Ja kui jüngrid teda nägid, merel kõndivat,  kohkusid nad ja ütlesid, see on tont. Ja nad kisendasid hirmu pärast. Aga seda maid rääkis Jeesus nendega ning ütles. Olge julged, mina olen see, ärge kartke. Peetrus kostis temale ning ütles. Issand, kui sina oled, siis käsi mind tulla enese juurde vee peale. Tema ütles tule ja Peetrus astus paadist välja  ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. Ja mina lähen nüüd ka. Reedel päev enne pühajärve kalapidu on Peetripäev. Peetrus oli enne Jüngriametit kalamees ja on nüüdki peamisi  kalameeste kaitsepühakuid. Ka Eesti rahva pärimuse järgi ei sobi kalapüüdvalt inimeselt küsida,  et kuidas saak on. See viib kalaõnne minema. Tuleb küsida hoopiski. Kas Peetrus on kodus? Kalamees on ka see lind, keda me nüüd vaatame. Ta püüab söögiks kuni 10 sentimeetri pikkuseid pisikalu  ja maime. Aga jääalust kalapüüki ta siiski ei harrasta. Vaatamata oma nimele. Suure noka ja silmatorkava sinipunakirju sulestikuga jäälind  meenutab pigem puurist pääsenud papagoid kui põhjamaa jõgede asukat. Kuid jäälind ei ole siia eksinud puurielanik,  vaid meie iga-aastane pesitseja. Enamus selle seltskonna lindudest on tegelikult lõunamaa linnud,  seda me võime oletada juba nende toreda värvikuue järgi. Sellepärast et nii sätendavaid linde üldiselt meil  tüüpiliselt Eestis ei ole. Nimi on jäälinnul seda pentsikum, et jäälind on meil suvine  pesitseja ja enamus linde lendab jää tulekuajaks hoopiski lõunamaale. Jääga ei tohiks sel linnul üldse midagi pistmist olla. Aga meil ilmselt omal ajal ilmselt panid teda tähele just  selle valge lume valge jää taustal selline ilus sinine  sillerdav lind ja panid talle sellise nime. Jäälind pesitseb kagu ja Põhja-Eestis enamasti väikeste  ja tundmatute metsajõgede kaldanõlvades. Kõige tuntum jäälinnu elupaik on aga kahtlemata taevaskoja. No. Millest see tulnud on, et taevaskoda on saanud just tuntuks  kui Jäälinnu kodukoht? Ilmselt üks põhjuseid on tegelikult see,  et Erik kumari omal ajal siin teda kõvasti uuris ja. Inimesed ju tihti võtavad sellised lingid üle  või neil tekivad mingid sellised seosed. Ja kindlasti on see siin see koht, kus jäälindu on palju  lihtsam jälgida kui nende ma ütleks, et tegelikult  tüüpilistes elupaikades, sellepärast et metsaojal me kuuleme  ainult väikest heli, kui see lind ära lendab oma pesa koopa juurest,  igal juhul me näeme seda pesakoobast kuskil kaldavallis. Aga siin on noh, sellised ilusad paljandid,  kus me näeme, kuhu ta sisse lendab, näiteks. Täpselt samuti me näeme, kui ta piki jõgi jõge,  ta lendab sinna pesa juurde madalalt, vee kohal lennates. Jällegi me paneme teda tähele paremini, nii et suhteliselt  lühikesel jupil jõest on tegelikult siin õige mitu paari,  nii et noh, arvatakse, et viis kuni 10 võib neid siin olla. Väga raske on tegelikult seda täpset arvu kindlaks teha. Taevaskojas olevad liivapaljandid on jäälindudele pesade  rajamiseks justkui loodud. Jäälind on ise kõva uuristaja ja ta on nii kõva uuristaja,  et tal lausa esimesed kolm varvast on otsapidi kokku  kasvanud palju kaugemale kui teistel lindudel. Selleks, et oleks hea siis nendest aukudest seda  pesamaterjali välja visata. Kui mäger meie loomade hulgas tuntud pikkade urukäikude  kaevajana siis jäälind on seda lindude hulgas kõigest 40  grammi kaaluva linnu kohta kaevab ta uskumatult sügavaid käike. Kui ta leiab omale õige sellise koha, kus pinnas ei ole  päris liiga kõva, aga piisavalt hea selle jaoks,  et sinna kurgu teha, siis see võib olla meeter isegi  natukese üle meetri. Nii et kõva töö tegelikult selle jaoks, et oma lapsed seal  üles kasvatada. Kui nüüd neid liivapaljandid vaadata, et seal on neid urge  päris palju, et nüüd ju kõik ometi jäälinnu mad ei ole? Kindlasti mitte. Põhimõtteliselt me saame nendel urgudel vahet teha näiteks  selle järgi, et kaldapääsu niisuguste urud on pigem ümarad,  jäälinnu omad on noh, nii öeldakse ka, et sellise  pirnikujulised ehk siis nad on kindlasti altpoolt laiemad  ja kui meil õnnestub mõnda väga ligidalt vaadata,  siis peaks seal olema näha nii-öelda Rattajäljed ehk siis need kohad, kust jäälind iga kord sisse  lennates natukese peab kraapima, et ennast edasi lükata,  seal. Urus, nii, et sinna tekivad tegelikult kaks vagu. Kui jääb endiselt kahtlus, kas paljandi seinas on tegu  jäälinnu või kaldapääsukese pesaga siis ei jää muud üle,  kui tuleb urusuu, et nuusutada. Miks hea võimalus, kui? Kuidagi õnnestub neile juurde saada, siis on alati nuusutada,  sellepärast et jäälinnu urg nagu tihti selliste ilusate  asjade puhul on kindlasti ka midagi. Mitte nii ilusat, jäälinurg haiseb koledasti,  pojad terve selle. Aja jooksul, mis nad seal pesas on, roojavad sinnasamasse. Ja. Tulemuseks on see, et see on ikka tõeline peldik  ja arvatakse, et põhjus, miks me tihti näeme jäälindu pesa  urust väljumas ja kohe vette sulpsatamas,  on see, et vanalind tahab ennast siis sellest kõigest  puhtaks pesta. Kuni järgmise korrani, millal järgmise kalaga tuleb  siis urgu lennata? A. Jäässe puuritud august võib tõusta haisu,  kui järv on jäänud hapnikupuudusesse. Tänavu seda muret ei ole. Pigem teeb kalameestele muret jäävähesus. Viimaste päevadega on jääd siiski kenasti juurde tulnud. Laias laastus kasvab jää kaks ja pool millimeetrit ööpäevas  ühe külmakraadi kohta. Kui külmakraade on neli, siis tuleb jääd juurde keskeltläbi  üks sentimeeter ööpäevas. Jää kasvamisel loeb see, kas jää moodustub tuule  või lumesajuga seisu või vooluveele sileda  või astangulise põhja kohale järjepanu või kihiti. Jää tugevus sõltub ka jää temperatuurist. Pakasega on jää tugev nagu teras. Kevadjää seevastu võib-olla salalik nagu toapõrand  mille on tasapisi nahka pistnud maja vamm. Pealtnäha kena, aga peale ära parem astu. Mõnikord on seentel elumajades veel paremgi elu kui  sügiseses soojas metsas. Tänavune soe ja niiske talv on majaseente kasvuks eriti soodne. Siin konkreetses majas on puitu lagundav seen nimega  Majavamm jõudnud juba üsna paljud korda saata  nii paljut, et suur osa esimese korruse põrandat est  ja seintest tuleb vammitõrje spetsialistidel hävitada. Majaseene arengule on siin hoogu andnud kaks peamist põhjust. Esiteks tõrvapapi kasutamine, mis puitkonstruktsioonidega  kokku ei sobi. Teisalt on seene kasvu soodustanud tõsiasi,  et põranda all puuduvad igasugused tuulutusavad. Õhul on see omadus, et ta tuleb kuskilt,  läheb kuhugi või tuulutusavasid, ei ole siis põrandaalune,  õhk seisab ja sellel põhjusel on siin majaseene eosed  hakanud arenema. No mida see maja vamm siis siin konkreetsel juhul On jõudnud korda saata? Õnneks on siin puitmaterjal piisava vanusega  ja nii kogemus kui, kui nüüd ka uuringud on näidanud seda,  et vanemat puitu majavam kahjustab aeglasemalt,  majavammi leviku kiirus on aeglasem. Ja seega ei ole sina veel väga palju korda saatnud. On küll levinud mööda talasid, aga need talad ei ole veel  tugevasti kahjustunud. Kui oleks olnud. Need talad värskest äsja saetud puitmaterjalist  siis see levikukiirus ja kahjustus ulatus oleks. Üks olnud. Oluliselt suurem kõige ohtlikuma maja seene majavammi  arenguks on ühes majas spetsialistide sõnul palju erinevaid põhjuseid. Selge aga on see, et kui majas pole piisavalt niiskust  ning õhk saab vabalt liikuda siis majavammi visiiti pole  vaja karta. Loomulikult üks peamine põhjus on see, et see maja on olnud  väga kaua hooldamata, korralikult kütmata,  korralikult ventileerimata isegi kui elanikud elavad seal sees. Aga nad on, näiteks on tekkinud korduvalt üleujutusi keldris,  keldrit ei ole kuivatatud, aga samas on keldrisse ladustatud puuriidad. Siis on seal vana mööbel. Ajalehed mingisugused riided või midagi muud veel. Ja kõik see on söögiks majavammile, sest majavamm sööb tselluloosi. Kõik, mis sisaldab tselluloosi, on temale  ka toiduks aga idanema ta saab hakata ainult siis,  kui on vett. Järelikult, kui meie majas on sellised kohad,  mis on märjad. Aga samal ajal nad on umbsed, sest maja enam hästi ei talu. Väga ägedat õhuliikumist siis sellisesse kohta,  suure tõenäosusega tekibki majavam. Majavamm on maja seentest kõige kiirema arengu  ja suurimate majanduslike kahjude tekitaja. Ja paraku tema viljakehi ei pruugi ka siis veel näha olla,  kui kahjustused on juba sündinud. Kahjuks on nüüd niimoodi, et majavammi kahjustuse puhul me  näeme teda alles siis, kui meil jalg astub põrandast läbi  või juba põranda liistu vahelt tuleb mingisugune punane tolm  põrandale või hakkab makrofleksi taolist sellist kollakas  valget asja punnitama välja põrandaliistude vahelt. Või kui on mingi elanikest tühi maja ja minnakse seda vaatama,  äkki leitakse, et sellised suured ilusad ülepannikoogid on  põrandal keskelt pruunid, äärest valged siis meil on täiesti selge,  et majavamm on teinud pesa sellesse maja majasse. Märk põrandal hävitustööst, tegevast seenest võib olla  näiteks põranda naksumine või vajumine. Kui seene arenguks sobivad tingimused tekivad,  on tema levik kiire. Kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, et  kandekonstruktsioonid kaotavad oma ehitusliku tugevuse  ja maja hakkab vajuma. Tegelikult, kui ta on põrandates, siis ei ole veel kõige  hullem situatsioon sellepärast, et põrandad reeglina  töötavad autonoomselt. Aga kui ta läheb seintesse või siis seinte  ka kõrgemale siis võib olukord muutuda htliseks ja,  ja see hoone võib hakata vajuma kuni selleni,  et tuleb täiesti lammutada. Kalle pilt Eesti maaülikoolist on majavammi kahjustustega  tegelenud Eestis kümmekond aastat. Selle aja jooksul on tema praktikas olnud vaid kaks juhtumit,  kui vammi pärast terve maja on tulnud ära lammutada. Nii et enamikel juhtudel saab sellest seenest võitu. Siiski tuleb silmas pidada, et heade kasvutingimuste korral  võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldris kuni  pööninguni keldrites, krohvis ja betoonis on majavamm kohe  eriti sagedane külaline. On näha siin 60.-te aastate ehitis, mis on  siis Ilma vundamendi ütleme niiskus tõkketa, et niiskus on see  meie märgade talvedega surunud läbi vundamendi siia,  keldrisse ja keldris on ta siis saanud kokku majavammi eosega,  mis on hakanud kasvama. Kui nüüd siin mitte midagi selle majavammiga ette ei võetaks,  mis see majavamm siin korda võiks saata? Majavamm iseenesest läbi, nüüd valatud ütleme betoonpindade  ei lähe, aga ta sööb ära talle sobilikud puitesemed. Siis ütleme, on see küttepuu või on see mingi prussijuht  või lauajupp ja võib mööda kivipinda siis edasi minna  siis ka maja ülemistesse puitkonstruktsioonidesse  ja hakata edasi kasvama. Majavamm ongi selline seen, selleks, et nüüd uut toitu  ehk siis puitu leida on siis võimeline üle marssima kivipindadest,  mida ta tegelikult ise toiduks ei kasuta. Aga samas ta saab lahti oma elutegevuse produktist majavamm  nimelt toodab üsna palju orgaanilist hapet. Ja see on tema elu nii-öelda lõpp või jääkprodukt  ja selle happega siis lagundatakse seda kivimaterjali  ja kui ta seda ei saaks teha, kui ta ei saaks seda kivi  lagundada selle happega, mida ta tekitab,  siis ta ei saaks ta ka seal puidu peal elada,  sest seal oleks siis liiga hapu tema jaoks. See talv on eriti väga märg ja ja tööd on tulnud rohkem kui  eelnevatel talvedel. Me vaatame praegu õhuniiskus õues, siis õhuniiskus on meil. Üle 90 protsendi, see tähendab, et see on majavammile. Väga-väga hea võimalus edasi areneda ja kasvada väga jõudsalt. Kõikvõimalikest seenorganismidest, mis inimeste elamise  võivad vallutada andis ülevaate hiljutine hallitusseente  ja puitu lagundavate majaseente teemaline näitus Tallinna botaanikaaias. Näitus tutvustas Majavammi kõrval ka vähem tuntumaid seenorganisme,  mille levik näitusekorraldaja Urve Kallavuse hinnangul on  eluruumides samuti lai. Botaanika ja näituse eesmärk oli teadvustada  ka seda, et seenorganismid majas ei kahjusta mitte üksnes materjale,  vaid ka inimest. Ja. Kui inimesed elavad tingimustes, kus on püsivalt  hallitusseeni Siis päris kindlasti peaksid neil ilmnema  ka mitmesugused tervisehäired. Ja kõige lihtsamad nendest võivad olla punane nina  või kinnine nina. Silmad kipitavad aga need mükotoksiinid,  mis sisalduvad nendes hallitusseentes. Need on inimese organismile väga kahjulikud. Majavammi tõrjumine koduste vahenditega teeb aga kasu asemel  sageli kahju. Seetõttu oleks vammi kahtlustuse puhul targem pöörduda. Kõige sagedasem on see, et üritatakse lokaalselt tast jagu saada,  nähakse, ahah, siin on kolle, siin on seeneniidistik,  siin on viljakehad, võetakse see koht välja  ja arvatakse, et nüüd said seenest jagu. Aga seeneeoseid on ka igal pool mujal. Seene niidistik on esimeses staadiumis suhteliselt nähtamatu. Levib sellistes kohtades, kus ei ole teda palja silmaga  võimalik näha ja panevad selle uuesti kinni,  selle koha ja, ja tuleb uusi ja uusi koldeid. Ja mis seal salata, selle lokaalse eemaldamisega nad  aktiviseerivad seent. Et ta just läheb kiiremini laiali. Kõige kindlam viis majavammi ja teiste mädanikseente  vältimiseks on hoida maja õhutatuna ja kuivana. Maja järjekindel kontrollimine aitab kahjustust kiiresti avastada. Tee. Kui te elate targasti ehitatud majas, siis suudate  ehk koos minuga hardalt imetleda looduse otsata mitmekesisust,  seeneriigi vägevust. Kui teil on aga vamm majas, siis palun vabandust. Kõneleme millestki muust, näiteks. Veeloomadest kaanidest. Kaanid kuuluvad rõngusside hõimkonda ning on suguluses vihmaussidega. Kuid erinevalt vihmaussidest meeldib neile toituda loomade,  kahepaiksete või kalade verest. Seejuures on kaanid ka ise kaladele tõeliseks maiuspalaks. Neid võib kasutada ka õngesöödana, kuid ärge pange konksu  otsa apteegikaani, sest tema on looduskaitse all. Ega te apteegikaani naljalt loodusest küll leia? Saarjärve talus Võrumaal on kaaridega ravitud juba üle 150 aasta. Tänaseks on apteegikaan loodusest peaaegu et kadunud. Ent kaanikuningas Elmar Susi hoiab vana traditsiooni ikka  veel au sees. Maailmas on üle 400 gaani liigi Eestis 12 ent ravimiseks  kõlbab neist vaid üks apteegi kaan ehk Hirudo meditsinaalis. Kaanidega ravimise traditsioon on tuhandeid aastaid vana. Eriti populaarseks muutus see 19. sajandil,  mil Euroopas kulus sadu miljoneid vereimejaid aastas. Toona pandi arsti juurde minnes alustuseks mõned kaanid  ja alles siis uuriti, mis patsiendi viga võiks olla. Elmar Susi vastuvõtt algab siiski läbivaatusega. Vaatame näete. Pea peoväli on sul kaks meetrit, kaankasin midagi juurde ei anna. Kui ma võtan sul vaatan, kas sa sõimad ka sealt abielus. No siis ma vaatan, kas sa pruuti sõimad ka  või sõima näed. Kilpnääre on sul korras, kaks meetrit, kaan  ka midagi juurde ei anna. Vaatame, milline on sinu EKG. EKG on sul täiesti korras? Ei, mitte midagi viga. Vaatame, kas sul iseemia tõbe ka juba on. Näed. Ei ole. Vaatame, vaatame, kas kas sa maksa oled ära joonud  või ei ole? Näed, palun väga. Maks on sul eeskujulikult korras, joodik sa ei ole. Väänasin jala välja, vaatame. Vaatame, vaata. Oot, oot, oot, oot. Näed, kas sa näed nüüd? Ta ei ole veel praegu ka veel väga terve. Niisiis tutvustab Elmar mind kahele oma kasvandikule. Kumb parasiitidest esimesena hambad sisse lööb,  saabki endale uue peremehe ja võib maiustama hakata. Kuigi kaanidega ravijaid on lisaks Elmarile Eestis veel  kasutavad nad kõik Venemaalt toodud kaane. Elmar aga kasvatab pere imejaid ise juba 1955.-st aastast. Kui tihti ta süüa tahab? No algul söödame neid kolme algul kolme nädala järele,  siis kolme kuu tagant ja, ja kui ta on inimese peal,  siis siis teda enam keegi ei sööda, vaid kui inimene tuleb,  siis ta võib elada aasta või isegi kuni kaks ja,  ja, ja siis sureb ära, läheb väikseks jälle tagasi. Kaks aastat elab, kaks aastat on ja, aga muidu tavaliselt  ikka aastaga juba hakkavad nad ikka ära surema. Mul nüüd jala peal on, on päris väike, et kui ta ennast täis sööb,  kui suureks ta läheb? No ta, ta ta läheb, noh nii suureks ta ei lähe,  aga Läheb umbes selliseks, nagu see siin on. Vaat selliseks see päris suur siin purgis see päris suur,  see on juba seitse korda inimest söönud ja sellega on juba niimoodi,  et tema on juba kaks, 30 sentimeetrit pikk,  aga 40 on kasvatada teatud kõige pikemaks. Kuidas nad üldse siin tehistingimustes paljunevad? Ta on mõlemasuguline, siis nad mähivad ennast üksteise ümber  ja siis annab teisele seda seemet, siis tuleb tal siia  tagaotsa juurde, tuleb selline valge sült  ja saade. Mina võtan tolle siit põhjast,  näete, ära näete, näete, praegu siin on selline selline nagu,  nagu vatt nagu vatt, selline selline vati taoline ja,  ja kui ma panen selle nüüd ja kui siin on ta paarunud,  siis ma panen ta üles truubi peale ja, ja  siis seitsme-kaheksa kuu pärast tulevad millimeetri pikkused  paari millimeetri pikkused need need kaanipojad välja  ja siis tuleb hakata neid söötma. Alguses nad söövad siis loomaverd ja, ja algul jah,  tavaliselt ikka kala verd, väga palju verd on karp kala,  väga palju verd on linaskil. Palju verd on avil, panen sinna lõpuste juurde,  lõikan pea ära ja tema sealt imeb ja, ja,  ja siis elab jälle edasi. Sa tunned ka ikka midagi või? Ikka torgib ja. Nõelaga või nõges no ja, ja, ja ta on nagu nagu nõgese  kõrvetus või natuke, aga ega ta ei ole midagi hullu. Elmari vanaisa ravis kaanidega Vana-Antsla mõisniku. Ilmselt sai mõisnik ka abi, sest tänutäheks antigi perele  Elmari praegune elukoht Saarjärve talu. Elmar ise hakkas kaane püüdma juba poisikesena  ning müüs neid Maarjamõisa haiglale. Ega ma siis suurt ise ei ravinud, mõnele ikka panime,  aga kellel hammas valutas, siis panime selle suhu siia  hambaid peale, ta võttis selle ära, aga ta,  ta ei plomminud seda hammast. Nii et valu võttis küll ära. Põletiku võtab ära niisama nagu sul selle jalapõletiku ta võtab. Apteegikaan on Eestis looduskaitse all. Saarejärve peremehel on kaani kasvatamiseks  keskkonnaministri eriluba. Looduses leiab apteegikaani praegu veel vaid saare  ja Hiiumaal ning vähesel määral ka Läänemaal. Tehistingimustes kasvanud kaane loodusesse lahti lasta ei tohi. Kuidas aga apteegikaani teistest liikidest eristada? Temal on, selja peal, on olemas, tal on selline. Kui ta välja võtta, siis on, siis on tal väga-väga hea,  teistel ei ole, teised on hallid. Aga, aga näed. Vaata, vaata nüüd, see, see, näed, tal on,  tal on, tal on neli jutti. Näed siin praegu peal? Näed sellisena nii, et, et ta on, ta on selline,  et, et teda selle järele tuntakse ära, näed,  siin on tal iminapp siin tagaotsas ja seal on tal iminapp ka,  jah, aga ta siis kõigepealt võtab pärast ühe enne ta  kinnitab selle taga otsaga sellega, kinnitab  ja kui ta sellega on ennast ära kinnitanud,  sul ta kinnitas ka sinna ära ja, ja, ja siis vot tollega ta  hakkab siis sööma, seal on ta tal siis tekitab sul siin  ka siia, tekib nüüd Mercedes, see taoline märk. Tal on, tal on niimoodi, et niimoodi on tal sadamast,  nii on sadamast ja nii on sadamast 300, mast on tal  ja toitub ainult verest ja, ja, ja, ja kus ta verd tarvitab,  on põhiliselt konna verd, saab ta kätte ja saab kätte ka. Siis tritoni verd näiteks nagu see on nüüd ära kuivata  kuivatatud trit on see siit, ta saab verd kätte. Ja, ja siis noh võib isegi noh, toonekure käest  ka saada veel verd kätte, kui too läheb vette. Nii et vanast oligi niimoodi, et aeti hobune järve sisse  ja vana hobune ja siis nad läksid sinna vana hobuse juurde  ja siis pärast korjati nad pealt ära ja ja  siis läks. Läksid nad müüki, kui vanaks see kaal üldse elab? Ta 10 aastat, seitse aastat, aga kui ta sööb ennast lõhki,  sööb, sööb siia endale muhu peale siis siis isa sureb ära,  aga on tal looduses vaenlasi ka. No ja laevad need hobukaanid, need, kui tema on ennast täis söönud,  siis need imevad tema külge ja imeb temal vere ära  ja siis on auk sees ja, ja siis sureb ära. Jah, ja, ja ja veel veel. Kes tema vaenlane on, on kobras, too ei lase nendel sellel  kaani kaani süljel, mis siin on, too ei lase temal areneda,  ta klopib teda ja läheb, see valk läheb nende munarakkude  juurest lahti ja ja, ja siis ta ei, ei paljune,  aga see külm vesi talle liiga ei tee. Ei tee. No ja, ja ma olen isegi nii teinud,  et ta on ära külmanud ja siis sulab üles  ja ja, ja ta on nagu nagu sperma ja siis elab edasi. Apteegikaani süljes leidub lisaks vere hüübimist takistavad  irudiinile veel sadakond bioloogilise t aktiivset  ja inimesele kasulikku ainet. Selle ajaga, kui kaan isu täis saab, jõuab osa neist  ka peremeesorganismi vereringesse. Ta on nüüd juba võrdlemisi suur, näed, nüüd on vaat milline  ta on, ega ta palju jämedamaks enam ei lähe,  näed, nüüd ta laseb. Laseb ennast ise lahti. Et me võtame teda nüüd ära, näed nüüd. Ja nüüd on selline asi, et nüüd hakkab siit nüüd seda,  seda verd kohe tulema, praegu, algul vähe,  aga varsti tuleb teda, näed, veri on sul väga hea,  veri on sul väga hapnikurikas toon hele ja kaua ta nüüd  niimoodi veritseb siis? No no vähemalt homseni. Soo või surmani jääv või homme lõunani. Minul on nüüd Võrumaal isiklik lemmikloom apteegi kaan,  kes aitab mind peaaegu iga kord kui ei ole just päris surmatõbi. Ja ma jätan ta nüüd kaani kuninga hoole alla. A. Kaan ei ole üksnes Kristjani lemmikloom. 1830. aastal tarvitati Londoni haiglates seitse miljonit  apteegikaani Prantsusmaal veelgi rohkem 75 kuni 100 miljonit. Tollest ajast pärineb ütlemine, et kaanide abil on valatud  rohkem verd kui kõikides Napoleoni sõdades kokku. Jäälinnu maja seene ja apteegikaani peale mõteldes sõnastub  tänane tarkusetera. Looja loodust on kõige täiuslikum inimene. Tema kehal ei ole kohta mida ta kratsima ei ulatuks. Kohtume järgmisel esmaspäeval 20 null viis. O kolm. Osoon. A.
