaks peab ta hakkama minema. Juhul kui me kõik seda väga tahame ja mis vähegi võimalik, oma otsustes arvestama sellega. Vaevalt et nüüd jah, praegu mingisuguseid silmaga nähtavaid tulemusi niimoodi näha on. Pigem on see kliimast ja ka nende tegelaste, igasuguste elukate, oma arvukuse madal- ja kõrgseisude vaheldumine lihtsalt, mis on mingil hetkel kokku langenud. Muidugi kliima toetab seda. Nii et siin ei ole inimese käsi mängus, aga inimese ja looduse vahelisest suhtlemisest sel aastal mida võiks ära märkida, mida uut aastatud kuhu nii-öelda siis inimene on juurde astunud ja püüab midagi juhtida. Neugrundi meteoriidikraater avastati küll juba mõni aasta tagasi, aga see aasta oleks võib-olla teadusajalugu selles mõttes, et lõpuks lõplikult tõestati ära, et tõepoolest seal Osmussaare lähedal madalikul on meteoriidikraater ja see suvine ekspeditsioon, mida sinna korraldasid. Meie geoloogiakeskuse teadlased Kalle Suuroja ja Tõnis, saada koos Vello massiga meremuuseumist ja Need ekspeditsioonid. Häid materjale, hea tulemuse ja väiksemaid asju huvitavaid asju leidub ikka, tähendab kas või näiteks see, et, et Eestimaa looduse fondi vapiloom lendorav esimest korda Eestis siis ka üles pildistatud sai. Kas teda on nii raske pildistada või on teda nii harva kohata? Ta ja ta on meil küll kogu aeg elanud, aga, aga, aga tõesti ta nii kartlikeni pelglik loom, et foto niimoodi jäädvustus satustega tõesti sel aastal Eestis esimest korda. Ja Uudo timm oli see mees siis, kes selle lendoravapildile sai. Uudo timm on meie kõige kuulsam lendorava uurija, kes kes on seda teinud juba aastaid Eesti Mous fondi nende oleva projekti kaudu. Ja mis veel põnevat rääkida, mis siin Eestis võib-olla avastusliku, kasvõi näiteks selline asi, et Tartu üliõpilaste looduskaitseringi poisid koostöös kaardifirmaga, Regio mõõdistasid selle aasta veebruaris uuesti üle Eestimaa kõrguselt teise tipu vallamäe ja, ja, ja nüüd ka uutel Eesti kaartidel nagu me näeme, on ära toodud, et Eestis on kaks mäge, mis on üle 300 meetri, Suur Munamägi vallamägi. Sinnamaani oli eksitav number, et võllamäe küll alla 300 meetri. See on muidugi nüüd väga huvitav, et kas mägi ise on kõrgust juurde võtnud või on mõõteriistad muutunud täpsemaks või lihtsalt sellega vahepeal ei tegeldud ja üks viga on niimoodi aastaid edasi liikunud. Jah, tõepoolest ütles väga, õieti läheb üks viga, mida võeti nii loomulikuna, et nii see on, et ta on kusagil seal 297 298 meetrit seal vahel keegi ei, ei seadnud seda numbrit kahtluse alla ja nüüd noored poisid seadsid numbri kahtluse alla ja, ja ja selgus, et neil õigus. Nii et tõepoolest ma usun, et selliseid väikseid vigu. On teisigi veel nii et ei nüüd teaduses ja, ja, ja ka eesti avastamises ei ole veel mingeid lõplikke numbreid saadud, alati alati meie teadmised täienevad. Aga mis oli sümpaatne selle mõõtmise raames, mitte üksinda, selle kallame, ülesmõõtmine aga, aga korraldati selline täiesti harukordne ekspeditsioon, kus kahe päeva jooksul neli, 50 mitu üliõpilast vallutasid ära mitte ainult Vello Mäe, aga Eesti 20 kõige kõrgemat tippu, see oli tõeline selline loodussõprade sündmus, mis toimus ja, ja niipalju veel, et, et kõik seal asuvad üksteise lähedal Haanjamaa, nii et, et ega seal ka midagi üle jõu käivat ei olnud. Selles mõttes oma raskusastmelt ei saa seda võrrelda nüüd selle Eesti ekspositsiooniga, mis see aasta toimus Himaalajas ja kus esmakordselt eestlased jõudsid siis rohkem kui 8000 meetri kõrgusele. Aga mõnes mõttes on need kaks ekskursiooni, kaks sündmust täiesti täiesti mainimisväärsed ja, ja mõlemad omalaadi põnevad ja võrreldavad isegi. Sa tahtsid vahepeal midagi lisada või on see jutt juba minevik? Aga ma tahtsin lihtsalt seda Uudo Uudo timmi ja lendorava teemal, et ta ütles, ise ta lendoravat uurinud ma ei mäleta, kui, kui kaua juba ka sel aastal esimest korda ta nägi teda pildistada. Ah, nii, et pole mingi ime, et uuritakse sellist olendit, kellega polegi kohtutud. Aga kas Eestis on ka mõni selline projekt käivitatud, mis võiks tähele panna Oll olla ka ülemaailma, ütleme, mis võiks olla hästi oluline üldse loomariigi või taimeriigi seisukohalt. Ilmselt selles suhtes kõige olulisem on tõesti nüüd see projekt, mida juhib meie kuulsa filmimehe Rein Marani poeg Tiit Maran. Euroopa naaritsaprojekt on seda uurinud ja tegutsenud mitmed aastad ja, ja nüüd on jõutud nii kaugele siis, et Hiiumaal üritatakse välja suruda Ameerika naarits ehk mink ja rajada Hiiumaale selle üliharuldase euroopa naaritsa jaoks selline Euroopa mõisest Euroopa mõistes pääsemise ja ellujäämise paik. Aga ma usun, et valvsa nüüd. Võib-olla psühholoogina oskad seda veel täpsemalt rääkida? No taustast võib-olla nii palju, kui ma tean, on see, et Euroopa naarits on väga tundlik keskkonna muutustele. Ja kui asustati Eestisse Kümneid aastaid tagasi Ameerika naarits just ilmselt siis tol ajal selle mõttega, et et naarits, kui niisugune ei kaoks või et mitmekesistada Eestimaa loodust. Siis selgus hiljem, et Ameerika naarits ehk ehk mink on märksa elujõulisem. Ei karda asuda inimese lähedusse elama ja lihtsalt ta ilmselt siis võttis Euroopa naaritsa elupaigad üksteise järel üle ja pisut tugevama ja suuremana euroopa naaritsat välja. Ekstid alal on kindlasti veelgi täpsemaid Teooriaid ja hüpoteese, mida ta on tõestanud sel teemal, et mispärast siis mispärast siis euroopanaaris taandub sealt, kuhu ming tuleb, ilmselt ikkagi keskkonna Puhtus ja häirimatus on see, mida Euroopa naarits vajab ja need siis Hiiumaal üritatakse sellist keskkonda tekitada, vabastades see Saar mingist nagu oli siis see esialgne plaan No niipalju võin lisada, et täpsemalt selle teema kohta saab lugeda nüüd praegu tüki kohas olevast uuest ajakirja looduse numbrist, nii et seda võib võtta kui väikese ajakirja uue numbri tutvustusena. Aga kumb naaritsee on, kelle nahka kasutatakse? Inimese kehakate eesmärgil? No ikka see ameerika naarits, kes elab farmides hästi ja, ja temast on aretatud mitmet, erinevat tooni ja hübriide või, või siis vorme ja varem loomulikult euroopa naarits, aga euroopa naarits muutus nii haruldaseks, et teda ei õnnestunud enam karusnahaks kasvatada. Kuidas toimub üldse ütleme meil siin Eestis loomade paigutamine haruldasteks ja siis igapäevasteks, millal hakatakse rääkima ühest loomaliigist kui haruldusest kas ta peab olema juba väga ohtlikul piiril? No see on selline küsimus jah, et, et on ju meil teada, et neil küllaltki tavalised loomad, võtame kasvõi karud, hundid, ilvesed on Euroopa mõistes selline haruldus, et Euroopa mõistes nende jahti nagu ei võiks üldse ette kujutada ka Eestis, isegi ilveste ja, ja, ja huntide arvukust tuleb mõningal määral reguleerida. Kuigi siin on teinekord ütleme hinnanguliselt ka ka kasvõi näiteks ütleme, ilvese puhul olen kuulnud sellist väidet, et Eestis on ligi 1000 ilvest tegelikult, et kui nüüd teaduslikult arvestada neid nii palju ei ole, et see number on võib-olla üle liialdatud ja annab õigustust jahimeestele oma jahikirge rahuldada, aga, aga noh, need ruumi käitumise seisukohalt on juba arvestatud. Eestis on võib-olla kusagil 300 ilvest, mitte rohkem. No ja vastupidi, on selliseid loomi, kes Eestis on üliharuldased, aga mujal maailmas on neid palju selles mõttes. Selles mõttes on nad haruldased ainult Eesti mõistes. Ja siis kolmas kategooria on kindlasti need elukad, keda on üldse väga vähe järel maailmas. Et kui siin nüüd hakata kaladest pihta, siis Eesti mõistes on viimastel aastatel need kaks suurt kala, eks ole, sellepärast et inimesed ju väikseid asju eriti ei pane tähele, et kui on suur, siis on Eesti ja rääkida et seesama atlandi tuur aasta või poolteist tagasi on globaalses mõistes kaduv liik täiesti. Aga mõõkkala, kes Eesti mõistes on väga haruldane, on täiesti tavaline ja suisa isegi vist tähenduslik ala lõuna pool ja Atlandi ookeani äärtes ja teda püütakse seal väga palju. Nii et see, see mõiste nüüd haruldane või tavaline on, on suhteline. Haruldaseks muutuvad loomad siis, kui nende arvukus väheneb sellisele piirile, et et järglased kipuvad sugulaseks saama, tihtipeale on välja arvutatud mingisugune miinimum, kas see oli vist 500 isendit. Et kui olla selle 500 isendi, langeb, et siis on genofond liiga nõrk ja ja on reaalne oht, et elujõulisi järglasi jääb aina vähemaks, nendel. Uuesti oli juttu siin mõõkkalast ja sellest Atlandi tuurast kes siis kandis nime Maria, eks ole, ja võib-olla kuulaja mäletab, et Val Rajasaar ja Pille nugis taksidel missidena säilitasid selle selle marja ja mõõkkalaga vist läks samamoodi, jah, nii et väga ebatavalised olendid saavad teie käe läbi kunstiteoseks. No kunstiteosed on nad elusast peast rohkemast. Jah, see mõõkkala nüüd Mariele pandi nimi, mõõk, kalale pandi ka. Kalale pandi nimeks Joosep. Aga siis, kui hiljem selgus, et tegemist on emasloomaga, siis tuli tuli muutuda Joseph eineks. Ja see on praegu tööstuudios meil ja, ja temast saab samamoodi siis munas loodusmuuseumisse Tallinnasse ja toppis rändab Saaremaa muuseumisse. Kui siis dokumenteerima seda sündmust, kui niisugust läheb originaal Saaremaa muuseumisse ja ja et näidata seda liiki, milline ta välja näeb, siis mulaas, mis on pisut täpsema välimuse poolest. See saab see Eesti loodusmuuseumisse, kus saab sõdavast kevadest alates näha. Ma kujutan ette, et ilmselt on palju ka selliseid ebatavalisi loomi, kellega lihtsalt inimene üldse ei kohtu kiivi, kui kohtub siis see, kes kohtub, näiteks ei kujuta ette, et üldse oleks vaja tähelepanu pöörata. Ta arvab, et on tavaline. Kes siis need on, kes kannavad neid teateid teadlikele inimestele edasi, kuidas avastatakse, kuidas kohtutakse nende ebatavaliste või vähe esinevate olenditega? Eks kohtuda nüüd haruldaste loomade või lindude kaladega, on see võimalus, on tegelikult ju igalühel. Iseasi on see, et. Esimene punkt, et kas inimene oskab vaadata, kas ta oskab näha ja märgata või meelde jätta. Teine küsimus on see, kas ta teab, kellega on tegemist. Nii et sellisel puhul, kui inimene ei tea, kellega on tegemist, aga talle tundub, et see võiks olla midagi väga põnevat, siis loomulikult saab alati ühendust võtta teadlastega lihtsalt tuleb hästi meelde jätta, proovida dokumenteerida, seda sündmust kirjeldada või pildistada. Kui vähegi võimalik, aga mitte sekkuda mitte mingil juhul. Selles mõttes, et igaks juhuks hoida distantsi nii, nagu juhtus selle kuulsa tuurakalaga, eks ole. Inimene kippus otsustama liiga vara. Pigem jääda passiivseks vaatlejaks, kes, kes näeb kõike, jätab meelde käepärast kas annab siis info edasi või saab ise teada, millega oli tegemist ja mis ja, ja kas kas oli tegemist aruldusega või mitte, igal juhul võidavad sellest kõik, nii teadlased kui see inimene ise, kui loomulik. Aga mis selle tuura, kas siis juhtus võib-olla meelde tuletada, millised ohud nad on siis inimest või, või siis seda roomamasinad tabada? Tuura puhul oli tegemist lihtsalt selle fenomeni kett kalurit, kes püüavad kala. Said kala kätte? Laiemalt kuna seal on ilmselt ka nende igapäevarutiin laiemalt nad ilmselt ei mõeldud. Ja. Et tegemist on sellise aruldusega, neil ei tulnud meeldegi, et, et seda liti tohib püüda välja mitte mingil juhul. Ja noh, mis me sellest aastate vanusest asjast praegu ei saa parata, midagi õppida, saime. Aga võib ju olla ka nii, eks ole, et, et kas siis nähtus või olend võib ise vaatlejale ohtlikuks osutuda, nii et igal juhul on rohkem kasutada, võib olla. Aga põhiliselt neid haruldusi, eks ikkagi, teadlased märkavad või või nii, nagu see meri soita, Elle pütti, seda, selle kala püüdis samuti välja mees, kes on aastakümneid Läänemere kalu uurinud mõõtnud neid ja ja teinud neid proovipüüke üle ümber kogu Läänemere. Just põhiliselt muidugi Eesti aladel, aga ka väljaspool. Nii et eks enamasti teadlased neid asju märkavad. Tore oleks, loomulikult, kui nad saaksid teavet ka igaühelt, kes arvab, et nüüd võis midagi huvitavat olla, mida iga päev ei näe. Ütleme, et esile kutsuda selliste kohtumiste ei saa või loomulikul moel vähemalt ei saa, aga saab liikuda sellistes piirkondades, kus on tõenäosus suurem midagi tähele panna, midagi avastada ja niisuguseid matku. Eesti looduseinimesed korraldavad ju igal aastal, missugused olid vast huvitavamad nüüd sel aastal? Ja kui rääkida nüüd ütlemisest suurematest üritustest, mis see aasta toimus, siis on tõesti hea meel, et selle aasta kevadel roheliste rattaretk kus oli koos korraldajatega umbes 1000 osavõtjate, mis läbis siinsamas Rapla ja, ja Harjumaa ja Järvamaa kaunet ja paiku ja selle rattamatkanimi oli, kuidas läheb Eestimaa süda ette, et see roheliste rattaliikumine on uut jõudu saanud juurde ja ma usun, et järgmine aasta, kui see toimub Tartumaal ta tuleb veel rahvarohkem ja võib-olla veel põnevam siis samamoodi alati on tore ka see, et, et ornitoloogiaühing on Anna muutunud tugevamaks, osavõtjate hulk on suurenenud ja ma ise käisin ka Kaisma järve ääres suvel linnusõprade kokkutulekul ja nägin tõepoolest, et ka ornitoloogiaühingul läheb igati hästi. Ja ka Eesti looduskaitse seltsi kokkutulek vaatamata võib-olla seltsi majanduslik kuule, nõrkusele siiski toimus, igati mõnus ja suur. See toimus ka väga huvitavas piirkonnas. Siin Padise ja, ja Paldiski ja ja lõpus läks välja sinna Nõva ja, ja Põõsaspea neeme tipuni ja mis on tore nagu see, et kõik need üritused on poolt sellised huvitavad, aga teiselt poolt on nad ka väga, väga sisulised ja ja mis on ilmasse, puudutaks siis tõepoolest kõikidel suurüritused aega. Tegelikult ilus päikesepaiste, ilmne, et, et tegelikult see suvini väga vihmane olnud midagi, ikka keskel oli ka ilusaid ja säravaid päevi. No siin oli jutt sellest, et et kus peaks inimene teadlikult liikuma selleks, et midagi põnevat märgata. Tegelikult. Nii eelmisel kui ka sel aastal on, on linnades leitud väga põnevaid väga põnevaid loomi. Rästik letti Tallinna äärest ja nii edasi, nii et silmad lahti ringi käies ei pea otsima mingisuguseid unustatud kohti tingimata. Siinsamas kesklinnas kuskil võib kohata midagi sellist, mida metsas naljalt ei näe. Nii et lihtsalt tuleb vaadata enda ümber. Ja kui, kui ei räägi, siis see tunne, et, et elu peab ümberringi, et siin ei ole mitte ainult inimesed, et inimesed on üksainus liik ümberringi on neid teisi loomaliike sadu kogu aeg igal pool. Kui see tunne on vastuvõetav, siis siis lähevad silmad võib-olla ka nende elukate nägemiseks paremini lahti. Selleks, et moodustus rohkem vaadata, võib ju teha ka niimoodi, et panna nüüd talvel akna taha väikelinnumajake, siis te näete, kui palju linde sinna toidumajakese juurde koguneb, nii et elu meie ümber ei ole üldse mitte nii tühi. Nendel retkedel kindlasti on tähele pandud ka lisaks kaunitele sündmustele, millest me oleme rääkinud ka nihukest murettekitavat ilmselt, mis on siin Eestis ost kõige suurem valupunkt looduses. No ilmselt kõige suurem valupunkt praegusel hetkel on ikkagi Eesti metsad ja nende olukord, nende kaitse on tõmmatud selline huvitav piirjooned. Eristuvad Põhja- ja Lõuna-Eesti metsad. Et kui Lõuna-Eesti kandis liikuda, teid mööda, tunduvad kõik olema väga ilus ja metsad korras. Aga kui teelt pöörata sisse, siis selgub, et seened, ilusad teeäärsed metsad seal maid kulist sellele nii-öelda paljudel juhtudel küllaltki rööverlikule metsamajandusele. Põhja-Eestis on olukord parem ja metsad paremini säilinud ja, ja põhjus siin. Metsameeste arvates ja loodusinimeste arvates on nüüd see, et Lõuna-Eestis on nii-öelda omandireform nagu kiiremini kulgenud inimesed on oma maad kiiremini tagasi sajandi hakkama pannud. Siin Põhja-Eestis on maamõõtjad rohkem tegelenud rohkem tulusat Tallinna kinnistute mõõtmisega ja, ja seetõttu on maade erastamise protsess veninud ja ka Põhja-Eestis metsad paremini säilinud. Saate lõpetuseks vastele natukene kliimast, mis on kõigile kõige rohkem lähedal mida iga päev kas siis harjutatakse või siis kiidetakse. Val Rajasaar, sa enne rääkisid, et suvi oli küll niisugune, mis tuleks Eestimaale loodusele olema meeltmööda. No mida sa ütled selle praeguse talve kohta? No tuli tema maha küll enam-vähem õigel ajal, aga nüüd läks jälle ära. Eks ta niimoodi soovikesed, hall tavaliselt ju meil tuleb ja läheb. Loodetavasti nüüd jõuluks maa valgeks, eks õige pakaste aeg tuleb ikkagi alles jaanuari teisest poolest veebruari pooleni. Eelmisel aastal oli just siis talle hulga aastate ilus suusailm mitu nädalat. Just veebruaris. Päikes elas päevad läbi ja lund oli palju ja meeldivalt külm. Just selline nagu üks tall peaks siin olema. Eks teda tuleb oodata jaanuarini. Sel aastal oli ka niisugune hästi lõbus asi, et niisuguseid ebamaiselt suuri raheterasid 100. maha. Kus see oli ja, ja millal täpsemalt? See oli jah, kohe juuni alguses, isegi ajakirjas on üks pilt ära toodud Sõmerpalu mets, metsavaht on pildistanud raheterasid, mis on nii-öelda tikutopsi mõõtmed ja mis mõlkisid ära tema džiibi ja ja noh, see on kõik väike asi, sellepärast nagu mees ütles, et naabrimehe kasvuhoone läks ikka täielikult loojakarja. Nii et selliseid huvitavaid loodusnähtusi sel suvel oli ja, ja kindlasti ka paljudel on meelde jäänud, need tormid ja, ja mis olid kah Juunis ja mis just ka ütleme, Tartumaal ja Lõuna-Eestis seal palju puit maha murdsid, aga, aga aga eks selline üks Eestimaa suvi ongi, et nagu valsin enne ütles, et siin peab olema kõike natukene tormi ja natukene rahet ja ja natukene päikest ja, ja, ja see, et ta, see aasta oli vihmasem, kui kui möödunud aastad on olnud see omakorda loodusele andis seal parema marjasaagi parema seenesaagi ja ma usun seda, et kindlasti looduse seisukohalt ei või noh, meie seda 90 kaheksandat juba lõppevat aastat nimetada, mitte mingisuguses katastroofiaastaks võib-olla põllumehe seisukohalt ta seda ikkagi mingil määral oli. Ja ilmselt on oodata, et ka selle aasta talv tuleb niisugune. Juba praegu on ta oma palet näidanud, et kord must, kord valge, kord saekord, külm, samasugune hüplev nagu suvigi, mis omakorda võiks ju tähendada seda, et on huvitav, mitte et on ebamugav. Aitäh stuudiosse olid Jaan Riis ja Val Rajasaar. Küsimusi esitas Kerttu Soans.
