Tänavune talv on täiesti isevärki, jaanuari alguses sai veel  aiast supi peale rohelist peterselli korjata. Esimesed tõsiseltvõetavad külmad saabusid siiamaale alles  pärast taliharja päeva, siis kui vanarahva tarkuse järgi  peaks talve selgroog juba pooleks murtud olema. Eks ole näha, kui kaua see murtud selgrooga talv vastu peab,  sest nädala pärast on küünlapäev ning kaugel see kevad enam ongi. Osasi inimesi kindlasti soe ja lühike talv,  rõõmustab teisi, aga mitte. Mõned inimesed on sellised, kes jätaksid talve üldse  aastaringist välja. Üks sellistest inimestest on Sangaste lähedal geenis elav saima. Saimal on nimelt selline tervisehäda, mis talviti eriti  väljakannatamatuks muutub. Talviti näeb elu niimoodi välja, et. Kogu aeg toas. Ja õues käin ainult hädavajalik. Kaupluse reididel ütleme nii, et kaks korda nädalas käin ma tööl. Õnneks on selline hea tööandja, kes toob  ja sõidab ukse ette ja võtab mu peale ja viib tööle ja. Ja toob ka tagasi ja siis töö juures on kauplus lähedal  ja siin on ka üks 400 meetrit, et, et siis ma nagu käin  ka poest ka läbi. Ja ülejäänud päevad istun kõik toas. Suur külmakartus hakkas saima elu segama kusagil kümmekond  aastat tagasi. Mida aasta edasi, seda hullemini saima külmetab  ja kui ta end soojendada ei saa, muutub külma tunne  painavaks külmavaluks. Alguses on selline külma tunne nagu see järjest süveneb,  tunne, nagu istuks külmas vees. Ja siis, kui ma endale kohe sooja ei tee. Siis hakkavad nagu külmavalud külma valu on,  on selline et selline tunne nagu valutaks nahk  ja lihased ja, ja siseorganid, et see on nagu nimme  piirkonnas kõige rohkem, et ülakehas ei ole. Ja seda valu ei võta valuvaigistit. Mul küll väga kangeid ei ole, tibu, profeeni  ja Diklofenakiga need külmavalul ei mõju. Ainuke asi, mis mõjub, on, on ennast polsterdada ära  ja nii, nii kaua, kui soe hakkab, et see läheb kuskil  tunnikesega üle. Saima sõnul võib tema külmavalu võrrelda jääaugus istumisega  mitte talisuplusega, sest talisupleja liigub vees vaid just  passiivse paigal istumisega jäises vees. Ning kui tavalist inimest aitab külma vastu kuum tee,  siis saimal sellest abi pole. Ei, kuum tee ei soojenda mind, see, see on nagu pindmine see  külmavalu tekib, hakkab nagu nahast. Et ma tunnen nagu torgiks 100 nõela mind  või 100000 nõela ja siis ongi külmas vees istumise tunne. Mida kauem jääaugus istuda, seda rohkem valutama hakkab. Aga, aga ongi, et, et talisupleja tuleb veest välja,  sest tal on niisugune mõnus soojatunne, tekib,  et minul tekib ka siis sooja tunne, kui ma endale tekid  ümber võtan. Aga niikaua, kui ma tekke ümber ei võta,  siis on see külmas vees istumise tunne. Saima on jooksnud oma külma hädad arstide vahet,  kuid tohtrid naist aidata ei mõista. Mõni tohter on arvanud, et külmavalude põhjuseks võib olla see,  et saima on põdenud tihti kurgu ja põiepõletike  ning ka veresoonte põletike. Ehk ongi sageli põdev inimene tavalisest külmatundlikum  või on külmakartus lihtsalt saima eripära. Mõni arst jälle süüdistab saimat selles,  et ta on end liigse soojaga ära hellitanud  ja peaks end karastama hakkama. Ma olen e-kliinikus saatnud kahele kolmele arstile oma oma  loo ja, ja arvamuse. Aga sealt on tulnud vastuseks, et, et teil on midagi  nii haruldast, millest me midagi ei tea ja midagi vastata ei oska. Varasem see probleem ei olnud, ma elasin ikka normaalselt,  võib-olla mul oli natukene paksem särk kui teistel,  aga ujumas olen käinud eluaeg ja paljajalu,  jooksnud lapsepõlves ja nii edasi, et nagu täiesti noh,  kõik nagu tavaliselt. Et seda ma lapsepõlvest küll ei märganud,  et mul oleks. Külma on rohkem kui teistel. Kuskil 10 aastat tagasi, kui ma selle külmaga võitlema hakkasin,  et käisin usinasti saunas, ikka vihtlesin hästi kõvasti ja,  ja, ja talvel hüppas in lumme ja, ja püüdsin ikka ennast  karastada nii ja naapidi ja aga nüüd, kaks aastat tagasi ma  loobusin talvel käimas, sellepärast et see 200 meetri peal ikka,  kui väljas on tuul ja saunast tulles ikka igistada,  et seda ei saa, ma ei saa ennast niimoodi maha jahutada,  seal külmas esikus. Et et tulles ma higistan ja see tuul jõuab ikka minuni,  et ma jõuan nii kiiresti koju Ja nüüd ma talviti ei käi, ainult suvel käin saunas. Praegu ei oskagi saima oma suure külmetamisega muud peale  hakata kui enesele aina paksemat polstrit peale tõmmates  ja seitsme teki all magades. Mul on paks sulgtekk öösel, kui ma magan ja,  ja mul on madratsi soojendus, elektriline,  et ma panen voodi enne sooja ja, ja magama minnes muidugi  tõmban selle välja, ma selle peale ei saa magada,  see on juba liiga kuum ja siis on mul paks sulgtekk,  selle peal on kolm fliistekki, et nad on kerged. Ja noh, voodikate on kah selline poolvillane peal. Palju ilma polstrita ringi liikuda ei saa toas ka,  isegi kui siin 22 23 kraadi on. Et mul on, ütleme praegugi näiteks kümnekordne fliisi  polster ümber. Seelikud ja fliistekkidest tehtud, see on nagu kõige soojem materjal,  mis ma tean. Alguses. Kui ma hakkasin nagu külma valusid tundma,  siis piisas võib-olla ühest. Paksemast seelikust või, või tekist ümber,  kui ma siin kodus toimetasin. Aga mulle on tundunud, et iga aastaga on see natukene süvenenud. Mul on, ütleme, õmmeldud fliispükse endale mitu paari  lühikesed ja et mul on need pükste all ja  siis on veel paar seelikud ja siis on sule vest. Et niimoodi ma käin tööl ja, ja õues ka. Ja töö juures ma istungi niimoodi sellega,  mul on töö juures ka tekk, kuna ma olen üksinda seal  kontoris ja, ja keegi mind ei näe. Ja kui ma õue tulen, et, et sellest õues külmaga on ikkagi  nii madal temperatuur, et see külm jõuab ikka minuni. Et ma saangi käia seal ütleme poole kilomeetri raadiuses. Lühiajaliselt pool tundi ma võin õues olla,  et kui siis pärast seda sooja saab, et siis nagu ei juhtu midagi. Ja selline ongi, et tekib kerge külma vees istumise tunne  õues juba, aga kui ma saan tuppa tulla ja sooja,  siis läheb see üle siis nagu valusid ei tule. Kõige hullem saima jaoks on see, et külma tunne ei anna  talle asu isegi suvisel ajal. See ei sõltu kalendrist, vaid ikka konkreetselt ilmast,  et sooja peab olema ikka kuskil 25 kraadi  ja päike paistab, siis ma tunnen ennast normaalselt. Juulikuu jah. Et kui palju meil neid suvel neid päevi on? Et see ongi ainukene aeg, kui suvel on ka jahedam ilm? Siin on ju meie suvi ju keskmiselt võib-olla 17 kraadi. Et, et see tähendab ikkagi, et ma liigun pikkade pükstega  ja vestiga Päris normaalset elu ei ole enam kunagi. Välja arvatud need hetked, need üksikud päevad,  kui on hästi soe ja keset päeva. Mul on seljakotiga riided seljas, et nagu õhtupoole  jahedamaks läheb või päike pilve taha läheb,  et siis ma panen kohe midagi rohkemat selga. Olin hädas isegi Valgas, apteegis oli just väga palav,  ilm oli, väljas oli üle 27 kraadi vist ja käisin linnas siis,  et oli hea käia, normaalselt riides ja apteegist rohtu kätte  ei saa, sest leti kohal puhub ventilaatorist külma õhu mass  tuleb niimoodi. Ma siis seisin seal teisel pool ja küsisin,  et, et kas nad ei ole mõelnud selle peale,  et, et mõni inimene ei kannata sellist. Nad ütlesid muidugi, et oh, kõigil on nii hea meel,  et hea jahe on, minul küll ei olnud, ma ütlesin,  et siin siingi satud ootamatusse olukorda. Et mul peab olema ikka seljakotiga, siis vest kaasas või,  või midagi, et, et poodi minnes peaks midagi selga panema. Viimases hädas kurnatuna ja väsinuna võitlusest piinava  külma tundega otsustas saima puutepunktilt abi paluda,  et äkki teame meie kedagi, kes oskaks talle nõu anda kas  või ära seletada, mis on saimaga juhtunud,  et ta nii üle mõistuse palju külma kardab. Sõitsime Tartusse, et Tartu Ülikooli arstiteaduskonna  teadlastega nõu pidada. Võib-olla on saima külmavalude taga vereringehäired. Oli üks mõte, mille teadlased välja käisid. Seda enam, et naist on kimbutanud veresoonte põletikud kui  nii tooks asjasse selgust veresoone uuring. Arstiteadlased Jaak Kals ja Kaido Paapstel olid lahkesti  nõus uurima Saima veresoonte tervist ülikooli kliinikumi  Endotelli keskuses. Mis teile öeldud on, milliste ohtude juures te käinud olete? Olen käinud neuroloogi juures olga neuroloog ütles mulle,  et nüüd nagu ma riietuks lõpu pärast üle aru  ja siis kardan külma plaanis uurida teie nii-öelda  veresoonestiku ja vaadata, kui nii-öelda hästi  või halvasti need sooned töötavad just seeläbi,  et vaatame kui laste, kui jäigad nad teil on. Sõna endoteel tähendab lihtsamalt öeldes veresoone sisekesta. Kui inimesele on veresoonte sisekest kahjustunud,  ohustavad teda mitmed südame veresoonkonna haigused nagu vererõhutõbi,  atroskler ohus, tal on suurem infarkti ja insuldirisk. Praegu tehakse Tartu Ülikooli kliinikumi endotellikeskuses  eelkõige teadustööd ja lihtsalt perearsti saatekirjaga  keskusesse tervisekontrolli veel tulla ei saa. Hotellikeskuse uuringute sihiks on välja töötada uued  ja tõhusamad viisid südame-veresoonkonna haiguste varajaseks,  diagnostikaks. Arterite jäikuse mõõtmise selline noh kontseptsioon seisneb selles,  et kui tekivad sellised preekniilised muutused arterites,  mida inimene ise subjektiivselt kuidagi ei taju aga arterite  funktsioon võib juba sel hetkel muutuda. Ja see põhiprintsiip on siis selles, et nii-öelda registreerima,  kui kiiresti see pulsilaine, mis siis südamest iga südame  löögitsükli ga alguse saab, kui kiiresti ta veresoontes  levib ja mida jäigemad on veresooned, seda kiiremini see  pulsilaine nendes veresoontes levib. Ja vanusega teatavasti ka toimub selline psühholoogiline  jäigenemine mõne rohkem, mõnel vähem, aga kindlasti leiab  see aset selliste haiguslike muutuste korral nagu hüpertensioon,  ateroskeroos ja, ja paljud muudki veel. Need muutused, mida me kuidagi teistmoodi ei taju,  ei tunne sümptomid, neil puuduvad siis teatud selliste  lastus indeksite muutuse abil on võimalik  siis prognoosida inimese nii-öelda ateroskeroosi riski  ja ka laiemalt riski nii öelda elule tervikuna  ja kui meil on juba tekkinud teatud aastatega päris suur andmebaas,  saame hakata vaatama ka, mis inimestest siis saab,  et nende prognoosi nii-öelda hindama. Ja siis leidsimegi, et nende inimeste prognoos on otseselt  sõltuv sellest, kui kahjustunud nende nii-öelda väikeste  veresoonte funktsionaalsus on kindlasti mingisugused  muutused on juba toimunud, aga, aga, aga sellist väga suurt  läbimurret veel üldplaanis ei ole. Ei ole saavutatud, et me ikkagi igapäevaselt tegeleme siin  nende haiguse tüsistuste ravimisega, kõiksugused,  veresoonte operatsioonid, mis on juba haiguse lõppstaadiumi. Aga see kaugem eesmärk ikka võiks olla selle uue teadmise  läbi kõike seda juba ennetada ja varasemalt diagnoosida  ja ära hoida. Üks saimale tehtava veresoonte tervisekontrolli hea omadus  on see, et uuring ei vaeva patsienti. Ta on patsiendile väga selline patsiendisõbralik kergesti  läbi viidav ja võtab suhteliselt vähe aega  ning on samuti oluline detail, on see, et ta nii-öelda  operaatorist sõltumatu, et teised uuringud ikka väga palju  sõltuvalt sellest uuringu läbiviijast. Vaatasime siis nii-öelda Kõige väiksemate veresoonte laskus üle, aga ma arvan,  et sellise väikse väljavõtte me saadame teile  ka siis nii-öelda koju ka mingi mingi jälg tee endale kätte. Soonte selline noh, eakohane funktsiooni muutus,  noh siis kahjuks te selliseid noh, nüüd kaebuseid väga-väga  palju ei, ei seleta. Aga, aga vähemalt me oleme välja lülitanud  siis selle ploki niiöelda, mis on ka noh,  mõnikord väga oluline asi. Saimale siis tegime arterite lassuse või äikuse mõõtmise  uuringu mis seisnes selles, et mõõtsime Feerse pulsi laine registreerisime ja siis teatud tarkvara  abil tuletasime mõned. Lassusnäitajad, mis iseloomustavad väikeste  ja suurte veresoonte lastust või jäikust. Ja tema puhul siis need muutused olid ikkagi vanusega  seostatavad midagi sellist selget patoloogilist me siin täna  täna ei leidnud, temal ka sellised nii-öelda kaudsed  sümptomid verevarustushäiretele jäsemete osas  ka puudusid. Kõik need perifeersed pulsid nii-öelda palpeeritud,  mis viitavad magistraalarterite patoloogiat,  temal ka välja ei tulnud. Saima läks Endotelli keskusest koju hea teadmisega,  et tema veresoonkonna tervis on hea ja et lähiajal teda  südame ja veresoonkonna haigused ei ähvardas. Saima sai teada ka seda, et tema külmakartlikkus ei ole  veresoonkonna halvast tervisest põhjustatud. Kuid mis seda külmakartust siis ikkagi põhjustab,  seda saima kahjuks teada ei saanud. Otsustasime üles otsida Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessor  Eero Vasara. Ehk oskab tema saimata aidata. Evolutsioon on meid niimoodi loonud, et meie eluprotsessid  kulgevad optimaalselt teatud temperatuuri juures ja,  ja kui me satume keskkonda, kus meil on keeruline seda tagada,  siis hakkavad väljast tulema signaalid, mis ütlevad,  et me peame midagi ette võtma, et kas soojemalt riidesse  panema või siis tuppa tulema, ahju ahju kütma hakkama ja,  ja nii edasi või kui oleme soojas, siis minna kuskile külma  kohta varju ja nii edasi, et meil on, meil on sellised  käitumislikud võimalused, aga noh, küsimus on selles,  et inimese keha jaguneb nagu selgelt kaheks tsooniks,  on siis selline kehatüve osa, kus on kehatemperatuur,  peab kogu aeg ühesugune olema sõltumata väliskeskkonna  temperatuurist ja, ja seda kehatüve ümbritsev regioon,  kus see väga tugevasti võib muutuda. Nagu te näete, siin sellel pildil on just jäsemed see piirkond,  kus siis sõltuvalt väliskeskkonna temperatuurist võib see  nahapinna temperatuur oluliselt kõikuda. See on ka üks selline kohanemise nähtus ja,  ja noh, ja inimesed ilmselt, kes siis ei suuda piisavalt oma  vereringet reguleerida ka neil hakkavad jäsemed külmetama ja,  ja sellest tekib selline külma või valu tunne. Ja oluline on muidugi see, et meie nahal on väga iseralik verevarustus,  siin on võimalik väga kiiresti Vereringe ära katkestada, et veri sügavamatesse kudedesse viia,  et mitte raisata seda vere soojust selle äraandmisega,  väliskeskkonda või teiselt poolt, kui meil on  väliskeskkonnas soe ja meil kehas tekib palju sooja,  et siis kiiresti seda sooja ära anda nagu ütleme. Tippsportlased, kes siis jalgrattaga pikka aega sõita sõidavad,  need peavad andma suurtes hulkades sooja ära  ja vaatamata sellele võistluse lõpus on nende  kehatemperatuur ikka 39 40 kraadi. Nii et, et see on lihtsalt organismi ülekuumenemise vastane mehhanism,  et me peame tegutsema mõlemas suunas, sest me oleme ainult  kindlas vahemikus kohanenud, eksisteerib. Ning see kohanemine sõltub omakorda väga palju sellest,  kas inimene on pärit lõuna või põhjamaalt. Meie mugavussoon on 21-st 27 kraadini. Kui temperatuur hakkab alla 21 minema, siis meil hakkab külm. Ja kui üle 27 meil hakkab palav, me hakkame higistama,  aga noh, näiteks indu jaoks on need temperatuurid sõltuvalt  siis sellest keskkonnas on kusagil 27 ja kolme,  kolme seitsme kraadi vahepeal. Ja aga kui me oleme Eesti mood maailma, siis see vahemik on  10-st kuni 20 kraadini, milles nad ennast hästi tunnevad,  aga see hind, et ennast selles vahemikus hästi tunda,  on see, et nende inimeste põhiainevahetus peab olema  oluliselt kõrgem kui nendel inimestel, kes elavad siin  ja kes elavad ekvaatori lähedal. Ja, ja see kõrgem ainevahetus tagatakse sellega,  et nad produtseerivad organismis rohkem kilpnäärmehormoone. Et kilpnäärmehormoonid on üldse niisugused olulised külmaga  kohanemise hormoonid. Termoregulatsioon on tihedalt seotud valutundlikkusega. Meie talumisvõimet ületav kuumus põhjustab kuumavalu,  aga krõbeda külma käes tunneme külmavalu. Temperatuuri tundlikkus on kusagil vahepeal. 10 ja 45 kraadi vahepeal ja ja sealt allapoole allapoole  kümmet kraadi on meil külmavalu ja üle üle ülespoole neljakümmet,  viit kraadi hakkab meil kuumavalu. Ja mis on nagu huvitav on see, et need niinimetatud  külmasensorite kõige suurem aktivatsioon on,  on selles temperatuuri vahemikus, kus me oleme sisuliselt  komfordi seisundis või mugavustsoonis. Et seal on nende külmasensorite aktivatsioon kõige suurem ja,  ja soojasensorid aktiveeruvad alles 30 kraadi juures  ja nende maksimum on kusagil 42 43 kraadi juures,  see on. See on selline kehatemperatuur, mis hakkab  organismile juba hävitavalt mõjuma, mis hakkab valke  lammutama ja mis võib inimese hukkumiseni viia. Kas võiks siis saima külmavalu põhjus olla selles,  et tema nahas olevad temperatuuri sensorid on ülearu  aktiivsed ja piltlikult öeldes reageerivad üle? Meil on väga-väga selektiivne süsteem nahas,  millega me suudame väga erinevaid temperatuure mõõta,  et noh, vahemikus sellest samast viiest või viiest kuni 45 kraadini,  kus ühe ühes otsas on siis valu ja teise  ja keskel on siis külma ja ja sooja ja muidugi selleks,  et see informatsioon jõuaks ajju, selleks on spetsiaalsed  juhteteed ja need juhteteed kulgevad paralleelselt nendega,  mis vahendavad ühelt poolt valu ja teiselt poolt,  mis vahendavad ka sügelemist, on üks, üks süsteem,  mis vahendab kolme kolme erinevat tundlikkuse liiki. See on temperatuuri tundlikkus, valutundlikkus  ja sügelemisega seotud närvikipp. Ja lõpuks nad jõuavad siis ajukoorte külma sensoritega  seotud neuronid asetsevad ka kindlates ajukoore piirkondades ja,  ja nüüd, kui me seda punkti seal naha stimuleerime,  siis me saame ka selle punkti erutuse ja  selle kaudu me tajumegi seda temperatuuri muutust. Ja nüüd tekibki siis küsimus, et et miks  siis mõnedel inimestel korraga nad sellest mõnusa olemise  temperatuurist või komfordi temperatuuri korraga kukuvad ära  sellesse tsooni, kus neil on valus. Et, et neil nagu kaob ära see vahepealne osa,  mis on, mis on sellise heaoleku ja valu vahel,  et neil see heaolek muutub kohe valuks. No ilmselt tuleb neid põhjusi otsida nendest samadest  juhteteedest mitte mitte niivõrd nendest sensoritest,  kuna noh, küsimus on selles, et et see seisund ei ole olnud  mitte sünnist või lapsepõlvest saadik, vaid ta on elu  jooksul kujunenud, mis ilmselt tähendab seda,  et need juhteteed, mis vahendavad seda informatsiooni,  on kuidagi ümber kujunenud või ümber ehitatud,  et selle asemel et saata impulsi, ütleme see mingisugune sensor,  mis on seotud meil temperatuuri vahemikuga 15 kuni 25,  selle asemel, et saata see informatsioon sellesse ajukoorde osa,  mis tajub viis kuni 25 vaid saada nendele eri,  mis tajuvad valu. Ja selle tõttu me olemegi sellises olukorras,  kus me elamegi pideva külma valu tingimustes Kui saima külmavalude põhjus ongi just seesama,  et tema närviimpulsside liikumise teed on vigased  ja teade külma kohta jõuab ajus valesse kohta. Kas meditsiin sellisel juhul saab, saime üldse aidata? Ilmselt esialgu mitte, ehkki noh Me kunagi ei tea, kuna me jõuame sellise tasemeni,  et me me võime leemeta, aga noh, see inimene ise on leidnud  need vahendid, et paremini kohaneda, see ongi,  et kaitsta ennast külma eest ja nii edasi  ja muidugi noh, see see võib-olla see ütlemine ei kõla hästi,  kuna, See on selline, millest Eestist ei taheta,  nagu Eestis ei taheta praegust väga palju rääkida,  oli inimeste lahkumine. Et ilmselt oleks ka üks variant minna sinna elama,  kus on soe. Saima ei tea, kuidas ta võiks end tunda kusagil päriselt  kuumal maal Indias või Egiptuses näiteks  sest ta pole üheski neist maadest käinud. Mul on siin isegi olnud võimalus minna Kreetale. Pakuti reisija ja oleks võinud reisida. Ma olen kogu aeg mõelnud, et vanast peast on aega  ja praegu mul oleks aega, et, et võiks kuhugi reisida,  vanasti mulle meeldis väga reisida ja ringi sõita aga nüüd  ei ole see enam võimalik. Sest ma ei saa, ma ei tea, ma pean siis ainult võib olla autoga,  et mul oleks igasugused soojendused kaasas  ja noh, see, see ei paku enam seda reisirõõmu,  kui sa pead kogu aeg riideid juurde panema  ja ära võtma. Ega ma ei näe muud väljapääsu, et niimoodi istungi,  vaatan elu lõpuni telekat ja, ja istun diivani peal teki sees. Käin nii kaua tööl. Kui suudan käia, et kui ei, kui ei süvene rohkemaks kuskil  on mingi piir, ma loodan. Hullemaks ei lähe, siis ma käin ikka tööl,  et ma tunnen, et ma muutun järjest asotsiaalsemaks,  ütleme nii, et inimesi näha ei taha. Kellelegi ennast näidata ei taha, õigemini niimoodi kaovad  sõbrad ka ära, kui kuskil ei käi. Viis aastat tagasi käisin viimati klassi keskkooli klassikokkutulekul. Elasin selle üle, mul oli vest küll seljas,  aga, aga mul ei olnud tekke ja neid asju vaja,  et, et ma sain selle vestiga lihtsalt. See oligi nagu viimane seltskondlik üritus,  kus ma olen osa võtnud. Saima ei mäletagi enam, millal ta viimati teatris,  kinos või kellegi sünnipäeval käis. Ta on teistsugune. Aga teistsugune olla pole sugugi kerge. Isegi vanadele tuttavatele on raske seletada  või vähemalt pean ma kogu aeg meelde tuletama,  kui nad kutsuvad mind ikka kuhugi. Ja siis ma ikka räägin, et ma ei saa minna,  et, et mul on külm ja, ja siis nad räägivad ikka,  püüad selgeks teha, da oh, seal on nii soe ja. Ma tunnen ennast väga eriliselt, aga elada see ei aita. Selline sai siis tänane saade kahjuks küll nukra lõpuga,  sest lahenduseni, mis aimata aidanud oleks,  me ei jõudnud. Ent meditsiin areneb ja võib-olla leitakse  ka mõni selline lahendus, mis saimasuguseid inimesi abistajaks. Elame-näeme. Tänane saade on läbi, kohtume nädala pärast,  olge tublid.
