Oleme Lihulas ja seda sellepärast, et Lihula gümnaasiumis on ökoloogianädal. Uurime, mida põnevat siin tehakse. Mida te siit otsite? Samblike samblike ja milliseid samblake? No igasuguseid, mida rohkem, seda parem. Millise ülesandega te siin väljas praegu olete? Me vaatame põhimõtteliselt, kas Lihula õhk on reostunud,  et samblikud näitavad seda väga hästi. Mida rohkem liike puudel, seda parem õhk on. Ja mida te olete juba jõudnud välja lugeda siit? No seda, et Lihulas on päris hea õhk, paar liiki on esindatud. Mõned kollane seinakorp. Nagu tema ei ütle eriti selle keskkonna puhtuse kohta midagi,  sest et ta võib igal pool kasvada. Aga ülevalpool, noh, seda ei ole hästi näha,  siin. On üks hall riba, seal on ripsamblik. Tema just armastab neid puhtaid kohti. Kui tema on olemas, siis on hästi. Mis te siis ütlete Lihula kohta õhu kohta? Ei noh, siin ei ole mingisuguseid suuri õhusaastajaid. See Tallinna maantee on teisel pool. Siit enam paljud läbi ei käi. Ja. Ma ütlen, et hea Võib hingata. Siis on väga hästi. Kui me lähme, vaatame nüüd edasi, siin peaks olema veel  noori uurijaid. Samblike järgi otsustades on Lihula õhk puhas,  aga vaatame, mida arvavad poisid, kes määravad  transpordikoormust ja sellega kaasnevat saaste. Tervist, mis siin nüüd toimub, siin toimub autode loendamine. Mida te siin praegu hindade, autode koormust läbisõitu. Ja mitte neid keegi. Üks oleks vaja bresooles. Selle asja praegu ülesanne on siis mingisuguse ajahetke  jooksul üles loendada kõik autod, kes siit mööda sõidavad  ja tunni aja jooksul loendada auto ja siis arvestada välja  palju see koormuse saaste, saaste nägu on siin. Te märgite üles auto, siis margi ja numbri  ja mitu autot siis praegu. Kaua te siin olnud olete? 29-st 29.. On, ütleme kuskil poole tunni jooksul jah,  täpselt poole tunni jooksul praegu tunni jooksul  siis umbes võib-olla et 60 autot kuskil jah,  kuidas seda koormust hinnata, on see normaalne  või on see suur või nii väikse linna kohta on ikka  tegelikult ikka päris palju vist arvata võib. Aga näiteks suvel, mis te arvate, on see suurem kindlasti  ja kindlasti suurem. Kui palju autod linna õhku rikuvad, selle saab tabeli järgi  välja arvutada. Välivaatlused on ökoloogia nädala üks osa. Oluline on osata neid andmeid ka hiljem analüüsida  ja järeldusi teha. Õpilastele oli antud uurida 12 erinevat teemat,  alates pärandkoosluste kaitsest ja linnuvaatlustest  ning lõpetades tõsiste keskkonnaprobleemidega. Iga teema kokkuvõtteks oli ettekanne. Nii saadi üldpilt põgus küll, aga ikkagi sellest keskkonnast,  kus iga päev elatakse. Mis siin selle nädala jooksul toimub? Igasuguseid asju, meie mõte oli selles, et lapsed,  kes on praegu tegelikult koolitööga väga hõivatud,  sest programmid on koormatud enam viimasel ajal,  ei jõuagi keskkonnaprobleemidele mõelda. Kuid nagu teada, kooliprogrammis on ette nähtud,  et keskkonnateemadest tuleb rääkida ja eks tegelikult on see  iga inimese auasi, et ta ikkagi teaks, millises ümbruses ta elab,  mis tema ümber toimub ja kui palju selle ümbruse puhtus  ja heaolu temast endast sõltub. Ja seepärast tekkiski Lihula gümnaasiumi rahval selline mõte,  et pühendaks ühe nädala. Mis asi see loodusharidus üldse selline laiemas tähenduses  võiks olla või mis ta on? Eks ta on küll üks väga laialivalgu mõiste,  aga nii, kuidas mina sellest aru saan, on see üks meetod,  kuidas panna inimesi mõtlema kuidas avardada nende silmaringi. Et nad tunneksid ennast looduses julgemalt,  oskaksid teha järeldusi ja oskaksid ka ise käituda  nii et nad mõjutaksid loodust võimalikult vähe. Et loodushariduse mõte on siis inimest mingis mõttes nagu  loodusega taas nagu sõbraks teha või? Just jah, lepitada ja, ja ikkagi on see tulevikku suunatud,  et ka meie järeltulevad põlved võiksid siin elada  nii nagu meie või natuke paremini. Et see on nagu loodushariduse, selline kaugem eesmärk. Aga teeme siis ise ka ühe sellise väikse protsessi läbi,  et mina ei ole veel kätt valgeks saanud,  et äkki ma siis võtan ka kaasa ühe lumeproovi. Väga hea, vaatame siit ühe värske lumekoha,  kus ei ole keegi peale astunud ja oma jalaga mingit reostust toonud. Kuna praegu sajab lund, siis see on värske lumi  ja kõik, mis siin taevast nüüd tuleb, on sinna lumme sisse  kogunenud ja selle järgi me saamegi vaadata,  kas tema reaktsioon on selline, nagu meie tahame,  või on tegemist mingisuguse reostusega, siis ta peaks olema happeline. Nüüd tuleb selle lumega koolimajja minna  ja lumi ära sulatada sest pehad saab mõõta ainult sulanud lumest. Nüüd läheb natuke aega, kuni kuni see Lumi seal ära sulab ja siis saame teada,  kui milline see pH on. Aga vahepeal vaatame, kui usinasti õpilased kasutavad  võimalust vanad patareid ära anda ja kas ohtlike jäätmete  kogumist peetakse oluliseks. See kast on nüüd selle ürituse raames toodud,  aga muidu oleks tegelikult väga hea, kui oleks selline kast  ka kogu aeg. Et, et siis nagu muidu või võivad need patreid ikka nagu  sattuda loodusesse või kusagile kus nad ei tohiks olla. Nojah, kooliõpilased ju kasutavad tihti valkmane  ja mis ikka, tarvitavad patareisi ja need saavad pahatihti tühjaks. Aga mis nendest patareidest edasi saab? Patareid viiakse kokkukogumise punkti ja  siis nad viiakse sealt edasi. Kus koha peal on siis juba vajalikud seadmed nende õigeks? Utiliseerimiseks. Kui lumi on sulanud, pistetakse indikaatorpaber lume vette  ja vastavalt sellele, mis värvi ta omandab,  saab testeri järgi kontrollida, kas alla sadanud lumi on saastatud. No nii, mida me võime siis nüüd sellelt indikaator paberilt  välja lugeda me võimelised välja lugemata,  et see on kuskil neutraalne 5,5 koma viis  ja see tähendab seda, et siis erilist happevihma ohtu ei ole,  ei ole mingit ohtu praegu. Aga tuleb kindlasti kontrollida ja mõõtmisi edasi teha. Ma arvan küll jah, et tuleks ikka teha iga aasta korra. No nii mida see suurepärane taies nüüd sümboliseerib? See on linnastumine, see on meie linn, mille jaoks me  siis hulgaliselt oma aega kulutasime. Mis te arvate, kas selline urbaniseerumine  või linnastumine soodustab ka sellist loodusereostust? Muidugi? Kuidas seda anonüümset linlast oleks võimalik kasvatada,  et ta ei viskaks seda prahti näiteks siia maja ette,  vaid läheks viiks konteinerisse? Võib-olla tuleks käivitada üle-eestiline projekt näiteks  nagu oli värvid linna, et nüüd võiks olla  ka prahiga Eestimaa puhtaks on ju täielikult käivitatud,  eks ole, et jagatakse neid kotte, pensukatest  ja nii edasi, et tuleks siiski inimestele kohale viia,  et kuhu see kõik reostamine, asjad viivad tegelikult,  et mõelda, et ma viskan nüüd selle ühe paberi,  et ega see elu ära ei lõpetape, eks ole,  aga aga kui kõik inimesed viskavad korraga,  mis siis tuleb, eks? Oma suhtumist keskkonnaprobleemidesse oli võimalik  ka hoopis atraktiivsemal moel väljendada joogipudelitest  taaramadu ja jogurti pakenditest. Pildiraamat oli lustakas näide sellest, et kõik ei pea kohe  prügikasti lendama. Mida teie olete siin nüüd valmistanud? Paberikolli? Paberikolli kolmest. Õhtulehele. Õhtuleht. Kui palju seda kilodes võiks olla? Päris kõvasti? Teie olete nüüd selle aastakäigu kokku võtnud  ja teinud tast ühe sellise vahva memme, aga  mis sellest tavaliselt saab? Ahjuküte vist ei ole kõige hullem variant,  millised need veel hullemad ära viiele ja popita tänavatel. Mida selle vana paberiga tegelikult siis teha tuleks? Läheb uuesti käiku ümber röölemisel, aga noh,  niisugused asjad on väga vähe, kui paberit ümber töödeldakse Isetegemise käigus tekib sügavam kontakt loodusega  ja tõuseb kindlasti õpilaste keskkonnateadlikkus. Lugedes kirjandust juurde võib esialgsetest vaatlustest  välja kujuneda tõsine uurimustöö. Nii mis sul siin Siin on. Kaks suurkõrva need on siis, kas näete, siin on üks,  teine seina peal magavad, magavad ikka. Et talve jooksul noh, vahest on nagu meie talv ikka on,  et on soojem. Ja siis nahkhiired võivad vahetada oma kohti,  kus nad alguses noh, sügisel, kui tulid kuhugi magama  näiteks siin keldris siin on praegu Kaks suurt kõrva varem oli siin põhjanahkhiir,  aga see kolis nüüd sinna ette ruumi, sest vahepeal olid väga  soojad ilmad ja ei tea, kas ta hakkas siin  siis liiga soe, sest eesruum eesruum on nagu põhimõtteliselt külmem. Igasugune kontakt loodusega annab teadmisi  ja oskusi. Eks loodusharidus olegi arusaamine sellest,  kus sa elad, mis su ümber toimub ja kuidas sa ise toimetab,  nii et loodus selle läbi kõige vähem kahju saab. Maailmas on kümneid tuhandeid erinevaid puid. Mõned on oma välimuselt põnevad, aga mõned on nime poolest põnevad. Näiteks, kas ristsõnalahendajad teavad, millise puu nimes on  seitse uud? See on nuusk, luulupuu. Ja hiljuti sai veel üks põnev puu endale nimeks tuletikupuu. Aga täna me vaatame viigipuid, kes elavad peamiselt  troopilises Aasias, Austraalias, Aafrikas  ja teeme juttu ka ühest maailma suurimast puuperekonnast eukalüptist. Minu kõrval on siin viigipuu. See on kuulus hindude püha puu pengali-viigipuu,  kes kasvab tohutu suureks, kes on üks maailma suurimaid puid. Nii et üks puu võib kasvada nii suureks ja laiaks,  et terve suur sõjavägi 20000 meest võib üheainsa puu alt  varju leida. Tõsi, niisugune puu ei jõua ainult ühe tüve najal püsti  püsida vaid juba noores eas on talle kombeks hakata  kasvatama lisa juuri lisatüvesid nagu ka siin see noor puu  tahab teha. Ja oksad kasvavad tal rõhtsalt esmasest tüvest eemale  ja okstest okstelt kasvavad alla uued juured. Kui nad jõuavad maapinnani, siis nad juurduvad,  kasvavad laiemaks ja hakkavad neid raskeid rõhtsaid oksi toetama. Nii et ühe niisuguse puu ümbermõõt võib-olla üle üle 100 meetri. Ja tal võib olla siis isegi mitusada lisatüve. Viigipuude 750 liigi seast meile põhjamaalastele kõige  tuttavam on kindlasti kummipuu, keda juba vanaema aegadest  Eestimaal siseruumides on kasvatatud. Kummipuu on see kuulus puu, kelle tüvest saadud piimmahlast  ehk lateksest saab inimene nii autokummi,  õhupalle. Ka kustukummi, piimmahla või. Lateksi saamiseks pulk sälgutatakse puutüvi veekujulise  sisselõigetega ja sinna puutüve külge seotakse  siis kogumise, nõu või kogumise ämber, mida aeg-ajalt tühjendatakse. Ja see siis. Saadud saadud piima hangub ja peale töötlemist saab temast  vajalikke tarbeesemeid valmistada. Harilik viigipuu on see kuulus puu, keda juba vanas  testamendis on mainitud. Arvatakse, et harilik Viigipuu on algselt kasvanud  troopilises Aasias ja sealt siis inimeste kaasabil lääne  poole toodud. Tänapäeval on ta Vahemere- maadel ja. Lõuna-Euroopas aga samuti ka Krimmis täiesti kodunenud  ja elab seal iseseisvat elu. Vot niisugused ongi kuulsad viigilehed, mida Adameva juba  paradisaias kasutasid teatud kohale tähelepanu juhtimiseks. Aga enamik viidi viigipuid on ka tohutult huvitava viljumis  bioloogiaga ja õitsemisbioloogiaga. Need niisugused kotikujulised viigimarjad alguses ei olegi  ju marjad, vaid niisugune näeb välja tema õisik. Selline kotias õisik. Mida kutsutakse ka sükooniumiks ja tegelikult väikesed õied,  nii tolmukad kui ka emakad on siin selle kotja koti õisiku  sees ja tema tolmeldaja kiletiivaline putukas,  mis on igale liigile erinev. Läheb sealt tipust läbi avause, selle koti sisse muneb seal  ja seal arenevad siis ka putukajärglased. Alguses, kui kotikujuline õisik arenema hakkab,  on ainult väikene kühmukene varre peal näha  ja aegamööda kasvab ta suuremaks, kuni lõpuks  siis isegi rusika suuruseks. Ja valminult on ta kas pruunikas, punakas  või vahel isegi lillakas. Ja kes on teda saanud proovida, siis ta on ju hea magusa  maitsega kunagi kutsuti neid urjukkideks  ja nendest tehti siis kompotti või või mõnda muud magustoitu. Troopilisest, Aafrikast ja Lõuna-Aafrikast pärit  tsükomorviigipuud on juba tuhandeid aastaid tagasi  kasvatatud Egiptuses. Ja kuna sükomorviigipuu puit on väga vastupidav,  ta on väga tugev, siis. Egiptuses Varode sarkofaagid on sageli tehtud just  selle puu puidust sest sükomorviigipuu puit on väga vastupidav. Troopilistes tingimustes ja tema puitu ei söö  ka termiidid. Selle liigi tüvi on on erakordselt huvitav. Ta oleks nagu valge väikesed karvad ja. Välimine koorekiht on, on kergesti eralduv,  esialgu valge tõenäoliselt niiviisi puu kaitseb oma tüve  kuuma troopilise päikese käes ülekuumenemise eest. Sükomorviigipuu on on suurekasvuline ja,  ja pikaealine viigipuude seas. Tal on küll palju väiksemad lehed kui kummiviigipuul. Natuke karvased, nii lehelaba kui leheroots on karvane,  aga kõige iseloomulikum on tema tüvi. Mis on, on kahevärviline ilus, oliivroheline sügavamalt  ja pealt pealt selline beežikas või helekollane,  kuni peaaegu valge. Karvaste lehtedega. Esindajast on hoopis teistsugune, samuti Aafrikas kasvav  troopilises Aafrikas kasvav lüravigipuu,  kelle lehed on täiesti paljad, siledad nahkjad  ja tohutu suured ja mis on veel Lüüra viigi poole. Iseloomulik on, on tema lehe tipud, lehe tipp jätab  niisuguse mulje, nagu keegi oleks kääriega sealt midagi  välja lõiganud või hammustanud. Lehe tipp on pügaldunud ja kui me sükomoor viigipuu,  lehti vaatame, siis me näeme, et väga tugevad väga  iseloomulikud on. On talle külgrood ja, ja ka pearood, mis reljeefselt  ulatuvad lehelabast välja. Nüüd viigipuudel veel on see põnev asi, et neil ei ole  tegelikult pungasoomuseid, vaid oksa või,  või varetipuse on küll jääb, jääb niisugune mulje,  nagu oleks siin pungasoomuses, aga tegelikult need on abilehed,  mis. Kasvukuhikut ümbritsevad viigipuudel paljudel troopilistel  puudel ei ole pungasoomused, sest no ei ole nii,  nii karm see elu, et peaks pungi kaitsma külma eest  või või väga järsku de keskkonnatingimuste kõikumist seest,  nagu meil põhjamaal melonipuu ehk papaia on populaarsust  kogunud oma söödavate maitsvate viljade tõttu. Tõsi, teadlased vaidlevad, kus on tema kodumaa,  mõned arvavad, et Lõuna-Ameerikas mõned mõned,  et kusagil mujal troopilisel mandril, aga. Aga kasvatatakse teda mitmel pool just söödavate viljade tõttu. Meie suur puu jätab niisuguse mulje, nagu tegu oleks juba  saja-aastase hiiglasega ja. Tegelikult papaia on hästi kiirekasvuline puu,  tema kuulub maailmas kõige kiirekasvulisemate viljapuude hulka,  selle puu vanus on kolm või natuke rohkem aastat kolm-neli  aastat vana. Ja Papaia tegelikult ongi lühiajaline puu,  ta pensioneerub, läheb pensionile nelja aastaselt  siis tema saagikus langeb ja teda ei ole mõtet enam kasvatada. Kui just lehtede ilu ei ole tarvis. Et vilja kannab ta ainult mõned aastad, siis tuleb uus  istandus rajada neid aeg-ajalt siis kas külvatakse  või paremaid sorte, poogitakse papaia on  ka põnev puu selle tõttu, et Lõuna-Ameerika indiaanlased  kasutavad tema lehti mitte ainult vilju ja nimelt Bapaja  lehtedes sisalduv ensüüm papaiin pehmendab liha,  nii et õhtul, kui loomi sai kütitud, et nendest hommikul  rooga valmistada, siis ööks mässiti liha,  käntsakad, lihatükid papaia lehtedesse et ööga pehmenesid  ja hommikul kulus palju vähem vaeva ja aega liha küpsetamiseks. Tema teine nimi melonipuu on tulnud sellest,  et tema viljad sarnanevad melonitega, aga melonipuul  ja melonil ei ole midagi muud ühist kui ainult vilja suurus  ja kuju võib-olla ka pisut see magus ja läägevõitu maitse. Tõsi. Papaiad on ju seest kas tumekollased või  või punakad või lausa oranžid. Sadade väikeste mustade seemnetega ja kui poest keegi juhtub  papaiasid ostma, siis tasuks neid seemneid külvata. Te saate omale mõne kuuga juba niisuguse ilusa suure lopsaka Troopilise puu, kes võib ka kodustes tingimustes viljuda,  viljad aeg-ajalt järk-järgult küpsevad, nii et meie saame  siin põhjamaal tõepoolest ka oma papaia marju maitsta. Üpris laialt on levinud selline arvamus,  et ilm on hukas. Et kui nüüd vaadata neid teie märkmeid, mida  siis selle kohta öelda? Nii no minu arvates võib öelda, et ilm on hukas,  aga võib öelda ka seda, et ilm ei ole hukas. Sellepärast et. Maailmas on klimatoloogide poolt ikkagi paika pandud,  et mingisugune mingisugused ilmastikutsüklid on soojemate  aastate tsükkel ja külmemate aastate tsükkel. Aga noh, kui vaadata nüüd viimaseid aastaid,  siis tundub mulle niimoodi, et Eesti aladel on ilma  kontrastid väga suured, ütleme Lääne-Eesti  ja saared võrreldes nüüd siin kas Põhja-Eesti  või või loode või Ida-Eestiga. Temperatuuride kõikumised on väga suured  ja ma võin teile kohe näidata ühe niisuguse asja,  mis, Mis ka käesoleva aasta jaanuarikuu sees on imelik,  et näiteks kolmandal jaanuaril oli öine temperatuur mul siin  miinus 26 kraadi. Ja sama keskpäeval oli miinus kaks kraadi,  nii et 24 kraadi on siis temperatuuri amplituud  ehk vahemik see on, see on küllaltki suur kõikumine  ja märkuste lahtisse olen püüdnud siis kirjeldada veel  täiendavalt ka loodusmärke. Eriti just hakkab kevade poole, kus mul on  siis ülestähendused, kõik. Noh, enda muidugi üles tähenda ka lindude liikumistes,  mida ma olen siis näinud, millal nad on tulnud lindude  ränded ja siis ma olen kandnud veel eraldi lillede õitsemise ja,  ja, ja lindude ränded eraldi tabelisse ja  siis olen püüdnud selle tabeli järgi vaadata noh,  mingisugust seost ilmadega ja olen siis püüdnud näidata,  et noh, et prognoos peaks olema pikaajaline,  selline. Mina olen täheldanud seda, et kui linnud hakkavad sagima  siis tavaliselt võib külmamaks minna, võib lumesadu tulla,  tormi ennustab see mul sealt lõuna poolt hakkavad kajakad  lendama siit üle siis varesed. Need. Hallvaresed kogunevad siia parvedesse hakkavad kraaksuma  ja millegipärast nad nagu tunnetavad seda tuult  ja tormi ette natukene torm on kindlasti siis,  kui kajakad juba lendavad, aga varesed tunnetavad  ka tuult ja linnud võtavad siis sellise asendi  ka kustpoolt tuul hakkab kõvasti puhuma,  nii et siis nokk on sealt tuule poolt suunast  ja mis ilmaennustamises puutub, siis, Tähendab, see on mul abimees ei jah süsteemis. Ja tähendab, kui ma nüüd mõttes mõtlen ja kui ma saan  selle puu juures tunnetuse kätte, vot see tunnetuse saamine  on ka oluline. Et ma tunnen tema peovälja, tunnen niisugust headust,  tähendab, meil see bioväli vist ühineb ja  siis tema hakkab mul lehti väristama. Ei jah, süsteemis ei süsteemis ei värista jah,  süsteemis värista. Täna ei saa puu käest midagi küsida. Täna puu käest ei saa midagi küsida, lihtsalt võib teda silitada. Kust meie teame, võib-olla ta tunnetab ka,  et me siin kõik oleme ja vaatame teda ja imetlema. Aga puud on täpselt niisama edevad nagu inimesed. Kui sa teda ikka väga kiidad ja, ja ma olen lilledega teinud  seda aias, naabrimehele siin demonstreerisin. No küll on ilusad, nartsissid kevadel ja vaata,  kuidas panevad lõhna ja siis oligi niisugune,  pani kohe pahvaku ja, ja mul naabrimees nagu natuke isegi ehmatas,  see oli ühes teises talukohas ja vot niimoodi,  et, et lilled tahavad kiitmist ja lilled,  ma ikka mõtlen, et, et naisterahvas ja lill on ühesugune,  et mehed kiitke rohkem naisi ja kiitke, et nad on ilusad,  siis nad puhkavad õide. Täpselt nagu lilled annavad head lõhna. Vaadates nüüd kõiki neid märke, neid on siin talvel hästi vähe,  aga siiski, millal siis tuleb kevad? No. Talve kohta on mul veel ennustus täitumata,  tähendab, mina ju ütlesin seapõrna järgi,  see oli detsembris, et, et nagu näitas talve algus on külm,  läks täkke. Siis tuleb jaanuaris üks külm ja siis sula. Siia ma on täkke läinud, nüüd väike jõnks oli sees,  ma arvan, et nüüd peaks tulema üks niisugune väikene külmaperiood. Jaanuari lõpus ja võib-olla läheb see veebruarisse. No osa ilmaennustajad ennustavad veebruari väga külmaks. Ma ei tahaks nüüd uskuda, seapõrn seda ei näita. Aga millal talveks läheb? No vot sügise vaatluste põhjal. Panin kokku, siis oli niimoodi, et tuleb pikk  ja lumerohke talv. Noh, lund tuli küll omajagu palju, aga, aga ma arvan,  et tuleb teda ikka juurde, et, et see tere,  nagu ma juba olen välja öelnud, et noh, Tartu maratoni lume  puudusel ära ei jää, no ma võin siis ka ütelda niimoodi  selle Berliini teadlase Elmani järgi ja et noh,  kui on ikka niisugune mitte külm talv, siis,  siis peaks suvi ka tulema. Soe.
