Meile paljudele tundub, et talvel ei olegi nagu looduses  midagi põnevat, aga see on ainult esmapilgul nii,  tegelikult kui me asjasse süvenema ja lähemalt uurime,  siis kindla peale paistab siit välja ka midagi sellist,  mida me kohe alguses aru ei saa. Puudel on huvitav. Koor pungad või okaspuud hakkavad ju eriti talvel silma. Nüüd minu kõrval on üks erakordselt omapärane  ja paljudele ihaldusväärse okaspuu, keda Eestimaal vähe  tuntakse ja harva kasvatatakse. Ta kasvab aeglaselt ja ega teda väga kerge endale  muretsedagi pole. Tegu on suugaga, keda tuntakse koguni 14 liiki  ja need suugad, nagu ka meile tuntud okaspuud männid,  kuused, kadakad või jugapuud elavad põhjapoolkera paras vöötmes. Enim tsuugased võib kohata Põhja-Ameerikas,  aga samuti ka Ida-Aasias. Väliselt tundub suusa puhul, nagu tegu oleks kuusega kuid  see on ainult esmapilgul nii. Suuga tunneme selle järgi ära, et tema oksad on tipus  kaardus või allapoole longus. Kuusel aga on, on oksad sirged ja kui me lähemalt vaatame,  siis me näeme, et ka okkad on hoopis teistmoodi. Sest mis teeb ühest puust okaspuu, mitte see,  et tal talveks jäävad okkad külge, sest arvatakse vahel  okaspuud on igihaljad ja lehtpuud. Sügisel lehed langetavad, kuid vastupidi,  on olemas ka heitokkalisi okaspuid, nagu näiteks lehis  metasekvoia või sooküpress ja troopikas,  vastupidi, enamus puid lehtpuid on igihaljad. Tegelikult erinevus on aga nende paljunemisorganis nimelt  ühelgi lehtpuul ei ole vili-käbi, nagu on see iseloomulik okaspuudele. Kuigi mõni ütleb, et e kal on mari või lepal käbi,  siis tegelikult see see siiski nii ei ole. Et okaspuudele on iseloomulik häbi. Ja kui me uurime nüüd suuga oksa veel lähemalt,  siis me näeme, et tal okkad on ka hoopis kuusest teistmoodi,  nimelt suu. Okas kinnitub rao või väikese varrekese abil oksa külge,  kuusel aga okkal raagu ei ole. Kased on sellised puud, keda me kõik hästi tunneme  ja kaski, Eestis kasvab neli liiki, aga kogu maailmas on  neid ikka paarkümmend. Varem arvati, et 60, aga nüüd on neid natuke vähemaks jäänud. Eestis on täpselt sama palju kassi kui Euroopas,  nimelt neli liiki, aga siin on siiski tegu ühe sellise kasega,  kelle päritolu on kauge Hiinamaa ja ta torkab vast kohe  meile igatepidi silma ka nimelt tema koor on hoopis  harjumuspäraselt vasekarva. Nimelt see on Hiinast pärit punase kase teisend. Ladina keeles on tal väga vahva nimi. Peetula Alboseneni Varietas, septendrinalis  ja kask on küll lepale lähedane puu, kuid kask erineb lepas  selle poolest, et kasel isa survad nagu ka lepal,  moodustuvad sügisel. Aga emasurvad kasel moodustuvad alles kevadel. Lepal on emasurvad ka sügisel valmis ja siin punase kase  teisendi kõrval tagapool on üks suurekasvuline punane kas ise,  kelle toht ja koor on juba noores eas ilusasti roosakat  või tumeroosat värvi? Ja eriti siis paistab see välja talvel. Nii rõõmsalt roheline on siiski ainult kerja. Teisi selliseid me talvel naljalt leida ei saa. Üks vahtraleht on sügisel siia langenud ja kerja oma okstega  hoiab teda kinni. Aga kes siiski tahab rohkem looduse imesid näha,  peab ilmselt. Troopiliste taimedega tutvust sobitama. Sukulendid ehk torgtaimed, keda varem kutsuti  ka lihaktaimedeks, on iseloomulikud kõrbe poolkõrbe  ja savannialadele kuid isegi Eestis elab kümmekond liiki sukulente,  liivasematel ja kuivematel aladel. Sukulendid troopilistel kuivadel aladel jagunevad  varssukulentideks ja lehtsukulentideks vastavalt sellele,  missugused organid neil esinevad. Kuid sukulantide hulgas on ka õige põnevaid,  väga eriskummalisi taimi, keda me võib-olla esmapilgul ei  märka või kes meenutavad pealiskaudsel vaatle vaatlemisel  meile üldse mõnda looma. Ja võib-olla kõige tuntumad sukulendid Aafrika aladelt on  meile aaloed või havisaba või ka mitmed piimalilled. Ja Ameerikast on vast kõige tuntumad sukulendid põhjamaa  inimeste jaoks kindlasti kaktused, kuid sellega nende  mitmekesisus ei piirdu. Sugulente tegelikult on mitmeid tuhandeid liike  ja täna on võimalus siis lähemalt tutvust teha mõne nende  põnevama esindajaga. Näiteks kivilehikud, keda mitmetes keeltes tuntakse  või kutsutakse ka elavateks kivideks sest nad tõepoolest  meenutavad rannas või kusagil teeservas vedelevat kivi  elavaid kive või kivilehikuid, on nende kodumaal  Lõuna-Aafrikas Lõuna-Aafrika lõunatipus 67 liiki. Ja nemad kuuluvad maailmas kõige aeglasemalt kasvavate  taimede hulka. Nimelt aastas kasvab neil juurde kõigest kaks lehte  ja see eelmise aasta lehepaar aegamisi kuivab toites  siis tänavu kasvavat lehte kivilehikud On väga ilusate õitega,  kuid õitsevad nad lühikest aega ja meie tingimustes  põhjamaal sügise poole augustis või septembris. Kes tunneb aiataimedest samast piirkonnast pärit keskpäeval  lle siis Me võime ka kivilehikuheita ette kujutada,  õied on neil suured, kas kollased, valged  või siis oranžid. Omapärane sarnane taim On ka rahvapäraselt tuntud elavad pärlid,  kes on tegelikult meil Eestimaal kasvava võilille sugulane. Elmes ristirohi, keda rahvapäraselt tuntakse elavate pärlitena,  kuulub korveeliste sugukonda, mis on maailma kõige  liigirohkem taimesugukond. Seal on üle 22000 erineva liigi. Ja elavad pärlid kasvavad oma kodumaal Edela-Aafrikas,  Namibia kõrbes. Kuivuses ja kuumuses ja nende peaaegu sfääriliste  või kerajate lehtedega varred roomavad mööda maad. Sõlmekohtadel juurduvad ja. Ma olen kuulnud, et neegri naised, et nad ehivad ennast  mitte poest ostetud ehetega, vaid vaid sellesama taimega  ja kui taim juhtub kaelast maha pudenema,  siis juurdub ta mõne aja pärast ja kasvab rõõmsasti edasi. Siis on siin veel üks Atlandi ookeanist Kanaari saartelt  pärit taim, keda võib-olla ka esmapilgul taimeks ei,  ei saa julgelt pidada, sest ta meenutab võib-olla mõnda  surnud murtud mahapistetud oksa. Tõsi, tal niiskemal perioodil, kui vihma hakkab looduses sadama,  arenevad ka lehed ja õitsemise ajal oleks tema  ka kergemini äratuntav. See laternlille liik kuulub varssukulentide hulka,  et tal on lihakad vett täis jämedad varred  mis aitavad tal siis seda Kuiva põuaperioodi üle elada ja vahel rõõmustab ta vaatajat omapärase. Mulguliste õitega. Taimi on ikka igasuguste põnevate nimedega lausa imeliste  nimedega ja meil on siin Tegu ühe naljaka taimega, kes esmapilgul võib-olla jätab  isegi looma mulje. Aga loom, kes äkki on suikunud talveunne. Tegelikult on tegu aga taimega, keda kutsutakse  nii kilpkonna, taimek, elevandi jalaks kui  ka Hotendoti leivaks. Ja need kivikõvad, maapealsed mugulad, mugulad,  nagu kartulil on hädakorral isegi söödavad. Sellest see Hottentoti leib nimetus tulebki. Et nälja ajal Lõuna-Aafrika neegri suguharu on  selle taime. Tärkiserikast säsi kasutanud leivajahu valmistamiseks  või leiva jahu hulka tema jahu segamiseks. Elevant jamps on. Lõuna-Aafrika taime, kes kasvab väga aeglaselt,  kuid see maapealne kõva kestaga Muhul võib omandada siiski  jalgpallipalli suurused mõõtmed. Praegu need vähem kui kümnesentimeetrise läbimõõduga mugulad  on vaatamata väiksusele siiski juba 30 aasta vanused. Ja tundub nagu taim oleks surnud, kuid tegelikult tal praegu  on puhke puhkeperiood. Kuna valitseb põud ja soe aeg ka tema kodumaal vihmaperioodil,  nagu siin üks vana vars oletada lubab, kasvab tal lehtedega  maapealne osa. Mis siis seda põua aega üle elavad mugulad toiduga varustab. Ega vähem imelik ei ole ka paksjalg kes samuti käitub  sõltuvalt keskkonnatingimustest. Kui juhtub olema niiskem aeg, siis ta kasvatab endale tuti  sellise varre tipus oleva lehe kodariku ja kui läheb Põuaseks siis see tutt langeb, nii et järele jääb ainult  paks jalg, kuna vars on jäme. Ja mahla täis mis on kindlasti ahvatlev janustele loomadele,  siis peab ta ennast kaitsma nende torkivate. Asteldega ja paksjalg, see nimetus tuleb otse  ka ladina keelest pahu poodium, mis, mis jämedat vart tähendab. Leht on taimele põhiorganiks, mille kaudu toimub  nii gaasivahetus kui lehes toimub fotosüntees tänu leherohelisele,  mida eelkõige lehed rikkalikult sisaldavad. Ja kuna taimi on Kümneid tuhandeid erinevaid on ka lehe ülesandeid  ja lehekujusid erinevatel taimedel väga mitmesuguseid. On selliseid taimi, kellel ühel ja samal isendil on erineva  kuju ja suurusega lehti. On selliseid taimi, kellel vee sees elavad teistsugused  lehed kui veepinnal. Ujulehed on taimi, kellel lehti ei olegi,  kelle lehed on kadunud ja me tunneme ju hästi,  eriti meil põhjamaal taimi, kes talveks oma lehed langetavad  sügisel aga samas troopikas. Väga paljud taimed on aastaringselt rohelised. Ja looduses on tavaliselt nõnda, et igal asjal on oma põhjus. Ja kui me küsime, miks just ühel taimel on  nii või naasugused lehed, siis võib-olla me heal juhul  leiame ka vastuse tavaliselt, mida suuremad on lehed  ja mida õhuksemad on lehed siis see viitab sellele,  et tegu on niiskemate troopiliste piirkondade taimedega. Kui lehed on aga taandarenenud Väikesteks torkivateks organiteks, nagu need on kaktustel  või piimalilledel või ka meie põhjamaa okaspuudel,  siis võib arvata, et tingimused seal lopsakaks eluks ei ole  niivõrd head kui niiskes troopikas. Ja leht võib olla terve nagu õunapuul, aga leht võib olla  ka mitmeti lõhestunud ja me ju teame, et näiteks saarel  või pihlakal on liitlehed. Aga samas õunapuul või vahtral on lihtlehed. Monster on üks eripärane taime. Neid me tunneme kui populaarseid toataimi Eestis,  aga oma kodumaal, Kesk-Ameerikas, Mehhikost,  panamani elab Monstra Epifüüt, Lianina troopilises,  niiskes vihmametsas. Ja erinevalt meile tuntud eestimaisest, umalast  või kassitapust ei ole mitte monstra juured. Maa sees vaid monster alustab oma elu hoopiski puu otsas. Ja see saab võimalikuks tänu sellele, et Monstra maitsvaid  vilju söövad linnud ja lind oma nokka peale söögikorda  puhastada kuhugi puuoksa külge. Jätab sinna ka monstra kleepuva seemne, mis niiskes õhus  idaneb ja õige pea siis oma elu alustab. Kui noorleht hakkab kasvama, on ta hoopiski longus  vertikaalse asendiga ja kui leht saab tugevamaks,  kui tema tugikoed arenevad välja, siis võtab leht rõhtsa. Horisontaalse asendi ja vanemal taimel on lehed  siis eriti palju nii mulgustunud kui ka lõhestunud. Kui leht oleks suur ja terve, siis raske vihmavesi  tõenäoliselt lõhuks lehe ära. Aga rohelised taimed on sellised organismid,  kes ilma valguseta elada ei saa. Ja kui nii suur leht oleks ilma mulkudeta,  siis ülemised lehed varjaksid alumiste lehtede eest valguse  ja alumised lehed ei saaks oma normaalset funktsiooni täita,  nad ei saaks nimelt. Orgaanilist ainet moodustada Mosterõhujuured on ümbritsetud  surnud korkoe kihiga ja imavad hästi niiskest õhust vett  täidavad taimel siis ka tõelise juure ülesannet  ja Mostrat. Meil võib igaüks proovida kodus kasvatada,  kui selleks on piisavalt ruumi. Arvestama peaks sellega, et mostra kasvab kiiremini kui  enamik teisi taimi. Ja mõne aasta pärast võib ta kogu toa ära vallutada. Võib-olla ma ei mõtle. Mitte selle peale, et miks taimed õitsevad,  meil on lihtsalt ilus neid vaadata ja me muretseme eelkõige  taimi endale nende nende kaunite õite pärast. Aga õitsemine on siiski kindla tähendusega. Ja eelkõige õitsevad taimed sellepärast,  et nad ikka järglasi saaksid, eelkõige viljade  ja viljades küpsevate seemnete näol. Kui me oleme kas jalutanud meil metsas või,  või vaadanud siis kaupluse akende peal ringi,  siis me märkame, et mitte kõik õied ei ole sugugi mitte  ühesugused vaid, vaid see mitmekesisus on,  on väga suur. Mõned õied on suured, mõned väikesed ja tavaliselt need,  kes on väikesed, on koondunud siis hulganisti kokku. Selliseid õitekogumikke me tunneme õisikutena,  nagu on võilillel või kallal või flamingo lillel  või või veel paljudel teistel. Ja kindlasti oleme tähele pannud, et mõned mõne taimeõied  lõhnavad aga mõnel teisel lõhn täielikult puudub. Ja miks on see nii? Seal on kindel tähendus nimelt see on seotud tolmlemisega,  neid õisi. Kus on meeldiv või tugev lõhn, tolmeldavad reeglina putukad  ja neid õisi, kus lõhn puudub ja kes samal ajal on  siis kas erkpunast erkoranži või rohelist värvi,  neid reeglina tolmeldavad linnud ja selliseid taimi esineb  rohkem troopikas, meil parasöötmealadel vähem. Minu käes on nüüd üks kuulus taime, keda lausa miljonite  kaupa kasvatatakse ja paljundatakse. See on Mehhiko aladelt pärit kaunis piimalill,  keda võib-olla rohkem tuntakse jõulutähe nime all. Tema ongi üks selline kaval omapärane õitseja,  kelle õied tegelikult esmasel vaatlusel välja ei paista. Need õied on peitunud siia värviliste kõrglehtede vahele,  on üsna ilmetud ja on veel tegelikult väga keerulise ehitusega,  nimelt piimalillel esineb selline ühesuguline osa õisik,  mida me veel peene nimega kutsume tsüaatiumiks. Aga et sellist väikest pisikest õisikut nüüd tolmeldaja  ka märkaks, on taim varustanud ennast värviliste  erksavärviliste kõrglehtedega et tähelepanu  siis õiele juhtida. Nüüd taim, keda tolmeldaja külastab. Ei jäta mitte tolmeldajate pika ninaga või,  või tühja kõhuga või esmalt peaksime küsima,  mis üldse sunnib, kas putukat, liblikat,  lindu või mõnda muud väiksemat looma taimeõit külastama  mitte missioonitunne, et taimed peaksid saama tolmeldatud  vaid vaid üks väga-väga tugev tunne. See on nimelt nälg. Loodus pakub siiski rikkalikult toitu. Eelkõige. Energiarikka nektari näol või taimede puhul on ju söödavad  veel ka tolmukad samuti ka mitmed muud õieosad nagu  kroonlehed või, või tuplehed. Ja hiljem, kui õis on tolmeldatud, areneb sellest vili,  mis omakorda jälle alguses rohelise on roheline,  kui ta on toores ja kui vili saab küpseks,  siis ta hakkab meeldivalt lõhnama. Samuti muutub ta värviliseks, et jällegi levitajate  tähelepanu köita. Õisi nähes me märkame, et kaugeltki mitte kõik ei olegi  silmapaistvad ega värvilised, vaid terve rida taimi on üldse  ilma õiekatteta ei ole neil kroonlehti või  ka tupplehti. Sellised taimed ei vaja putukate või teiste tolmeldajate abi  vaid nad saavad hakkama kas ise, nagu näiteks hernes  või mitmed kannikesed. Või on nad tuule abil tolmlevad nagu enamus kõrrelisi  või meile väga tuntud teraviljad, keda põllu peal kasvatatakse. Aga mitmed taimed on siiski väga keeruliselt  spetsialiseerunud kindlale tolmeldajale ja kui  selle tolmeldaaga midagi juhtub, siis taim jääb tolmeldamata  ja tema vilju ei valmi. Begooniad on sellised taimed, keda kogu maailmas tuntakse  900 liiki ja inimese poolt on begooniad vähe kasutamist leidnud. Mõnel pool Hiinas lisatakse tema kauneid õisi tee sisse  teele parema roomi andmiseks ja meil põhjamaal. Mõni kasutab mõne begoonia õisi toidu kaunistamiseks  või vahel harva. Ma olen kuulnud ka, et lausa on moosi keedetud pegooniõitest. Tegelikult, aga begooniad on õitsemise poolest väga huvitavad,  nimelt erinevalt enamusest meile tuntud taimedest,  nagu näiteks maasikas või õunapuu, kellel õie sees tolmukad  ja emakad küpsevad üheaegselt on pegoonial see õitsemine  hoopis isevärki. Nimelt alguses areneb taimel ainult emasõitega õisik  ja kui emasüüjad on närbunud, siis alles areneb isasõitega isik,  nii et reaalses elus samal taimel. Emas isasõied ei kohtu ja selline nipp on neil välja mõeldud  isetolmlemise vältimiseks, et saada võõrast geneetilise  informatsiooni mõnelt teiselt sama liigi isendilt,  et nad nõndaviisi soodustavad risttolmlemist. Selliseid taimi muidugi on rohkem näiteks meie Eesti flooras  kellukad või siis tuntud taimedest veel põdrakanep  või isegi hästi tuntud teelehte. Ja pegoonia on siis selline, kellel esineb eelemasus  ehk proterogüünia aga tervel real taimedel on vastupidi  elisasus ehk proterandria, kus õies tolmukad küpsevad varem  ja peale tolmukate närbumist küpseb emakas nagu kellukatel. Nagu pajulilledel, nagu ka nimetatud põdrakanepil Ja vaatame veel selliseid taimi, kellel õis esmapilgul ei  paistagi välja. Kui lehed on väga kirevad või värvilised  siis õie uhkusel ega ega lõhna enam erilist mõtet. Ei ole, sest see nagunii enam lehtede kirevast foonist välja  ei paistaks, niisugune näiteks väga tuntud meil  ka potitaimena ebakroton, kelle õisi on ilma õiekatteta  ja väga tagasihoidlik. Nüüd ma jõudsin hobukastanite juurde, kes ei ole küll kastanid,  nagu neid sageli nimetatakse ja hobukastan,  on just selline puu pärit Balkanilt, keda meil sageli linnas  alleepuuna ja ka ja ka õuepuuna kasvatatakse,  kellel on väga uhked suured vaigused, kleepuvad pungad. Kui me hobukastanioksi lähemalt uurime nüüd talvel,  on just selleks paras aeg siis me märkame,  et punga all on lehtede langemise järel jäänud talle ilusad. Silmapaistvad lehearmid ja lehearm. Mida suurem on leht, seda, seda suurem on lehearm  ja lehearm näitab hästi ära, kuidas siis suvisel ajal mahla  oksavast lehte ja vastupidi liiguvad. Iga lehe arm koosneb mitmesugustest juhtkimpudest. Hobukastanil on neid tavaliselt neid juhtkimbukohti seitse,  aga igal pool on see arv erinev, et me näeme neid juhtkimpe  väikeste etappidena lehe peal. Siin oksa peal. Ja mõnel puul on pungad sellised, kus pungasoomused ei olegi  nagu näiteks pähklipuud või siis lodjapuud  ja on terve rida puid, kellel pungad on ilma vaiguta,  aga hobukastil on nad hästi kleepuvad vaigused,  see kindlasti kaitseb ka paremini külma vastu. Ja milleks üldse puudel? Pungad on soomustega kaetud, et paremini üle elada külma  ja pikka talve.
