Viimane asustatud punkt vaja Urengoi oli selja taha jäänud. Tundmatu tee veis meid läbi suurte külmakraadide üha enam põhja. Kuule. Ootamatu. Ja varajasematele takistustele oli meil siht selge. Mingi valemiga pidime me välja jõudma norinskisse,  lastakse meil siis mööda simnikuid sõita  või mitte. Jõudsime välja esimese teed takistavasse piiripunkti. Poisid on auto bassi tõttu ja siit tuleb siia liikmeid,  me sõidame, ma. Kui. Seal riski. Vihikusse kirjutamine ütles, et ma ikka küsin mingi ülemuse  käest mingi korrapidaja käest, need helistas sinna. Siis Sass rääkis nendega tükk aega, et miks me lme,  kus me lähme täpse teekonna ja. Krist õnnestub nimed kirja, äkki õnnestub. Et täitsa täitsa kino, kui õnnestub, Annes,  aga. Äkki kõik postid siin? Kas pargime siin või päeva sinna kohviku juurde,  äkki lähme sinna? Rahuliku siin on niisugune. Ümberringi saab sul. Meie kaheksas sõidupäev lõppes nüüd siis kell pool kolm  hommikul ja, ja tegelikult on kuupäev nüüd  siis juba 31. jaanuar. No lõppeski täpselt sellise uudisega nagu oli,  et tulge hommikul kell üheksa tagasi, siis on mingi ässad seal,  kes kes väikse tõenäoliselt üle jala saadavad,  aga meil on juba plaan valmis, sest siit läks üks väike tee  otse sinna simniku peale. Mida me siis homme kavatseme kasutada, kui me siit  ametlikult läbi ei saa. Aga. Mis siin ikka, oleme arusaadavatel põhjustel hoidnud  pidevalt silma peal. Silma peal temperatuuril ja, ja rekord, mis me saime,  oli 38, kohe üheksa aga, aga muul ajal püstita sise,  25 26. 27 kraadi juures, et noh, väga hulluks ei ole veel asi läinud,  aga nüüd sättisime siia veokate ja igasuguste ehitusmasinate  vahel ennast magama ja, ja siis vaatame,  mis see homne hommik endaga siis veel kaasa toob. Selle magamisega on selline lugu, et meie ekipaas magab niimoodi,  et taga siin pikas voodis Robin. Siis laias voodis, mis on tegelikult meeter 50 lai temaga  kaks inimest ja, ja Kristo eelistab magada seal eespingi peal. See võib küll tunduda veider, aga tegelikult on sellel omad  eelised ja oma mõte sees. Aga sellest juba mingi teine kord. Ja, ja sellist magamislaadi harrastajab ka Tommy auto,  kus näiteks Rainer magab eesistme peal ja Tomm  ja sass on siis taga seal pikali, aga ülejäänud üritavad  siin taga kolmekesi hakkama saada, et tegelikult,  kui me eelmine aasta teisel polaariringil käisime,  siis Radi autos magas korraga siin taga isegi neli inimest,  nii et igal juhul saab hakkama, häid lambaid mahub igale poole. Ja ega nüüd ei olegi. Midagi jääme magama ja, ja teeme erandina  siis homme hommikul ärkamise, kella kaheksaks,  et kell üheksa peame olema seal piiripunktis jälle valvel,  et muidu ärkame seitse ja kaheksast hakkame sõitma. Aga praegu head ööd ja nii ongi. 31. jaanuari hommik kell on. Kaheksa, 56 ja ja siis, üheksas pidime hakkama saama selgust  nende lubade kohta. Et me oleme nüüd sõitnud siia. Siia selle piirivalveputka juurde uuesti ja,  ja siis teeme süüa ja, ja tiksumis niikaua kuni elu selgeks saab. Ja piirivalve all ma pidasin silmas siis seda Lukoili tehase  territooriumi piiri mitte tavalist, nii-öelda seda tavalist piirivalvet. Varahommikul enam ei tule. Normaalne jutt ki peast välja. Aga seda tehase territoorium ei maksa ka alahinnata,  sest see on see ala, kus lukuelsid gaasi  ja ja nafta maa, sest välja limpsib ja siia pääseda umbes  sama keeruline, kui, kui iga teski piiri ületada. Ja, ja tõenäoliselt on paberitööd siin isegi rohkem. Lõpuks saime selle loo, mida me keegi ei uskunud,  et me saame, et igavesti uhke värk ja hakkame norelski poole,  nüüd siis siis minema mööda simnikuid, aga. Väljas on niisugune pakan, et ma ei teagi,  palju see külm on, mis seal 37, vae 38. Ja, ja siit praegu öeldi mulle, see ei ole midagi,  et külmad ootavad teid ees, et väga tore küll,  kui külmad ees ootavad, minu autol on. Ebasto jäi juba eile päeval seisma, nii et. Näeme siis, mis asja saama hakkab, siin? Siin nägu on külmas kange, ei saa õieti rääkidagi. Synnik on siis Jäätee, mis on teatud asutuste poolt rajatud  siis tee mööda soood, raba. Väiksed metsatukkasid mööda jõgesid et saaks talvel liikuda  erinevatesse küladesse erinevatesse tootmisbaasidesse  ja siin ka väljapumpamiskohtadesse. Antud hetkel me liigume lukuili. Jääteed pidi, kus liiguvad nende tee teenistuse  teenindusautod ja nüüd me saime loa ja Aitame minna Norilskisse ja teedel on omad eripärad. Kunagi ei tea, kus on augud. Jäätee võib kõikuda paari meetri kõrguses. Et. Sõidad sõidad, sõidad, äkki on hästi suur auk,  kaod terve, auto kaob nagu maa alla ära hops. Mõnikord on hästi suur küngas. Põhimõtteliselt on väga palju teadmatust siin  ja jääteed iseenesest rajatakse suhteliselt lihtsalt et oodatakse,  kui on külma hästi palju, et põhipind ära külmub  ja siis hakatakse veeautodega, millel on  siis poolpaaki on kütteelement, poolpaaki on  siis vesi, hakatakse seda vett siia peale järjest nagu kandma. Et võimalikult kõva pind saab, siis on suured traktorid,  mis. Siis freesivad lihvivad seda veel siledamaks  ja niimoodi saadaksegi siis jääteed märgistatakse ära  mõlemalt poolt tokkidega ja hooldatakse neid pidevalt. Jääteed kannatab vahest üsna kiiresti sõita kuid tuleb olla. Miks sest valgel pinnasel ei ole auke ja konarusi väga hästi näha? Samuti on tõsisteks ohtudeks sinna tuisanud lumevaalud Peale teine kinnitus, et teil on hea teed lilla aadis,  kuulen. Tagapaak on kinni, tähendab tava, mõistes seda,  et tagapool asuvast lisapaagist ei saa mingil põhjusel  kütust esimesse nii-öelda tavapaaki pumbata. Seega on tagaosas raskuse kuni 80 liitrit kütust,  mida mitte mingit moodi sealt kätte ei saa. Sellistel asustuste vabade aladel sõites on kaasa võetud  kütusekogus arusaadavatel põhjustel äärmiselt oluline. Peatselt hakkasid paistma ka esimesed puurtornid. Ilm on ka tegelikult päris palju soojemaks läinud,  järgi on jäänud ainult miinus 30 kraadi,  aga see-eest on tekkinud mingisugune Väike selline tuulekene, mis puhub seda lund siin tundras  ringi ja, ja see teeb omakorda siin väljas olemise veel vastikumaks,  kui mingisuguse suure pakasega. Aga, aga noh, siin ümberringi kogunevad mingisugused  sellised lumepilved ja, ja niisugused asjad,  et loodame, et mingis väga suureks tormiks ei lähe,  sest muidu me Peame jääma paikseks, siia mõneks ajaks. Kona. Puurtorni juures selgus, et keegi meie peale karjuma ei  hakanud ja ära ajama ei tulnud. Vaatasime, mis seal vaadata oli ning liikusime edasi. Peatselt hakkas ka ilm kehvemaks muutuma. Tuul puhus, lund tuiskas ja teedel hakkasid tekkima suured lumevaalud. Tõsi. Ja siis sõitsime vastu järgmist piiripunkti,  kus meid ilma pikema jututa üle jala saadeti  ja kasutusele tuli võtta plaat B. Jah. Kohale sa sita, ma taliteed, aga kahjuks. Üks kontroll punkt ja sealt mit lasknud läbi  ja öeldi, et kui me üritame ka punktis meele sõitma,  siis sa 10 kilomeetri pärast on. Relvastatud valve ja meid. Õnneks me leidsime teist teed, mis viib itta  ja kui see Kui see Kui oli siis? Mõttega, kas me me teise ali Teisse. Ühtegi teed, midagi ei ole, laseme rehvid tühjaks  ja katsume minna 90 kilti läbi tundra. Järgmise simniku peale ja seal tuleb ka mingi kontrollpunkt,  aga seal on juba nagu tuttavad ees. Siit me vene sõprade poolt, et sealt lastakse meid läbi,  aga meil on vaja 90 kilti. Sõita mööda mitte midagi. Ühesõnaga. Sellekompassi järgi põhja poole ja. Ja nii ongi midagi teha, ei ole. Kurat, mine minemata jäta. Et plaan on, ja plaani üritame täide viia,  et lähen proovima, saab, mis saab. Küll me hakkama saame, peab saama. Et me peame liikuma ida suunas, see hoidke enam-vähem ida suunda,  et täpne ida suund enam-vähem sinnapoole läheks. Ainus asi näitab, et. Res kõrgemad pilved, mis, mis tuli seal on? Kurk või katseta? Ja kannab, kannab see põras väike pisike hook peab olema  siis niimoodi lähebki rahulikult. Et kuna kann hakkab seda verest müüle kukkuma. Praegu juhtus väljas selline asi, et puhv,  jäetud habeme külje kinni. Ja ega väga hästi ei saagi ära tõmmata, et. Vist minema sisse tagasi. Et see on ikka täitsa lõpp, tegelikult temperatuuri väga  palju ei olegi, aga. Aga see tuul lõikab niimoodi, et et ei, ei saa väga otse. Teine asi on muidugi see, et see lõikab ka kaamerast  igasugust elumahla välja ja, ja põhimõtteliselt on kogu see  mehhanism nii aeglaseks muutunud, et. Et. Vist natuke aega siin autos soojas olema  ja ja, ja noh, ära ka kaamerat ei taha tappa,  sest tegelikult veel hunnik seiklusi on ees. Rehve tühjemaks me laseme, sellepärast. Et rehv läheks nagu Võimalikult nagu pannkoogiks et tal oleks võimalikult Laiem. Kandepind, et kui rehv on täis, siis ta on niisugune  kandiline ja ta vajub hopsti, vajub lumest läbi. Aga praegu me proovime minna siis nagu lasta hästi pannkoogiks. Et nad ei vajuks sellest lumest läbi ja äkki meil õnnestub  nagu kaugemale jõuda. Sest siit tõesti, isegi kui poiskama hakkab külma pinna  puisja siis ka siit enda järgi enda tagasi. Paneme jääma nende naftapiinate juurde siit otsa hakata minema,  see on ka. 10 kil sega varsti. Teeme nii, sellepärast et kui ma siit kolme tunniga veel ongi,  kui me saame kolm kilti ja, ja siis jälle ei saa,  siis, siis see sama kilp üle aed, jah. Seal kui test mööda lööme, seal peal oli  ka kõik, kus ei ole. Seal on kahe juba eel Mitte et ma õigustaksin mist vaid, et kui me siit läbi saame,  is nagu. On ja siis on ikkagi ülemine, me peame niikuinii sõitma seal  kogu aeg. Aga on teist ka on meil mingi 50? Kõik kui hea tava seda seal mingi kaugusel hakkame mööda minema,  neist. Tänan, et keegi meid tähistama hakkab. Aasta eest ühest punktist ma ei tea, kui ma nüüd  nii või teisiti on see tunda sõitma, me võiksime proovida  kas või kuradi pool edasi minna, kui rehvid tühjad,  uskus olemas ka üks asi minema. Siis on meie elu esimesed kilomeetri umbes sõita ja. Praeguse seisuga me oleme sõitnud siis kolme tunniga 1,4  kilomeetrit ja. See number kõigub sinna, aga väiksed, niisugused kiired  arvutused siis kuskil 80 tunniga me peaks jõudma. Tagasi, ja katsume sealt küll sellepärast,  et siit tagasi jõudmine veel mingi tund aega,  kui me tunni aega saame. Põhimõtteliselt juhtus siis see, et, Patrulli esisillas midagi ei tööta. Ja lumi on äärmiselt paks. Ja lähme tagasi. Ühte kohta, kus peatusid kohalikud kampsamehed  ja üritame äkki vaatame, saame sealt natuke. Autot remontida, vaatame, mis teha annab. Ja siis võib-olla üritame natuke teist. Teid pidi. Putkast mööda saada ja simniku peale minna. Et vaatame, mis saab Hoia seda vintsitrassi otse, kui ma sisse lasen. Väikese pinge all ka. Nad ei saa meid läbi lasta ja ütlesid, et okei,  et. Ta ei öelnud, et sõitke siit läbi, ta ütles,  te võite kuskilt läbi murda, eks ju. Aga kui te lähete sinna, ta ütles, et relvastatud olla,  seal sõidab ringi ja on relvastatud olla ja. Ja ühesõnaga, et kui neid autosid annaks,  kohe helistatakse, et kes on, kes need on  ja kus nad tulid ja mis nad on ja miks nad on ja,  ja et võetakse igal Igal juhul võetakse teid kinni, aga siis on juba  siis teid arreteeritakse, et võetakse autod käest ära,  istute, istute kuskil ja siis hakatakse selgitama,  et kes, kust te tulete, miks te olete, kus? Ehk siis tänase päeva kokkuvõtteks. Võib öelda seda, et hommikul alanud suure hurraaga noriski  vallutus päädis sellega, et saime 100 kilti  või no natuke peale sõita seda ägedat simnikut  ja siis tuli järgmine valvuriputka ette,  kus öeldi, et ei saa, ei saa ja kõik ja siis ülejäänud päev  mässasime põhimõtteliselt sellisel kolme ruutkilomeetrisel tundraalal,  proovides läbi saada erinevatest erinevatest punktidest  või erinevatest kohtades sealt undrast aga ebaõnnestusime,  sest lihtsalt loodus oli seekord tugevam. Ja, ja siis nüüd tulime viimases hädas veel. Siia putka juurde ja, ja selgus, et ei saagi. Nii lihtne ongi, lihtsalt ei saa ja kogu lugu. Ja, ja noh, veel päris käega ei löö, selles mõttes,  et sass hakkas nüüd tööd tegema jälle ja hurgunnima mingeid asju,  et siis magame siinsamas putka juures hommikuni  ja ja vaatame, mis siis saab, et, et kui ei saagi midagi,  siis teeme selle. Küünla süütamise siin ära ja, ja siis tulistame,  tulistame jamaali, et, et noh, natukene veel seiklust juurde saada. Seal putka juures meil ikkagi magada ei lastud,  seega sõitsime mõned kilomeetrid eemale ühe vana  puurtornivarju ööbima. Peale külma ja helkivaid ööpilvi täis ööd sõitsime karged  päikesetõusu nautides taas piiripunkti tagasi  sest lootus, nagu öeldakse, pidi viimasena surema  ja kes ei proovi, sellel jääb proovimata. Seega andsime lubade saamisele veel ühe võimaluse. Saime uued numbrid, ülemuste numbrid, proovime veel  helistada ja see vist on ka viimane võimalus. Midagi teha ei ole. Neil on mage värk. Aga aga läbi tundra ei julge minna. Et lubab tormi ja, ja eile me nüüd terve päev otsa möllasime,  siin tundras ja. Raske on. Aga ei peagi kerge olema. Vaata, mis saab, laseme uuesti rehvid täis,  rehvid on tühjaks lastud, kõik. Selle tundraga on see lugu, et me peaks sõitma umbes 100  kilomeetrit läbi sellise tundra, millest mitte keegi pole  enne läbi sõitnud, see tähendab seda, et mingeid jälgi ei  ole ja, ja eilne õhtu rapsinen näitas seda,  et tegelikult me ei ole väga võimelised seda tegema. Ja kui me isegi selle 100 kilomeetrit ära sõidame,  siis me jõuame pärast välja Norilskisse ja tagasi tulles  peame me jälle selle läbi sõitma. Ja siin lubab vahepeal Burgaad ja, ja mingid muud muud  niisugust ilmastikujama. Et. Et me ei ole lihtsalt valmis selleks, et oleks meil kaasas  mingi kohalik mees, kes on enne seda sõitnud ja,  ja oskab meid aidata ja nõu anda ja tunneb neid kohalikke olusid,  siis siis võib-olla veel prooviks, aga aga niimoodi küll. Minna ei julge, täiesti ausalt, kohe ei julge minna. Et 30 kraadi on väljas külma ja, ja tuul tegelikult kogu aeg  tõuseb ja eile juba see mingisugune paari-kolme meetrit  sekundis puhuv tuul juba lõikas ja täna on see tuul veel tõusnud,  nii et tegelikult on. Välja minnes juba. Kohe valus hakkab ja, ja kaamera hakkab ka sisuks aeglaseks jääma,  et. Et niisugune on, et kui me nüüd ei saa neid numbreid,  siis siis vaatame, mis saab siis.
