Sajandi lõpu taevakanalite, interneti ja ülikiirete  liinilainerite ajastul on maailm imepisikeseks jäänud. Ometi jätkub siin esialgu veel kõigile ruumi. Kusagil suurlinnades kihutavad inimesed päevast päeva  järjest kiiremini ja kiiremini oma igapäevases ahistavas ringis. Aga kusagil paljude miilide või kilomeetrite taga magavad  karupojad keset valget vaikust ema turvalises kaisus oma  esimest tunde. Ja mitte keegi ei oska aimata, mida nad unes näevad. Ruumi jätkub tõepoolest veel kõigile, kuniks inimesed elavad seal,  kus inimesed elama peavad ja karud seal,  kus karud elama peavad. Kui piiridest teadmatuse, pahatahtlikkuse  või rumala juhuse tõttu üle astutakse siis saab alguse draama. Karud teevad nähtavasti väga erinevat moodi koopaid endale. Tüüpiline pilt karukoopast on kuskile puujuurikate alla  kaevatud või siis oksarisuhunnikusse, mis on  ka pealt kaetud. Siinkohal on tegemist küll pigem pesaga kui koopaga,  see ei ole lihtsalt kuusealune, vaid siin on korralik auk  kaevatud ja vooderdatud siis kuuseokstega see auk. Ja on koht muidugi niisuguse tihedama kuuse alla. Et katus oleks ka ikka pea kohal. Karul on tõesti küllalt hea talvevarustus seljas nii-öelda. Väga paks talvekarv ja selle all sügisel suvel  ja sügisel kogutud korralik rasvakiht. Mis on nagu otseseks soojavoodriks ja teisalt,  teisalt on ta ka energiavarude kogum. Paraku on lugu niiviisi, et ühe äärmiselt lolli juhuse  või Kuku sattumise tõttu on see karukoobas tühi,  kuigi on näha, et siin on alles alles elatud,  mingit lumekirmest ega härmatist ei ole veel. Juhtus jah, niisugune niisugune väga õnnetu juhus,  et just seda sihti mööda, mille ääres see karukoobas nüüd asub. Juhtus suusatama üks mees, kellel oli ka koer kaasas. Ja kuna see siht läheb siit kahe meetri kauguselt sellest  koopast mööda Siis. Jõudes siia Kaupo lähedale kuulis see mees Piiksumist ja siis oli ema karu juba kuulnud. Mehe liikumist oli üles tõusnud ja sellega häirinud poegi. Ja selle mehe enda jutu järgi arvas ta, et tegemist on  kährikutega ja tuli. Lükkas suusakepiga need oksad eest ära ja talle vaatas  siis karu pea vastu. Ja kuna see koer oli ka siin juures aktsiooni,  siis see võib-olla mehele õnneks see karu põgenes. Oleks ka võimalus olnud, et ta oleks rünnanud,  kuna see vahemaa oli nii väike. Ja see karu Ema siis põgenes siit koopa juurest. Koer ajas veel teda taga. Mingi aeg ja pärast, kui mees tuli tagasi uudistama seda kaubas,  siis ta avastas, et siin sees on pojad. Ta rääkis mulle kahest pojast. Ja. Mina sain siis sellest sellest faktist teada alles järgmisel päeval. Ja täpsemalt sain teada alles õhtul. Ja siis ülejärgmise päeva hommikul ju kul,  ma tulin siia asja kontrollima pärast kahte väga pakaselist ööd. Jah, siin oli miinus 10, oli mõlemal ööl umbkaudu külma. Mis pilt eile siin puu all avanes? Na kõigepealt ma muidugi tegin selle kvartalile. Jalutasin ringi peale, et olla kindel, kas see ema ei ole  tagasi tulnud. Ja selgus, et ta oli küll korraks korraks siiapoole  siiapoole ühe väikse tiiru teinud, aga aga oli välja tagasi läinud. Ja siis ma tulin siia pesasse ja ma muidugi ei osanud lootagi,  et leian siit elavad pojad ees, kuna nad olid siin  nii pikalt juba üksi olnud nälga ja külma käes. Ja mu rõõm oli väga suur, kui ma kuulsin siit piiksumist  siit pesast. Ja siin oli kolm elurõõmsat karupoega sees. Mis tähendab elu rõõmsat? Nad ukerdasid siin pesas ja pesa serva peal  ja tegid kõva häält ja noh, ei olnud neil näha mingeid külmumistundemärke,  nälja tundemärgid muidugi olid, nad tegid siin päris kõva häält. Reaktsioon oli, uudishimu esialgu tähendab ei taibanud,  kellega tegemist on. Ja ka siis, kui ma nende poole näpud sirutasin  ja nad nina oma ninad mu vastu mu näppe panid,  siis oli reaktsioon muidugi. Noh, nad ehmatasid, põrkusid tagasi ja püüdsid,  püüdsid käpaga lüüa ja urisesid. Proovisid teha nii kaledat. Häält, kui nad võimelised on edasi olles rõõmus,  et nad elusid on. Püüdsin ma neid siit päästa. Korjasin nad oma jope sisse. Ja. Viisin nad autosse ja sõit võtsin kohe ühendust Mati Kaaluga loomaaias. Ja. Ja viin. Laomaaga järgmine päev ma tulin siia uuesti kontrollima. Kuidas nüüd edasi tegutseb see ema emakaru  ja kuna lumeolud olid head? Siis ma sain täpselt täpselt jälgede järgi ema liikumised. Teada. Ja oli näha, et ta oli sellel ööl oli käinud küllalt lähedal  siin pesale. 150 meetrit võis see maa alla. Ja. See tekitas minus mõtte, et peaks neid proovima tagasi tuua  siia et äkki ema tuleb ka järgmisel ööl tagasi  ja võtab nad omaks. Ja seda ma tegingi, tähendab, ma sõitsin jälle loomaaeda. Võtsin need karupojad kaasa. Muidugi olin Mati Kaaluga ühenduses ja tema arvas,  et võiks täitsa proovida. Kuigi pole kunagi niisugust juhust olnud,  et ema karu tuleks oma koopasse tagasi ja  siis ma jätsin, et seesama koopasi selleks ööks. Missugune see inimlik emotsioon oli, kui te lahku läksite,  kuidas nad siia jäid? Sellesse külma ühe kolm pisikest. Reaktsioon oli selline, nagu ma nüüd siia pesasse sisse lasin,  siis nad hakkasid kohe minu peale kurjalt turisema  ja proovisid käpaga virutada. Said aru, et olid kodus tagasi, said aru,  et tulid kodus tagasi ja hetkega olin. Muidu sõbralik. Suutnud neile vaenlaseks jälle järgmine hommik,  tulin ma. Võtsin neile söögid kaasa. Tulin siia, tegin jälle siin ringi peale  ja oli näha, et tema karu ei olnud sellel ööl siia siiakanti. Siin kandis liikunud. Söötsin neil kõhud täis siinsamas koopas. Siis nad jäid siia minust maha mürama. Omaette ja siis läksin. Tegema nagu suuremaid ringe, tahtsin näha,  kus see emakaru edasi liikunud on. Ja siis ma avastasin, et on nelja kilomeetri kaugusel,  kuskil oli siit siit üle üle tee läinud. Ja, ja ma juba sinna nagu paksemasse metsa. Ja see ennem edasi seda enam otsima ei läinud. Ja kuna oli näha, et noh, see ema karu on siit sellest  piirkonnast nagu ära liikunud, siis ma tulin tagasi  ja viisin need karupojad natuke turvalisema turvalisemasse paika,  kuna need ööd Lubati ilmajaam lubas, et ööd lähevad veel eriti külmemaks  ja ma ei. Ja muidugi on siin metsas nendel pisikestel  karupoegadel muudki ohte. Juba see üks öö oli igati riskiga seotud. Ja noh, mida edasi, seda suurem oleks see risk olnud. Ja siis ma viisin nad selleks ööks soojemasse kohta. Võib-olla on õnnelik juhus, see tähendab,  et need karupojad olid sündinud küllaltki vara,  nad olid. Nad olid küllaltki suured. Ma usun, et te kirjandus andmetel Siin võivad sündida karupojad jaanuaris,  võib-olla isegi veebruari alguses. Aga need olid nähtavasti sündinud detsembris  ja oleks nüüd ed karupojad olnud sündinud jaanuari lõpupoole. Siis vaevalt, et need kaks ööd üksinda oleksin vastu pidanud. Tänased need esimest korda tõeliselt hästi,  muidu on nad vaat ukerdanud ja eile eile ma pidin ühte  puhtalt lutiga toitma ja piimaga üks on nii agressiivne,  et see ajas kaussi muudkui ümber ja te tahate öelda,  et meil on juba iseloomuvahet ka olemas ja täielikult. Üks on see, kes praegu magab siin, see on kõige rahulikum,  söö, sööb ilusti kõhu täis ja jääb kohe magama. Samas üks, üks üks on niisugune, vahepealne sööb rahulikult  ja aga pärast on aktiivsem, aga see kolmas sama,  kes siin ringi ukerdab. See on niisugune kõige-kõige närvilisem ja agressiivsem. Täna ta sõi rahulikult, aga siiamaani. Eelmistel kordadel on ta kogu aeg väga kehvasti söönud  selle tõttu, et ta ei saa nagu kontsentreeruda sellele söömisele. Karu emapiim peaks olema küllalt sarnane lehmapiimaga  ja selle tõttu oli ka meie. Toidus oli. Põhikomponent oli piim, lehmapiim samast lähedalt talust  saime siis lehma piima head lehmapiima ja sinna  selle piima baasil tegime siis mingisuguseid putrusid,  tegime paksemaks, seda, kas siis keetsime sealt herkulaid  juurde või tegime kartuliputru ja alati panime  ka mett sisse. See neile maitses ikka. Maitses maitses, sest juba kaheksa päeva peale näpuotsast  sööma õppimist näeb õrnade õekeste ühislõuna hoopis  teistsugune välja. Ja siis koidab päev, mil karu kasu ema Peep õekesed uuest  inimeste koopast esimest korda välja lubab. Missugused lõhnad, missugused hääled ja missugused tohutud  põldmarja väädid, millest üleronimine ikka kohe täit karu  rammu nõuab. Kas nende iseloomudes nii ükshaaval võttes kui seda väikest  kollektiivi või perekonda võttes on kuu aja jooksul,  mis nad teie juures olnud ka mingeid muudatusi olnud? Sest eelmine kord meil oli juttu sellest,  et üks muudkui sõi, magas, oli nagu liiga uimane,  üks oli niisugune keskmine karu ja üks käis ringi  ja räuskas ja naris muudkui. Tähendab, see, kes käis ringi räuskas ja noris see on nüüd  muutunud nagu nagu võib-olla kõige rohkem memmekaks,  kui nii võib öelda. Ühesõnaga, kui näiteks inimeste juures, siis tema tuleb  inimese juurde ja. Teeb oma hädiste häält ja tahab mööda püksi säärt üles  ronida ja niimoodi. See see kesk vahepealne oli, see on siiamaani selliseks jäänud. Aga see, kes enne kõige rohkem magas ja hästi sõi,  see on nüüd kasvupeetusest üle saanud ja on teistega täiesti võrdne,  kui mitte isegi suurem. Ja. Ja ta on agressiivsemaks läinud. Ma ei teagi, kust mul see mõte üldse tuli nagu tavaliselt,  mis siin Eestis on karupoed leitud? Nendega ei olegi nagu kellelgi ei ole vist niisugust plaani  olnud üldse, et neid kuidagi loodusesse tagasi saaks. Ma ei oska öelda, miks minul see tuli, aga,  aga Nad olid nii. Nii toredad ja armsad karupoed ja. Ja ma ei tahtnud kuidagi, et nende tulevik oleks kuskil puuris. Ja paratamatult, kui nad oleks loomaaeda jäänud,  siis oleks nad edasi kas jäänud meie loomaaeda viidud  teistesse loomaaedadesse või või ma ei tea,  kuhugil tsirkustesse antud. Ühesõnaga nende tulevik ei oleks, ei oleks metsloomale  kohane tulevik. Ja ja selle tõttu ma tõesti hakkasin otsima. Võimalusi kohe. Et kuidas neid saaks, et kas on mingeid võimalusi üldse olemas,  kuidas saaks neid karupoegi tagasi loodusesse ja. Esimene nõuandja oli mul, Mati Kaal. Temal üks hea tuttav. Karu karubioloog, spetsialist. Venemaal keskmetsa looduskaitse alal. Tegeleb viimased aastad on tegelenud niisuguse niisuguse  huvitava Küsimusega, et kui ta, et laseb karusid niimoodi samamoodi  koopast üles aetud karusid Kasvatab neid nii üles, et neid saaks metsikult metsa tagasi  lasta ja meil õnnestus temaga kontakt saada. Mati Kaal helistas talle, kohe ei teadnud numbrid,  kas tal üldse telefoni. Aga Mati Kaal uuris selle välja, saime, Mati kallistas talle ise. Ja ja mees oli rõõmsasti nõus võtma ka neid meie eesti  karupoegi enda juurde kasvatamiseks. Tundub, et nüüd selleks korraks on see möll siin väätsal viimane. Siin vätsa künkakese peal, sellepärast et,  et täna öösel on meil plaan, siis startida. Venemaa poole karupojad on seitsmekuuselt võimelised juba  täielikult iseendaga hakkama saama. Nii et neli kuud peaksid need karupojad nüüd Venemaal olema  ja selle aasta peale mitte enne, vaid peale  viieteistkümnendat juulit. On optimaalne aeg ja siis me peame nad tagasi tooma siia see juulikuu,  see peaks olema optimaalne neile sellepärast,  et, et see sügis sügisnuum hakkab tõesti pihta juba augustis-septembris. Ööl vastu kolmandat aprilli kolivadki jahindusspetsialistid  Jaan Mitt ja Peep Männil lõpuks kolm karuõde autosse. Veri kubermangu metsakaitseala bioloogiajaama,  doktor Valentin Pašetnovi karukooli sõna otseses mõttes  metsavalitsejaks õppima minna, nagu Toots kunagi Venemaale  mõisavalitsejaks läks. Nad, keegi ei tea sel hetkel veel, et ees seisab kokku kuus  korda edasi tagasi üle piirijoone käimist,  Neist viis korda koos karudega lõputuna tunduv võitlus  suurriigi veterinaar-tollibürokraatiaga kolm karudega koos  autos magatud ööd, üksteise mängitamised  ja pissitamised nimetuste võõraste teede ääres. Aga siis ollakse lõpuks ka igatsetud sihil. Siis, kui me viisime nüüd need oma karupojad sinna,  oli neid seal ees juba. Seitse seitse karupoega oli seal ees, nüüd olid veel meie  kolm ja samal öösel toodi loomaaiast loomaaiast veel kaks  karu juurde, nii et kui me lahkusime sealt,  siis oli seal 12 12 karupoega, kusjuures väga erinevad nad  olid ühe vanusega, kõik aga suurused, iseloomud,  väga erinevad nimed, eks panime, ütlesid,  et selle koha järgi, kus nad püütud on, et Järvamaalt,  et pange siis Järvamaa järgi t tähega. Siis panime Jaana, Jaanika ja Juulia pärast seda,  kui ma esimest korda seda kollektiivi nägin. Minu esimene. Ütlus oli. Oli see, et meie omad on kõige ilusamad ja kõige paremad Seekord oleme Tartumaal Võnnu vallas. Võnnu külas. Mäesuitsu talu territooriumil tee ääres,  mis viib õnnust ujustesse. Siinsamas tee ääres asub vana. Iidne ohvripärn. Mäesuitsu Hiie Pärna peame meie üheks Eestimaa vanemaks  pärnaks Kelhi Pärna kõrval mis ka päris Tallinna linnas  kiriku kõrval. Tal ümbermõõtu on üsna soliidselt, see on 3,4 meetrit,  kõrgust just eriti palju ei ole. Koos võrsetega küünib ta praegu kuskile 20 meetri peale,  kuid tüve ennast on vaevalt 10 meetrit. Ja ta on ka otse tee kaldas, ehk siis see  ka ole tema käekäiku nüüd just eriti soodsalt mõjutanud. Kuuekümnendatel aastatel süüdati see puu põlema  ja see võis olla mõni juhuslik mööduja, kes tikku sisse viskas,  kuid sellest piisas, et puupõles, kui küünal jälle oli,  suits mäesuitsumäel. Seekord aga tuli tuletõrje välja, püüdis puud kustutada,  sest tegemist on ikkagi mustisega ja, ja kohaliku rahva  keskel väga austatud puuga. Aga omamoodi võis isegi kasu olla, sellest suurest palangust  ta nagu konserveeris selle puu sisemuse ära veel praegu on  tule jälgi näha ja näed, siit just mädanik enam edasi ei lähe. Aga elu läheb edasi. Kui nüüd puu on kasvatanud sellised mügarad oma väliskestale,  siis kas sissepoole on elu tulnud õõnsusesse kasvavad uued pahad? Mitmest setmest kohast on kambiumpuu kasvukiht leidnud  endale uue tee sedapuhku puu sisse ja võimalik,  et kunagi, kui siit veel eest midagi ära variseb,  tuur torm murrab või, või noh, mädanik natukene kurja teeb,  siis juba on tal uus kindlus olemas, mis tasakaalustab  ja puu püsti jätab. Sest kõik siin peab olema tasakaalus, mis suudab vastu panna sügistormidele. Ja ja ja kevadel, kui maapind on ümber pehme  ja võib tangutada juurte ka välja See vana palline puu mille vanuseklassis 100 aastat tegemist on. Hiiepuuga see tähendab Nimi juba ütleb, et mitte lihtsalt ohvripuuga üksikult mäel  kasvanud puuga, vaid et jäänukiga suuremast hiiest. Hiie ala võis olla suur, kuskil hektari jagu  ja siin on olnud erinevatel aegadel rajatud kalmeid esimese  aasta 1000 alguses ja teise aasta 1000 alguses. Nimi on üsna huvitav mäesuitsu. Me ju teame, et et ohvri kividele tuld ei tehtud,  siis oleks hiljem vesi selle kivi lõhkunud. Ja sellepärast polegi eriti palju pidet meil sellest,  et kuskil oli urituli või ohvrituli, aga siin kohanimi ütleb  selgelt suits. Ja see on kinnistunud talu nimele vana põline ostu talu  samas üle tee. Ja see on kinnistunud siinkandi, inimeste perekonnanimedesse. Võnnu kandis on palju suitsunimelisi inimesi,  peresid ja siit mitte eriti kaugel. Pisut mäest alla oli kunagi külakool, kus sündis  ka suitsude peres meie tuntud luuletaja Gustav suits. Mäesuitsu Ofi pärn on kiriku teeliste tee peal. Tiit Põnnu kirikuni kilomeetrit poolteist. Ja seda enam on tähelepanuväärne et jäeti ohvripuu raiumata. Jada oli rahva keskel niivõrd pühaks peetud,  et ka kirikuõpetaja kätt ei tõstnud. Ja paistab, et ka tänapäeval mööduja tahab sellelt pärnalt  otsida õnne, tervist või kosutust või toob lihtsalt oma  kaugetele esivanematele mingi Anni nimelt  selle puuokstele on ka seotud üsna palju väikseid lindikesi  erivärvilisi riideribasid, noh tõsi ka plastmassriba id,  see on kaasaeg, mis on sisse tulnud meisse. Kuid mingi mustne uskumus selles puust möödudes on säilinud  puule tuleb möödujal ohverdada kas küla poodi minnes  või kiriku teel. Niisugune on mäesuitsu hiiease ja iiepuu tee servas. Eesti üks vanemaid pärne, vana puu vajub pahklikuks pärni. Ja nagu vana mehe nägu. Pärnakoor on selles suhtes kõige ilmekam. Ja seesama pahklik. Mügar võib ootamatult elustada just nimelt siit võib uus  võrse kerkida või välja tõusta siinsamas taga,  nad ongi pungitanud pahast välja viis kuus uut võrset  ja need jätkavad selle pärna elu. Pärn uueneb just nimelt niisugustest tüve  ja juurevõrsetest, see tundub olevat kohe üks vana puu ise,  see vana hiiepuu. Ta ei ole mingisuguse juurevõrse järglane  ja kui ei anna väljapoole kasvada, siis ta kasvab sissepoole. Peaasi, et kasvab elujõud on võimas ja selle aasta kasvki  tundub olevat. No vähemalt kümme-viisteist sentimeetrit ikkagi sellel  paarisealsel puul, nii et see puu ei ole üldsegi mitte lootusetu. Kui mõni õnnetu automees seda puru ei sõida  või veel mingi tulekahi temast midagi ära ei vii,  püsib see pärn veel 100 aastat ja saab siit möödu  ja siduda oma. Õnne lindi puu külge. Ja võib-olla tõepoolest selle puu katsumine annab meile tervist,  õnne. Ja rahu.
