Loomaaialood. Loomaaia loomisel. Tere äsja kõlanud signatuur, kellele tuttav, kellel mitte, tähendab, et alanud on uue sarja kolmas saade. Eelmine lõppes piduliku sündmusega Tallinna loomaaia sünniga 25. augustil 1939. aastal. Täna saame kaasa elada Loomaaia Kadrioru ajajärgule ja no neid seiklusi ja sekeldusi, mis seda perioodi ilmestavad, on täiesti omaette kunst siiapoole tunni sisse mahutada. Aga arvata on, et mati kaalul see ikkagi õnnestub. Ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Niisiis, looma täpsemalt tollal nõndanimetatud Kadrioru väike loomaaed oli sündinud ja tabamise eufooria asendus järgmisel hetkel kibeda tegutsemisega sest hoolt ja muret oli tohutus koguses. Kas aita päts kuraatorina, Herman Talts juhatajana ei vajunud ka kohustuste koorma all looka. No ilmselt sel ajal vägisi kedagi ei, ei pandud asju tegema ja küllap nad ikka ise ise nõus olid selle koorma võtma ja ja kuivõrd aitab, et loomakaitse liidu esinaisena tegelasi ilmselt ikkagi rohkem loomakaitse liidu asjadega ja ja hoidis pisut, et silma peal ja andis nõu siis loomaarsti haridusega Herman Talts pidi kogu selle organisatoorse ja majandamise töö enda peale võtma ja ja nagu me kõik teame, et august hakkab juba sügist sissejuhatus vaatama ja talv oli ees tulemas ja seda tuli mõelda selle peale, kuidas loomadel oleks talveks ulualune ja, ja ninaesine, see võttis küllalt palju aega ja vaeva, vara ja loomad jäeti külastajatele lahti ainult nädalavahetusel, mis dolla piirdus pühapäevaga, sellepärast et nädal. Paraku oli kuuepäevane jah, laupäeval käidi Edeldav põlgendi tööl. Et selles mõttes see lõppes suhteliselt hiljuti, ma arvan, et ma juba olin ülikooli astumas või, või juba astunud meil tööl nädal viiepäevaseks. Algusesse sööda varumine ja ulualust ettevalmistamine siis välja võis näha tollal. No eks loomad ju oma olemuselt on üks suur talumajapidamine ja et tegevused on kõik väga sarnased ja, ja kui see asutamine oli, siis, siis eks need asutajat ikkagi pisut panid sellele asjale raha sisse, siin juba nende agenbekigest loomade ostmiseks teatavasti eraldas linnavalitsus natuke raha ja ja Ta siis panustas ka ka muude asjade sisse, aga kuna loomakaitse liidu arhiivi ei ole enam alles, siis paraku peame me tolle aja sündmuste üle otsustama ajaleheartiklite järgi põhiliselt jah, kuna tegu oli uue ja huvitava asjaga, siis õnneks on ajakirjanduses Ühte teist 10. asjade kohta siiski leida ja ja sealt on võimalik ka näiteks aasta lõpus aru saada, et alates sellest hetkest, kui suve hakul agenbek alustas ja lõpuks siis see väikeloomad iseseisva institutsioonina jätkas, oli ikkagi käinud üle 100000 inimese, neid loomi vaatamas, mis ütleme, kui mõelda tolleaegset inimeste hulka ja ja olulised, siis, siis on see ikkagi niisugune muljetavaldav suurus. Ja muidugi, kui nii suur populaarsus oli, siis hoogustasid jälle nende tulevaste päris territooriumit, et otsingut ja sekkusid küll Tartu Ülikooli teadlased ja muidugi linnaametnikud olid, olid aktiivsed ja ikkagi jätkus seesama niisugune vaidlus ja ikka vedamine sellel pinnal, et kelle maa nüüd äraostetav tulevikus, nii et, et selles mõttes see protsess läks hoogu ja eks nendesamade ulualuste ja, ja nina siis ettevalmistamisega sai kõigile, kes asjaga kokku puutusid ka selgeks. Et ega nüüd siuksel pool ühiskondlikul organisatsioonil tõenäoliselt, et ei õnnestu seda majapidamist üksinda üleval pidama hakata ja hakatigi siis pidama läbirääkimisi loomakaitse liidu ja Tallinna linnavalitsuse vahel ja üha sagedamini tekkis siis niisugune idee. Loomaaed võiks olla linna alluvuses, siis Tallinna linna Pedagoogilise muuseumi zoo-osakonna õigustes. Ja linn muidugi ei olnud väga suures vaimustuses sellest sellest ettevõtmisest, sest ega ilmselt hariduse eelarve pole kunagi olnud üleliia suur ja siis hakati üsna tõsiselt arutama niisugust asja, et ta võiks ju küll siis selle Pedagoogilise muuseumi zoo-osakonna olla, aga et ikkagi võiks siis riik ja linn, kuivõrd tegu on ikkagi ainsa niisuguse ettevõtmisega kogu vabariigis, et siis võiks ta, olles küll formaalselt linnaüksus saada ikkagi fifty-fifty rahastamist nii riigi kui linna poolt ja siin jällegi on, on see koht, kus, kus peab ütlema, et ei ole midagi uut siin ilma peal, sest et see vaidlus linna ja riigi vahel, et kui palju nüüd kumbki peaks loomaaiandus panustama, et see on tõusude ja mõõnadega kestnud siiamaani ja ei ole veel ära lõppenud. Nii nagu juba ka varasemate loomaaia ajalooga seotud asjadega on ikkagi jällegi mõned niuksed, juhuslikumad asjad, mis muutuvad paratamatuseks ja võtavad. Sest et seda läbirääkimist linna alla minemiseks ei olnud võimalik enam edasi pidada, sest et peale juunipööret tulid uued arengud ja kuna seltsid keelustada Läti, siis ka seltside katusorganisatsioon omakaitseliidu näol sattus keelustamise alla. Ja selles mõttes ei jäänud siis Tallinna linnal mitte midagi muud üle, kui siis võtagi pere mehetuks jäänud. Et mis tol ajal asus siis 0,63 hektari suurusel väiksel kunagise puukooli territooriumi peal, võtta see siis üle ja, ja esialgu ta siis siis muudetud ollaksegi, nii nagu siin vahepeal läbirääkimistel oli, mõõdetaksegi selle Pedagoogilise muuseumi zooosakonnaks, nii et see loomaaeda juhtinud inimene muutus siis osakonna juhatajaks selles muuseumis ja see 40. aasta juunipöörde järel oli ju väga niisugune kummaline ja arvamatu ja Ma olen leidnud ühe niisuguse paberi, mis on koopiana saadetud loomaaeda kus siis teatatakse mõningate loomaaia töötajate kaebekirja alusel. Tolleaegne sisekaitse ülem Harald Haaberman oma otsusega neljandast juulist saadab laiali loomakaitse liidu juhatuse ja kuni siis põhikirjajärgse valimise tulemusel Kiva uue juhatuseni määrab personaalselt paika uue juhatada see, kus siis muuhulgas on ka kunagine loomaaia esimene juhataja ja siis vanem töötaja Paul Suko. Et kas see oli näiteks farss, mida tol ajal väga palju tehti või siis tehti tõesti mingisugune loomaaeda ahistav liigutus selle loomakaitse liidu poolt, aga eks niisugune segane episood on ja vajab pisut uurimist. See oli seekord, kui direktoriks määrati Vladimir Cuzczyk, kui väga õigemini Jah, ühes dokumendis, siis on sees niisugune asi, et direktoriks määratakse Vladimir kussik, kelle kohta on öeldud, et ta ei ole küll eriala spetsialist, aga on asjatundlik inimene kopsupilt asjad nõuetele nagu öelda, et selles mõttes on see jah, niisuke. Sest et eelmine juhtkond oli kahtlase valgega Nojah, selles mõttes siin praegustel andmetel on nagu ebaselge, mis seal täpselt juhtus, aga viide ja vihje siis sotsialismivastasesse hoiakusse korruselt välja ja see paragrahv 20 punkt 10 selle kohta ongi öeldud, et siis nagu vabariigi rahva ohutuse ohuseadmine või mingi niisugune niisugune imelik põhjus, et kui need arhiivimaterjalid olemas on selle sisekaitse nagu ameti ja siseministeeriumi kohta nendel aastatel, siis sealt võib päris huvitav huvitav asja üles leida. No N Liidu korraldatud riigipööre oli edukalt ja võidukalt läbi viidud kuupäevaga 21. juuni 1940. aastal, kas siis läheme edasi ja vaatame, mis sai loomaaias teise maailmasõja ajal? Ja, ja no muidugi see 41. aasta tuli ju kohe otsa ja ja siis polnud enam aega jantida nende farssidega ja siis tekib siin 25 aastat tagasi, kui loomad hakkas 50 saama, siis. Õnneks elas veel üksikuid inimesi, kes olid loomaaia sünni juures olnud ja, ja me natukene käisime, otsisime neid ülesse ja vestlesime nendega ja selles mõttes siis saime jutule inimestega, kes siis täpselt meile võisid rääkida, kuidas asi oli, et algul oli päris päris hull selles mõttes, et kellelgi polnud aega ju mõelda niisuguse asutuse peale, nagu see loomaaed oli. Ja kelle õnneks, kelle õnnetuseks ei kestnud see täielik segadus kaua ja kuidagimoodi need loomaaia töötajad selle loomasööda ikkagi suutsid kokku leida, ise aga juurvilja ja tähendab, aga siis kui juba sõda oli nii kaugele jõudnud, et sakslased kehtestasid siis siin selle okupatsioonivõimu siis kuivõrd, et loomaaiandus on on saksa kultuuris väga sügaval järel, siis võeti looma, et tegelikult nagu päris ametlikult ikkagi selle valitsuse tähelepanu ja hoole alla. Ainult et probleemid olid, et see, mida oli kasutada, oli sõjaolukorras napilt ja selle tõttu see oli päris paratamatu, et nad pidid juurvilja ise kasvatama, aga sammas siis muidugi see toitlustusamet eraldas neile neile ikkagi ressursse seal liha ja kala ja ja muude niisuguste saaduste peale ja hakkasite sakslased ka kohe korraldama ja, ja kui siis lugeda tolle aja eesti sõna, siis järgmisel suvel 42. aasta juulis kirjutab siis Eesti sõna, et oma aiast on Saksamaale Ulmi loomaaeda viidud kaks noort jääkaru ja asemele toodud sealt siis terve rida loomi, sealhulgas siis üks vana ja põdur emane jääkaru, aga peale selle siis veel pesukarusid ja metssigu ja Dingosid ja naaritsaid ja faasaneid ja papagoisid. Ühesõnaga, meie loomaaia ekspositsiooni rikastati oluliselt. Jah, aga muidugi hinge jääb kripeldama, et need kaks noort jääkaru viidi ära ja eks vana ja põdur makaron toodi asemele. Ma olen püüdnud uurida aga Saksamaal mitu Ulmi linna ega üheski nendest ei ole nüüd pärast teist maailmasõda enam loomaaeda. Et selles mõttes ei õnnestunud leida jälgi, mis nendest kahest noorest jääkarust siis tegelikult edasi sai. Aga selle õnnetu põdur ema haruga, temaga on seotud meie ajaloo ainuke surmajuhtumiga tööõnnetus nimelt siis seal Kadriorus nagu tolleaegsetest allikatest võib lugeda, oli siis niisugune olukord olnud, kus kahe puurivaheline luuke, õigemini selle luugi liigutamise mehhanism hakkas kuidagi streikima ja nii nagu harjutud tol ajal oli, et siis töömees siia talitaja läksid siis luugaga. Carobuurija pidid siis peletama seda karu nii kauaks eemale, kuni töömees seda seda luuki tähendab ja siis juhtus nii, et nende inimestega jõue kohaga harjumatu karu, siis ründas ta talitajad ja, ja kuigi külastajate hulgas oli ohvitser, kes siis oma relvast selle karu maha lasi, ei õnnestunud ikkagi seda inimest, et päästa tema nimi oli Aleksander säädus ja siis linnaarhiivis on niisugune dokument, kus siis säädus vabastatakse loomahooldaja ametikohalt seoses sellega, et karuda maa murdis karu kaitses oma territooriumi ja oli ise ka ilmselt segaduses. Põhimõtteliselt ei ole karule midagi ette heita, sellepärast et need inimesed läksid tema territooriumile. Aga ju nad olid nagu sellega harjunud, et need pojast peast konkreetse kohaga ja nende inimestega harjunud jääkarud seda nihukest luuaga peletamist võimaldasid ja ei olnud seal ka ka väga suuri võimalusi eraldusteks. Seda nii täpselt keegi ju ei tea, aga igatahes niisugune asi juhtunud ja aga samas muidugi siis sellel foonil elu läks edasi ja loomaaed ikkagi kosus. Oli üsna populaarne nii sõjaväelaste kui tsiviilelanikkonna hulgas ja ikkagi jälle seesama eesti sõna, kes väga palju võrreldes teiste väljaannetega selle all oma aia kohta sõna võtab teatab 43. aasta jaanuaris. Loomade arv on sõjaoludele vaatamata juba ulatunud 200 isendi nii ja, ja, ja loomi näeb juba iga päev 10-st, kolme ja isegi plaanitakse uusi ehitusi, tahetakse lõvimaja hakata ehitama. Et noh, lõvid olid üsna mitme isendiga tol ajal oma aias olemas ja lisaks siis võib sealt lugeda, et sõjaväelastele ja õppuritele lisaks siis toob Eesti kutse hävingule keskliit terve vabariigi Pealtekskursioon, kes siis kõik tulevad seda loomad uudistama. Nii et saksa okupatsiooni ajal see loomaaia käsi mitte üks teps halvasti ei käinud. Tähendab jah, nii palju, kui see oli võimalik sõja oludes, sest et üheksanda märtsi 44. aasta pommitamine ei läinud ka loomaaias sugugi mitte mööda. Ja tolle aja inimeste juttude järgi ja ka mingil määral ajalehtedes kajastatuna on siis selle pommitamise järel üks niisugune pilt, koomiline seik, et loomaaia territooriumil oli mitu pommitabamust ja kildudega said loomad kannatada, aga ka lööklainega siis korjati kui need loomad, keda siis plaaniti hakata maha matma ja pandi nad siis pommiauku ja õnneks kuna nad ei jõudnud neid veel korralikult maha matta, siis tõmmati sellele pommiaugule peale metallplaat ja, ja nagu siis tolleaegset Kadrioru inimesed räägivad ja sealt ajalehtedest natuke lugeda võib, selgus, et osa elukaid ei olnud lõplikult surma saanud, vaid ainult põrutusega pisut nii-ütelda narkoosi all, nende hulgas siis ka see kuulus isale või sapik, kes sellest põrutusest toibus öösel ja kui poleks seda plaati olnud, siis ta oleks linna vahel olnud, aga see plaat ei lasknud tal välja tulla, aga ta oli siis seal jauranud ja jauranud kõvasti midagi. Kadrioru inimesed kuulsid ja siis ta sealt järgmisel päeval peeti kinni ja viidi oma puuri tagasi ja tema saatusest, et veel nii, et kaslased on pika elu eaga ja elavad paarkümmend aastat. Nii et tema jõudis veel peale sõda kolida Tallinna Loomaaiast, Leningradi, loomaaeda ja lõpuks seal kuskil viiekümnendatel aastatel, siis jõudis oma maise matka lõpuni. Nii et, et selles mõttes niisugune koomiline asi, mis juhtus koos selle kohutava sündmusega, mis, mis üheksas märts 44 kaasa tõi. Ja sellega seoses meenub film itaallaste uskumatud seiklused Venemaal, kus üks seltskond põgeneb pikki öiseid Peterburi tänavaid Loomaaiast pääsenud lõvi eest. Jah, see on üsna eluline asi, mis on maailmas tõenäoliselt mitmel pool isegi juhtunud, sest sest me teame, et loomaaiad inimestevaheliste sõdade tõttu kannatavad päris palju. Aga meie loomaaia sümbol ja vapiloom ja talisman ja kõik, mis soovite, ilvese poekillu kõige esimene loom üldse, temagi jättis oma elukese pommitamisel, aga see oli nüüd tunduvalt varem. See oli sõja alguses ja sellepärast, et sakslaste saabudes ja vene vägede taganedes pommitati Tallinnat esimest korda ja selle käigus siis kuuldavasti sai pommikilluga ta nii rängalt pihta, et uppus. Kui Vene väed nagu sisse tulid, siis tolleaegsete inimeste mälestuste kohaselt läks asi kehvemaks selles mõttes, et et ei olnud ette nähtud ja rahvakomissariaadi keeldusid loomaaia küsimusega üldse tegelemast. Ja samas toiduaineid kuskilt muul kombel ka võtta ei olnud ja nii siis tolleaegne Loomaaia juhataja ei jaa, pisut hilisem Loomaaia juhataja Jakob Vahur ja Marta Heilman, kes siis olid nagu põhiliselt inimesed, kes pidid koos mõne üksiku talitaja aga seda loomaaiandust siin üleval pidama, pöördusidki siis taas tegutsema asunud Eesti NSV valitsuse poole palvega likvideerida nälgivate loomadega loomaaed, sest et Nemad ei suuda seda pilti vaadata, kuidas loomad on näljas ja mitte keegi kuskilt otsast ei ei, ei abista ja seejärel siis tehti korraldus ja eraldati pisut siis tollal ju nii, nagu me teame, kogu Nõukogude Liidu perioodi olid asjad seotud fondidega, et siis neile eraldatud liha ja kala ja piimafond ja anti siis ka teravilja kujul nisu ja rukist ja ja näevad siis jutustasid meile, kuidas nad selle viljaga siis otsisid, Tartu maantee alguses kusagil oli üks viljaveski olnud ja ja siis pidid selle teravilja laskma läbi jahvatada ja siis kas ise või, või jällegi kuskil mõnes pagaritöökojas laskma nendest siis leiba ja saia küpsetada, mida siis oli võimalik loomadele söögiks anda. Rohtu sai Kadrioru varia rohtunud neitsid Kadrioru pargist ise, aga nüüd kuna talv tuleb iga suve järgi, siis oli tarvis ka heina ja muud niisugust talvekraami ja siis siis anti neile kasutada rong, millega nad siis sõitsid mööda Eestimaad mööda kitsast raudteed, spetsiaalne spetsiaalne nende käsutusse rong, et võtke nüüd selle abil varuge endale sööta ja siis nad siis nad sõitsid selle kitsarööpmelise rongiga mööda Eestimaad ja ja varusid siis taludest heina ja, ja kartulit ja, ja juurvilja ja muud niukseid asju, mida, mida oli vaja, et, et loomad ikkagi hinges pidada, sest ära likvideerida ei olnud nagu soovi kellelgi mõne aja pärast ikkagi nagu elu läks rööbastesse ja kadusse kaos ära, et nad pidid hakkama seda linnaelu juhtima juba rutiin samal kujul ja, ja siis ka looma, et sai juba tsentraliseeritult, et toiduaineid ei pidanud enam ise sellega nii palju tegelema ja kuivõrd ikkagi nõukogude liidus loomaaiad olid olemas ja seal olid kõik need kanalid ja mehhanismid olemas, mismoodi see juhtimine käis, siis võeti need üle ja hakkas elu minema. Ja üsna varakult, et näiteks 10. oktoobril 1947 asutati juba Loomaaia juurde noorte naturalistide ring ja nagu võib lugeda tolleaegsetes dokumentidest, siis selleks, et äratada noortes huvi bioloogia vastu ja kasvatada neid loomadest lugupidamise vaimus. Et selles mõttes seda nihukest loodushariduse otsest andmist loomaaias võib siis nagu algpunktiks lugeda seda kümnendat oktoobrit 47. Et see kõige hullem aeg kippus nagu ühest küljest selja taha saama, aga teisest küljest räägiks ära selle tragikoomilisi olukorra, mis puudutas üheksat erinevat. Direktorit, ja kuivõrd näiteks seesama noorte naturalistide ring asutati tegelikult, et tolleaegse loomaaia zootehniku Georg Merisalu initsiatiivil, kes juhuslikult just tol hetkel siis puhkusel olevat direktorit asendas, aga kui me võtame vahemikku siis 45 kuni 53, siis selle kaheksa aasta jooksul oli lohmajas üheksa erinevat direktorit kes siis reeglina olid mingid niisugused tegelased, kes siis mingisuguse patu pärast oma tegelikult, et siis nagu tagandati ja, ja kuna ei olnud ülemust võimalik päris politseid pühkima saata, siis pandi nad niisuguse nii-ütelda teisejärgulise asutuse juhiks ja lihtsa matemaatikaga on näha, et kuna mõni mees pidas üle aasta vastu, siis siis mõni teine pidi ainult mõne kuuga piirduma ja, ja seal, kui neid materjale lugeda, siis küll on nad seal uuesti joomise pärast veel kuskile madalama koha peale saadetud või on nad vahele jäänud seal mingit Angeldamistega ja hoopis kinnimajja pandud. Nii et, et selles mõttes oli väga kirju seltskond, kuni siis 53. aasta järel, siis on tekkinud üks niisugune direktor, kes küll ei olnud ka ei zooloog ega mingi väga sügavasjatundja, aga ikkagi noh, ilmselt natuke hoolsamalt korralikum inimene, Friedrich korsett, kes, nagu ma olen selgeks saanud, oli Vladislav Koržetsi onu ja üritas oma paremust nägemise järgi seda olukorda ja loomaaias parandada ja ja kuna ta ei olnud otseselt looduse ja loomadega seotud, siis ta noh, majanduslikult mõtleva inimesena hakkas kõigepealt, et mis ei ole ka sugugi sugugi teisejärguline nähtus, hakkas siis loomaaeda tekitama majandushooneid ja korrastama seda olukorda ja kuna nõukogude liidus siis edaspidigi käisid asjad ju kampaaniat ja, ja, ja Moskvas tsentraalselt saadetavate korralduste järgi, siis siis ta niisuguse korraliku seaduskuuleka inimesena siis üritas ka neid asju neid direktiive võimaluste piires piires ellu viia ja tolle aja niukestest klassinkistlikvidsuurindiku, bioloogia vaimus. Väga tihti olid need korraldused niisugused kus nõuti plaani panemist pärast aruandmist, kui palju on ikkagi hübrindiseeritud seal metsloomi, koduloomadega, et luua uusi perspektiivseid, koduloomavorme ja, ja nii edasi. See oli selline tolleaegne poliitika, et tekitada uusi liike, selleks tuli siis ristata metsa kodu loomine. Nojah, või siis ka erinevaid metsloomi ja, ja noh, miks uurin, tegi nagu me omal ajal koolis kõik õppida jõudsime igasuguseid imesid taimeriigis, niisiis lessenkistid katsusid sedasama siis loomariigi varal teha. Mida muidugi Koržets veel tegi, oli see, et ta läks ise ja saatis oma inimesi vaatama ümbruskandi loomaaedadesse Riiga, Kaunases ja Leningradi ja ka siis, nagu tollal öeldi, pea loomaaeda Moskvasse, et siis vaadata, mismoodi seal asjad käisid ja neid asju siis ka võimaluste piires kasutada selleks, et kohalike võimude käest nõuda ühte ja teist. No aga see on ju täiesti hämmastav, nagu te olete maininud, et selgitati välja kasulikud, kahjulikud elukad, keda see tähendab? Ei no tol ajal oli ju väga niisugune selge jaotus, et et nii nagu inimesed olid, olid kahjurid ja nõukogude kodanikud, nii olid loomad, olid siis siis kahjulikud ja kasulikud, et ei saanud olla mingisugust neutraalsete elukat. Selles mõttes tol ajal ju, kui me vaatame, eesti keelestki, on ilmunud niisugused brošüürid nagu õpetus kahjurite hävitamiseks, mis seletas, kuidas siis igasuguste mürkide ja muude asjadega hävitada Ilveseid, rebaseid ja, ja keda iganes, nemad olid siis kahju, nemad, ametliku nemad olid ametlikult ja, ja, ja me teame praegu igal pool väga range looduskaitse all olevat kulliliselt kõik kotkad ja nii edasi. Need olid ka kahjurid ja jahimeestel oli nõue, et kui nad tahavad lasta jäneseid ja, ja, ja, ja muid nisukesi tol ajal kasulike loomade kategooriasse kuuluvaid liike, siis nad pidid ruma kahjurite jalgu ja, ja siis sel ajal ju siis olid normid nii kullide kui, kui vareslaste ja Nende jalgade ja, ja ka munade järgi, mida siis jahimees, selleks et ta sai olla jahimees ja, ja minna vahest pühapäeval jänesejahile pidi siis kahjureid oleme hävitanud ja selles mõttes siis loomad pidi siis temast treenima, et kui see elukas sööb kanapoega, siis ta on kahju sinna ritta panna ja nii edasi, nii et tänapäevases mõttes on ju ajaloos lapsikusi väga paljude. No millises seisus pidi olema Tallinna zoopargi nime kandev tollane loomaaed, et direktor Aarne Kasesalu, viiendal augustil 1960. aastal pöördus linnavalitsuse poole abipalvega probleemid kas radikaalselt lahendada või loomad üldse sulgeda. No jah, probleem oli ju selles, et ega see olukord oli ikkagi kogu aeg nende inimeste turjal, kes seal kohapeal töötades proovisid midagi ära teha. Ja, ja samas kuigi oli räägitud seda igal pool küll linnavalitsuses ja ajakirjanduses, et, et on vaja uut loomaaeda ja ja, ja on vaja looma paremaks teha ja, ja kuigi korsett silla õnnestus, siis alla hektari suurune loomad laiendada pooleteist Ta oli peale, ikkagi oli see kõik ju väga algeline noh, kunagi väga lühikeseks ajaks ajaks püsti pandud üritus ja need inimesed, kes katsusid midagi ära teha. Ma pean ütlema, et see pole viimane kord. Ma ei ajaloos olnud. Kui Kasesalu pidi linnavalitsusele viiendal augustil 60. aastal kirjutama kirja, kus ta siis palub, kas niisugust radikaalset sekkumist, et looma, et tõesti korda teha ja sealsed rajatised uuendada või siis tõesti likvideerida, et mitte piinata loomi ja inimesi? Selline oli tänane saade, kus saime teada, kuidas läks loomaaial Kadriorus. Stuudios olid Mati Kaal, Haldi, Normet-Saarna ja maris. Tõmba Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loomsed.
