Minu käes on üks paljaks näritud luu seajala sees. Tegin sellesse kaks auku. Kokku ja panin nööri läbi. Kui teil seajalga käepärast pole, kõlbab  ka lambajala luu ja asja ajab ära ka suurem nööp. Keerutan seda ja seejärel hakkan tõmbama,  see peab hakkama tööle. Nii nagu vurr vähemalt esivanematel hakkas. Ärge tulge mulle rääkima, et teil pole selleks aega  või on midagi tähtsamat teha. Kui teaduslik maailmavaade teid täiesti lõplikult pole ära rikkunud,  siis on võimalik niisuguse vurri abil jõuda ühenduseni  asjadega milledest meil muidu aimugi ei ole. Ja. Nagu iga haritud inimene teab. On vastlad seitse nädalat enne ülestõusmispüha noore kuu  ajal ja ikka teisipäeval. Täna on esmaspäev. Mina keerutan ennast välja sellega, et keskajal kestsid  vastlad kolm päeva. Venemaal aga võtavad nad nüüdki aega terve niinimetatud  võinädala Masliniza. Eesti keelde tuli sõna vastlad saksa keelest,  kus fasten tähendab paastuma ja vastlad ongi viimane suur  püha enne seitsmenädalast suurt paastu. Eestlane ütleb tühja kõhu kohta, et nälg võtab silma  nägemise ära. Aga kui mina kord paastuda üritasin, siis läks minu nägemine  juba neljandal päeval nii teravaks, et ma nägin ära 30  meetri kaugusel rohus lebava katki kese nurga ga. Piskviidi. Paastunuks ma veelgi kauem saanuksin niisuguse kotkapilgu,  et võinuks nüüd igasuguste okulaaride abita vaadelda  mis tahes imeasju kas või merikotkaid. At. Ma mäletan jah, kolm-nelikümmend aastat tagasi,  see oli väga suur sündmus, kui Marikot. Täna ei ole Eestis merikotkaga kohtumine enam suur sündmus. Kes oskab rannikult selle majasteetliku linnusiluetti  binokliga otsida, leiab selle üsna kergesti. Merikotkal on nii rannas kui pesapuu lähedal oma lemmikkohad,  kus ta istub ja ümbritsevalt pilku peal hoiab. Pesa teeb merikotka sellisesse metsa, kuhu inimesed eriti ei satu. Saaki käib kotkas, küttimas aga veekogudel  ja teekond jahialadelt koju võib olla mõnikord päris pikk. Siinsamusel lähedal, kus me seisame, noh jah,  suhteliselt lähedal on üks merikotka paar  kes käib 18 19 kilomeetrit pesast eemal saaki passimas  ja saaki toomas, ma olen ise näinud ta kala küünte vahel  ja läheb pesa peale. Talv on aeg, kui merikotkad koonduvad enamasti sinna,  kus on meri jäävaba. Kuid lisaks avatud merel küttimisele on kotkastel võimalus  ka kergema vastupanu teed minna. Nimelt on kotkahuvilised aastaid korraldanud kotkaste  talvist lisasöötmist. Skandinaavias juba oma paarkümmend aastat,  kui isegi mitte rohkem ja Eestis on siin  ka kümmekond aastat toidetud ju antud merikotkastele lisa  sööta seal kalarappeid ja lõpnud loomi kolhoosi aja lõpul ja,  ja siis ma ise ise tegin seda merikotkast üldse  ka kaljukotkaste söötmist ja mõlemad liigid käisid,  käisid peal küll, aga noh, nüüd ma enam põllumajanduse ei  tööta ja ega neid nüüd loomi Nagu ei tohiks ka olla ja mis loom lõpeb,  peab ju sinna väike Maarja utiliseerimistehasesse minema,  nii et siin on oma kindlad mängureeglid. Kotkastele kaetud söögilaud ei meelita kohale ainult kotkaid. Aga kes veel, kui ütleme kotkastel talvel toidulaud? Noh, seal. On nii sulelisi kui ka karvaseid. Rebased käivad seal tihtipeale siis rongad,  hallvaresed, harakad, kanakull muide, käib ka. Aga kas söögiplatsil näiteks, kui ronkasi on palju  või merikotka tuule alla ka teha, või? Ma ükskord nägin seda, kui hallvares hallvares sikutas  merikotkast sabast. See oli langerma küla lähedal, samas. Mitte kaugel? Ja, aga kui tuleb kanakull sinna, siis on plats puhas. Siis on plats puhas. Kõik rongad, varesed, kõik hoiavad aupaklikult eemal. Merikotkas on suurim röövlind, kes Eestis pesitseb. Kahe jalaga maal seistes on aga merikotkas küllaltki kohmakas. See on ka põhjus, miks varesed ja rongad saavad endale  toiduplatsil lubada merikotkasteemist. Tuttav vihastab, eks ta siis püüab neid taga ajada,  aga noh, ta ikka niivõrd kohmakas liikuja maa peal,  et ega sellest asjast suurt tolku ei tule. Koomiline vaatepütt lihtsalt sünnib ja muud midagi. Koomiline inimese jaoks muidugi. Eedi Leelo on röövlindudel silma peal hoidnud mitukümmend aastat. Eedi on üks väheseid, kui mitte ainus eestlane,  kes iga päev kohatud röövlinnud oma märkmiku üles tähendab. Väljavõte Eedi märkmikus kinnitab samuti,  et merikotkal läheb üha paremini. Ma pean juba aastaid igapäevast iga aasta statistikat iga  päev kohatud röövlinnud märgid üles. Ja möödunud aastal ma võin julgelt väita seda,  et näiteks merikotkast ma nägin palju sagedamini kui kanakulli. Ja. Pikka paastu tuli nahavahe tihedalt täis parkida,  saartel söödi lausa seitse korda seajalgu,  seasabasid karaskit. Soolaubasid hernesuppi, vahukoore kuklid. See on alles uuema aja vigur. Seal jalakontidega võis ka ennustada. Piigad kirjutasid nimed juurde, kutsusid koera tuppa,  kelle kondi juurde krants läks, see mehele sai. Tänapäeval on seajalakont biolagunev toidujääde,  mis tuleb sorteerida ja utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Palju lihtsam oleks kõik see jama veega kraanikausist alla uhada. Pole konti, pole ka probleemi. Mõista mõista, mis see on, istub kraanikausi all  ja uriseb. Õige vastus köögihunt selle naljaka nime taha  peidab end tegelikult üks isevärki kodumasin,  mis kõikvõimalikud toidujäätmed nii peeneks tükeldab,  et need saab otse kraanist alla lasta ja biolagunevate  jäätmete probleemi sel viisil lahendada. Ameerikas kasutatakse seda juba eelmise sajandi keskpaigast. Eestis on köögihunt siiani üsna vähe tuntud. Näitleja Katrin Karismaa kodus on köögihunt töötanud juba  kuus aastat. Masin sai talle nii armsaks, et hiljuti pealinnast maale  kolinud karismaa võttis aparaadi ga oma uude koju kaasa. See lihtsalt juhtus mulle niimoodi kätte,  kuna ma olen niisugune tehnikahuviline, et,  et mulle meeldivad köögi, noh, igasugused masinad,  traktorid meeldivad mulle ka. Ja, ja siis noh, ma olen alati püüdnud niimoodi muretseda endale,  et noh, kergem oleks. Ja, ja siis pakuti mulle, kuna ma tegin korteris remonti  ja ja siis tuli köögitehnika välja vahetada  ja siis olid need hundid, maaletoojad ilmselt sattusid mul  seda köögitehnikat vahetama ja siis pakkusid mulle hunti  ja parajasti vist oli mingisugune projekt ka,  nii et see raha oli kohe võtta ja ostsin  selle hundi ja üldse kahe. Köögihundi hingeelu lähemaks uurimiseks küsis osoon neid  aparaate müüvast köögitehnika salongist,  kuidas masin töötab? Selle aparaadi töö põhimõte on lihtne. Ta koosneb kolmest põhilisest osast. Mootorist purustuskambrist koos selliste vasarakestega  ja toitelehtrist. Et mootor paneb pöörlema sellise plaadi,  kus peal on kaks vasarakest Ja nüüd, kui toidujäätmed me siit ülevalt sisse paneme,  siis nad satuvad sinna pöörleva plaadi peale. Ja nad peenestatakse väikesteks osas osadeks. Ja ohatakse veega alla. Kui väikseks need toidujäätmed siin sees muutuvad,  nad on sellised poole sentimeetri jämedused keskel. Nii et torude ummistus ohtu pärast seda enam ei tohiks olla,  ei ole, vastupidi, torud nagu puhastuvad sellele seeläbi,  eriti kui me laseme siit läbi selliseid kõvemaid asju nagu munakoored. Peenemad kanakondid kalaluud nad nagu puhastavad torusid täiendavalt. Ja loomulikult olgu mainitud, et kasutame ainult külma vett  selle protsessi juures sest soe vesi teadupoolest lahustab,  rasva mitte ei lahusta, vaid sulatab rasva. Ja sularasv võib jääda siis hiljem torudesse kinni,  hangudes aga külma veega see oht puudu. On need mõningad toiduained, mida nagu ei soovita käidelda,  esiteks kiulised juurviljad või puuviljad samuti veel maisitõlvik. Ja ka. Lilled on tulnud ette juhtumeid, kus inimene on toppinud  siia nelgid otsapidi sisse ja on ära umistanud,  et noh, et et kui on kahtlus, et see asi sisaldab pikki kiude,  siis on parem ta väikesteks osadeks hakkide lõikelaual. Ja kõik läheb siit läbi, ei ole probleeme,  mul on päris mingid sellised Kõvad jäätmed, ma ei tea, munakoored või ploomikivid,  et mis nendega saab. Need lähevad ka kõik siit purustist läbi,  et isegi on soovitatav aeg-ajalt lisada selliseid kõvemaid toidujääke,  nagu siis munakoored, loomikivid need puhastavad torustiku,  kuna nad on sellised veidike abrassiivsed. Ja masin annab sellele veele sellise tsentrifugaaljõu  ja siis torustik, nagu puhastub. Kuna aparaadis puuduvad lõiketerad, peetakse seda üheks  ohutumaks kodumasinaks üldse. Spetsiaalse mootoriga masin peaks olema ka täiesti hooldusvaba. Köögihunti kuus aastat kasutanud karismaa kinnitab,  et probleeme pole aparaadiga olnud. Ei ole olnud küll probleem ainult siis, kui ise unustada  sinna vee sisse midagi, nagu näiteks ükskord unustasin oma  elusika sinna selleks alla, sealt tegi hirmsat müra  ja lihtsalt tund jäi seisma. Kas mingit hirmu ei ole kätt sinna sisse toppida,  et lusikat kätte saada? No aga ta seisab ju siis siis ei ole ju midagi,  kui keegi käima paneb, siis oled käest ilma. Aga ei, ei ei. Sest iseenesest ma ju tean, et mulle seletati ära,  et, et tegelikult see purustamise asi, see on seal päris all  ja sinna ma, noh, see, ta on üks, nii, nii suur kopsik on  seal all ju. Nii et tegelikult sa lükkab ju siit pealt ainult seda ja,  ja, ja esimest korda, kui ma, kui ma seda Ameerikas nägin  seda hunti, siis siis siis mulle algus, noh,  see hääl kõik ja niisugune noh, tekitas küll,  aga kui need arbuusikoored kõik läksid sealt alla,  siis ma mõtlesin, issand jumal, kui kihvt asi. Pealinna reovett käitlev Tallinna vesi siiski köögihundi  suhtes eriti optimistlikult meelestatud pole. Ettevõtte sõnul töötavad nad juba üsna oma võimsuse piiril  ja köögihuntide massilise kasutamisega tekkiv lisakoormus  oleks neile juba liiast. Esmapilgul tundub see idee ju nagu õilis,  et me hoiame kokku prügiautode kütuse pealt,  see sodi jookseb ise torustiku mööda siia kokku  ja siin saaks ta siis ju algosadeks uuesti lahti lammutada. Jah, tähendab ei ole sugugi Tähendab ta võib tunduda niimoodi, et torustiku transport on tasuta,  aga, aga iseenesest ta ei ole, sest. Siiamaani. Peab pumpama minimaalselt viis korda seda reovett. Keskmiselt kuus-seitse korda, enne kui ta jõuab lõppude  lõpuks meie komposteerimisplatsile reoveesete puhul. Tuleb ta kõigepealt välja setitada, siis nüüd see lahja vesi,  mis on tulnud, seejärel tuleb ta üles soojendada 37 kraadini  kus ta läheb meie metaan tankidesse, kus teda kääritatakse. Ja, ja pärast seda Tuleb võtta välja sellest setest, see sete iseenesest on  selline lahja peti. Taoline vedelik tuleb uuesti vesi välja võtta ja,  ja selleks tuleb töösse panna tsentrifuugid. Ühesõnaga, meil läheb vaja soojusenergiat,  meil läheb vaja elektrienergiat ja see on üsna  energiamahukas protsess. Me ei saa nagu rääkida, et me oleme keskkonnasõbralikud  ja ja loodussäästlikud selle koha pealt. Kui me kasutame sellist teed. Samas on ju räägitud, et need biolagunevad jäätmed annavad  seda metaani, mida te siin kokku kogute,  millest omakorda saaks seda energiat toota,  et kas see protsess kokkuvõttes oleks äkki hoopis teile kasulik. Seesama metaan, mis meie siit välja võtame,  selle me. Kasutame protsessis ära nii soojuse ks kui  siis ka oma töömasinate jaoks. Kui teda tekib rohkem, siis me peame põletama teda  ja see tähendab seda, et, et see läheb atmosfääri  ja on nagu välisõhusaaste. Siin ümbruskonnas ei ole ka selliseid Elamurajoone, et, et oleks mõttekas nüüd maa gaasi asemel  biogaasi kasutada. Et see on ilmselt jah praegu, eks ole, ta tundub küll,  et, et ta ei ole miskit moodi kasulik. Kas ütleme tulevikku vaadates, et kui nüüd need tõesti need  köögihundid ikkagi hakkavad levima, kas oleks mõeldav  ka see, et te teete siin oma protsessides mingisuguseid muudatusi,  nii et te suudate seda rohkem rohkemat koormust vastu võtta  ja neid siin ümber töödelda ikkagi? Tähendab praegu me oleme siin komposteerimisväljakul,  mis on. Reoveesetesegu jaoks ette nähtud selle üsna suure väljaku Ma. Maht on umbes aastane, maht, mis on 30000 tonni. Nüüd vaadates Tallinna prügila Projekteerimisel tehtud arvutusi ja, ja kogutud andmeid  ka Pääsküla prügilast tundub, et neid bioag lagunevaid jäätmeid. Just nimelt selliseid. Noh, toiduainete jääkproduktid niinimetatud. Et Neid tekib aastas kuskil 40 kuni 60000 tonni. Ma nagu ei näe võimalust, eks ole, et, et meil oleks seda  siin väikesel paljassaarel kuskil noh, edasi käidelda. Pealegi ei tohi paljassaarel toodetud komposti kasutada  mujal kui haljastuses, kuna veepuhastusjaam käitleb ju  ka fekaale, mis võivad sisaldada erinevaid haigustekitajaid. Tavaline toiduaine jääkidest tehtud kompost sobib aga  suurepäraselt mistahes mulda rammusamaks muutma. Sellist komposti aga veepuhastusjaama tehnoloogia kuigi  hästi teha ei võimaldakski. Võtame toitainete prügihundis. Siis. Sealt tuleb edasi. Lisalämmastikku. Ja kuna Selline prügihundi toortoit ei ole nüüd käinud läbi. Inimorganismis ta ei ole saanud. Eeltöötlust siis sealt ei tule nüüd väga palju sellist orgaanikat,  mida meie Bakter tahab omastada, ta jääb nagu sellisesse prügivormi. Et pigem on ikkagi niimoodi, et. Las reovee puhastusjaamad puhastavad reovett ja,  ja las Jäätmekäitlejad käitlevad prügi. Et see on nagu kõige optimaalsem nii kliendile,  kui, kui, Loodusele. Kui keskkonnale maailmas on riike, kus köögihundid on lausa  keelatud aga on ka selliseid ks uusi maju ilma hundita  ehitada ei tohigi. Enamasti on ka tavaks, et seadmeomanikud maksavad  selle eest täiendavat jäätmekäitlusmaksu. Eestis nõuab ainsana köögihundi paigaldamiseks kooskõlastust  Jõgeva vesi. Köögihuntide hinnad jäävad nelja ja 8000 krooni vahele. Hetkel ostetakse neid seetõttu ikka pigem mugavust,  mitte keskkonda silmas pidades. Ma usun, et ma ei ole veel nii keskkonnateadlik,  et ma mõtleks, ostaks selle pärast köögihundi,  et et keskkonna peale mõelda, esi esialgu ikka mõtlen nagu  oma mugavuse peale, aga siin on minu meelest kaks asja koos. Veefirmad ütlevad, et linnakorteris see hunt tegelikult on,  on justkui nagu hoopis keskkonnale kahjulik,  sest meie veepuhastusjaamad ei ole valmis seda sodi vastu võtma,  et kas näiteks selline teadmine võiks teie otsust seda kasutada,  muuta? Ma ei tea, nüüd ma pean hakkama mõtlema. Ma ei oskagi öelda seda. Kui nad niimoodi, aga nad võiksid muuta oma suhtumist eks ju,  siis oleks meil kõigil parem. Vast? Tänapäeval tuleb seitse korda juukseid kammida  ja üheksa korda nägu pesta. See hoiab näo ilusa ja terve aasta virgena. Kes aga näo pesemata jätab, seda ei tule sääsed suvel purema. Meie talv erinebki meie suvest esmajoones  selle poolest, et talvel pole peaaegu üldse sääski näha. Küll aga näeme metsas liikumas poolunes kährikuid  ja karusid, rääkimata põtradest. Soojad Eestimaa talved ei ole enam kellelegi haruldaseks. Üha sagedamini võib näha, et rändlinnud valivad lõunamaale  lendamise asemel siia kodumaale jäämise ning  ka pehme pinnase ja toidurohkete talvede tõttu on meil  metssigade arvukus kõvasti kasvanud. Ikka ja jälle kuuleme, kuidas jahimehed või metsamehed on  üles ajanud järjekordse emakaru. Kuidas põtradele üldse külmade talvedega võrreldes sellised  vesised ilmad meeldivad? Ega nad väga ei meeldi, aga, aga see talv ei ole  ka kõige hullem olnud, et meil päris sellist kümnekraadist  sooja ei ole ka jaanuaris olnud. Päris soojade ilmadega nad pisut kimpu jäävad,  sellepärast et nende karv on just ju mõeldud selleks kasukaks,  mis neid külma eest kaitseb. Lisaks sellele muidugi nahal ka veel rasvakiht. Põdra omapära on jälle see Et tema on niisugune noh, põhja pool ja,  ja karmimate tingimustega harjunud liik ja seal  siis on talle just väga vastuvõetav see,  kui ta saab lumme magama heita. Et põdrakarv on väga hea, selline sooja isolatsioonimaterjal  karvad on õhku täis aga. Kui on vihmane ja tuuline ilm ja põdra l niisugust  lumekaitset ei ole, et siis ta jällegi noh,  kaotab ilmselt sooja rohkem ja termoregulatsiooni peale  kulub tal seda energiat rohkem. Aga kui nüüd rääkida põdraveetarbimisest külmal talvel  võrreldes sooja talvega, et millised need erinevused on? Jah, et põder on ise selline veevabrik, et et toidu  mäletsemiseks kasutab ta väga palju seda vett  ja ja, ja toodab siis seda sülje näol, et noh,  üks ämbritäis sülgega kulub põdral ära küll selleks,  et et toitu saaks alla neelata ja, ja noh,  tagasi tuua maost ja seda pH tasakaalus hoida. Üks juurde hankimise moodus ongi seesama taimedes endis  leiduv vesi mille ta siis noh, omastab koos toiduga  ja ja, ja muide ka ju inimese kohta arvatakse seda,  et see vesi, mis, mis toidus on nagu seotud näiteks  värsketes kurkides, et see on meile nagu üks kõige kasulikum  vesi üleüldse. Põder ennast üldiselt lume ga tunneb päris hästi  ja lume armastab magada. Et siis, kui toidutaimed on lumised, et siis üksjagu põdral  kulub lisaenergiat selleks, et seda, seda lund nüüd veeks sulatada. Ja see on ka võib-olla üks neid põhjuseid,  miks loomad väga seda lund süüa ei taha,  et see jahutab neid liialt. Põder on Eesti metsade suurim loom ning see võimaldab tal  toitu hankida, aga sellistest kohtadest,  kuhu teised loomad ei ulatu just nagu Aafrikas,  kael kirjak. Kui kael kirjakul aitavad toitu kätte saada välja veninud  kaelalülid siis põdral on selleks pikad,  lõualuud ja pehmed mokad. Ja lõualuu pikkus muidugi on ka veel oma fenomen põtradel,  et meil teist looma metsas ei ole, kellel  nii pikad lõualuud oleks. Et mul siin juhuslikult on kaasas praegu siugune lõualuu,  mille peale on kirjutatud Eesti pikim. Et minu enam kui 20 aastase praktika jooksul ei ole Eestis  pikema lõualuuga põtra välja tulnud, kui see siin,  see on pärit Harjumaalt nii kandist ja, ja  selle lõual pikkus siis oli 50 sentimeetrit need hambad,  kõik on hästi sakilised. Ja neid sakilisi pindasid siis põder kasutab toidu  mäletsemiseks ja siis kõigil põtradel, on nad  siis suured või väikesed, on siis selline lünk siin hammaste vahel. Ees on siis lõikehambad ja alles tükk maad kaugemale  hakkavad pihta need purihambad ja seda vahekohta  siis põder kasutab suure eduga ära ja ka seda teravat serva  mis on siis ka koos limaskestadega ikka veel küllalt terav  selleks puude otsast lehti roobitseda. Hambaarsti juures põder ei käi, tema tohtriteks on õige  ja küllaldaselt itumine. Nii võib isegi. 17 18 aastase põdra hambakaarti inspekteerides näha,  et ühtlaselt kulunud hambad on ilma ühegi auguta. Kui nüüd siis seda algajat seda algajat poissi siin vana  veteraniga võrrelda, siis, siis näeme, et sellel on hammaste  arv on tal muidugi suurem. Aga need mälumise pinnad on siin ka kõvasti kulunumad,  nii et siin on tegemist juba üle 10 aasta vanu vana põdraga. Ja kõrval on tal siis pooleaastane umbes. Me näeme, et tal hambad on küll hästi kulunud,  aga praktiliselt noh, täiesti terved, aga ikkagi hambad on  suus ja. Ja ja siis need ülemise poole vasarad ja alumise poole  alasid on siis töötanud omavahel suurepäraselt. Põdra pilguga ringi vaadata siin toitu talle peaks jätma. Ega see nüüd kõige parem toitumise biotoop ei ole,  aga et Tartumaal on sellised üsna iseloomulikud,  et näha on sellist täiesti seaduspärast asja,  et kui lehtpu võsas ikka mõni üksik mänd kasvab,  siis võib-olla peaaegu 100 protsenti kindel,  et ära temaga. Süüakse ja latva ära napsatakse. Põdra talviseks lemmiktoiduks on noored männi  ja pajuvõrsed. Kuuse kallale läheb loom alles siis, kui häda käes  ja toitu vähe. Kui Kanadas raputatakse lammastele hundiohu tõttu pipart  kasukasse siis Eesti metsaomanikud kaitsevad oma noorendike  spetsiifiliste keemiliste ainetega. Jooksu ajal võib ka juhtuda, et inimene ise peab muidu  rahuliku meelega looma eest kõrvale hoidma. Tavaline niisugune ründamise moodus on oma halvast tujust  märku anda muidugi sellega, et pea lastakse alla,  turjakarvad on turis nõndamoodi, kõrvad on lidus ligi pead. Ja, ja siis üks tunnus pidi olema ka see veel,  et keel on suust väljas ja laperdab tal. Ja järgmine on see, et, et tõstab pea üles  ja esimeste jalgadega siis. Annab kõva löögi, et see öeldakse, et võib hundi selgra purustada,  kas ta just hundi pooleks lööb, et seda ma ei usu,  aga, aga et ta selgra purustada võib või,  või inimesel luud purustada, et see on küll võimalik. Ja siis ta muidugi võib ka veel tallata seda rünnatavat objekti,  selle selle otsas tampida, et neid kohtumisi on päris  mitmeid olnud ja, ja üks tore kohtumine oli näiteks maantee  peal Kärevere silla juures sedasi, et, et suured lumehanged  olid kahel pool teed ja kaks põtra seisis lumevalli peal  ja siis ma pidasin seal kinni. Ja see oli just ühel aastal enne jõulu ja vaatasin,  et nägu tore jõulukingitus. Ja siis ma panin endale ohutuled vilkuma,  et noh, autod, kes kahelt poolt tulid, et teaks,  et siin on mingi oht ja siis tulin autost välja,  näitasin käega nende põtrade peale, tükk aega seisid. Seal nii, et, et see oli võib-olla selles mõttes üks,  üks tore asi. Et mul tundus, et sellel hetkel vähemalt ma nende kahe põdra  elu nagu päästsin Selleks, et kohtumised maantee, Ka servas ohutud oleksid, on kasutusel mitmeid abivahendeid. Ühe võimalusena võib auto omanik enda sõidukile kinnitada  metslooma peletaja. Välja selline, see on üks kaksikvile, kust õhk käib läbi ja,  ja tekitab siukest. Noh. Mitte väga tugevat peenikest heli, mida loom kuuleb päris  kaugele ja, ja öeldakse nii, et tarnijad ütlevad,  et see on selline vile, mida kuuldes loom noh,  nagu põikab tagasi, kas ta alati tagasi põikab,  aga et vähemalt minul on ka autol mingid sellised viled peal ja,  ja loom vähemalt ei ole kohe vahetult auto eest läbi jooksnud. Igatahes seni kui teede turvalisus meil niisuguse taseme  peale tõuseb, et, Et tõesti, see loomaoht minimaalne, on loomale otsasõidu oht. Selleni läheb kõvasti aega ja, ja kindlasti nendest viledest  on siis nagu abivahendina kasu kuigivõrd. Nii proovime siis, kuidas need viled töötavad. Et üks on siis selline hääl. Ja. Niisugune vaikne vilekene, proovime teist ka. Aga ega ta igatahes paha ei tee, avatavasti ei tee,  ja kuna me osoonibussiga sõidame siin Eestimaa teedel  tänavatel ikka ikka sadu ja sadu kilomeetreid,  aga siis katsetaja isa, mida see toimib,  aga paneme siia külge Tartus. Ja et peaasi, et ta jääb nüüd otse enam-vähem sõidu suunas. Tuul puhub siit sisse ja vilistab ja kui vähemalt üks loom  tänu sellele vilele võib-olla rohkem ellu jääb,  siis ma ütleks, et me oleme juba kõva edusammu teinud. Ja. Sellest vilest. Arenes järgmine mõttetera. Aus jahimees lööb vilet avalikult ja täiel rinnal. Alatu kütt taga põõsa taga ja pardi häälega. Ja veel olenemata sellest, kui ausalt või ebaausalt olete  teie meelitanud oma fotoaparaatide ette loomi,  linde, lilli ja loojanguid, läheneb vääramatult. 10. veebruar. Looduse aasta foto tähtaeg. Kus ja kuidas sellest lähemalt võrguaadressil looduse  omnibuss pee. Järgmisel esmaspäeval on päev pikem juba 35. Minuti võrra siis kohtumegi. O kolm. Osoon.
