Loomaaialood. Loomaaia loomsed. Tere kõlas uhiuue sarja avakujundus ning ilma pikalt keerutamata on vast ka selge, kellest ja millest juttu tuleb mõistagi loomadest loomaaiast ja neist suurepärastest inimestest, kes selle kõigega seotud on. Tänavu augustis saab Tallinna loomaaed 75 aastaseks. Direktor Mati Kaalu täitub 45. aasta. Need on kord vägevad tähised ja kogu seda ilu pole mõtet vaka all hoida. Seega on mul siin vikerraadio stuudios rõõm tervitada teid, Mati Kaal. Tere. Et jõuda Tallinna loomaaia sünnilooni, tuleks alustada aga märksa kaugemalt ehk teisisõnu sellest, kust ja millal on loomaaiandus üldse alguse saanud. Avasaate teema ongi sellega otsustatud ning Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna soovivad teile head kaasaelamist. No kui mõelda alguste alguse peale, siis tuleb seda otsida vast kiviajast. Jah, no tähendab, tegelikult on ju kõigi asjadega nii, et et asjad ajas muutuvad ja, ja tuleb defineerida, missugust asja võiks siis nagu esimeseks looma aianduslikuks ilminguks pidada. Aga kui me võtame nii, et loomaaiandus on defineeritud sellega, et inimene hakkab mingisugust metsikut eluka enda valduses pidama, siis, siis võib tõesti kiviaega minna. Sest et tegelikult, et on kiviaeg ju niisugune aeg, kus inimkonna arengus oli suur revolutsioon, kus ta siis ühel hetkel hakkas tasapisi jahitavast kujunema ringi kaasjahtijaks. Ja, ja lisaks sellele, et ta siis endale seda jahisaaki maha lööduna koopasse tõi, tõi ta sinna ka väiksemaid enamasti või ka mõnel muul juhul lihtsalt uimasemaid. Muid elukaid ja, ja tõendeid selle kohta leiab isegi päris nii silmaga nähtavalt ja käegakatsutavalt, sest sest, et nendes koobastikes seal Aldamyrase elas koos ja mujal, kus kiviaja inimene on oma tegemisi ja, ja ka enda uskumuslike asju seina peale joonistanud, sealt võib, võib näha, et seal on kohati olemas metsikud elukad, keda, keda peetakse mingisuguses kas seal Kaljo servaga või mõnel muul viisil piiratud alal ja noh, see on juba siis ikkagi inimese võimuses, mingi metsiku eluka eluka pidamine ja jääks tegelikult sealt, et on teistpidi alguse saanud ka ka loomade kodustamine, et et nendesamade noh, ütleme kõige algelisemad looma aienduslike ilmingute järjeks on kindlasti ka terve hulk koduloomi, mis inimene on siis oma arenguloo jooksul alguses niisama pidanud ja pärast siis järjest põlvest põlve valides lausa koduloomadeks muutnud. Sellepärast, et olgu küll, et piiblis öeldakse, et jumal lõi metsaelajad ja, ja pudulojused siis ikka need pudulojused Angic kunagistest metsa Elaiatest aretatud. Aga need koopamaalingud väidetavalt püsisid täiesti korras, seni kuni nad avastati, no avastati T noh, kõik on suhteline suhteliselt hiljaaegu Flas koos 1940 ja Aldamiiras siis 1868, aga kui seal hakkas käima massiliselt ekskursioone, siis said ka inimeste hingeõhust need maalingud natuke kannatada, vist. Nojah, nende asjadega ongi sedasi, et, et koopad on ju väga niisukese, püsiva mikrokliimaga kohad. Aga kui sinna hakkab massiliselt inimesi tulema, siis koos inimesega tuleb sinna ka kõike soojust, pisikuid, igasuguseid keemilisi ühendeid, mida inimene välja hingab ja välja higistab. Ja, ja see kõik hakkab, hakkaks seda mikrokliimat muutma ja, ja siis ta ei ole enam nii püsiv. Jah, kui praegu silmad sulgeda, siis võiks ju korraks proovida ainult kujutleda iidsesse altamiiravilasko koopasse seintele maalitud loomi ja kõike muud imetlema. Seal on kõiksugu elukaid ja, ja, ja inimeste tegemisi ja selles mõttes, kas noh, võib-olla kõige tuntumad on ja mitte võib-olla isegi nii palju piisonid kui ürgveised Tarvad. Aga seal on ikka tõesti need elukad, kes rohkem kokku puutusid, kelle küttimiseks inimesed tahtsid mingit maagiat välja kutsuda ja nii edasi, nii et selles mõttes ikka peegeldab tõenäoliselt mingis proportsioonis seda, kui palju, missuguseid elukaid ümberringi liikus, nii et et selles suhtes on allikas, mille järgi võib isegi mingisuguseid väga algelisega kaudseid järeldusi teha, aga sellest, missugune see, see maailm oli tol ajal. Ja, ja eks ta siis tasapisi sealt edasi võis areneda, eesmärgid kord nii, kord naa, aga, aga kui Ta ajalugu edasi, siis mida lähemale tänapäevale, seda enam ka võib öelda, et on sarnasemaks muutunud see loomapidamine, et kui vaadata nüüd nisukesi noh, ütleme kuskil sedasi paar-kolm 1000 enne Kristust ehk jämedalt 5000 aastat tagasi, siis sel ajal oli tolleaegsete lülikutel juba juba ikka päris nii korralikud loomahulgad, mida nad küll esialgu tõenäoliselt seda jällegi inimesed peavad nagu tõenäoliseks põhjuseks, et nad eelkõige pidid siis kõigile ümbritsevatele ja ka naaberalade valitsejatele näitama siis nende valitsejate võimu ja võimsust. Aga samas, kui vaadata praegu neid jällegi on igasugused joonistused on põhiliseks niisuguseks allikaks, aga ka tollest ajast juba on ju tekstilisi asju küll piltkirjas ja kuidas iganes, aga sellest saab teha järeldusi, et nii sumeri kui Vana-India ja Egiptuse vaaraod ja, ja kõigil neil oli ikkagi nende presidentide juures olemas või rohkem või vähem mingisuguseid metsikuid loomi. Ja noh, näiteks kui siis neid asju vaadata, siis selgub, et niidud mors kolmandal kui Ramses teisel ja Teeba Ammani aedne, mida siis valitses Hatseptšep, sealt on juba juba natuke selgem pilt, mis seal on olnud ja on teada, et seal selles aias siis teise aasta 1000 paiku oli vehim, Ohlusid ja Õhfantiloope ja atakseid mitmesuguseid gasell jaanalinde, isegi India elevante, kuigi küllalt kaugelt toodud ahve leotada, parte isid, kaelkirjakud ja, ja mitmesuguseid Ida-Aafrika linde. Need niuke kollektsioon oli juba ikka päris muljetavaldav ja selles mõttes juba rohkem loomaaiandus. Te mõtlete praegu Egiptuse naisvaarao suurt loomaaeda just ja see sümboliseeris tema suurt võimu, eks ole, aga sumerid sumerid, kes elasid siis praeguse Iraagi kaguosas neli-viis 1000 aastat tagasi, nendel oli veider tuttavalt vanim kõrgkultuur maailmas üldse, nii et vastavalt sellele, siis oskasid nad ka oma elukatega ümber käia. Jah, ja, ja ütleme, kui siin need kõige varasemad asjad olid, olid rohkem nagu oma võimu ja ja, ja mõju peegeldajaks siis siis tegelikult juba on ka seda teada et kusagil seal, noh, aastatuhande alguses oli juba nii Me lossi juures niisugune loomaaed, kuhu siis juba kutsuti kohale ka ka alamaid, et nad, et nad maailma rohkem pilti saaks ja on teada, et seal siis on olnud ka kaamelid ja ka selle ja uluk, eesleid, jäneseid, palju igasuguseid linde, nii et selles mõttes niisugune noh, sisuliselt inimkultuuri algusest saadik, nii et selles mõttes loomaaiandus anud on kultuurinähtus, mis kultuuri sündimisel on inimesega kaasa tulnud ja kui veel siis maailma laiemalt vaadata, siis mitte ainult siin Europoli ääres, aga ka ka vanas Hiinas näiteks on olnud küllalt ulatuslikele aladel, seal isegi 4000 hektari suurustel aladel on leidunud just otstarbel, nii et selles mõttes, kui nüüd mõelda, siis siis niisugune loomaaiandusinimeste õpetamise ja maailma tutvustamise eesmärgil oli seal vanas Hiinas olemas ja ja, ja selles mõttes juba kuskil seal keiser ping asutas nisukesi aedu, mida intelligentsi aitaks kutsuti ja, ja, ja see traditsioon kestis nii kaua, et isegi Marco Polo leidis neid veel, kui ta siis juba kusagil siin eelmise aastatuhande alguses oma rännakuid tegi. Nii et vanas Hiinas käis see asi ka nii, et metsloomi taltsutatiinat muudeti noh, niivõrd-kuivõrd koduloomadeks ja seda kõike kuningate rõõmuks ja jahiks, samuti. Ja ja peale selle just see, et, et kuna nad seda nii nagu rõhutasid, et see muudab inimesed intelligentsemad, kui nad niukseid asju näevad, siis, siis siis võib seda jõustatult just pidada niisuguse nagu haridusliku eesmärgi alguseks. Sealse NIMI intelligentsi aed just. Vana-Kreeka Vana-Rooma või jah, seal jälle samamoodi, et kui nüüd kõik mäletavad kooliaegset õppimist veel, kus on jutuks olnud see, et et Aristoteles jälle oli kirja pandud kümneköiteline looduse lugu ja, ja tema pani selle kirja just suures osas mitte rännates mööda maailma, vaid toodise mägi Muhamedi juurde ja ja, ja väga palju tema õpilane Aleksander Suur oma sõjakäikudel püüdis ja saatis neid elukaid. Kas on teada, kuidas siis Aristoteles oma loomaaiaga toimetas või kuidas tema neid hoidis, sest et kõik need loomad, mida siis Aleksander Suur talle oma sõjaretkedel kaasa tõi, neid ta ju vaatles neid, ta uuris, et siis lõpuks kirja panna oma. No ma arvan jah, et tema oli rohkem niisugune nagu kirjelde jälgija, et küllap see Aleksander Suur ja muud võimukandjad siis korraldasid selle asja ära, et nende loomade eest hoolt kanti ja nad nad olemas olid, aga see ongi põhjus, miks uskumatu, kui ei tea, kust see alguse on saanud, et kui, kui neid Aristotelese aegseid aegseid kirjeldusi ja ja andmeid loomade kohta lugeda, siis, siis ongi üllatav, kuivõrd tegelikkusele vastavad nad juba on kuigi kirja pandud väga ammu. Nii et, et selles mõttes selleks pidi see algmaterjal olema ikkagi tõesti käepärast ja, ja nagu me nüüd teame, see see ka nii oli. Selle loodusloo kohta on kuskil öeldud ka, nii et seal oli ka naiivsust ja lausvalet, ent ometi oli see vägagi lugemist vääriv asi. Jah, tähendab ja just see, et, et selge, et selleaegsetes asjades on hästi palju niisugust noh, tolle aja arusaamadest tulenevat ja edasiarendusfilosoofilises plaanis kui põhjuste ja, ja niisuguste asjade peale mõelda, aga et noh, mind ennast üllatab just see, et seal oli tõesti kirja pandud niukseid fakte, mis, mis ei saanud olla selle välja mõeldud, vaid, vaid neid pidi pidi nägema, aga samas muidugi, kui põhjuseid ja muid niisuguseid asju vaadata, siis eks nad fantaseerivad siis oma seniste teadmiste tasapinnal ja roomlased on võtnud kreeklastelt palju asju üle ja, ja, ja ka ka loomaaiandus selles mõttes kandub nendele üle ja, ja selles mõttes keiser augustuse päris päris aastatuhande vahetusest on teada. Tal oli kuskil seal kolm ja pool 1000, et mitmesugust elukat, sealhulgas siis 420 tiigrit ja 260 lõvi ja 600 muid aafrika kiskjaid ja, ja siis ütleme, neid leppis elulisi rohusööjaid ja tagasihoidlikumad elukaid oli siis nagu nagu vähema kaupa, mis näitab, et selle asja juures oli suureks eesmärgiks tegelikult tsirkus igasuguste gladiaatorid, Te võitluse ja, ja muu niisuguse mõttes, sest et seesama 420 tiigrit tõenäoliselt suuresti leidsid oma lõpuareenil. Nii et, et selles mõttes seda osa sellest tegevusest ei saa väga nüüd terves mahus looma aiandusega siduda. Sest et noh, asi veel veel veel kasvas, et Jaanusel oli juba tegelikult 11000 elukad kirjas. Nii et selles mõttes see oli ikka rohkem seotud tsirkuse ja leiva pakkumisega rahvale, et kui, kui inimeste omavahelised võitlused kas ei olnud nii huvitavad või peeti sedagi nagu sündsusetu maksis igasuguste ohtlike metsa jalakatega võitlemine, see oli niisugune igapäevasem meelelahutus, nii et et see on, see on nüüd nii nagu väga paljud asjad Vanas-Roomas olid küll põhjuslikult ja, ja algselt üle võetud vanast Kreekast aga aga selle kultuuri vaikse maha käiguga devalveerunud, et kõik asjad, sealhulgas siis ka nagu see looma aialduslik alge. See metsloomade massiline hävitamine, seda on ikkagi vaikselt seostatud roomari. Ja allakäiguga jah, selles mõttes, et selles peegeldub see loomariigi allakäik täpselt samal samal moel. Aga läheme ajas edasi ja jõuame aega ja, ja siis jällegi noh, nagu kõik asjad korduvad. Selles mõttes, et, et eks need esialgsed keskaegsed metsloomade pidamised olid, olid suuresti õukonna siseeesmärgiga ja, ja, ja valitsejate võimu ja, ja võimaluste demonstreerimiseks kuigi juba vaikselt hakkasid kloostriaedades seal oli küll rohkem taimedega tegelemist, aga aga, aga on siin-seal kirja pannud, et tolleaegsed mungad mitte ainult taimedega seotud infot, vaid ka loomade kohta, mis, mis näitab, et vaikselt nende niisuguste ülikute aedade juures või kõrval olid olemas ka kloostriaiad, kus oli nagu juba selle teadmise fikseerimine ja ja tähendab, ja muidugi need asjad olid kõik saanud oluliselt varem alguse, aga kui siis eurooplased uut maailma avastama hakkasid, siis selgus, et, et ka uue maailmakultuuridel oli loomaaiandus üsna kaugele arenenud ja võib-olla isegi kaugemale, kui ta siin siin Euroopas oli tolleks ajaks ainult et kahjuks on, on asi niiviisi, et need kultuurid hävitati praktiliselt ju ära ja, ja tegelikult me nende asjade kohta saamegi informatsiooni nendest võidukatest aruannetest, mille millega sealsed ühiskonda ruineeriv. Ja nii on siis korteesi aruannetest võimalik lugeda, et Tenoch Hitlanis oli 300 töötajaga loomad, et siis sellel keiser Munte suunal. Ja seal on veel kirjeldatud, et seal elas siis mitmesuguseid linde ja, ja kiskjaid ja, ja madusid ja mõned niisugused näitajad, et kui juba päevas 500 kalkunit niisugus looma toiduks välja kirjutati, siis, siis pidi see olema ikkagi väga ulatusliku institutsiooniga tegemist juba ja kui poleks eurooplased seda asja hävitanud, võib-olla siis siis olekski, ütleme, tänapäevasem loomaaiani jõutud uues maailmas, enne kui vanas 500 kalkunit päevas kõlab igati tõsiseltvõetavalt. Jaa, tähendab kalkun kõigepealt on ju ka looduslikult sealtkandi elukas ja, ja sealkandis siis väga varakult kodustatud ja ja oli siis ka ilmselt põhiline niisugune kõige kergemini kättesaadav lihaallikas koduloomana, sest sest väga palju muud koduloomad on ju Ameerikasse hiljem hiljem sisse viidud sealsed kodustatud loomad suuresti piirdusidki ju tegelikult kalkuniga ja siis lamaja ja selles mõttes, kuna tol ajal ju ei olnud ei külmkapp ega, ega külmkambreid, siis pidigi pisemaid elukaid toiduks nendele loomadele pakkuma, et sai kohe kõhu täis ja ei olnud vaja säilitada. Seal oli kolm, seda tööd leiate väikeseks, võrdluseks palju Tallinna loomaaias on natuke alla 200 ja see on ka suur inimeste hulk võrreldes ütleme, Lääne-Euroopa loomaaedadega mis tuleneb suuresti sellest, et seal on nagu rikkust rohkem ja tehnikat kasutusele võetud inimeste asendajana, et meil ikkagi on paraku tööjõud odavam kui seadi tol ajal seal muidugi oli seda käsitleda, hulka oli rohkem, aga aga ikkagi noh, selles mõttes võrreldav jah. Aga siis tagasi Euroopasse, kus algas renessanss kesk Enamikes Lääne-Euroopa riikides toimus selline vaimne ja kultuuriline suur murrang ja varakapitalistlike suhete tekkimine ja toonia hakkasid andma ilmalikus, humanism, antiikkultuuri juurde naasmine. Kuidagimoodi see siis kajastus ka suhtumises loodusesse ja loomadesse, sest hariduses hakati väärtustama muuhulgas loodusteadusi ja seda, kui tähtis on teinekord õppida otse loodusest. Nojah, ja ikka nagu juttu oli, et antiigist hakati eeskuju võtma ja kõigepealt tekkisidki siis õukondade juurde, põhiliselt siis aadlirahva tarbeks tekkisid siis nõndanimetatud tatud Swing, herid ja menetluse riik, kus siis oli pandud need elukad enamasti niisukese lehvikuna ümber mõnusa paiga, kus kohapeal neid ja oli ise veini nautides või jäid roogasid nautides siis muuhulgas ka vaadata. Ja selles mõttes on väga hästi säilinud et igaüks võib saada endale ettekujutus prose toovad välja, võis näha, on siiani kestnud üks loomaaed, mis ongi, ja tänapäeval eksisteerivatest loomadest kõige kõige vanem. Mis siis on Viinis söönbrunny lossikompleksis ja pärineb siis keiser Franz esimese ja marjade Reesia ajast ja, ja on siis ka oma ehitiste mõttes suuresti muinsuskaitse alla võetud, mis teeb siis kolleegidele sealsetele tänapäeva elu raskemaks, aga, aga see on tõesti siis loomad, kes on seni töötanud. Kas vastab tõele, et see oli ikkagi rohkem marja there is ja initsiatiiv, et üks loomaaed peab siia šernbruni lossiaeda? Noh, jah, nii räägitakse ja selles mõttes see oli tõesti aeg, kus ühe korraga pandi alus Juvini loodus- ja kunstimuuseumile ja, ja, ja selles mõttes olid need loodusteadused ja kunstiteadlased ja kõik niisugused asjad tõstetud vähemalt ülik rahva puhul esile ja ja selles mõttes noh, linnaline kultuur oli jõudnud väga kõrgele tasemele Euroopas juba ja, ja siis hakkas üksteise järel tekkimast see, tol ajal ei olnud see Viini loomaaed sugugi mitte ainukene, aga ta on, on tõesti praegu tollest ajast vahetpidamata tegutsenud ainus ainus loomaaed ja asutud siis 1750, kas nii, et, et võib, võiks siis võrrelda, kui palju meie loomaaed on poisike seal? Ja kes sinna siis satub, siis võib imetleda tõesti neid paviljone seal, kus siis Marie-Therese oma seltsidaamidega istus just ja ideed ja jälgis, mida loomad teevad. Ja vahel hüppena võib ütelda, et sealsed kolleegid mõtlesid sellest peaaegu lahendamatust probleemist kaitse ja, ja tänapäevase loomaaianduse vahel mõtlesid välja ja väga teravmeelse lahendusena nimelt panid inimesed kõndima nendesse marjade resi aegsetesse ehitistesse ja ehitasid selle ümber suuri tänapäevaseid vabapidamise alasid siis siis loomadele, nii et et säilis muinsuskaitse, ainult, et rollid vahetusid täna. Ei, ei vaadanud teiselt poolt, vaid oli seal, kus, kus tol ajal siis loomad olid, no ja sai ka tunda, et, et kuidas on näiteks puuris olla ja ja kuidas loom ennast selles puuris tunda võis selline puuris olla, kui, kui, kui loom mad ümberringi on kõige julgem? Jah, ei ole midagi pabistada just ja muidugi tasapisi, siis sellega seoses, kui nii-ütelda rahvas hakkas, hakkas ülikute vastu karvaseks muutuma ja demokraatia arenema hakkas, siis, siis tekkisid ka esimesed loomaaiad, et mis ei olnud enam ainult õukonna ja, ja Adelkonna jaoks ja, ja, ja nendest tuleb esimesena ära nimetada siis sarlinud plaan, tee, mis on Pariisis siiamaani tegutsema, see, mis asutati 1789. Nii et, et selles mõttes niisugune noh, kui kui see šamproni lossikompleksis olev looma, et hiljem muutus kõigile kättesaadavaks, siis siis Pariisis loodu oli, oli kohe rahva jaoks tehtud, nii et selles mõttes jaa Kas on ka teada, kuidas Pariisi loomaaed siis välja nägi ja kui kergelt või mitte kergelt see tema asutamine üldse läks? Noh, ma ei ole väga põhjalikult seda uurinud, kuidas seal tol ajal need asjad käisid, aga ma tean seda, et ta praegu ei ole. Et ütleme, kui, kui seesama söönbroni loomaaed on väga hoogsalt täna päevastatud, siis, siis Pariisi oma seal on ümberringi prantslastel. Ilmselt ongi keeruline neid, neid vanu asju täna päevastada ja ja igal pool ei õnnestu seda nõksu kasutada tamis Viinis. Nii et, et selles mõttes ta, kui Viini loomaaed on praegu maailmas üks nii ilma tegijaid, siis siis Parise oma paraku paraku ei ole. Aga Pariisi eeskujule siis hakkasid ka teised järgnema ja, ja juba juba sealpool sajandit hiljem hakkas neid ridamisi tekkima. 1828 siis Londoni Kuninglik kui bioloogiaühingu poolt asutatud võtnud loomaaed, mis siis juba juba mitte ainult enam ei näidanud üldsusele seda, vaid ka oli siis juba sulaselgelt nagu teadusliku eesmärgiga püsti pandud ja siis ridamisi tuli neid Amsterdamis, Berliinis ja Frankfurdis, võttis ja uues maailmas Philadelphias ja nii edasi ja 1864 Moskvas ja 1865 Peterburis olid loomaaiad olemas, asutajateks olid seal samamoodi just teadusringkondade inimesed. Et seal siis on nagu taastunud jälle uuesti see niisugune ja, ja teaduse eesmärk ja kui siin lähemale tulla, Riia oli juba Tallinnas palju varem niisugune suur ja oluline tööstuslinn ja, ja 1912 see on juba Riias asutatud ja, ja Helsingis, mis siis samamoodi oli Tsaari-Venemaa osa juba 1889, nii et et siis, kui Tallinna loomaaed sündima hakkas, siis oli juba pool sajandit Helsingis loomaaeda peetud. Ka kaunas ei varem oma loomaaiaga maha ehk leeduma. Ja seda jah, see on järgmise suurema lainega, aga ütleme, loomaaianduse arenes vahepeal vahepeal suhteliselt jõudsalt just selle niisuguse teaduse ja koolituse suuna peal ja tänaseni küll vahepeal väikeste vaheaegadega ilmunud aja Cyrittersoloogilisel kvartal on on siis 1860. aastal asutatud tolleaegse Frankfurdi loomaaia direktori maksuameti poolt ja tänapäeval kõige vanem looma aienduslik rahvusvaheline organisatsioon, mille liige on Tallinna loomaaed juba ka 12 aastat olnud. See on siis saksa kultuuriruumi loomaaedade organisatsioon asutati 1887 juba, nii et et selles mõttes see areng läks niiviisi edasi ja, ja eelmise sajandi alguses juba jõuti selleni, et, et siis Carla agenbek Hamburgis esimesena patenteeris juba 19. sajandi lõpus ja jõudis siis seitsmendaks aastaks ellu viia niisuguse loomaaia, kus siis ilma võredeta vähem märgatavate, piirdekraavide ja muude niisuguste asjadega oli, siis nad on vabapidamisel. Loomaaia kontseptsioon. Aga pärast esimest maailmasõda tekib ju ridamisi juurde palju palju uusi riike seoses sellega, et impeeriumid lagunema hakkasid ja siis on kohe märgata, et niisugust kiiret loomaaedade juurde tekkimist. Ja, ja see näitab ka seda, et kui, kui riigid said iseseisvaks ja, ja hakkasid eneseteadvust kasvatama, siis siis üks niisugune oluline kultuuri osa pidi pidin tingimata sündima ja selles laines siis napilt enne järgmist sõda jõutiga alguses Kaunases, mis tol ajal oli Leedu pealinn ja ja aasta hiljem siis ka Tallinnas loomaaiani ja peab nii ütlema ka pärast teist maailmasõda, on, on tekkinud terve rida uusi uusi loomaaedasid eelkõige selle tõttu, näiteks Berliini tekkis teine uus looma, et kuivõrd Perminud poolitati ja ja berliinlased, kes jäid ida poole peale, ei suutnud ilma loomadeta hakkama saada ja 55.-ks aastaks Berliinis teine looma, et see igivana saksa kultuuri osa just nii selles mõttes ikkagi noh, kui vaadata, see esimene organisatsiooni oli saksa kultuuriruumi oma ja ja selles mõttes on ikkagi kuni päris viimase ajani on, on, on Saksamaa ja saksa loomaaiandus teinud looma aiamaailma silma. Aga tasapisi on siis hiljem nagu muud ja suurtes linnades hakkas tekkima juurde nagu Berliinis, Ki tähendab teisi loomaaedu, et kui praegu vaadata suuri linnu, siis Tokyos on kolm loomaaeda ja, ja Chicagos on kolm loomaaeda ja New Yorgis koguni viis, niiet et, et selles mõttes, mida suuremaks lähevad linnad, seda enam tekib vajadust loomaaedade järel. Aga iseäranis just pärast viimast suurt sõda on hakanud loomaaiandus just teaduse ja, ja hariduse suunas rohkem arenema ja, ja siin on nisukesed suurkujud nagu Oskar siis hiljem, kui ta manalasse läks, kelle abikaasa siis edasi rusudest tõstis Berliini vana loomaaia ülesse ja ja tema oma töödes, siis hakkas tähelepanu pöörama just nendele võimalustele, loomade käitumist ja, ja, ja psühholoogiat, et teist tingimustes uurida. Ja, ja lõpuks siis muidugi niisugune tegelane, kellel äsja möödunud aastal oli suur suur juubel, Eneedi ker, keda võib pidada siis loomaaiabioloogia kui teaduse kontseptsiooni sõnastajaks ja kirjeldajaks. Tema lisaks sellele teoreetilisele ja teaduslikule tööle jõudis siis ridamisi olla Šveitsis Berni baasõli ja Zürichi loomaaedades toriks ja, ja tema siis on ka see mees, kes tänapäevaste loomaaedade neli põhilist funktsiooni sõnastas. Selles mõttes on võib-olla praegu paras aeg meelde tuletada, et mis, mis eesmärgid Loomaaedadel siis tänapäeval on. Ja esimeseks ülesandeks võib siis loomaaedu võrrelda saatkondadega ehk siis mida saatanat teevad, nad jagavad asukohamaal. Ja informatsiooni ja nii siis meie loomaaia töötajate niisama nagu saatkondades on alati kohalikke inimesi tööl Nende abiga siis üritamegi Eesti inimestele selgeks teha nende loomade kodu, looduse seisu, olukorda ja probleeme. Siis teine eesmärk on, on loomaaedadel see, mida võib võrrelda Kindlustus kompaniidega, et et kui kusagil enamasti küll inimeste niisuguse vale tegutsemise tulemusena kipuvad mõned liigid või või asurkonna hääbuma, siis on vähemalt üks niisugune tagatis, kust on võimalik, kuigi see ei ole üldse mitte kerge hakata siis loomi taasasustama loodusesse. Ja kolmandaks eesmärgiks võib pidada siis seda niisugust juba ütleme, teaduslikku uurimistööd lausa, sest et ütleme väga paljude elukatega valimit, mis oleks usutav, teadusmõttes on raske kokku saada muul viisil, aga kui neid andmeid talletada ühe metoodikaga, siis on võimalik terve maailma loomaaedade info kokku võtta ja siis siis on juba need need tulemused usutavad ja, ja lõpuks on ikkagi asi selgeks saanud, et vist kuus korda. Ta kiiremini taastub inimeste töövõime tühipaljast looduslähedases keskkonnas viibimisest ja, ja selle tõttu siis on loomaaedade jaga botaanikaaedade üks niisugune eesmärk on siis linnastuvatele inimestele võimaldada töövõimet. Taastada ja lõppude lõpuks loomaaeda külastab maailmas igal aastal 700 miljonit inimest ligi 10 protsenti inimkonnast ja ka see fakt sobib väga hästi. Lõpetuseks. Tallinna loomaaeda külastas läinud aastal rekordarv inimesi. Jah, tähendab see on on kusagil vähemalt 361000 meil veel otsime kokku andmeid nendest inimestest, kes on mingi e-pileti või mõne niisugusega tulnud, need pisut täpsemad andmed saame natuke hiljem teada, aga, aga üle 361000 on on olnud, see on, on selle sajandi aastatuhande suurim tulemus meie loomaaia jaoks. Selline oli esimene saade uuest sarjast nimega Loomaaialood. Stuudios olid Mati Kaal, Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loomisel.
