Tere algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel. Oleme Tartu Karlova Gümnaasiumi kolmanda klassi lastega Tartus ahhaa keskuses ja plaanime külastada näitust meeltesegaduses. Meid võtab vastu giid Kairi, meile. Me olemegi tulnud siia meie Ahhaa keskuse uue meelteteemalise näituse juurde, Ahhaa meeltesegaduses ja selle näituse juures, eriti põnev on see, et siia tuleb minna sokke või veel parem, kes tahab minna, võib minna paljajalu, sest hästi oluline on ka see info, mille me saame läbi oma jalatalda. Nii et olge head, pange oma jalanud sinna nendesse vahvatesse, ämbrites või prügikastidesse. Paistab, kas te üldse teate, mis asjad meeled on ja hätmine, kuulmine, kompimine, nägemine, maitsmine, maitsmine, väga hea, just nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine ja see näitus hästi palju keskendubki just sellele kompimise meelele või sellele infole, mida me saame läbi puudutuste. Ja näitusele sisenemine toimub läbi selle põneva käsi täis koridori või kätekoridori, seda nimetatakse ka enguste koridori sees. Muidu üldiselt ei teadvustagi, et tegelikult kogu aeg miski puudutab meid ümbritsevas keskkonnas. Mis näiteks puudutab, praegu puudutab põrandat ainult põrand. Tuul puudutab meid, me tunneme seda. Õhk puudutab kogu aeg, riided puudutavad meid. Mina tunnen seelikutesse ja nii nagu hiljem. Aga tegelikult on meil seljas särk, püksid all on pesu. Kas me kogu aeg tunneme seda? Mina tunnen sellepärast, et mul on soe, kui mul ei oleks, nii tekkis. Mina vahepeal ei tunne riideid. Näiteks siis. Tupe seljas, et siis ma jopet ei tunne, eks. Mina tunnen kyll riideid. No mina ütleks, et me tunneme, kui me hakkame selle peale mõtlema, aga kui me ringi liigume, kas siis tajume, et meid puudutavad riided? Just nimelt meie keha justkui võtab, harjub sellega ära, harjunud selle puudutus on samamoodi, nagu me oleme harjunud õhupuudutusega puudutust. Lähme, millal siis, kui tugev tuul on siis kui me liigume? Just nimelt seda siis, kui õhk avaldab meile tugevamat survet, siis me tunneme näiteks ütleme nii liftis me tunneme seda siis, kui üles liikudes, mis juhtub kõrvades, kõrvad lähevad lukku, kõrvad lähevad lukku, ehk siis tegelikult on see õhusurve kasvab ja, ja selleks, et rõhud ühtlustuksid, võtab hetke aega ja tekibki selline survetunne kõrvast ja siis me ka tunneme seda, et meid miski väljaspoolt mõjutab midagi, mida me ei näe, on nii. Nii, aga läheme läbisid selle Emmuste koridor ja proovige tunnetada, kuidas need vaateid puudutavad. Kõnnime läbi kaardinatest, jõuame kitsasse koridori, kus on kahel pool sõrmkindad, millesse puudutakse pidevalt õhku ja ega siit vahel läbi kõndida, muud moodi õnnestub kui niimoodi, et nad pidevalt sind puudutavad. Punakas valgus on ka siin koridoris. Kõnnin, tundsin natuke imelik tunne, nagu keegi käpeldaks siis et nagu midagi kummis tassi puudutab sind. Imelik tunne selline näkku ebamugav. Kas puudutas, on alati ebamugav? Ei ole, tavaliselt ei ole, kui keegi sugulane või tuttav, eks ole, siis mul jälle ebamugav. Siin sellel näitusel ennekõike, miks on see üles ehitatud just puutetundlikkusele või puudutustele, ongi see, et inimesed arvavad, et muutumine justkui midagi paha, sageli öeldakse puutu ära käpi ära näpi, aga tegelikult on puudutused võivad olla väga positiivsed ja meil muidugi jaguneb selle järgi ära, et kui võõras inimene mind näiteks puudutab, siis sageli milline ebamugav tunne. Aga kui on meile oluline inimene, siis on täiesti tavaline tunne. Minule meeldiv tunne, siis puudutaksin. Meeldiv tunne, kui see puudutus on sõbralik, siis on tegelikult hea tegelikult lausa vajalik, et juba väikesed lapsed vajavad lisaks sellele, et nad saavad süüa, neid pestakse, et neile antakse jõuad, vajavad nad ka seda puudutust ja samamoodi näiteks on uuritud rottide puhul. Rotipojad surevad ära, kui neid ei puudutata, silitatalimpsita ehk miks sõnade vanemad limpsivad oma poegi pesas neid. Et ühelt poolt meie arvame, et ta peseb, aga teiselt poolt ongi oluline see puudutus, mis ta oma pojale edasi annab. Et puudutustele on väga oluline roll. Nii, aga hakkame vaikselt siis vaatama, mis meil siin on. See näitus on jagatud sellisteks akesteks ja meie järgemööda, nüüd teeme tutvust kõigi nende majadega. Näeme kõigepealt selle puittonni seina äärde, siia. Siin on puidust lippidest kokku löödud onnikene, kus ukse asemel rippuvad nöörid ja siin välisseina ääres on alus, kus on luup ja erinevad rõngakesed. Kui me nüüd järjest vaatame, mis siin sees on, siis erinevad, võiks öelda loomade nagu nahad või kehapinnad. Meie naha ehitus on üsna sarnane, aga ometi see pindmine moodustis võib olla väga erinev. Et näiteks on siin hüljes, siis on näitena toodud inimene. Seal on küll draakon, aga mina pakun, et see võiks olla mõne sisaliku hoomajana siseneks, ebaline, noh, kellele see kuulub, lapsed? Siilile ja sealt edasi, mida te näete? Verheugen, Hay, Essen hailiik. Edasi, mis tuleb lammas, jämedasi tuleb kilpkonn järgmine ja viimane barbar. Kui teie vaatate siia peale, siis millist meelte kasutada? Nägemismeelt nägemismeelt ja meie saame läbi nägemismeele päris palju infot. Aga on inimesi, kes ei näe kuidas nemad infot hangivad. Kompimisega proovime nüüd ise mõelda, millist infot nemad saavad ja mille järgi nemad saaks eristada neid erinevaid ruumi, kui nad katsuks näidata. Kirjeldage seda, mida te katsute näiteks on siin koerhai katsusid praegu, see on selline nagu kare ja nahkne nagu kõvemat sorti nahk. Krobeline natukene, Küba jah. Aga näiteks jumal on kohe lammas. Villane nahkvilla tunneb suht palju ära, see on pehme mõnas, kes seal kõrval on kilpkonn, milline tema kilp tundub hästi. Aga part, see on hästi pehme ja mõnus, katsetas selline hästi õhuke õhus. Siin on selline nagu noh, luid tund. Suleline siin on veel hiil ka, siin on hästi okkaline ja valus, kui seda kompida jätan, tal on hakata väga teravad. Nii, aga lähme vaatame siia majja sisse, kui inimene müüride vahelt läbi ja siin on kõigepealt nurgas üks laud, kus on erinevad pildid peal, et katsud nendel nendest kaupadest ja siis vajutad nuppu ja siis see näitab, millisele loomale see kapp kuulub põrandal lehmanahast, vaip? No näed, need, kes paljajalu tunnetavad veel paremini, et märkasid kohe seda, et siin on hoopis teistmoodi vaip põrandale kui muu põrand on kaetud sellise Mistra vaibaga. Et siis nemad tajusid kohe ärad, materjal muutus. Nii, aga proovime lapsed mahutada teid nüüd siia ümberringi. Alustame sellest, et teie panete omaenda kompimismeele proovile, et igaüks valib endale ühe looma jalajälje, vaata seda pilti, milline see alajal välja näeb, katsu ja kas sa suudad ära tunda, kellele see jäid, võiks kuuluda. See mina katsun see kuulu koerale, ma arvan, proovime järgi vajuta nuppu. Ja koera pildi juures läks siis tuluke põlema, nii mis minul on minu kontoris mõned ütlevad, et mõnes ja tõepoolest jänese juures tuluke läks põlema. Ma ei teagi täpselt, äkis mäge, proovime, no mõjutab. Härra juures tõesti tuli põlema, mulle tundub, et see rebane. Palli. Mulle tundub, et see metssigahaige. Minule tundub, et minul on lehm ongi. Aga nüüd on siin veel vahvam katse, natuke aitab kaasa heliline efekt, aga kaamerate järgi on võimalus proovida, kas tunned ära looma plussis, selle looma nahk on siin peal laual väikese ringi see minu meelest esimene loss, kummalised udarad, pigistan siis. Siis ma kuulen lehma hääl. Madonna on elevant, no mis siis, kui sa pigistad, mis sul siis tuleb? Nagu elevandihääl pealegi ninasarvik ja viimane. Ja ma ei tea siiani hiljem ka ei tunne karvkatetega hääldade. Ei tea, see minu arust on see kits. Just see on kits, et siin on siis võimalik vaadata, nii-öelda katsuda, milline tundub loomavidaarsustega tänapäeval seda väga palju võimalust teha ei olegi. Siinjuures siis nende nahk, et milline see käe all tundub, et tuleb lihtne siis tegelikult karva järgi on kedagi ära tunda ja seal on samamoodi mänguline võimalus. Seina ääres on selline alus, mille peal on meil seitse erinevat loomaga harva. Aga all on augud, milles katsudes on kolm looma karva ja siis peaks aru saama, et millise karvaga on tegemist. Ehk puhtalt kompimismeelele tuginedes peate ära tundma, milliste loomade karvaga tegema. Nii jõudsime majast välja ja selle maja välisseina ääres on veel võimalus proovida, kuidas tunduvad erinevad kivimid või kivid käe all. Ja veel teisel pool seina ääres on erinevad puidule kui tugevad nad. Et kui lihtne neid uuristada on. Need puuklotsid on siin algusest peale olnud ehk mõni materjal, mis on pehmem, sellest on vähem järgi jäänud ja siin näiteks, kui me vaatame kohe ees, on pöök, millest on ainult väikesed sooned suudetud sinna sisse, et seda võib uurida, uuristada. See tulenebki sellest, kui tugev materjaliga on tegu, siin on ja iga puupakku juuresem peitleid, millega siis näitusekülastajad saavad sinna sisse kraapida, vagusid siin vasakul pool on kuusk, pärn, lisan kreeka pähkli küpressi ja pöök. Millised kodumaised liigid on, mis Eestis ka kasvavad? Näen Pärna kuuske ja rohkem ma ei näe praegu ja kui te vaatate, siis kas meie puud on tugevad, kas nendesse kerge uuristada või raske uuristada. Üks on kuusk on natukene tugevam, Pärnen natukene energia. Homme samal ajal kuuled, kuidas meeli ära peksta, saab. Näitust ahhaa meeltesegaduses, tutvustas Kairi Meller. Kõike kuulasid ja katsusid Tartu Karlova Gümnaasiumi kolmanda klassi lapsed. Saate toimetas Kadri viise kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel.
